tsüklon, hurricane/orkaan, cordonasos Orkaan Irene (2011, Põhja Carolina, Virgina, Maryland, Delaware) Orkaan Cordonasos Hurricane Taifuun Tsüklon Willy-willy Troopiliste tsüklonite esinemise piirkond ja sagedasemad liikumised Temperatuurid ookeanide kohal (9.12.2014) Orkaanide ülesehitus Orkaani tugevuse skaala Kategoo Purustused Tuule kiirus Laine kõrgus ria 1 Minimaalsed 119-153 km/h 1,5-2 meetrit 2 Keskmised 154-177 km/h 2-2,5 meetrit 3 Suured 178-209 km/h 2,5-4 meetirt 4 Ekstreemsed 210-249 km/h 4,5-5,5 meetrit 5 Katastroofilised 249-... km/h 5,5-... meetrit Tagajärjed • Veekahjustused (üleujutused)
Jamaica (saar) Tauno Tamm Pärnu Ühisgümnaasium 8.b Saare üldandmed Pindala - 10 991 km² 2 909 700 elanikku(2013) Halduskeskus Kingston Rahvastiku tihedus - 265 inimest/km² Jamaica on tuntud orkaanide poolest Asub Kariibi laama äärealal Maavärinate piirkond Tuntud orkaanide poolest Suurim orkaan Gilbert, 1988 (tuul oli 290 km/h) Jamaica asub troopikavööndis Talv on palav, jaanuaris üle 24°C Suvi on väga palav Aastas sajab 1000-2000mm Kuulus surfi piirkond Jamaica loodus Taimi 3800 liiki Mets katab viiendikku saarest 120 jõge Palju linnu- ja putukaliike Jamaica rahvastik Kultuur tekkinud kõigi kultuuride ühtesulamisel Ligi 50% rahvastikust elab linnades Aastane rahvastiku juurdekasv 0,6%
kaotanud umbes 1830 inimest ning 705 inimest on siiani kadunud. Rahalist kahju hinnatakse ligi 90 miljardile USA dollarile. Tuleb tõdeda, et viimastel aastakümnetel on orkaane hakanud esinema rohkem ja nende mõju on tugevam kui kunagi varem. Tekib küsimus, miks see nii on. Ameerika teadlased väidavad, et laastavad orkaanid muutuvad sagedasemaks ja võimsamaks inimkonna süü läbi. Orkaanidele lisab võimsust kasvuhoonegaaside mõjul soojenev merevesi. Merevee temperatuuri orkaanide tugevusega seostanud uuringust inspiratsiooni saanud USA teadlased tõestasid, et pinnavee soojenemise taga on suuresti inimtegevuse mõju. Täpsemalt fossiilkütuste põletamisest tingitud kliima soojenemine. Kui ennist sai öeldud, et orkaan Katrina tagajärgedeks olid suured inimkaotused ja rahalises mõttes suur tagasilöök USA-le, siis tegelikult oli kahju märksa suurem. Keskkond ja majandus olid olid samuti saanud suure löögi osaliseks
pärinevad sajandeid enne Kristust, tundub Ameerika kultuurikiht eurooplasele väga õhukese ja pindmisena. Kui just mitte ühes maailma metropolis New Yorgis, siis kindlasti oma supelrandade ja päikeselise kliimaga meelitavas Floridas. 7 Hispaania 16.sajandi sõjalaev. Ajalugu Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Floridas on olnud väga palju suuri, laastavaid orkaane. Orkaanide tulekut on tänapäevaste moodsate ilmavaatlusseadmete abil võimalik küllalt pikalt ette ennustada ning tugevate orkaanide tulekul evakueeritakse kohalikud elanikud ohutumatesse paikadesse. Küll aga ei ole võimalik nii kiiresti kaitsta elamuid ning muid rajatisi, mille tugev tuul ja vihmavalingud pilbasteks lõhuvad. Kokkuvõttes põhjustavad orkaanid Ameerika 8
Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid Emili Kilg 11c Orkaan Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan Katrina Lõuna-Atlandi kohal nähtuna Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004. Saffir-Simpsoni orkaanide intensiivsuse skaala. Eesti orkaanitugevusega tuuled vastavad peaaegu alati nõrgimatele, 1. kategooria orkaanidele. Tõsise orkaani tugevusega tuuli (50 m/s ja enam) esineb meil ainult keeristormides. Kategooria Tuule kiirus 1 33 - 42 m/s 2 43- 49 m/s 3 350 - 58 m/s 4 59 - 69 m/s 5 70 ja rohkem m/s Tromb Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga
Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. Tööstuses kasutatakse seda paberi ja tekstiili pleegitajana. Broomi kasutati sajandeid - haruldase lilla tooni tootmiseks enne kui see idenfitseeriti ning tänapäeval kasutatakse broomiühendeid bensiinis fotograafias ja pestitsiidides ning erinevate ainete sünteesis. Joodiühendeid kasutatakse katalüsaatorites, toidulisandina looma- ja linnutoidus. Hõbejodiidi kasutatakse ka looduse mõjutamisel näiteks orkaanide ja vihma ärahoidmiseks. Loodust on mõjutanud ka fluori kasutamine, ehkki tahtmatult. Fluoriühendid freoonid, mida kasutati 20. Sajandil palju aerosoolpurkides ning tänapäeval külmutusmasinates soojust neelava ainena, on keemiliselt väga püsivad ning õhku paisatuna kaua muutumatud. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad osoonikihini, mis kaitseb Maad kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus aga lõhub freooni molekuli
Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur, nii et osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana. Selle käigus eraldub soojust ja sellepärast on tsükloni keskmes õhutemperatuur alati pisut kõrgem kui väljaspool tsüklonit. q Orkaan tugevneb siis, kui ta satub sooja mere kohale. Maismaa kohale jõudes hajub ta kiiresti. Orkaanide teekonnad aastail 19852005 Kasutatud allikad http://www.dosomething.org/actnow/tipsandtools/11factsabouthurricanekatrina http://www.accuweather.com/en/weatherblogs/weathermatrix/ http://www.katrina.com/ http://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Katrina http://et.wikipedia.org/wiki/Orkaan
tervisest olenemata otsustas merele minna. Meri oli tema suurim sõber, kuid samas ka suurim vaenlane. Meri oli karm ja ootamatu, kuid meest see ei heidutanud, tal oli kindel eesmärk end tõestada ning näidata, et tema kalaõnn ei ole pöördunud. Selle tõestamiseks veetis ta päevi merel, triivides elu ja surma vahel. Meri oli Santiago vastu karm. Eluaegne kalapüügikogemus ning loodustarkused võimaldasid tal liikuda õiges suunas. Ta oskas ennustada ilma ja orkaanide tulekut ning teadis, et seal, kus on palju lendkalu, seal peab olema ka kuldmakrelle. Meri oli vanamehe teine kodu, tema toidulaud ja rahakott. Samas röövis see mehelt iga korraga üha enam elujõudu. Kalapüük mõjus mehe tervisele laastavalt, liinidega vigastas ta enda käsi, külmast ja liikumatusest läksid jäsemed krampi ning pidev näljatunne tekitas iiveldust ja minestust. ,,Valu ei tähenda mehele midagi" ütles ta. Kalur oli valmis
(1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Tuum Maa keemiline koostis ( massi järgi ) : · 34. 6% rauda · 29. 5% hapniku · 15. 2 % räni · 12. 7% magneesiumi · 2. 4% niklit · 1. 9 % väävlit · 0. 05% titaani Uurimismeetodid: · Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita. · Siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist. · Kosmoses tehtud pildid Maast on abiks: ilmaennustamisel, orkaanide ennustamisel ja jälgimisel, (ning nad on erakordselt kaunid).
meie planeedi atmosfääri ümbritsevasse osoonikihti augud ja tekkival soojusel pole võimalik avakosmosesse vabaneda ning jääb maale. Enamik inimesi ei tunnista, et looduskatastroofide sagenemisel ja purustuste suurenemisel on seos kliima soojenemisega. Nimelt on Ameerika Ühendriikide teadlased tõestanud, et inimesed on kaasa aidanud kliima soojenemisele kasvuhooneefekti toimel ja seetõttu on merevete temperatuur tõusnud, mis annab orkaanidele üha enam jõudu. Sealhulgas kasvab samuti orkaanide arv, näiteks viimaste aastatega on nende arv suurenenud nii, et neile on olnu vaja vastavalt süsteemile uued nimed panna. Meediaski kajastatakse probleemi pidevalt ja katsetatakse erinevaid lähenemismeetodeid. Kõige mõjukamad on tõenäoliselt mängufilmid. Filmimaailmas kujutatakse eriefektide abil loodusõnnetusi üllatavalt tõepäraselt ja need lähevad rahvale hinge. Näiteks Roland Emmerichi kirjutatud ja lavastatud filmis ,,Päev pärast homset" (ingl.k ,,The Day After
Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 kilomeetri laiuse ala ning liiguvad umbes 15 kilomeetrit tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi ,,silmaks". Seal tuult pole, sest tormituuled pöörlevad ümber oma keskpunkti. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h. Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades. Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktises, 1912-1913 kuu keskmine tuule kiirus 24,9 m/s Denisoni neem Antarktises, 1913 Maismaal kujunevaid keeristorme nimetatakse trombideks ehk tornaadodeks, mille läbimõõt võib olla umbes 100 meetrit. Tornaadod on enamasti kõvera pöörlemisteljega tugevad ja püsivad õhukeerised
