lähedal, viis Jerusalem ka ellu, sooritades 29. oktoobril 1772.aastal enesetapu. Tollane lugeja ei suutnud taolisele väljakutsele vastata. ,,Werther" kutsus esile lausa kultuurirevolutsiooni, milles vastandusid kaks leeri. Vanema põlvkonna valgustuslik kriitika heitis teosele ette didaktilise eesmärgi puudumist ning pidas sääraste tugevate kirgede kujutamist noore põlvkonna moraalile hukutavaks; teoloogiline kriitika pidas teost abielurikkumise propageerimiseks ja enesetapuapoloogiaks. Ortodokssed kirikuringkonnad tahtsid teost ebamoraalsuse tõttu keelustada: enesetappu käsitab kristlik teoloogia surmapatuna, millele ei saa järgneda kahetsust ja andeksandi. Noorema ehk ,,tormi ja tungi" põlvkonna kirjanikud võtsid teose vaimustunult vastu, nähes selles kirgede, inimese meelelisuse tunnustamist, ja samastusid Wertheriga elus, teinekord isegi surmas. Tollane sentimentaalne lugeja ei suutnud eristada autorit ja kirjakirjutajat Wertherit. Ta luges
minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Hitler läks Viini 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud IdaEuroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Esimeses maailmasõjas Hitler oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918).Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932).
Hitler elas oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida- Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi
Selle kohaselt teatud osi loomadest ei sööda ning kogu veri tuleb loomakehast enne tarvitamist välja valada. Nagu võib mõista, siis liiklusõnnetustes hukka saanud loomad söögiks ei kõlba. (Sellised... 2001) Ka ei tohi süüa koos ega ka mitte ühe söögikorra ajal liha- ja piimatooteid, seega juustuburgerid jäävad ära ka teadmisel, et tänapäeva kotletil on vähe pistmist lihaga. Piiblis on ka ära märgitud, et lambatalle ära keeda tema ema piimas. Ortodokssed juudid, kes peavad end traditsioonilise juutluse alalhoidjaks, järgivad seda oma peredes hoolikalt. Piim ja liha ei tohi kokku puutuda ühelgi toiduvalmistamise hetkel. Nende jaoks on kasutusel eraldi toidunõud, mida erinevates kappides hoitakse ja teineteisest eraldi pestakse. Ortodokssed juudid einestavad väljaspool kodu vaid kosser-restoranides ega võta vastu ande mittejuutidelt. Reformeeritud ehk konservatiivsed juudid tõlgendavad aga kosserit märksa laiemalt
Selle asemel kasutatakse sümboleid. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on 1 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judaism 2 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm 3 http://wiki.zzz.ee/index.php/Judaism 4 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismi peasuunad on ortodokssed juudid ja liberaalsed juudid .5 Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.) Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut
Miari ja teised religioossed juhid. KUJUNEMISLUGU Sufid on üldistatult pärit Lähis-Idast. Nagu ka budism on ju Indiast pärit õpetus, kuid on sealt peaaegu kadunud ja alles jäänud vaid kauges põhjaservas ning Brima ümbruses, aga sellel on arvukalt järgijaid võõrastes riikides, on ka sufisid indias väga vähe. Selle järgijad elavad Pärsias ning teistes moslemimaades. Ilma Indiata ei oleks sufismi, sest ilma sufide Indiast pärit õpetusteta oleksid nad ortodokssed muhameedlased. Tutvudes sufide alussüsteemiga on need pärit vedaantast ja bhakti-joogast. Sõna Sufi on tulnud pärsia (araabia tüvega) sõnast ,,suf", mis tähendab vill. See tuleneb sellest, et muistsed sufid loobusid kallistest ja luksuslikest riietest ja kabndsid jämedast värvimata villast tehtud lihtsaid ürpe. Maal oli vill kõige odavam materjal nagu ka indias askeetide poolt kantav odav paberikangas. TEKKIMISE PÕHJUSED
