Seda ei saa kasutada, siis kui oled vangis või kusagil, kus vabaduse mõiste puudub.See on kasulik inimestele, kes ei soovi halba ja ei tee kurja.Kahjulik on nendele, kes varastavad, tapavad, rikuvad teiste vara jne. 5.ARGUMENTEERIMINE Tihtipeale mõõdetakse vabadust selle järgi, kui palju keegi saab toimetada ilma, et tema tegevusse väljast poolt sekkutaks.Juhul kui mingil moel piiratakse inimese tegevust tema võimete piirides, siis seda võib nimetada vabaduse piiramiseks või ka orjuseks, sõltuvalt sekkumise aktiivsusest.Oluline on siinkohal just see, et piiramine peab toimuma lähtudes sellest, milleks inimene on reaalsest suuteline.Suutmatus endale vahendite puudumise tõttu midagi osta või suutmatus oma füüsilise võimekuse tõttu midagi teha ei ole veel poliitilise vabaduse piiramine. 6.ÜLDISTAMINE Takistuste, piirangute ja sunni puudumine on üldised omadused.Erandlikud omadused on piirangude olemasolu, sest kui oled vangis, siis kehtivad piirangud.
Vaid üksikud mehed astusid avalikult välja orjanduse vastu, kuid neid peeti peale seda momentaalselt ebanormaalseteks või veidrikeks. Orjade hulga kohta puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid. Barbarid olidki orjade seas suures enamuses. Pikkamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Siiski oli orjade elu Ateenas mõnevõrra kergem kui teistes tolleaegsetes orjanduslikes riikides. Ateena seadused keelasid orja sihiliku tapmise. Kui see juhtuski, siis loeti orjapidaja kuritegu ,,tahtmatuks" tapmiseks. Seaduse järgi tuli süüdlane Ateenast pagendada, kui tapetu omaksed talle ei andesta. Kuna orjal omakseid ei olnudki, siis pääses orjapidaja õige kerge usulise karistusega ta pidi ohverdama jumalatele
Sparta riigi eesotsas olid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus sõjavägi. Spartalaste maaorjad olid heloodid. Spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem ning riigihuvid olid seal esiplaanil. Ateena oli aristokraatliku valitsemisvormiga riik. Olukord hakkas muutuma, kui Solon muutis riigis korda. Kindlalt demokraatlikuks muutis riigi Perikles. Kreeka oli orjanduslik ühiskond, kus olid enamuses barbarid. Aegamööda kujunes arusaam, et viimased ongi orjuseks loodud. Orje kasutati põhiliselt kõikidel töödel, väljaarvatud oskustöödel, mida tegid vabad inimesed. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus olid Kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud. Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad allusid alati mõnele oma meesugulasele või abikaasale. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Abielus oli mees alati domineerivam pool.
kogu eluajaks tema ustavaks poolehoidjaks. 2. Kooliõpetaja (1813-1817) Nagu seda näitas Mozarti traagiline saatus, puudusid Viinis tol ajal igasugused väljavaated vaba helilooja kutseks. Lõpetanud Konvikti 1813. a. astub Schubert isa kategoorilisel nõudmisel õpetajate seminari ja asub tööle isa kooli algklassi õpetajana- Schubert esimene ja ainuke töökoht. Koolitöö, milleks Schubert ei tundnud mingit kutsumust, osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks. Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Kuid kõigest hoolimata ei loobunud ta oma muusikalisest tegevusest. Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene
ajendiks sõda, kuna ühiskond ning mõnes mõttes ka riikide olemasolu peaks vähendama sõjalist ohtu. Vabadust takistavad füüsilised ning ühiskondlikud meetmed. Füüsiline on seejuures ühiskondlikult mõjutatud. Maa annab juurvilja, kuid inimene ise võib selle kättesaadavuse viia miinimumi. Maakera oleks ilma halduskorrata väga väheste inimestega, enamus neist oleksid orjad, Maal valitseks toidupuudus, suur suremus, mõnes mõttes võib seda nimetada füüsiliseks orjuseks. Russel toob hästi välja, et on vaja leida tasakaalu füüsilise ning ühiskondliku vabaduse vahel. Russeli arvates vähendab absoluutne majandusvabadus vabaduse elementaarset miinimumi. Absoluutne majandusvabadus on küllaltki kahepalgeline, kuna nn kõrgemad inimesed võisid teha, mida soovisid ning lihttöölised pidid kuuletuma, neil endal oli väga väike sõnaõigus ning ka see läbi kolmandate isikute (ametiühingud jms).