inimesed, kellel on tulevikus hea töökoht ja eluase. See tihti nõuab seda, et lapsed on vanemate õlul kuni ülikooli lõpetamiseni, vastupidiselt arengumaadele kus neiud sünnitavad oma esimesed lapsed 12 aastaselt. Ühiskond ise sunnib rahvaarvu kasvama! Järjest rohkem inimesi hakkab arengumaadest välja rändama, kuna ei ole enam piisavalt töökohti ja elamis tingimused on kehvad või siis kliimamuutusest tingitud üleujutuste ja orkaanide tõttu. Rännatakse arenenud USA-sse ja Euroopa riikidesse. Rändel on riigile nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Positiivsed oleksid mitme kesistub tööjõu turg ja saadakse vajalikku tööjõudu, sisse rännanud inimesed on nõus töötama odavama tasu eest ning nad on nõus töötama raskematel töödel. Negatiivseks oleksid suureneb töö puudus oma riigi elanike seas, sisserändajad tekitavad ka konflikte kohaliku kultuuri pärast, illegaalselt
ilmaennustused täpsemad. Ilmateate järgi seavad oma samme miljonid inimesed, alates põllumeestest ja kaluritest ning lõpetades lennuki- ja laevakaptenitega. Ilma- ning kliimavaatlustega on tegelenud mitmed satelliidiseeriad. Neist esimene, TIROS (Television and InfraRed Observation Satellite), saadeti orbiidile 1960. aastal. Selle ülesandeks oli jälgida erinevaid pilvekogusid, mille abil suudeti ennustada tugevamate tormide ja orkaanide algust. Alates 1970. aastast on USA NOAA (National Oceanographic and Atmospheric Administration) satelliidid jälginud Maad kaks korda päevas. Neile paigaldatud seadmete abil teevad nad kindlaks pilvede tüübi ja tiheduse, maapinnal leiduva jää ja lume hulga, jäämägede asukoha meredel, õhuniiskuse ning maapinna, õhu ja merepinna temperatuuri. Ka geostatsionaarsel orbiidil liigub mitu ilmavaatlussatelliiti, teiste seas ka Euroopa ning Aafrika
Iisraeli. 19781980 Iraani revolutsioon (tootmine vähenes esialgu Iraanis, siis OPECis ja nafta hinnad kahekordistusid). 19801985 OPEC hoiab hinna üleval tootes vähem naftat. 19901991 Pärsia lahe kriis. Iraagi invasioon Kuveiti. Nafta hind kerkis järsult. 1990 puhta õhu akt et kütused saastaks vähem atmosfääri. 19971998 Aasia majanduskriis, nõudlus nafta järele vähenes. 2001 Nafta nõudluse kasv. 2005 Orkaanide rekordaasta. USA nafta infrastruktuur sai märkimisväärselt kannatada. Peamised naftatootjad 100 200 300 400 500 mln t Venem aa 12,6% maailma toodangust S a u d i A r a a b ia 11,9% USA 8,5% Ira a n 5,7% H iin a 5%
Referaat Orkaanid 10. klass Orkaanide teekonnad aastail 1985-2005. Orkaanid Heal lapsel mitu nime. Ameerika aladel nimetatakse troopilisi orkaane hurrikaanideks, Kagu-Aasias taifuunideks ning India ookeanis tsükloniteks, mis on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas tornaado) , mis kujutab endast lehtrikujulist kiiresti liikuvat tuulepöörist. Trombi läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter, hurrikaan meenutab aga kolossaalset keerlevat heliplaati, mille läbimõõt võib ulatuda 500-600 km-ni, harvadel juhtudel aga 1000 km-ni või veel rohkem. Trombe täheldatakse mõnikord ka taifuunideks või hurrikaan...
Liivarannad moodustavad 20% kogu rannikualast. Rannikujoone taandumine võib olla nähtav isegi väikse meretaseme tõusuga, sest ranniku pind sageli omab väga väikset kallakut. Teadlase ütlevad, et merepinna tõus 1 m võrra viib 50-100 m rannaala kadumisele. Äärmuslikud ilmatingimused Kõige sagedamini globaalse soojenemise mõjuna loetakse see, et kataklüsmide ja suurte katastroofide sagedus kasvab. Kategooria 4 ja 5 orkaanide sagedus on tõusnud 20-35% võrra viimase 30 aasta jooksul. Üldiselt orkaanide sagedus on tõusnud peaaegu 40% ja need orkaanid nüüd põhjustavad rannikualadel peaaegu 10% rohkem sademeid kui orkaanid enne 1970. Globaalse soojenemise tõttu orkaanid on tugevamad, niiskemad ja neid on rohkem. Suurem vihmasadu. Temperatuuri suurenemisel õhk on võimeline rohkem niiskust veeauru kujul vastu võtma.