Õppimine algas tähestikuga tutvumisest ja tähenimede õppimisest. Kui lugemis ja kirjutamisoskus on tavaliselt kriteeriumiks, mille järgi eristati ja tänagi eristatakse haritud ja harimata inimest. Siis juutide puhul ei tule see kõne alla. Nende kriteeriumiks oli püha keele ivriidi valdamine. Tänapäeval on ivriidi õppimine kõikidele juutidele kohustuslik. Olles peaaegu ainus ja kõige kindlam erikultuuridest tulnute ühendaja. Ortodokssed ehk traditsionalistlikud juudid on säilitanud ja praktiseerivad tänapäevalgi väga kaugete esiisade traditsioone ja igapäeva elu tegevusi luues selle läbi teistsugust keskkonda ja teisi väärtusi. Andes samas lastele parima võimaliku ja võimetekohase hariduse. Ortodokset juuti iseloomustab: tihe ja katkematu side kogukonnaga; pereliikmete kokkuhoidmine; pidev ja raugematu traditsioonide ja oma rahva ajaloo tunnetamine N: sabati pidamine, kosser toit jne
Õppimine algas tähestikuga tutvumisest ja tähenimede õppimisest. Kui lugemis ja kirjutamisoskus on tavaliselt kriteeriumiks, mille järgi eristati ja tänagi eristatakse haritud ja harimata inimest. Siis juutide puhul ei tule see kõne alla. Nende kriteeriumiks oli püha keele ivriidi valdamine. Tänapäeval on ivriidi õppimine kõikidele juutidele kohustuslik. Olles peaaegu ainus ja kõige kindlam erikultuuridest tulnute ühendaja. Ortodokssed ehk traditsionalistlikud juudid on säilitanud ja praktiseerivad tänapäevalgi väga kaugete esiisade traditsioone ja igapäeva elu tegevusi luues selle läbi teistsugust keskkonda ja teisi väärtusi. Andes samas lastele parima võimaliku ja võimetekohase hariduse. Ortodokset juuti iseloomustab: tihe ja katkematu side kogukonnaga; pereliikmete kokkuhoidmine; pidev ja raugematu traditsioonide ja oma rahva ajaloo tunnetamine N: sabati pidamine, kosser toit jne
Julge sugestiivsuse andis pildile lihtne kompositsiooniline variatsioon: juhtmõtete seadmine ringselt, mitte sirgelt. Seda õppis ta kubismilt. Õieti oli kubism see, mis lahendas mitmed Chagalli varajased tehnilised probleemid. Chagalli ühendus kubismiga ei olnud niivõrd mõjutatud liikumise esiisadest Pablo Picassost ja Georges Braquest, Robert Delaunayst, kes oli abielus vene päritolu kunstniku Sonia Terkiga. Chagall ja Delaunay ei vaadanud maailma nagu ortodokssed kubistid, nad ei olnud ka huvitatud konkreetsetest objektidest mis võimaldas kubistidel ka lõuendist oma objekt teha. Ja abstraktsiooni kahenemine ning kordamine, Barque' ja Picasso terviklik meetod, läbi mille asja tavapärane uurimine on võimendatud läbi igapäevaste teadmiste selle kasutamisest, oli ka neile tähtsuselt teine. Delaunay ning eriti Chagall'i jaoks esindas kubism kunstilist keelt maalima
Tänapäeval kasutatakse lõhnarohte ortodoksi, katoliku ning osades anglikaani kirikuis. Katoliku kirikutes on peamiseks lõhnarohu kasutamise kriteeriumiks, et rohi sümboliseeriks Kristuse pühadust, täpne retsept ei ole oluline, kuid ristiusule omaseks peetakse viirukit (sümb vaimset valitsemist) ja mürri (sümb puhast lehte), võib-olla sellepärast, et Jeesuse sündides tõid targad lisaks kullale (sümb maiset valitsust) talle just neid lõhnaaineid. Ortodokssed kirkiud kasutavad lõhnu nii kirikus palvetades kui kodus üldise puhastumise ja kurja eemalhoidmise eesmärgil. Jumalatalitustel tahetakse tuua jumalik maapeale, kirik muudetakse väga ilusaks ka lõhna poolest. Palvetamises peetakse oluliseks kaasata kõik viis meelt. (Worwood lk 42-46, 70, 269-272). Lõhnadega seostub kaks huvitavat nähtust - "mürri voolus", mil ikoonid eritavad endast magusalõhnalist õlilaadset ainet, ja