Peale seda leidis aset muutus: orjandus ei olnud enam poliitiliselt iseenesestmõistetav ühiskonnanähtus. Vabadusest oli saanud populaarne nähtus, millega riigid proovisid üksteist üle trumbata, kuid samas jätkus orjandus Osmani impeeriumis ja USA lõunaosariikides. Tänapäeval on erinevatel andmetel elavad 12-27 inimest orjuses. L. P. Hartley on öelnud „minevik on teine maa, kus tehakse asju teistmoodi“- kuid tegelikult ei ole see lohutav. Filmi mõte on välja tuua, kuidas orjuseks saab nimetada iga sõltuvust või sõltuvussuhet. Filmis on välja toodud mitmeid mõtteid ning väljendatud erinevaid probleeme. Minu arvates on kõige olulisem see mõte, mis võrdleb 19.sajandit tänapäeva, 21.sajandiga. Me oleme tänapäeval kõik orjad, kas ühel või teisel viisil. See film toob meid maa peale ning annab mõista, et kuigi me arvame, et me pole orjad, kuid siiski oleme. Tuuakse välja, et tänapäeval on samuti 2 orjust- raha ning alkohol.
· Seal valmistati ette kapelli artiste · Salieri juhtimisel oli see kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks · Kooli orkestri kaudu tutvub ta Haydni, Mozarti ja Beethoveni sümfoonilise loominguga Kooliõpetaja (1813-1817) · Lõpetanud Konvikti astub Schubert isa kategoorilisel nõudmisel õpetajate seminari · Asub tööle isa kooli algklassi õpetajana · Koolitöö, milleks Schubert ei tundnud mingit kutsumust, osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks · Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti · Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu Kooliõpetaja (1813-1817) · Aasta 1815 hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kooliõpetaja (1813-1817)
mis kandis nime meeste ruum. Nad kuulasid muusikat, jõid veini ja sõid puuvilju, ning meelelahutusele lisaks vaieldi oluliste küsimuste, näiteks moraali ja filosoofia üle, arutati riigiasju ja sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Aristokraate iseloomustab sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim. Kreeka ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt. Paljud uskusidki, et võõramaalased e.barbarid ongi orjuseks loodud. Aristoteles ütles, et orju on vaja nii kaua kuni masinaid hakatakse looma, sest orjad teevad kõik füüsilise töö Tumedal ajajärgul ja arhailise perioodi algul maaliti Kreekas vaase geomeetria stiilist, kuid juba siis ilmusid inimfiguurid. Varsti asendus geomeetriline realistlike looma ja inimfiguuride kujutamisega. Mustafiguuriline stiil- kus figuurid värviti tumedalt, taust aga jäeti värvimata. Varsti asendus mustafiguuriline stiil punasefiguurilisega.
Kooliõpetaja (1813-1817) Nagu seda näitas Mozarti traagiline saatus, puudusid Viinis tol ajal igasugused väljavaated vaba helilooja kutseks. Lõpetanud Konvikti 1813. a. astub Schubert isa kategoorilisel nõudmisel õpetajate seminari ja asub tööle isa kooli algklassi õpetajana- Schubert esimene ja ainuke töökoht. Koolitöö, milleks Schubert ei tundnud mingit kutsumust, osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks. Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Kuid kõigest hoolimata ei loobunud ta oma muusikalisest tegevusest. Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3
maksmata jäämisel oli võla katteks Linnades olid ülekaalus Maa rentnikud, linnaelanikud – põlluharijad , käsitöölised. ÜLEMKIHT : orjad ja sõltlased harisid nende põlde Tsivilisatsioon avaneb aristokraatide pilgu läbi Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad – liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist poliitilises elus. Konkurentsivaim – igaüks üritas olla parim riigiasjus, lahinguväljal ja rikkuses. ORJANDUS : usuti, et võõramaalased e. barbarid on loodud orjuseks. Orjadesse suhtuti kui varandusse. Neid kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms. Orjapidajateks olid talupojad ja käsitöölised – st orjad olid neil abilisteks. ABIELU JA PEREKOND: . Naine oli mehe võimu all. Ühiskond oli patriarhaalne , naisel polnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli järglaste soetamine. Abielu lepiti äia ja peigmehe vahel kokku ning lahutus samamoodi. Suhted võisid jääda pinnapealseks. Rikkad mehed pidasid hetääre ( e. armuke )