raamatust. Uku Masing kirjutab ,,Üldises usundiloos", et:" ülijumaluse idee pole sündinud kaasa inimkonnale ega ole ürgne ilmutus, ta on ,,ajendatud muljest, mille maailm kui tervik alguses järelmõtlevale inimesele tekitas, nii pea kui too hakkas aru andma temast väljaspool olevaist asjust"" (U.Masing Üldine usundilugu Ilmamaa 2000 lk 252) Olen tundnud ise tühisuse tunnet mägede vahel sõites, kindlasti tunnevad seda inimesed orkaanide, maavärinate ja tormide ajal. Kindlasti tundsid seda ka ,,ürgsed" inimesed ja tekkis kujutelm kellestki võimsamast ja vägevamast. Võib-olla on kristlus teinud endale ,,karuteene" kujutades Jumalat maalidel (näiteks Michelangelo Sixtuse kabel). Olen kuulnud tihti noorte väiteid:" Loomulikult ma ei usu Jumalat halli habemega vanameest." Islamis ei tohi Jumalast kujusid või pilte teha ja ega samas ei tekigi küsimust:" Kas Jumal on olemas?" 2
Metsanduses tuleb hoolitseda olemasolevate ja juurde kasvavate puude eest, kindlustamaks pidevat ehitusmaterjali varu. GIS aitab ostustada, kus täna raiet teha ja kus homme uusi puid istutada. Paljude ettevõtlusalade organisatsioonid (näiteks tööstuse ja panganduse) peavad täitma valitsuse poolt kehtastatud keskkonnakaitse ja siseriikliku kaubanduse nõudeid. GIS aitab ettevõtetel täita nii kohalikke kui riiklikke nõudeid. Üleujutuste ja orkaanide korral päästab päästeamet palju elusid ja vara. GIS aitab leida varjupaiku, jagada toitu ja arstiabi ning vajaduse korral evakueerida inimesi. GIS aitab meid ka telekommunikatsiooniprobeelmide korral. Kui telefonid ei tööta, siis järelikult on mingis võrguosas ühendus katkenud. GIS-i abiga saame üles leida katkenud ühendusega võrguosa. Seda informatsiooni kasutades saavad telefonivõrgu töötajad ühenduse jälle taastada. GIS on osa Meie maailmast:
EKVATORIAALSED Front e. frondijoon- kahe erineva õhumassi eraldusjoon ( vastu maapinda) Külm front ( ), soe front ( ) Oklusiooni front (Sooja ja külma frondi liitumisel kujunenud) 6 Loodusgeograafia Maret Vihman Õhumasside ümberpaiknemine: Orkaan, tornaado, Orkaanide liikumistee... (vesipüks), tuulispask Taifuun (Troopiline tsüklon) El Ninõ 7 Loodusgeograafia Maret Vihman 8. ÕHURÕHUVÖÖTMED Maakeral Ilm Inimese enesetunne MADALRÕHKKOND Suvel: Talvel: KÕRGRÕHKKKOND
mitmed satelliidiseeriad. Neist esimene, TIROS, Fourth level saadeti orbiidile 1960. aastal. Selle ülesandeks Fifth level oli jälgida erinevaid pilvekogusid, mille abil suudeti ennustada tugevamate tormide ja orkaanide algust. Alates 1970. aastast on USA NOAA (National Oceanographic and Atmospheric Administration) satelliidid jälginud Maad kaks korda päevas. Neile paigaldatud seadmete abil teevad nad kindlaks pilvede tüübi ja tiheduse, maapinnal leiduva jää
aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Koostis ja omadused Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita, siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist. Kosmoses tehtud pildid maast on abiks ilmaennustamisel, 3 orkaanide ennustamisel ja jälgimisel ning nad on erakordselt kaunid. Maa on jagatud mitmeteks kihtideks, mis erinevad üksteisest keemilise ja seismilise omaduste poolest. [redigeeri] Litosfäär Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga moodustavad litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi
Katastroofilised (>70) tornaadod iseloomulikud? VAATA, MIS RANNIKUL JUHTUB: http://www.nhc.noaa.gov/surge/animations/hurricane_stormsurge.swf http://www.comet.ucar.edu/nsflab/web/hurricane/312.htm Orkaanide allee http://earthobservatory.nasa.gov/IOTD/view.php?id=3780 Orkaanid tulevad merelt Animeeritud: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hurricane_Wi lma.ogg Tornaado kujunemine http://esminfo.prenhall.com/science/geoanimations/ VAATA LISAKS: http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/7533941.stm http://video.nationalgeographic.com/video/player/environment/environment-natural-disasters/tornadoes/tornadoes- 101.html Millised ilmastiku- nähtused meid veel
mereloomade populatsioonidele, kuna see hävitab nende kulleseid. [5, 17] 3.3. Ilm ja kliima Ranniku lähedane upwelling ja downwelling mõjutavad ka ilma ja kliimat. Piki Põhja- ja Kesk-California rannikut vähendab upwelling mere pinnakihi temperatuuri ja suurendab suvel udude sagedust. Suhteliselt külm veepind jahutab niisket mereõhku küllastumiseni ning tekib paks udu. Upwelling’u külm vesi takistab troopiliste tsüklonite (nt orkaanide) tekkimist, sest troopilised tsüklonid saavad oma energia soojast pinnaveest. [18] Samuti mõjuvad mõlemad ENSO nähtused ilmastikule. Enamik kliimaanomaaliatest, mis on seotud El Niño’ga, on vastupidised La Niña ajal. Üldjuhul enamus ENSO mõjust avaldub piirkondadele, mille kliima sõltub troopilisest Vaiksest ookeanist, kuid on ilmselge, et nii La Niña kui ka El Niño põhjustavad kliimaanommaliaid üle kogu maailma. [14]
