impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn ,,Veni creator spiritus", teine osa tugineb Goethe ,,Fausti" II osa lõpustseenile. 7
Avaldus muusikas ja kirjanduses Uusromantism Kaks suunda Tunnused Tunded Mineviku idealiseerimine Võõrdumus tegelikkusest Ebatavalised tegelaskujud Richard Strauss (1864-1949) Sakslane Edukas dirigent Lavamuusika Instrumentaalne orkestrimuusika 14 ooperit Sümfoonilised poeemid Programmilised sümfooniad Gustav Mahler (1860-1911) Pärist Tsehhist Lõpetas Viini konservatooriumi Sümfooniad Esituskoosseisud suured Orkestrisaatega laulutsüklid "Poisi võlusarv" Kantaatsümfoonia "Laul maast" Täname kuulamast!
Impressionism aga Prantsusmaal. Siis tekkis konkreetsem neoklassitsism. Teise maailmasõja järgne nüüdismuusika ehk avangardism. Väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ühelt poolt ja maailma erinevate piirkondade muusika vastastikune mõju. HILIROMANTISM Hilisromantism tekkis Saksamaal ja Austrias. Sellest arenes hiljem ekspressionism ning hiljem uusviini koolkond. GUSTAV MAHLER (1860-1911)sündis tsehhis aga kolis viini . Tema loomingud jaotuvadkaheks. :sümfoonia ja orkestrisaatega laulutsükkel.Aastal 1907 tekkis 8 sümfoonia.Tema tunutmad teosed: "laul maast","rändselli laulud" ning "laulud surnud lastest". Mahleri lood võis enamasti iseloomustada:suured draamaturgilised,kontrastlik,pikk sümfooniline areng.RICHARD STRAUSSil oli programmiline muusika,kus pealkirjas soovib väljendada süzeed võifilosoofiat. Ta muusika on enamasti sümfoonija ja oopermuusika. Tuntumad on: "Don Juan", "Nii kõneles Zaratusha" ja "salonme". IMPRESIONISM TEKKIS PARIISIS
CHRISTOPH WILLIBALD GLUCK saksa helilooja tõsise ooperi tuntuim reformija peaidee saada lavamuusika draama teenistusse loobus ooperi traditsioonidest ja üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest lõi ulatuslikke muusikalisi stseene loobus vanast de-capo aariast ja saatega retsitatiivist üritas orkestrisaatega retsitatiivi ja aariaid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN austria helilooja viini klassikuis vanim sümfoonia ja keelpillikvartetti rajaja 6-aastaselt läks sugulase juurde elama ja õppima tihti näljas ja riided räpased poistekoor Viin elas katedraali kõrval asuvas Kapellimajas
Gustav Mahleri sisemonoloog Sündinud ma 1860, kodumaaks mul Böömimaa Kuuluse sain dirigendina ning olnud ka Viini riigiooperi muusikadirektor. Sümfooniaid häid ja kuulsaid kirjutanud olen ma. Ka mõned orkestrisaatega laulutsükkleid. Usuks geenidega kaasa antud judaism. Kuid miskit elus puudu mul. Ei ole see pere, ei armastus, ei kuulsus ega rikkus, kuid mis selleks siis on ? naine?- ei, õnn?- ei, aeg?- ei Ka nimelt Viini klassikuks mind ei peeta, nendeks hoopis Mozart, Beethoven, Haydn. Aga siiski siiski mis puudu minu elust,
tegelane jutustaja kontsertteos Oratoorium Retsitatiiv solistid Esitati ülikute Vaimuliku paleedes sisuga Ooperilaadne Antonio Vivaldi 16781741 · Kirjutas:50 ooperit; üle 40 koori ja orkestriteose, 100 orkestriteost; ~500 orkestrisaatega erinevatele soolopillidele kontserdid. Kuulsaim "Neli aastaaega" · Ema soovil vaimulik "punane preester" sunniti loobuma · Õpetas viiulimängu tütarlaste kloosterkoolis; korraldas iga nädal kontserte kuulsus levis üle Euroopa
tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed muutused. Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Ta loobus ooperi traditsioonilisest ülesehitusest ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene, loobus ka vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestrisaatega retsiatiivi ja aariat ühendada. Viini klassikute tegutsemispaigaks kujunes Viin, kuna see linn oli tollel ajal muusika keskuseks ja suurlinnaks. Haydenit võib pidada sümfoonia ja keelpillikvartetti alusepanijaks Haydeni loomingus lakkas sümfoonia olemast lihtne õukondlik meelelahutus Mozarti loomingu erilisus seisneb selles, et ta alustas oma karjääri muusikas väga noorelt. Juba 5-aastaselt kirjutas ta esimesed muusikapalad ja 8-aastaselt ilmusid esimesed trükised ja sümfoonia.
Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi muusikadirektor 9 sümfooniat ja orkestrisaatega laulutsüklid “Poisi võlusarv” Richard Strauss (1864-1949) Sündis Münchenis Tegutses terve elu orkestrijuhina sümfooniline poeem – “Don Juan” , “Nõnda kõneles Zarathustra” ooperid – “Salome” ja “Elektra” Max Reger (1873-1916) Saksa helilooja ja organist Impressionism Mõiste pärineb prantsuse maalikunstist (19. sajand) Tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidel
1 osa alati sonaadi vormis, Duo-kahele instrumendile kirjutatud helitöö. Pillid K:Schumann Tsükkel "karneval" "eusebius" -klaver,õrn,mõtlik,tundeline K:Schumann Klaverikontsert a-moll I osa-klaver,orkester,vaheldusrikas,kontrastne,lüüriline K:Liszt klaverikontsert Es-duur I osa -võimas,sünge,suured akordid Concerto grosso-barokiaegne mitmeosaline heliteos,mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. Aaria- iseseisev orkestrisaatega vokaalne sooloosa ooperis instrumentaalpala-lühiteos mõnele pillile või orkestrile polonees-3osalises taktimõõdus poola pidulik rahvatants valss-3osaline sujuv paaristants,18saj Austriast marss-paaris taktimõõdus,ühtlases käigusammutempos muusikapala avamäng-üheosaline teos sümfooniaorkestrile fuuga-polüfooniline teos,mis põhineb hääle võrdõiguslikkusel,hääled astuvad sisse üksteise järel motett-gregoriose koraalist välja kujunenud mitmehäälne,vokaalne heliteos
20. sajandi muusika Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Hilisromantism • Saksamaa, Austria • Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit
20. saj. muusika kordamisküsimused: 1. 20.saj. muusikat iseloomustavad põhitunnused? Stiilide rohkus ja mitmekesisus väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ja mitmekesisus maailma eri piirkondade vastastikune mõju 2. Hilisromantismi tunnused, esindajad: G. Mahler, R. Strauss, nende tähtsamad teosed. Pikad teemaarendused, ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, programmilisus. Gustav Mahler- hiigelkoosseisudega sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid (,,Rändselli laulud") Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises,
Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus '' hiigelpikad sümfooniad. LOOMING Looming jagunes kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori. Sümfooniad olid programmilised. Sarnased Beethoveni sümfooniatega. Orkestratsioonis on oluline roll tämbridramaturgial. Sümfooniad on väga pikad ning esituskoosseisud suured. Loomingu tipuks on 8.sümfoonia.(kokku on 9) RICHARD STRAUSS ( 1864-1949) Hakk as varakult klaverit ja viiulit õppima ja väikesi palu komponeerima.