või majanduslikust aspektist lähtuv. Tegemist ikkagi igal juhul filosoofilise, mentaalse muutusega. Kolmas faas 19. sajandi II poolest tänapäevani ehk eitav norm orjuse suhtes. Inimõigustega orjus kaotatud, ebaloomulik seisund. Kuigi orjus pole kadunud, orje u 20 miljonit. 2. Mille poolest erineb orjus pärisorjusest? Orjust on peetud esiemaks kõikidele mittevabaduse vormidele. Kõiki vorme võib mingil kujul pidada orjuseks. Orjus on üldnimetus, ühtegi konkreetset orjuse praktikat ei saa pidada esiemaks teistele orjustele. Orjus on alati olnud pigem iseeneslikult tekkiv, tal ei pea olema pretsedenti, mis oleks eeskujuks. Nii orjus kui pärisorjus, neile ei saa anda definitsiooni. Debatid tähenduse üle. Orjus esinenud nii pikka aja jooksul, orjuse praktikaid nii palju, et sotsiaalseid ja majanduslikke ühisnimetajaid on raske leida. Sagedamini orjuse definitsioon:
(Spaun, Stadler, Holzapfel) jäid kogu eluajaks tema ustavaks poolehoidjaks. Nagu seda näitas Mozarti traagiline saatus, puudusid Viinis tol ajal igasugused väljavaated vaba helilooja kutseks. Lõpetanud Konvikti 1813. a. astub Schuberti isa kategoorilisel nõudmisel õpetajate seminari ja asub tööle isa kooli algklassi õpetajana- Schubert esimene ja ainuke töökoht. Koolitöö, milleks Schubert ei tundnud mingit kutsumust, osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks. Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Vastumeelselt andis Schubert isa kooli nooremates klassides laulutunde. Ise kuulas aga muusikat ja komponeeris. Valmisid laulud, kooriteosed, kvartetid, sonaadid, sümfooniad. Meloodiad täitsid teda nii, et ta ei suutnud neid kõiki üles kirjutada.1814. a. valmis tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3
Holzapfel) jäid kogu eluajaks tema ustavaks poolehoidjaks. 2. Kooliõpetaja (1813-1817) Nagu seda näitas Mozarti traagiline saatus, puudusid Viinis tol ajal igasugused väljavaated vaba helilooja kutseks. Lõpetanud Konvikti 1813. a. astub Schubert isa kategoorilisel nõudmisel õpetajate seminari ja asub tööle isa kooli algklassi õpetajana Schubert esimene ja ainuke töökoht. Koolitöö, milleks Schubert ei tundnud mingit kutsumust, osutus talle masendavaks, väljakannatamatuks orjuseks. Tööpäev oli pikk, õpingud toimusid ka pühapäeviti. Rusuv, vaimupime kiriklik õhkkond ja isa kodune türannia mürgitasid Schubert elu. Kuid kõigest hoolimata ei loobunud ta oma muusikalisest tegevusest. Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana
Iga nelja aasta tagant peeti Zeusi auks olümpiamänge => viievõistlus (jooks, maadlus, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpias ei tohtinud relvi kaasas kanda.. Olümpiavõitja tõi kuulsuse kogu linnale, mida ta esindas. Olümpiavõitjate nimekiri, mis ulatus aastasse 766 eKr, on alus kreeklaste ajaarvamisele. Orjandus klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Orjade seas olid enamuse barbarid, kujunes arusaam, et nad ongi orjuseks loodud. Neid kasutati kõikjal, oskustöö juures abistavas rollis, ebameeldivamaid ja raskemaid rolle tegid ainult orjad. Neid käsitleti kui omaniku vara, millega võis oma suva järgi ümber käia.Tappa ei tohtinud, aga karistuset ei järgnenud. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus oli d Kreeka polises omavahel lahutamatult seotud. 6. Vana Rooma Loodusolude mõju ajaloole:
30 aastased täiskasvanud, mehed, põliselanikud. 1)lihtrahvas demos 2)jõukad aristoi Kaubandus, põlluharimine, käsitöö. · Ühiskonna struktuur. Arstokraadid suurmaaomanikud. Ülemkiht. Konkurentsivaim. Kogusid andamit. Huvi riigi valitsemise, teenistuse vastu. Vaimuasjad. Vabad talupojad suur osa sõjaväest. Käsitöölised osakaal väike. Puudusid kodanikuõigused. Orjad omaniku vara. Osatähtsus tööjaotuses suur. Usuti, et barbarid on orjuseks loodud-osteti orje sisse. Ka sõjavangid. Orjanduslik demokraatia. · Sümpoosium. Tänapäeva konverents. Aristokraatide peod. Meeste maailm. Kõnevõistlused, luulevõistlused. Homoseksualismi teke. · Perekond. Naise positsioon madal. Kodu eest hoolitsemine, laste kasvatamine. Range monogaamsus. Patriarhaalne ühiskond. Meestel armukesed e hetäärid. Abielu äia ja peigmehe vahel. · Olme. Söödi puuvilju, kala, juurvilju, küüslauk!, veega lahjendatud vein