keelustatud kemikaaliga et nafta vee pinnale ei tõuseks. Ometi jõuab Pilt 3. Merikilpkonn naftas (allikas: .glassforthegulf.com) naftat üha enam rannikuile, toimub loterii ning selguvad üha uued kaotajad. Inimesed kirikutes paluvad, et nafta nendeni ei jõuaks. Missuguseks aga kujuneb mõju orkaanide ajal? Orkaanid hooaeg on teatavasti praegu kuni oktoobrini ning missuguseks kujuneb kemikaali kasutamise tegelik mõju, vähendades küll nafta sattumist rannikuile, kuid suurendades mõju sügavamatele veekihtidele ja merepõhjale. Kurioosumina on õnnetuse tulemusena lisaks BP rannikuosariikide abirahale eraldatud BP grandid ka kohalikele ülikoolidele. Kokku 500 miljoni dollarilisest grandipaketist sai Louisiana riiklik ülikool juba 5 miljonit dollarit ning Florida
Hamilton, kus elab 839 elanikku (2009). Keskmine temperatuur suvel (aprillist oktoobrini) on 26 ºC ja talvel (novembrist märtsini) 21 ºC. Juunist oktoobrini on orkaanide hooaeg. Riigikeeleks on inglise keel. Bermudas elab kokku 64600 elanikku (2009) ning saarestiku asustustihedus on 1219 inimest km² kohta. Rahaühikuks on Bermuda dollar (BMD). Ajalugu Eurooplastest jõudis 1503 Bermudale esimesena Hispaania meresõitja Juan Bermudez, kelle järgi on saarestik oma nime saanud. Esimesed asukad olid 1609 Virginia
ilmaennustused täpsemad. Ilmateate järgi seavad oma samme miljonid inimesed, alates põllumeestest ja kaluritest ning lõpetades lennuki- ja laevakaptenitega. Ilma- ning kliimavaatlustega on tegelenud mitmed satelliidiseeriad. Neist esimene, TIROS (Television and InfraRed Observation Satellite), saadeti orbiidile 1960. aastal. Selle ülesandeks oli jälgida erinevaid pilvekogusid, mille abil suudeti ennustada tugevamate tormide ja orkaanide algust. Alates 1970. aastast on USA NOAA (National Oceanographic and Atmospheric Administration) satelliidid jälginud Maad kaks korda päevas. Neile paigaldatud seadmete abil teevad nad kindlaks pilvede tüübi ja tiheduse, maapinnal leiduva jää ja lume hulga, jäämägede asukoha meredel, õhuniiskuse ning maapinna, õhu ja merepinna temperatuuri. Ka geostatsionaarsel orbiidil liigub mitu ilmavaatlussatelliiti, teiste seas ka Euroopa ning Aafrika
Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maad saab muidugi uurida ka ilma kosmoselaeva abita. Sellele vaatamata ei olnud kuni kahekümnenda sajandini kaarte tervest planeedist. Kosmosest tehtud pildid planeedist on märkimisväärse tähtsusega; näiteks, on nad tohutuks abiks ilmaennustamisel ja eriti orkaanide jälgimisel ja ennustamisel. Liskas on need erakordselt kaunid. Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Maa pinnast on ligikaudu 71 % kaetud ookeani ning 29 % maismaaga. Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. Maal on ainult üks looduslik kaaslane, Kuu. Selle kaugus maast on 384 000 km.
lääneriikidele, sest need toetasid Iisraeli. 1978-1980 Iraani revolutsioon (tootmine vähenes esialgu Iraanis, siis OPEC-is ja nafta hinnad kahekordistusid). 1980-1985 - OPEC hoiab hinna üleval tootes vähem naftat. 1990-1991 Pärsia lahe kriis. Iraagi invasioon Kuveiti. Nafta hind kerkis järsult. 1990 puhta õhu akt et kütused saastaks vähem atmosfääri. 1997-1998 Aasia majanduskriis, nõudlus nafta järele vähenes. 2001 Nafta nõudluse kasv. 2005 Orkaanide rekordaasta. USA nafta infrastruktuur sai märkimisväärselt kannatada. Kes on peamised nafta tootjad? 100 200 300 400 500 mln t 12,6% maailma toodangust 11,9% 8,5% 5,7% 5% 4% 3,8%
22.Mis on jõgede peamiseks toiteallikaks? Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Veestik 23.Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast. Põua ajal kui kasutatakse vett niisutamiseks veetase langeb, orkaanide ja vihma arvel veetase tõuseb. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Vesi 24.Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi? Missisipi,Missouri, Ohio-Allegheny, Colorado jõgi, 25.Nimeta selle riigi suurimaid järvi. Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406
põhjustatud globaalsest soojenemisest ja sellest tulenevalt veetaseme tõusust. Umbes 1000 majapidamist, kaasaarvatud Portugali rannaäär oli sellest ohustatud. Arvatakse, et hiljutised üleujutused võibad olla märgiks asjadele, mis pole veel juhtunud. Ranniku erosioon ohustab samuti kaljusid. Mitmed neist on lähiaastatel sisse vajunud ja sellega on kaasnenud mitmed inimelude kaotused. Orkaan Vince tekkis 9. oktoobril 2005 aastal ning oli kahekümnes nimeline torm Atlandi Orkaanide sarjas ja kummaliseim troopiliste rahutuste seas. VINCE 10 VEEVARUD Üldhinnang riigi veevarudele JÕED Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab küll vaid 320 km ülejäänud osa lookleb Hispaanias. Veel on tähtsad Guadiana jõgi (820 km, Portugalis 260 km), Mondego jõgi (220 km), Sado jõgi (165 km), Vouga jõgi (136 km), Mira jõgi (120 km) ja Minho jõgi (310 km, sellest Portugalis 75 km)
