Osoon (O3) on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev. Osoonikiht ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud, kus aine kontsentratsioon on eriti vähenenud. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Pikka
aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti.
See meetod võimaldab kasutada osoonikihti ultraviolettkiirguse filtrina. Osoonikihi paksust võib mõõta ka õhupallilt, raketilt või lennukilt. Kasulikuks on osutunud osoonikihi mõõtmise tehnika, kus vesiniku või heeliumiga täidetud õhupalli külge kinnitatakse kerged süsinikkeemilised andurid. Palli tõustes mõõdavad need pidevalt eri kõrgustel osooni hulka ja lähetavad andmed raadiosaatja abil vastuvõtjale. Tänapäeval on osoonikihi mõõtmistel suureks abiks satelliidid. Esmakordselt püüti osoonikihti kosmosest jälgida 1960-ndate aastate lõpus. 1967 aastal lasti orbiidile USA orbitaalne geofüüsikaobservatoorium OGO 4 (OGO - Orbiting Geophysical Observatory). Hiljem paigutati kaugeseireinstrumente meteoroloogiatehiskaaslastele "Nimbus 3" kuni
Osooniaugud Osoonihõrenemisega kaasnev nähtus Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine Rakkude paljunemise pidurdumine Pärilikud haigused Taimeliikide saagikuse vähenemine Materjalide kahjustumine Lahendused Aerosooltoodete valmistamise piiramine Lennukite arvu/lennukõrguse vähendamine Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest, tinaühenditega bensiini kasutamisest Olemus Happesademed - normaalsest madalama pH tasemega sademed Põhjustatud
Osoonikihi hõrenemine on üks vähestest globaalprobleemidest, millega võitlemisel on saavutatud teatavat edu. Ei ole siiski selge, kas osoonikihi mõningane taastumine on tingitud looduslikest rütmidest või vähenenud freoonide kasutamisest. Osooniauk antarktika kohal Montreali protokoll Pea 30 aastat tagasi kinnitatud Montréali protokoll on ajaloo üks edukamaid rahvusvahelisi keskkonnaleppeid. Freoonide toimel kiiresti pooluste kohal laienevad osooniaugud sundisid valitsusi klorofluorosüsinike kasutamist jõuliselt piirama. Ent lisaks osooni lagundavale toimele on freoonide näol tegu ka süsihappegaasist kümme tuhat korda tugevamate kasvuhoonegaasidega. Atmosfääris keskmiselt sada aastat püsivad ühendid püüavad infrapunakiirgust lõksu lainepikkustel, milledel teised kasvuhoonegaasid soojuskiirguse suhtes läbipaistvad on. Fransisco Estrada
Mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osooni leidub maa atmosfääri ülemises osas kui ka alumises kihis. Tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine Osooni molekul Miks on see vajalik? Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab tugevasti Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgust, kaitstes sellega Maal elavaid organisme. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt. Tegurid, mis seda põhjustavad Peamiselt tekitavad osoonikihti erinevad: keemilised ained nagu kloori- ja broomiühendid
Osooni- augud TP-12 Evi Leet Osoon Osoon ehk trihapnik (O 3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev Osoon on maakera ümbritsev kaitsekiht mis takistab kahjuliku ultravioletkiirguse jõudmist (suurtes kogustes) maale. Osooniauk Antarktika kohal Osooniagud Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Üks osooni vähenemise põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu. Teine põhjus tuleneb kasvuhoonegaaside kasvavast sisaldusest, mis omakorda tingib stratosfääri jätkuva jahtumise ja korraldab ringi sealse õhuringluse ja osooni geograafilise jao
sattumises atmosfääri on süüdi inimtegevus. Polaaralade kohal olevate osooniaukude teke tuleneb pikkade talvede tugeva külma ja Maa pöörlemise tõttu tekkivate polaarpööriste poolt eraldatud õhus toimuvate protsesside tulemusel. Kujunenud polaarsete stratosfääri pilvede pinnal kevadel paistma hakkava päikesekiirguse toimel toimuvate reaktsioonide käigus vabanenud vabad kloori või broomi radikaalid lõhuvadki osooni, tekitades osooniauke. Suuremad osooniaugud on kujunenud polaaralade kohale. Kõige ulatuslikum ja väiksema osoonikihiga auk tekib igakevadiselt Antarktika kohale. Väiksem ja mitte nii tihti kujuneb põhjapoolusele Arktika kohale sarnaselt tekkiv osooniauk. Kuid mitte ainult polaaralad ei ole ohustatud õhukesest osoonikihist. 2006. aastal täheldati polaaraladest kaugel mägisel alal Tiibetis osooni suuremat õhenemist. Osooniaukude tulemusena jõuab maapinnani intensiivsem UV-kiirgus, mistõttu võivad
ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.1 Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1970ndate lõpust. Teadlased märkasid stratosfääri osooni hulga olulist vähenemist Antarktika kohal 1980ndate aastate alguses. 2 Kõige suuremad osooniaugud esinevad Antarktikas, kus tuuled tekitavad õhukeeriseid ning aitavad osoonikihti lagundavatel ainetel atmosfääris püsida. Külmutusseadmetest ja lahustitest pärinevad kloori, fluori ja broomi sisaldavad süsivesinikud lõhuvad atmosfääri ülakihtidesse jõudes kolmest hapniku aatomist koosnevaid osoonimolekule. Lõunapoolkeral ongi osooni hulga vähenemise mõju kõige tuntavam ning seal elavad inimesed saavad kõige rohkem nahka ja silmi ohustavat UV-kiirgust.3 1 http://staff.ttu
Osooniaugud Mis? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Miks? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Osooniaugu tekkimist kirjeldavad Chapmani võrrandid. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Montreali protokoll Osoonikihi säilimiseks on vastu võetud Montreali protokoll, mis reguleerib osooni lõhkuda võivate ühendi
Happesademete tagajärjed Hävitavad mulla koostisosi või muudavad neid. Kalad saavad mürgituse toitudes samas veekogus olevatest kaladest Linnud saavad mürgituse toitudes kaladest Taimestikku hävitavad Happesademete tagajärjed Happeline joogivesi Ajukahjustused inimestele Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa, vähenenud kontsentratsiooniga Osoonkiht neelab ultraviolett- ja infrapunakiirgust 1970. aastal leiti osooniauke http://www.youtube.com/watch? v=taTzqRHNIEc Põhjused Katalüsaatori sattumine atmosfääri Saasteained atmosfääris (freeonid) Külmkapid, õhuvärskendajad, tulekustutid Tagajärjed Hõrendab osoonkihti UV- ja infrapunakiirgus Naha kahjustamine Silmade kahjustamine
Osoonikihi hõrenemine ja osooniaugud Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest. Osoon
autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Stratosfääri aerosoolisisalduse kasvu annavad oma küllalt suure panuse ka lennu ja - raketiliiklus.K.Eerme(1993) andmeil paiskavad need stardid stratosfääri ka üsna suures koguses osoonikihti lõhkuvaid katalüsaatoreid ja nii tekivad lühiajalised kohalikud osooniaugud. 1.4.6.1 Osoon ja aerosol "Osooni tasakaalu kõigutavad katalüsaatorid ja aerosool oma muutlikusega." (Eerme 1993, lk.165). Sama autori andmeil on ilmselt kevadine ja suvine osooni hõrenemine põhjpoolkeral seoses aerosooli ebaühtlusega. Katalüsaatorite (Cl, NOx ..) effektiivsus oleneb tugevasti sellest, kas nad esinevad puhtas gaasilises atmosfääris või võtavad osa keemilistest reaktsioonidest aerosooliosakeste(tilgakeste) pinnal
INIMENE Inimese organismi üldiseloomustus: koed, elundid, elundkonnad. Koed: · Epiteel ehk kattekude · Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraa
olme,- tootmis, - tänava jm heitmed 163. Biogaas org. Aine anaeroobsel käärimisel tekkiv peamiselt metaanist ja CO2-st koosnev gaas 164. Happevihm gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed 165. Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru 166. Osooniaugud on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud 167. Müra ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud 168. Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keem. Koostis või füüs. Omadused on esialgsetega võrreldes muutunud 169. Reovee-sete reoveest füüsikaliste, bioloogilist või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon 170
SISSEJUHATUS Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid. 1. OSOON Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. Osooni lõhna võib mõnikord
Biosfäär- kõige suurem ökosüsteem. Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, kõrb, troopilised vihmametsad. Ökoloogilise püramiidi reegel: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Globaalprobleemid: Toidupuudus, puhta vee puudus,kasvuhooneefekt, osooniaugud. Toidupuudus- nt Aafrika maad on põllumajanduseks kõlbmatud, metsade hävimine,ülekarjatamine,mullastiku vaesumine.erostioon ja kõrbete levik. Lahendus:toitumisharjumuste muutmine. Nt peaks rohkem sööma kalatooteid, spetsiaalselt toiduks kasvatatud vetikaid,pärmseeni ja baktereid. Tuleks tähelepanu pöörata majandussuhete korrastamisele.tuleks vältida mulla vaesumist. Puhta vee puudus 71% Maa pinnast on kaetud veega, 1% sellest on joogivesi.