Hitler uskus kindlalt oma kunstiandesse ning oli kibestunud, sest ühiskond oli ta välja tõuganud. 1910. aastal tema pension lõppes, kuid selleks ajaks oli ta tädilt raha pärinud. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aarja rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarjalaste"
kibestunud, sest ühiskond oli ta välja tõuganud. 1910. aastal tema pension lõppes, kuid selleks ajaks oli ta tädilt raha pärinud. Aastal 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud IdaEuroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi
Inglise-Buuria sõda(1899-1902), mis õõnestas konservatiivide positsiooni. Oli tsiviliseeritud ja mittevägivaldne. PRANTSUSMAA: Riigikord : parlamentaarne vabariik(Prantsusmaa 3. Vabariik), valitses liberaal-demokraatlik reziim. Sisepoliitika : Vaesuse küsimusi planeeriti lahendada, aga need probleemid lükati siiski tagasi, vastuolud ja võitlus paremate ja vasakute ideoloogiate vahel, kirikul oli üsna suur mõju(katoliiklik).suurenes streikide arv. Vastuolus ultranatsionalism ja ortodokssed sotsialistid ja anarhistid. Parteipoliitiline maastik : Prateisid oli väga palju. paremal pool asusid rahvuslikud liikumised, kes unistasid võidust saksamaa üle ja esindasid ennast monarhistlike, katoliiklike ja bonapartistlike loosungite all. Vasakul pool asusid mitmesugused sotsialistlikud parteid(sotsialistis ühendusid vabariiklastega), kes võitlesid vabariigi ja demokraatia pärast. Viimased surusid oma valitsusajal 1902-1905.a. läbi seadusi,
Kuna kõikides ühiskondades esineb tööjaotus, spetsialiseerumine ning erinevused võimus ja prestiizis, võib subkultuure leida igas ühiskonnas. Oma olemuselt on subkultuur üldise kultuuri variatsioon, mis võimaldab ühiskonna alagrupi liikmetel elada ühiskonnas domineeriva grupi liikmetest erinevates tingimustes. On ka selliseid rühmituse, mille liikmed eelistavad jääda isoleerituks kultuuri põhivoolust, et säilitada oma unikaalne elustiil (amishid USAs, ortodokssed juudid). 3 Piiride säilitamine: ühiskonna alagruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades. Nt arstid, juristid ja sotsioloogid kasutavad üksteisega suheldes erialasõnavara, mis identifitseerib neid ja ajab segadusse patsiente, kliente ja teisi võõraid. Samuti on tänavajõukudel oma salajased käepigistused, erilised
Põhiküsimuseks: kas eneselunastus või lunastus Jeesuse kaudu.29 Siinkohal pakkus Paulus välja universaalse lunastuse, mis laienes kogu maailmale koos Jumala enda sekkumisega Jeesuses, ,,tehes seda üks kord kõikideks aegadeks ja kõikide jaoks".30 Kristlus saavutas oma täisjõu. 235. aastaks oli sellest saanud üks Rooma impeeriumi kõige tähtsamaid religioone. ,,Kristlased rääkisid nüüd ühtse usureegliga Suurest Kirikust, mis hoidus äärmuslusest ja ekstsentrilisusest. Ortodokssed teoloogid olid kuulutanud lindpriiks gnostikute, markionlaste ja montanistide pessimistlikud nägemused ja valinud kesktee". 31 Vältides müsteeriumikultust ja paindumatut askeetlust hakkas kristlus muutuma meelepäraseks väga paljudele. Samuti oli uus religioon vastuvõetav ka naistele, kuna selle pühakirjas oli õpetus, mis nõudis: ,,Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda....
Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Antisemitism oli Viinis endeemiline nähtus. Linzis oli olnud vähe juute - "ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler "Mein Kampfis". Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi
sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi. Mõned ortodokssed juudid usuvad, et neil on õigus maaosadele, mida mainitakse Piiblis, hoolimata sellest, et nende maaosade praegustele elanikele tooks see kaasa ümberasustamise. Jumalateenistus toimub alati ortodokssetel juutidel heebrea keeles ning see on orienteeritud meestele. Naised võivad jumalateenistusel osaleda üksnes passiivselt, selleks eraldatud paigas või rõdul. Mitte kunagi ei istu nad koos meestega vaid ikka eraldi selleks määratud poolel. Reformistlik juutlus
sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi. Mõned ortodokssed juudid usuvad, et neil on õigus maaosadele, mida mainitakse Piiblis, hoolimata sellest, et nende maaosade praegustele elanikele tooks see kaasa ümberasustamise. Jumalateenistus toimub alati ortodokssetel juutidel heebrea keeles ning see on orienteeritud meestele. Naised võivad jumalateenistusel osaleda üksnes passiivselt, selleks eraldatud paigas või rõdul. Mitte kunagi ei istu nad koos meestega vaid ikka eraldi selleks määratud poolel. Reformistlik juutlus
Pauluse kirjad on dateeritud aastasse 50-60 pKr. Kõige vanemaks evangeeliumiks on Markuse evangeelium, mis on dateeritud u 65-75 pKr. Sellele järgnevad Matteuse ja Luuka, u 80 aastatel. Sünoptilised, pärinevad ühest allikast. Matteuse ja Luuka autorid on kasutanud Markuse evangeeliumit enda omade kirjapanemiseks. Johannese evangeelium on pärit aastatest 80-110. Viimane raamatu on Johannese ilmutusraamat, u 150. aastast. Enne 350. aastat ei saa rääkida mingisugusest kaanonist. Ortodokssed ja apokrüüfsed tekstid. Esimesed kristlased ei piirdunud vaid pühakirjaga, ilmutus hõlmas ka muid kirjutusi ning ka liturgiate kirjeldusi, piiskoppide kogude otsuseid jms. Aga mis sai otsustavaks? Miks osad on ortodokssed ja mis mitte? Esimeste kristlaste kogunemistel loetud tekstide hulka kuulus ka tekste, mis tänapäeval pühakirja ei kuulu, osasid mainitakse ka tänapäeval, nt Didache – 12 apostli õpetus (jumalateeenistlusliku korra õpetus, u 1.-2. saj)
aastateks. Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate ja Habsburge. Antisemitism oli Viinis endeemiline nähtus. Linzis oli olnud vähe juute - "ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler "Mein Kampfis". Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi
o Austa isa ja ema o Ära tapa o Ära riku abielu o Ära varasta o Ära tunnista valet teise vastu o Ära himusta naabri vara Käsud · Mitzvot, käskude järgimine nii põhimõtetes kui tegudes, reguleerib igapäevaelu · Sünnist surmani · Õhtust hommikuni · 613 käsk 365 keelavat, 248 kohustavat Ortodokssed juudid · Sh hassiidid Israel ben Eliezeur u. 1700 1760) · Konservatiivid · Liberaalid, progressiivsed jt Hinduism pühakiri Ilmutuslik kirjandus sruti (kuuldu) · Veedad ( teadmine) o Ringveda(salmiteadmine o Samaveda( viisiteadmine) o Jadzurveda( pühasõnateadmine) o SIIT PUUDU · Upanisaadid( 400-200 e.m.a)