harmoonia. Gustav Mahler- Austria.Pärit Böömimaalt, peres 12 last, isa voorimees, oli juut. Trots alanduse vastu= läbilöögivõime. Õppis Viini konservatooriumis, tuntud pigem dirigendi kui heliloojana. Peeti despoodiks, oli nõudlik. Tuntud ütlus: ,,Traditsioon on lohakus!" 1907 oli sunnitud lahkuma usa'sse, kus juhatas Metropolitan Operat ja oli Filharmoonikute muusikajuht. Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf
harmoonia- kooskõla, kokkusobivus 12.Kuidas on romantismiajastu muusikas seotud eelmise küsimuse mõisted? Heliloojad kasutasid aina rohkem dissoneerivaid ning kromaatilisi kooskõlasid, pingestamaks heliteoseid. 13.Missugune uus muusikažanr muutus kõige tähtsamaks orkestrimuusikas? Sümfoonia 14.Missugused uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Uuteks vormideks olid soololaul, laulutsüklid, üheosaline sümfooniline poeem, koorisümfooniad, teosed solistidele orkestrisaatega, lavamuusikast tõusid ooperi kõrvale ballett ning operett. 15.Kirjelda romantilise muusika ja kirjanduse seost. Nimeta kirjanikke ja luuletajaid, kelle teoste põhjal on muusikat loodud (5 näidet) Romantiline muusika ja kirjandus on seotud unistuste ja kirgedega, ammutab jõudu heitlikest inimsaatustest, käib kaasas poliitiliste püüdlustega, on uhke oma maa ja rahva üle. Sümfoonilisele muusikale lisati selle inspireerinud kirjandusteose pealkiri (Liszti „Faust“-sümfoonia)
avangardismiks. Hilisromantism- mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. Klassikalisele muusikaeetikale tuginevat suudna esindas Johannes Brahms. Tema tõekspidamisi arendasid hiljem edasi Anton Bruckner ja Max reger ning sealt edasi Paul Hindemith. Ennenägematud olid Richard Wagneri ooperid. Tema põhimõtteid arendasid hilejm edasi Richard Strauss ja Gustav Mahler.Gustav Mahleri looming jaotub kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Väljapaistval kohal maailma sümfoonias on monumentaalne , 1970. Aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. Tema sümfooniad ketsavad kuni poolteist tundi. Richard Straussi varajane looming sarnaneb varasemate muusikaloojate loomingule. Programmilise muusika rajajaks peetakse Hector Berliozi. Straussi helilooming
kõige enam kõlapinda leidis Saksamaal ja Austrias Hilisromantikutele oli eeskujuks Wagner oma ooperireformi, orkestrikäsitluse, suurte koosseisudega suur tähtsus vaskpillidel harmoonia on sageli ebapüsiv Gustav Mahler (1860-1911) tegemist on tšehhi-austria helilooja, sündis Böömimaal läks õppima Viini dirigendina karjääri tipp oli Muusikadirektor Viini õukonnaooperis Looming sümfooniad orkestrisaatega laulutsüklid: „Rändselli laulud“; „Laulud poisi võlusarvest“; „Laulud surnud lastest“ teosed enamasti programmilised esmatähtsad eetilised ja filosoofilised probleemid Sümfooniad osad arv varieerub kahest kuueni kokku 9 sümfooniat tipuks loetakse 8.sümfooniat, seal väljendub enim idee „Muusika on isiksuse ja massi mõjutamise üllamaid jõude“. Kestab ca 1,5h ja tohutu esitluskoosseis. 1910.a esiettekandel oli 1029 esitajat
,,Kallis Mari", ,,Padaema". Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel. Uus Viini koolkond: Schönberg, Berg ja Webern valmistas ette soodsa pinnase avangardistlikele heliloojatele, kes 50ndate aastate seeriatehnika kompsoitsioone edasi arendades panid aluse serialismile. Hilisromantismi iseloomustavad ebapüsivad, rohkete kromatismidega harmooniad ja tonaalsuse mõiste avardamine. Gustav Mahler- 9 sümfooniat, orkestrisaatega laulutsüklid, kantaatsümfoonia. Richard Strauss-Sümfoonilised poeemid , Don Juan" "Macbeth", ooperid "Salome""Roosikavaler""Daphne". Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrmentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasadetailirohkuse. Alus- ,,Impressioon.Tõusev päike". Maurice Ravel- Boolero- rütmi mängivad kaks hispaania trummi, pidev cresc, 17 takti, flööt, klarnett
leidmisel. Oli ikkagi oodata, et tema looming võetakse tema autoriteedi tõttu hästi vastu. 13. Iseloomusta Mahlerit kui sümfonisti. Mahleri sümfooniaid võib võrrelda Beethoveni omadega. Tema sümfoonilise tsükli vormikäsitlus on palju vabam kui tema eelkäijatel. Ta ühendab oma sümfooniates vokaali ja orkestri. 14. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud? Kogu Mahleri looming jaotub kaheks - sümfooniad ja la orkestrisaatega laulutsüklid. Teatud mõttes need zanrid põimuvad tema loomingus, sest 2., 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga). Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud "Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 15. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus
,,Võluflööt“, ,,Sevilla Habemeajaja". 18. sajandi teisel poolel reformiti tõsist ooperit – opera seri. Ooperis loobuti üksikutest muusikalistest etteastetest, mis killustasid kogu ooperi ülesehitust. Pigem loodi ulatuslikke muusikalisi tseene, mis peegeldaksid täpselt ja realistlikult laval ja tegelaste hinges toimuvat. Esimene tuntum reformija ja helilooja oli Christoph Willibald Gluck (1714-1787), kes püüdis orkestrisaatega aariat (ulatuslik soolonumber koos saateorkestrtiga) ja retsitatiivi (aariale eelnev kõnelaul) ühendada dramaatiliseks kõnelauseks. Gluck muutis ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühtesse uudsesse stiili. See oli iseloomulik kogu klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust.