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoone
· Osoon: kopsudele ärritava toimega, osoonikontsentratsioon 1 ppm võib olla ohtlik; takistab taimede fotosünteesi. Atmosfääris (ca 15 km maapinnast) päikese ultraviolettkiired reageerivad hapnikuga, tekib osoonikiht, mis absorbeerib ultraviolettkiiri, kaitstes maapinda. UV-kiirgus: nahavähk (tõenäosus). Osoonikihi paksuse vähenemise inimesest tingitud põhjused: lennukite (Concorde) heitgaasid, CFC (kasut. külmutites, aerosoolides). Osooniaugud: eriti Antarktika köhal (Austraalia). Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikues. · Plii: enamus autoheitgaasidest (tetraetüülplii oktaaniarvu tõstmiseks). Akumuleerub organismis. Nõrk pliimürgistus: depressioon, närvilisus, apaatia, õppimisraskused. · Radoon. Ohtlik Jännistes ruumides, kus võib akumuleeruda, kui olemas allikas - U, Th. Radioaktiivne, samuti tema laguproduktid (Pb, Bi jt.), mis võivad absorbeeruda tolmuosakestele
Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seostab taimeorganite talitlu
ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Karta on kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse mõjul. CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad · troopilised mullad · biomassi põletamine · väetiste kasutamine CH4 allikad: · märgalad · riisipõllud · biomassi põletamine · loomade heited · prügimäed CFC-freoonid(aerosoolides, külmikutes) Osooniaugud ~10-50 km osoon atmosfääris-mürgine Osoon ehk trihapnik O3 Hapniku allotroopne modifikatsioon. Osooni tekkimist soodustavad autode heitgaasidest pärit süsinikuühendid ja lämmastikoksiidid ning intensiivne päikesekiirgus. Kogu atmosfääris sisalduvast osoonist 90% paikneb stratosfääris. Osooni suhteline sisaldus kõrgeim 40-30 km, kuid õhk ise on seal hõredam. Peale mürgisuse toimib maalähedases õhukihis leiduv osoon kasvuhoonegaasina. Kõige
1m2. - Biomass aastane juurdekasv (t;kg), mida saab mõõta. Nt suurim okasmetsadel. Ökoloogiline püramiid -Tootjad ehk produtsendid.Tootjateks on rohelised taimed. -Tarbjad ehk konsumendid *herbivoorid jänes,lehetäi,kits *karnivoorid merikotkas, meemäger *omrivoorid karu, metssiga -Lagundajad ehk destruendid. Nt bakterid, seened Globaalprobleemid Globaalprobleemid: ülerahvastumine, kiilma soojenemine, näljahädad/toidupuudus, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, kõrbestumine, taastumatud loodusvarad, veekogude eutrofeerumine, liigilise mitmekesisuse vähenemine. Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Sellega saavad alguse ka teised globaalsed probleemid nt: toidupuudus, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid, linnastumine jms. Olemus - Maailmas on praegu umbes 7 miljardit inimest, inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni võrra, iga 20 min tagant sünnib umbes 3500 last. Elanike arv kasvab eelkõige arengumaades
Tänu sellele prügisaarele hukkuvad seal ujuvad linnud ja teised mereloomad. Näiteks vaaladel ja poegi toitvatel merelindudel ei ole midagi süüa peale reostatud toidu. Selline toit aga sisaldab mürke, mis tekitab loomades haigusi, millele tänu need enam ei paljune. Tänu saastamisele muutub ka õhu koosseis, mis oma korda rikub osoonikihti. Osoonikiht kaitseb kõiki Maal elavaid organisme liigse päikesekiirguse eest. Suured osooniaugud aga võimaldavad kiirgusel pääseda otse maapinnani. Inimestele avaldab see otsest mõju näiteks nahakasvajate tekkega. Loodust tuleb kaitsta kasvõi sellepärast, et kõigil oleks parem elukeskkond. Kellele ei meeldiks elada puhtas keskkonnas ning kaunil kodumaal? Kuid kes peaks selle tagama kui mitte meie ise? Me mõtleme ainult sellele, kuidas meil oleks parasjagu hea elada, igal aastal langetatakse tohutul hulgal puid ning müüakse välismaale, aga kes istutab neid juurde? Kui
ja hõrendab looduslikku osoonikihti Osoon vajab eksisteerimiseks ultraviolettkiirgust, kuid polaaröö ajal päike ei paista Olukord väljaspool polaaralasid vahemikus 1984-1994 vähenes Euroopa piires osooni kontsentratsioon 6-7% 1991/1992 talvel oli Euroopa kohal osooniauk talvel 1992/93 oli Ameerikas osoonitase 15% alla normi 1993 aasta algul oli osoonikihi paksus mitme Kanada piirkonna kohal kuni 25% alla normi praeguseks hetkeks on olukord tunduvalt paranenud, kuid osooniaugud esinevad siiski Olukord Eestis osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam Osoonikihi hõrendajad: Lämmastikuühendid CFC-d e. freoonid Klooriühendid Broomiühendid