samuti on autonoomia eetikal palju sarnasusi progressiivide moraalikontseptsiooniga. Kogukonnaeetika, mis defineerib moraalsed tegijad sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvuse alusel ning vaatleb moraalseid kohustusi tulenevalt indiviidi liikmelisusest nendes gruppides, näib iseloomustavat kõiki religioosseid suundi, hoolimata sellest, kas nad on ortodokssemad või progressiivsemad. Progressiivsed Ortodokssed - Autonoomia eetika (individuaalsed õigused) - Jumalikkuse eetika (moraal autoriteedi poolt) - Kogukonnaeetika (kohustused teiste ees) - Kogukonnaeetika (kohustused teiste ees) Haidt ja Graham (2007) laiendasid: kolmele eetikale viis moraalset intuitsiooni, mis moraalseid mõttekäike juhivad. Autonoomia eetika Kogukonnaeetika Jumalikkuse eetika - Avoid harm + +
Järgneb sisemine selginemine, milles avastatakse uus lähenemis- ja seletusviis. Seda elatakse läbi kui sisemist kirgastumist, selguse saabumist, uut arusaamist, mida rakendatakse praktikas.) Usulist pöördumist on kirjeldatud kui hoiakute muutust. Hoiak tähendab väärtustavat suhtumist. Hoiak väljendub nii tunnetes, seisukohtades kui ka käitumises. Pöördumise psühholoogilistes käsitlustes on palju tähelepanu pööratud emotsioonidele. (Ullman (1982) uuris erinevaid usulisi gruppe (ortodokssed juudid, roomakatoliiklased, hare krishnalased ja bahailased) ja leidis, et pöördunud olid võrreldes oma eakaaslastega kogenud lapsepõlves vähem emotsionaalset mõistmist ja olid tundnud ennast lapsepõlves suhteliselt õnnetumana.) Pöördumise mõiste on aja jooksul teisenenud. Ühes sellekohases käsitluses võrdles Richardson (1985) pöördumiste kirjeldusi varajastes 19. saj lõpus läbiviidud ja 20. saj lõpus. Ta nimetas neid klassikaliseks ja kaasaegseks pöördumise paradigmaks.
Venemaa ja Austria-Ungari liidud on suht ebastabiilsed, purunevad 2 korda. Saksamaal oli kokku kolm liidusüsteemi. Saksamaa tähtsamad liitlased on Austria-Ungari ja Venemaa keisririigid, kelle huvid on omavahel vastuolus, seda Balkani küsimuse tõttu. Balkani alad olid sajandeid Türgi alla kuulunud, ja nüüd Türgi kukkus kokku. Venemaa hakkas esinema, et neil on vaja seal igati kaitsta oma slaavi huvisid, Balkani slaavid olid ka ortodokssed. Venemaal olid ka reaalpoliitilised huvid soov Musta Mere piirkonnast saada Vahemere Piirkonda. Bismarcki I Liidusüsteem 1873-1878 Alustab 1872, saavutab selle 1873, aga Türgi sõja tõttu liit puruneb. Probleem oli selles, kuidas ühendada Venemaa ja Austria-Ungari vastukäivad huvid Balkanil. Argument oli tal keisrite omavaheline solidaarsus (Prantsusmaa Vabariigi vastu). Ta seletas, et kui need kolm on keisririigid, siis Prantsusmaa on Vabariik ja seega neile ohtlik.
Kristus on Jumala loodud ja sellest madalam, Ta pole Jumala olemust, kuigi tal on osadus Jumalaga. 3) Pelagiuse õpetus. Briti munk Pelagius (IV saj alg.) kahtles pärispatus ja arvas, et inimene võib saada heaks ka oma moraalse püüdlemise ja eluga. 4) Manihheism. Dualistlik õpetus, hea ja halva võitlusest. Rajatud Mani poolt Pärsias, selles on laene Mithraismilt. Jumal on hea, kuid mitte kõikvõimas. Kurjus pärineb saatanast. Kristus ja Mani on prohvetid. Ortodokssed kristlased kaldsid müstitsismi. Aleksandria piiskop Athanasius rõhutas, et tõe allikaks on autoriteet. Müstika ei sobi kõikide jaoks sest müstiline elamus on mittekommunikeeritav. Vajalikuks on ka süstemaatiline filosoofia. Kristlik filosoofia on paljuski eksegeetiline. KESKAJA FILOSOOFIA JAOTUS: 1. Partristika ehk kirikuisade periood 3-4 saj. (lad pater isa). Tertullianus(160-230), Origenes (185-254) Ambrosius(339-397), Augustinus (354-430).