Ilma tujud sunnivad inimesi rohkem loodusega arvestama Küllap mõtlevad nii mõnedki, kes jälgivad viimaste päevade uudiseid maailmast, et ilm on hukka läinud: Rootsit ja Eestit räsiv torm kannatab välja väikese orkaani nimetuse, Malaisias uputab, USA keskosas seiskab jäätuisk elu tervetes osariikides. Ent jutt, et ilm on hukas nii otseses kui ka kaudses tähenduses on tegelikult sama vana kui inimkond. Kui mõelda viimastele aastatele, meenuvad tunamullune ülitugevate orkaanide hooaeg USAs, 2003. aastal kümneid tuhandeid inimesi tapnud kuumalaine Euroopas ning meie enda jaanuaritorm ja heitlikud talvekuud, mis toovad kord krõbedat pakast, siis jälle lumevabu nädalaid. Kõik need sündmused on toonud ohtralt tähelepanu inimese põhjustatud kliimamuutustele ja teadvustanud vajadust piirata kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, mis üleilmset soojenemist põhjustab. Kõiki looduskatastroofe kliima soojenemise kaela ajada on muidugi absurdne. Kliima on keeruline
Richardson. elektrilaengud). 4) Tuul on nõrk “Ilma ennustamine numbrilise protsessiga” Välk – elektrilahendus õhus (0,2 – 1 sek) (1916-1917, ilmus 1922): 2000 ilmajaama, Temperatuur – 30 000°C Orkaanide nimedest. ruudud 200 km järel, 64 000 arvutajat! 20 000 – 100 000 amprit Atlandi ookeanil – orkaanid (Hurakan – Hüdrodünaamika võrrandite süsteemi tuleb Müristamine – välgu kanali laienemine tormijumal)
elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral tormivarjendite puudus. Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked. Hüdroloogilised loodusõnnetused on üleujutused, limnoloogilised pursked (gaasipursked järvepõhjades) ja tsunamid. Meteoroloogilisteks loodusõnnetusteks nimetatakse lumetorme, tsükloneid, põuda, rahetorme, kuumalaineid ning tornaadosid
Kui nii sooja vee kiht oleks väga õhuke, näiteks kümmekond meetrit, siis tuule ja lainetuse mõjul segataks ülemised veekihid sügavamatega läbi ning temperatuur langeb liiga madalale. Orkaan tekkeks peab lisaks soojale veele olema atmosfääris väike tuulenihe ning troposfääri ülaosas nõrgad tuuled. Kui need tingimused on täidetud, võib äikesepilvede süsteemist areneda alguses tavaline troopiline madalrõhkkond, hiljem troopiline torm ja lõpuks orkaan. Orkaanide ja teiste sarnaste struktuuride teke on seotud tavaliselt ookeani troopilise osaga, kuid mõnikord võib neid tekkida ka Vahemerel ja Mustal merel. Suurtel laiustel võivad tekkida 4 analoogilised tormid (polaartsüklonid), millel on olemas troopilise tormi või orkaani tunnused. Sel juhul on vajalik sooja vaba merevee olemasolu, mille kohal on eriti külm õhumass (veetemperatuur näiteks +5°C, kuid 1,5 km kõrgusel atmosfääris aga -30°C).
tuulepuhanguks, kui tuule tippkiirus on võrreldes tuulekiiruse miinimumidega 4-5 m/s suurem. Puhangu kestus on tavaliselt alla 20 sekundi. Eriti tugevaid tuuleiile nimetatakse pagideks, mis kaasnevad eelkõige äikesega. Tuulepuhanguid saab registreerida induktsioonanemomeetriga Orkaan on tsüklonite erivorm, mis tekib väikestel laiustel alati sooja vee kohal (veetemperatuur peab olema vähemalt 26-27°). Tuule kiirus peab orkaanis olema vähemalt 32,7 m/s (12 palli). Orkaanide eluiga on tavaliselt 5-10 päeva. Briis koosneb kahest osast: mere- ja maabriisist. Merebriis on iseloomulik päevasele ajale, eriti pärastlõunale ja puhub veekogu poolt, mistõttu selle teke ja jõudmine rannikule on seal temperatuuri langemise põhjuseks. Maabriis on iseloomulik öisele ajale ja on merebriisist nõrgem, sageli vaevutajutav. Tormiks loetakse (püsi)tuuli, mille kiirus on vähemalt 20,8 m/s. See tuleneb pallilisest
Üleujutust võivad tingida mitmesugused ilmastikunähtused: troopilised tsüklonid ja vihmaperioodid ehk mussoonid, keskmistel geograafilistel laiustel pikaaegsed vihmad, tormid ja äikesevihmad. Lihtsamalt öeldes tähendab veeuputus seda, et liigne vesi on seal, kus teda ei peaks olema: põllul, linnas, tänaval, maja keldris või mujal. Kõige sagedasem põhjus on aga see, et vihma sajab või vett on rohkem, kui maastik seda mahutada suudab. Selliseid olukordi kutsuvad esile orkaanide ja tormidega kaasnevad vihmavalangud, tõusulained ja tsunamid merede ning ookeanide kallastel, kestvad vihmad, lume kiire sulamine ja jääpaisud jõgedel. Jõgede puhul on üleujutused tavalised nähtused ja nad tekivad vooluhulga liigsel suurenemisel, mille tõttu vesi tõuseb üle kallaste ja ujutab ümbritsevad maa-alad veega üle. Uputusi tuleb ette ka veekogudeta aladel, kui ebanormaalselt tugevate vihmadega langevad sademed tasasele maale