o Programmilisus o Ajaliselt pikad teosed · Tuntumad heliloojad: Anton Bruchner, Gustav Mahler, Richard Strauss GUSTAV MAHLER (1860-1911) · Oli ütlenud enda kohta, et on kolmekordne kodutu · Juudi päritolu · Sündis Böömimaal · Õppis Viini konservatooriumis · Esmase tuntuse saavutas dirigendina (vaimustust avaldasid nt. J.Brahms, P.Tsaikovski) heliloojana saavutas tuntuse mõnevõrra hiljem. · LOOMING: jaotub kaheks: sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid o Sümfooniad: Kirjutas 9.sümfooniat Kui klassikalise sümfoonia vormitüskkel on neljaosaline, siis Mahleri sümfooniates võib osade arv varieeruda kahest kuueni. Sümfoonias kastutab tsitaate lauludest Oma 2.sümfoonias kasutab koori osa 8.sümfoonia Es-duur tema loomingu tippteos · Valmis kõiest 8 nädalaga
Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Selleks tegi Gluck järgmisi muudatusi: loobus ooperi traditsioonilisest, üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene; loobus vanast da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks.
Tema sümfoonilise tsükli vormikäsitlus on palju vabam kui tema eelkäijatel. Ta ühendab oma sümfooniates vokaali ja orkestri. 4. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud? Samal perioodil kirjutatud laulutsükilites sümfooniad ja vastupidi. Sümfooniad ja laulutsüklid põimuvad omavahel, kasutab nendes samu materjale ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Kogu Mahleri looming jaotub kaheks - sümfooniad ja la orkestrisaatega laulutsüklid. Teatud mõttes need žanrid põimuvad tema loomingus, sest 2., 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga). Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud "Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 5. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Beethooveni momentaalsus, 9 sümfoonia orkester ja koor, Bhrams muusikas kohtleb samamoodi lalvaid teemasid nt 4 sümfoonia.
1787). Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Selleks tegi Gluck järgmisi muudatusi: loobus ooperi traditsioonilisest, üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene; loobus vanast da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks.
Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigiooperi peadirigent Tema ooperite kolm suunda: tragöödiad, Antiik kreeka ainelised koomilised ooperid ja
b. Klaverimuusika 4 klaverikontserti, klaveriprelüüd, etüüdid. c. 3 Sümfooniat ,,Sümfoonilised tantsud" 13. Hilisromantism a. 20.saj alguse muusika, mis järgib 19.sajandi romantismi traditsioone. Levis Saksamaal ja Austrias. Harmoonia ebapüsiv, suured koosseisud, suur osatähtsus vaskpillidel, kadus 20.sajandi algul. 14. Gustav Mahler a. Sümfooniad programmilised, väga pikad, esituskoosseisud suured b. Orkestrisaatega laulutsüklid c. Bröömimaalt (praegu Tsehhi), pigem dirigent, juut, lahkus USAsse 15. Richard Strauss a. München, ajalugu & filosoofia, dirigent b. Jaguneb kaheks: lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika. Loomingus olnud süzeeline pingestatus viitas eelseisvale ekspressionismile c. Sümfoonilised poeemid ,,Nii kõneles Zarathustra", ,,Don Juan" d. 14 ooperit ,,Salome", ,,Elektra" 16. Impressionism. a
Mahler oli sillaks 19. sajandi Austia ja Saksa traditsioonide ning 20. sajandi alguse modernismi vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast natsionaalsotsialistlikku diktatuuri, mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Tema muusikaanne avaldus varakult. Ta lõpetas Muusikasõprade Seltsi Konservatooriumi aastal 1878 ja sai Viini Õukonna muusikadirektoriks aastal 1897. Mahleri loomingu peamised zanrid on sümfooniad, kokku 9 ja orkestrisaatega laulutsüklid. Tema teoste iseloomuks on suured kõlakontrastid, dramaatiline helikeel ja muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. Mahleri laulutsüklitest on kuulsaimad "Laul Maast" ja "Laulud Surnud Lastest". Gustav Mahler (1909) 4 Richard Strauss (1864 - 1949) Saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismiaegset muusikat
1 "in modo mixolydio" (1934-1936) · Valge öö sümfooniline süit (1939) · Miniatuuride süit (koost. 1940) · Tantsusüit (1941-1944) · Ballaad e-moll tsellole ja sümfooniaorkestrile (1944, samast aastast ka autori klaveriseade, red. 1966) Pidulik avamäng D-duur (1945) · Sümfoonia nr. 2 e-moll (lõpetamata, 1947-1948, klaviir kahele klaverile 1947) · Capriccio d-dooria viiulile ja sümfooniaorkestrile (klaverisaatega 1949, orkestrisaatega 1968, klaverisaatega variant on 3. pala 1949 loodud tsüklist 3 pala viiulile ja klaverile) · Kotkalend sümfooniline poeem (1949-1950, red. 1962) · Laulvad põllud sümfooniline poeem (1951) · Sümfoonia nr. 3 c-moll (1955-1961) Keelpilliorkestrile · Eleegia (1913, pole säilinud) · Neenia c-moll (1928, red. 1969) · Eleegia e-moll keelpilliorkestrile ja harfile (1931, red. 1969) · Muusika keelpillidele (Introduktsioon ja fugaato) (1942, red. 1963)
Ooperi tõeliseks reformijaks sai Christoph Willibald Gluck, kes oli pärit Lõuna-Saksamaalt. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos- siit loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust.1762 tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis sai omakorda ooperireformi alguseks.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühte uudsesse stiili. See oli iseloomulik klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust. Wolfgang Amadeus Mozart
ooperireformi alguseks. Glucki ja Calzabigi peamine idee oli seada muusika draama teenistusse. Poeesiale allutatud muusika peab realistlikult kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Selle saavutamise nimel Gluck * lõhkus ooperi seni traditsioonilise numbrilise ülesehituse, luues selle asemele ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene * loobus da capo-aariast ning klavessiinisaatega retsitatiivist, ühendas need orkestrisaatega dramaatiliseks kõnelauluks * kasutas aktiivselt koori ja balletti ehk muutis koori ja balleti funktsiooni: barokkooperis olid need staatilised, nüüd aga hakkasid sekkuma tegevustikku * muutis ümber avamängu kontseptsiooni: kui siiani oli avamäng võrdlemisi juhuslik pidulik orkestripala, siis Glucki avamäng oli esialgu sissejuhatus esimesse lavastseeni, hiljem koguni kogu draama lühike programmiline kokkuvõte ehk lõi avamängu, mis muutus iseseisvast pidulikust
Ka dirigent, töötas ooperiteatrites jms. Tema looming jaguneb kaheks: · Sümfooniad: varieeruvad 2-6 osani. Kokku 9 sümfooniat. Viimane on kantaat- sümfoonia ,,Laul maast". Loomingu tipuks peetakse 8. sümfooniat, kestab ligi 1,5 h. Esiettekandel kokku 1029 esitajat, seetõttu tuhandesümfoonia. Vastavalt tekstile jaguneb kaheks osaks: 1. osa vaimuliku tekstiga, ,,Veni, creator spiritus". · Orkestrisaatega laulutsüklid: ,,Rändselli laulud", ,,Laulud poisi võlusarvest", ,,Laulud surnud lastest".