Tekkisid teaduskeele algmed. Kreeka (antiik) teadust võib jagada neljaks suureks perioodiks (sama kehtib ka meditsiiniajaloo kohta): · joonia (6. sajand e.m.a.); · ateena (klassikaline 5.-4. sajand e.m.a.); · hellenistlik (4. saj e.m.a.-1. saj. m.a.j.) ja · rooma. JOONIA tähtsamad mõtlejad: Thales, Pythagoras jt, kes ise end sofistideks, e tarkadeks kutsusid. Sofistid olid avatud ja innovatiivsed, ning kuigi riigivalitsemisega seotud, ei olnud nad ortodokssed moraali ja poliitika valals, vaid materialistid, ratsionalistid ja ateistid. Thales (peab algaineks vett, sama lähenemine, mis sumeri müütides ja Piiblis, kuid ta jätab välja Looja). Pidas kõike põhimõtteliselt elavaks. Siit kasvab välja elementide teooria (Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu ja tuli). Herakleitos panta rhei pidas algelemendiks tuld (on väga muunduv). Herakleitos tõi Kreekas mängu vastandite idee maa, õhk, vesi, tuli nende võitluse pinnal areng
arhetüüp. (JUNG 2008:234) Kristuse elu oli just selline nagu see peaks olema kellelgi, kes on samaaegselt Jumal ja inimene. (JUNG 2002:58) Analüüsides Kristuse sõnumit selle kuulutamise kontekstis, näeb Jung sõnumi innovaatilisust. Siiski ütleb ta, et variseride jaoks pidi kuulutus ainuliselt heast ja armastavast Isast kõlama kummaliselt. ,,Taoline uudsus rõhutas ebamugava selgusega, et sinnamaani kummardatud Jahvel olid mõned ebameeldivad kalduvused. Ilmselgetel põhjustel ei saanud ortodokssed juudid kaitsta enda usutunnistust oma jumala halbade külgede rõhutamisega. Kristus oma õpetusega ainuliselt heast Jumalast pidi nende jaoks olema väga kohmetukstegev nähtus. Ilmselt pidasid nad teda silmakirjalikuks, sest see oli tema peamine etteheide neile." (JUNG 2008:235) Siin lähtub Jung psühhoanalüütilisest mõistest ülekanne, mille all mõeldakse muu hulgas ka neid tundeid, mida analüütik tunneb oma patsiendi vastu - need on tegelikult alateadlikud
See tähendas, et kõik õigused ja kohustused laienesid kõikidele elanikele võrdselt. Juutide jaoks oli see emantsipatsioon ehk vabanemine, see oli vabanemine keeldudest: tühistati ameti- ja elukohapiirangud, paljud Euroopa getod kadusid ja juudid sulandusid muu elanikkonna hulka. Rahvusgrupid integreeriti, juudi ja Lääne-Euroopa kultuur hakkasid vastastikku teineteist mõjutama. Juudi emantsipatsiooni vastu võitlesid nii mõned juudi ortodokssed grupid kui ka mõned antisemiitlikud rühmitused. Juutide integratsioon teiste rahvusgruppidega siiski jätkus. Emantsipatsioon muutis juutide elustiili, ehkki selleks läks kaua aega. Ja kuigi nad võisid nüüd töötada igal alal ja elada igal pool, ei kiirustanud nad seda tegema. Emantsipatsioon oli muutus, mis toimus mitme põlvkonna jooksul. See piirdus ainult Lääne-Euroopaga ega jõudnud kunagi Ida-Euroopasse. Kui natsid jõudsid Ida-Euroopasse, leidsid nad sealt eest veel getosid.
annaabi.ee 