a.j., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles 16. sajandil saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maad saab uurida ka ilma kosmoselaeva abita. Sellele vaatamata ei olnud kuni kahekümnenda sajandini kaarte tervest planeedist. Kosmosest tehtud pildid planeedist on märkimisväärse tähtsusega; näiteks, on nad tohutuks abiks ilmaennustamisel ja eriti orkaanide jälgimisel ja ennustamisel. Liskas on need erakordselt kaunid. Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. Maal on ainult üks looduslik kaaslane, Kuu. Selle kaugus maast on 384 000 km. Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 29 ööpäeva ja 12 tundi
4 Kliima Kliima on troopiline, passaatidega. Valitseb kaks aastaaega: maist augustini on vihmaperiood ja septembrist aprillini kuivaperiood. Jaanuar on aasta kõige külmem ja kuivem kuu. Ülejäänud perioodil on ilm mõnusalt soe ja vähese vihmaga. Soojakraade keskmiselt 26-28 C, veetemperatuur on aastaringselt ca +26 C. Õhuniiskus on suhteliselt suur. Viimastel aastatel on sagenenud orkaanide teke Kuuba lähistel. Loodus Kaks kolmandikku Kuuba territooriumist hõlmavad künklikud tasandikud. Saart läbib kõrgustike ja madalamate mägede katkendlik ahel: lääneosas Sierra de los Organos, keskosas Sierra de Trinidad ja kagus Sierra Maestra. Kõrgeim mägi on Turquino, mis on 2005 m kõrgune. Mäestike vahel on maa tasane ja üsna viljakas. Kuubal voolab palju jõgesid, kuid enamik on lühikesed ja kärestikulised ega sobi laevasõiduks
Saarele tuleb keskmiselt 311 cm vihmasademeid. Tavaliselt juunist detsembrini, kui lühikesed vihmasajud pidevalt taevast alla tulevad. Sademete tase on saare põhjas suurem, kus on asub ka mäestik ja ulatub kuni 381 cm-ni. Kuival hooajal võib esineda ka põuda riigi keskosas. Tobago kliima on vägagi sarnane Trinidad'ile, aga põgala võrra jahedam. Vihmasel hooajal , mis on kestab samuti juunist detsembrini on keskmine sademetehulk 250 cm. Saared asuvad õnneks väljaspool orkaanide tegutsemisalasid. Kahjuks olenemata sellele, tabas Tobagot oskaan Flora 1963 ja 1974 tabas torm Alma, mis mõlemad põhjustasid kahjustusi. Õnneks ei olnud orkaanid veel jõudu jõudnud koguda. Maaparandustöid tehes saaks kuival perioodil hoida Trinidad'i keskosas maa niiskena. Äravoolavis on kõikidel saartel hea ja üleujutusi ei ole. Niisutamisega oleksid ka mullad veelgi viljakamad ja oleks suurem ala põlluharimiseks või karjakasvatuseks.
Moju ilmastiku koikumistele Euroopas on tuhine · Iseloomustada nahtust ENSO ning sellega kaasnevaid nahtusi el nino ja lounaostsillatsioon on uhe ja sama vonkumiste susteemi erinevad avaldumisvormid. Kui Peruus niiske ohk laskub andide nolvadele, siis samal ajal Austraalias ja kagu aasias algab poud. La Niña on nahtus, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest kulmemaks. Louna-Ameerika ranniku ilm on sel puhul tavalisest kuivem. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. · Kliima ja selle klassifitseerimise alused Kliima maalahedase atmosfaari iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas voi piirkonnas Kliima klassifitseerimise alused: Termiline reziim (ohutemperatuuri keskmine tase, selle aastane ja ööpaevane kaik) Niiskusreziim (keskmine sademete hulk ja selle sesoonne varieeruvus) · Peamised kliimat kujundavad tegurid Paikesekiirgus ja selle ebauhtlane jaotumine maakeral
Teema oli hästi emotsionaalne, sest mees soovis abikaasa kannatusi lõpetada, aga naise vanemad väitsid, et naine on teadlik sellest, mis ümberringi toimub ja nii käidi selle pärast kohut ja tekitati ebamugavusi mõlemale osapoolele. Lõpuks otsustas kohus, et õige oleks lõpetada masinate kasutamine naise elus hoidmiseks ning naine suri mõni nädal hiljem. Augusti lõpus tekkis taaskord oht orkaanide näol, Katarina tabas New Orleansi põhjustade laiaulatuslikke purustusi ja hävitades sadade tuhandete inimeste elud. Kõigest kuu aega hiljem tabas järgmine orkaan Rita enam-vähem sama piirkonda jättes küll seekord New Orleansi puutumata. Oktoobri lõpul avaldati Iraagi sõjas surnud sõdurite arv ja see küündis juba kahe ja poole tuhandeni. 2006. aasta algul tuli palju kriitikat ka USA sõdurite tegevusele: mitmed