Õhusaasteprobleemi d Mis saastab õhku? • Looduslikud saasteallikad • Vulkaanipursked • Tuulega lendlev tolm • Inimtekkelised saasteallikad • Fossiilkütuste põletamine • Tööstused • Põllumajandus • Jäätmekäitlus 2 Kasvuhooneefekt • Looduslik protsess • Liiga palju kasvuhoonegaase • Tõuseb Maa keskmine temperatuur 3 Osoonikadu stratosfääris • Esimest korda märgati 1970ndatel Antarktika kohal • Osoonikao põhisüüdlaseks freoonid • Osoonikihita oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon • Vastupidiselt stratosfäärile, kasvab troposfääris osooni hulk • Troposfääri osoon on kasvuhoonegaas • Suurtes kogustes ohtlik elukeskkonnale • Esineb eelkõige suurlinnades 5 Keskkonna hapestumine • Põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid • Levivad õhuvooludega • Probleem Euroopas leevenema
Temperatuur langeb 1km/ 6oC (võib langeda ~ -60oC) 2. Stratosfäär ulatud kuni 50 km kõrgusele O3 takistab UV-kiirguse hulga jõudmist maapinnale Temperatuur tõuseb kiiresti 3. Mesosfäär ulatub kuni 85 km kõrgusele Temperatuur langeb järsult Lisaks Ionosfäär 4. Termosfäär 5. Eksosfäär Iga sfääri vahele jääb kuni 2km paksuse vööna -paus. Osooniaugud Tekitajateks: NH4, metüülbromiid, kloroflorosüsivesinikud, N2O, haloon, CFC Ohud – nahapõletused, vähk, kortsud, hallkae; globaalne soojenemine Päikesekiirguse spekter Nähtav kiirgus (56%) – valgus UV-kiirgus (8%) Infrapunakiirgus (36%) – soojus Õhk soojeneb päikesekiirguse neeldumisest aluspinnale Oleneb langemisnurgast Oleneb aluspinnast
Nt: inimsoolestiku mikrofloora. Liikidevaheline konkurent. Sama või eriliiki organismide vastastikukkust piirav kooselu. Nt hundikarja hundid ja rändrott ja kodurott. 6. osoonikihi ül on kaitsta maad ülemäärase kiirguse eest, mis mõjub kõikidele liikidele kahjulikult. Osooni lõhkuvateks aineteks on freoonid , mida kasutatakse külmutus seadmetes ja aerosoolides. Nende ainete mõjul võivad tekkida ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega seoses oht haigestuda vähki. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni. A I 1)põder-mänd H 2)lehetäi-kask P 3)mutt-vihmauss K 4)vetikad ja seened samblikus S 5)sinitihane-rasvatihane KO 6)Hamster-kurk H II 7)happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud co2
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline amplituut- vahemi
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid merekoletistest
1 omakorda kliima jahenemist Põhja-Euroopas, mistõttu võivad soojemat kliimat vajavad liigid hukkuda. Üha soojenev kliima muudab oluliselt ka biosfääri liigilist koostist. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht, mille paksus looduses on ~5 km (kokkusurutult 3-7 mm), kaitseb meid ultraviolettkiirguse eest, mis võiks hävitada kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kõige suurem ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur ning inimese organism pole talve jooksul harjunud kiirgust sellises koguses saama. See võib tekitada nahavähki ja silmade kahjustusi. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide,
Nii ei pidanud kivi kaua vastu, see hakkas lagunema ja visati ära. Selliseid tules purunenud kive on leitud suurtes kogustes viikingite majapidamistest. Toidu valmistamiseks ja säilitamiseks kasutati igas suuruses ja kujus savipotte. Lisaks olid viikingitel puidust või luust lusikad ja kulbid ning rauast noad. Kahvleid kasutati ainult liha katlast välja võtmiseks. Kahvlid olid väga suured. Hõõguvate süte liigutamiseks kasutati suuri potikilde. Selleks, et toitu jaguks terveks pikaks pimedaks talveks, tegid naised võid ja juustu, kuivatasid ja suitsutasid liha ja kala. Elamud Viikingid elasid väikestes viie-kuue taluga külades, mida juhtis vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Taludel oli sageli ühine kaev ja sepikoda. Viikingite talude läheduses asus saun, kus käidi kord nädalas, laupäeviti pesemas. Igas talus oli oma pikkmaja, mis andis peavarju nii inimestele kui loomadele, ja mõned kõrvalhooned.
heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE 30-50 kilomeetri kõrgusel taevas on osoonikiht (O 3 osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti. Tekivad osooniaugud, millest tuleb läbi palju ohtlikku UV-kiirgust. Esimesed osooniaugud avastati Antarktise kohal. HAPPEVIHMAD Õhku sattunud mürgised gaasid moodustavad vihmaveega kokku puutudes happeid. Nii tekivad happevihma pilved. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, metsad hukkuvad. Vihmavees sisalduvad happed lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. .................................................................