Kõnedialoogide asemel on itaalia laval aga ikka retsitatiivid. Endiselt valitseb (alates barokist, täpsemalt umbes 1650) bel canto kauni meloodiaga virtuoosne laulustiil ja seda kuni 19. sajandi keskpaigani. 19. sajandi esimese poole itaalia tõsist ooperit (umbes alates Rossinist, eriti aga itaalia romantiline ooper Bellini, Donizetti, varane Verdi) ei nimetata enam opera seria'ks, vaid melodramma serio'ks. Secco-retsitatiivi asemele tuleb järk-järgult orkestrisaatega retsitatiiv (ent secco jääb edasi opera buffasse), Bellinil ja Donizettil ongi tõsises ooperis retsitatiivid ainult orkestrisaatega (recitativo accompagnato). Sellega kaasnevad olulised muutused stseeni ülesehituses: enne Recitativo ed aria (retsitatiiv ja aaria), nüüd rohkem Scena ed aria (stseen ja aaria), kusjuures Scena on rohkem seotud aaria muusikalise materjaliga, rohkem on orkestri kommentaare. Aaria (või ka dueti) vormiks kujuneb
Ooperi tõeliseks reformijaks sai Christoph Willibald Gluck, kes oli pärit Lõuna- Saksamaalt. Koos Calzabigiga kirjutasid nad balleti "Don Juan", mis sai oluliseks reformiks balleti ajaloos- siit loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust.1762 tuli Viinis lavale nende esimene ooper "Orpheus ja Eurydike", mis sai omakorda ooperireformi alguseks.Gluck killustas ooperi üksikuteks etteasteteks ja aariateks ning lõi ulatuslikult muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühte uudsesse stiili. See oli iseloomulik klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust. · Viini klassikud Viinis 18. saj. II poolel ja 19. saj I veerandil tegutsenud heliloojad J
London, rändtrupi kapellmeister, Kopenhagen. Peale enam kui 30 ooperit koostöö Viinis libretist Calzabigiga, (Orfeo ed Euridice 1762) .Tegutses palju aastaid Pariisis (prantsuse versioon Orfeost). Vihane võitlus itaalia ooperi pooldajatega. Reformooperites alates Orfeost antiikainestik, igavese maksvusega traagiline konflikt trafaretsete tüüpidega intriigooperi asemel. Taotleb dramaatilist ühtsust. Seccoretsitatiivi asemel orkestrisaatega retsitatiiv väljenduse süvendamiseks. Teosed: u. 50 ooperit, lisaks ballette ja instrumentaalmuusikat. Lk. 14 2. Klassitsism üldiselt :zanrid (sonaat, kvartett, kontsert, sümfoonia, avamäng) vormid (sonaadivorm, rondo); stiili üldiseloomustus. Klassitsism on suund ,mis annab vormile sisuga võrdse väärtuse . Sisu ja vormi tasakaalu omistati eriti kreeka kujutavale kunstile ja arhitektuurile ; väljend
- rõhutatud tundeväljendus). Osatäitjad näitasid oma tegelase afekti, mitte ei elanud otse rolli sisse; alati jäi püsima distants rolli ja esitaja vahel. Retsitatiivid on ilma riimita värsid, aariad on riimis värssidega. Aariate tekst napp, palju tekstikordust. (Varasemas ooperis, kus retsitatiiv ja aaria ei olnud eraldunud, oli läbivalt rohkesti kõrgpoeetilist teksti.) Retsitatiivid jagunevad secco-retsitatiiv (continuo-saatega) ja accompagnato-retsitatiiv (orkestrisaatega); eelistatakse secco't. Kuulsaima libretisti Metastasio arvates takistab accompagnato tekstist arusaamist: "Keelpillide kõla ei tohi minna retsitatiivis liiga familiaarseks!" Siiski accompagnato'de osakaal kasvas (näit. Händeli oopereis). Endiselt uhked lavakujundused, fantaasiarikas lavatehnika, peategelastel moodsad kostüümid. Tüüpdekoratsioonid nagu varemgi: tänav, väljak, sadam, pilved (koos neil hõljuvate lauljatega), aed, õu, saal, tuba (Veneetsias: tuba peegliga),
annaabi.ee 