väheneda. Intensiivsema auramise ja vähenenud sademete tõttu laienevad kõrbed, nagu on juhtunud Hiinas, kus liivatormide ulatus küünib isegi pealinna Pekingini. 7 6. Tormid ja ekstreemne ilm Peale seda, kui orkaan Katrina oli tekitanud ulatusliku kahju, arvasid meedia ja kliimateadlased, et üks põhjustajaid võib olla globaalne soojenemine. Orkaanide tekkimiseks on vaja sobivat olukorda. Kuigi meedia on jätnud mulje, justkui oleks Katrina tekkinud globaalse soojenemise tõttu, ei ole selle kindlaks tegemine tegelikult võimalik. Tornaadod Tornaadode arvukus ning intensiivsus ei sõltu otseselt globaalsest soojenemisest, sest tornaadode tekkimiseks vajalikud tingimused on üsna spetsiifilised ning puudub otsene seos kõrgemate temperatuuridega. Kuumalained ja üleujutused
sakiline/kolmnurgaline]. Soe front pealetungiv õhk on soe, sajuala frondi ees. [tähistus poolringiline] Tsüklonid ja antitsüklonid on võimsad õhukeerised. Tsükloni keskosas on õhurühk maapinna lähedal madalam, mistõttu õhk liigub keeriselt keskosa poole, Coriolise jõu mõjul põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tõusev õhuvool, õhk jahtub, kaasnevad pilved ja sademed. [Tsükloni ja orkaani erinevus: parasvöötme tsüklonitega võrreldes on orkaanide läbimõõt (keskmiselt 1000km) 2- 3 korda väiksem, kuid õhurõhk keskmes tunduvalt madalam. Orkaanides on tuul selle tõttu äärmiselt tugev , üle 100 km/h. Marutuulele lisanduvad paduvihmad. Orkaanid tekivad ookeanide kohal ja liiguvad idavoolus, käändudes poolustele. Tsüklonid liiguvad läänevoolus läänest itta.] Antitsükloni keskosas on rõhk ümbritsevast kõrgem ja seepärast liiguvad õhuvoolud keskosast äärealade poole. Toob kaasa selged ja külmad ilmad. 6
mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta teistes keeltes. Alles Kopernikuse (kuueteistkümnes sajand) ajal saadi aru, et Maa on lihtsalt üks planeetidest. Maad saab muidugi uurida ilma kosmoselaeva abita. Sellele vaatamata ei olnud kuni kahekümnenda sajandini kaarte tervest planeedist. Kosmosest tehtud pildid planeedist on märkimisväärse tähtsusega; näiteks, on nad tohutuks abiks ilmaennustamisel ja eriti orkaanide jälgimisel ja ennustamisel. Ja nad on erakordselt kaunid. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all
Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita, siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist. Kosmoses tehtud pildid maast on abiks ilmaennustamisel, orkaanide ennustamisel ja jälgimisel ning nad on erakordselt kaunid. Maa on jagatud mitmeteks kihtideks, mis erinevad üksteisest keemilise ja seismilise omaduste poolest . Koor varieerub paksusest, ta on ookeanide all õhem ning kontinentide all paksem. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Suurem osa maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. Tuuma põhikoostisaineks on raud, kuid on võimalik, et selles
22) Mis on El Nino ja La Nina? El Niño pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas. La Niña vastupidine nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu jaEcuadori rannikul. La Niña on olukord, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. 23) Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri? AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta. 24) Millest on tingitud linna soojussaared? Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad
üksikut materjalis eristada, samuti on keeruline andmeid mõtestada, arvestamata ühiskonna kohta seni oletatut Pikaajalised kliimamuutused: mida uuritakse? • Ookeanisetted – mikrofossiilide uuringud – liigid, arvukus, 18O /16O hapniku isotoopide suhe • Puuraugud jääkilpides – Antarktikas jõutud kuni 740 000 a tagasi – Gröönimaal vähemalt 200 000 a • Setted stalagmiitides - samuti 18O /16O suhe, andmed orkaanide kohta • Uuritakse temperatuurimuutusi ja nende kiirust, aga ka valitsevat tuulesuunda jm • Seos inimasustuse kujunemise ning inimtegevusega Rannajoonte modelleerimine ja arheoloogia • Sõltuvalt piirkonnast tektoonilistest protsessidest võimalik nii maakerge kui ka langus • Uuritakse nt ranna-moodustisi, vee alla jäänud maastikke jm • Võimalik arvutada perioodi keskmine maatõus -> rannasiirdekrono-loogia • Seos rannikuasulate, aga ka nt kaljukunstiga
toitainetesisaldusest). Atlandi ookeani lääneosas on omapärane "meri meres" - Sargasso meri, kus hiiglasliku veekeerisega kanduvad kokku ujuvad mariadrud (Sargassum). · Palavvöötmes aastaajad puuduvad. Vesi soojeneb maksimaalselt (kui ilm on selge ja vaikne, siis pinnal isegi 28 kuni 30º-ni). Vee kohal soojeneb ka õhk, tekitades võimsaid tõusvaid õhuvoole ja madalrõhualasid, mis on troopiliste orkaanide tekke algpõhjuseks. Vetikate areng kestab ühtlaselt kogu aasta; ainult talvel, mil tugevneb vete segunemine lainetuse mõjul, on märgatav nõrk planktoni arvukuse tõus. Planktoni produktiivsus on suurem kui subtroopikas, jaotuselt ebaühtlane ning keskmiselt ei küüni parasvöötme tasemeni. Mageveekeskkond: kihistumine, toitained. 99% valgusest neeldub 50 m sügavusel. Punane lainepikkus neeldub kergemini. 4°C vesi kõige raskem
annaabi.ee 