rahvakoosolekul. Riigi elu korral. 500- liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas 10 täht. strateegi (väejuhti). Iga aasta ametis 6000 kohtunikku. Ateenas kehtis otsene, vahendamata demokraatia-rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Orje ja võõramaalasi oli Ateenas palju, pidid riigile regul. makse maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Kujunes arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Neid käsutati kui omaniku vara, millega too võis oma suva järgi ümber käia. Orja tapmisele nt. karistust ei järgnenud. Eluolu ja perekond: Kreeka riikide ühisk. oli linnaline.Linn paiknes tav. kaljunukile rajatud kindluse-akropoli jalamil. Linnasüda oli aga koosoleku-ja turuplats e. agoraa. Tänavad olid üpris kitsad. Väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Linnamajad tav. ühe-kahekorruselised. Andreion e. maja kõige esinduslikum ruum-
mistetaks ta ebaseadusliku vgivaldse vimuvtmise eest surma. Nii tuleb tal paisutada repressiivaparaati. Trannia peab juba eos lmmatama kik konkurendid vimule. Platon nimetab tranni isatapjaks. Rahvas on tema isa, kuivrd rahva toetus li talle eeldused vimu haaramiseks. Nd muutub aga tranni snnitaja oma lapse piiramatu vimu teostamise vahendiks. Siin ilmneb ks iseloomulik kreekalik mtlemisskeem see, mis on millekski liiga, kndub enda vastandiks. Demokraatlik vabadus kndub rahva jaoks tielikuks orjuseks. Trann on aga isik, kes oma isikus teostab demokraatliku vabaduse tielikult. Demokraatia tingimustes, kus igaks vis teha mida soovib, oli iga teise inimese samasugune vabadus iga konkreetse indiviidi vabaduse piiraja. Trannil selliseid piiranguid ei ole. Tema ei pea oma soovide teostamisel mitte kellegagi arvestama. Seetttu viks arvata, et vhemasti trann peaks sellise valitsemiskorra tingimustes nnelik olema. Kuid Platoni ksitlus on vastupidine trann on nnetu
Türann peab juba eos lämmatama kõik konkurendid võimule. Platon nimetab türanni “isatapjaks”. Rahvas on tema “isa”, kuivõrd rahva toetus lõi eeldused, mis võimaldasid tal võimu haarata. Nüüd muutub aga türanni “sünnitaja” oma “lapse” piiramatu võimu teostamise vahendiks. Siin ilmneb üks iseloomulik kreekalik mõtlemisskeem – see, mis on millekski liiga, käändub enda vastandiks. “Demokraatlik vabadus” käändub rahva jaoks täielikuks orjuseks. Türann on aga inimene, kes oma isikus teostab “demokraatliku vabaduse” täielikult. Demokraatia tingimustes, kus igaüks võis teha mida soovis, oli iga teise inimese samasugune vabadus iga konkreetse indiviidi vabaduse piirajaks. Türannil selliseid piiranguid ei ole. Tema ei pea oma soovide teostamisel mitte kellegagi arvestama. Seetõttu võiks arvata, et vähemasti türann peaks sellise valitsemiskorra tingimustes õnnelik olema
s. t. XIX, 2); c) mõlemad eelmised nõudmised kuuluvad ühte ja esinevad seepärast ka üheskoos: pärismaalased võtku vastu preestrid ühes kõigi ristiusuliste õigusega (sacerdotes cum omni jure Christianorum recipere - s. t. XXXIX, 4). Kõige pealt vaatleme seepärast, kuidas oli järgneval ajal tegelikult lugu ristiusuliste valitsuskorra tunnustamisega ja ristiusu maksvusega eestlaste juures. Siis räägime eestlaste elujärjest ja kuidas see orjuseks kujunes. I. Võõra valitsuse tunnustus. Läti Hindreku kroonikas XXIX, 1 loeme, et pärast Tartu äravõtmist saatsid ümberkaudsed rahvad, niihästi venelased kui mereäärsed eestlased ja saarlased, semgallid ja kurelased, niisamuti ka leedulased, saadikuid annetustega Riiga, soovides sakslastega rahuvahekorda. Viimased olid nõus ja rahu levis üle maa
demokraatias ühe suurima raskuse. /.../ Piirkondades peab kõigil kodanikel õigus olema esindaja valimiseks oma hääl anda; välja arvatud säherdused, kes on vajunud niivõrd madalale, et nad teatakse ilma igasuguse oma arvamusega olevat. /.../ Riigis leidub alati inimesi, kes paistavad silma oma kõrge sünnipäraga, rikkuste või väärikuse poolest; kui nad oleksid aga rahva hulka segatud ning neil oleks nagu teistelgi vaid nende hääl, siis kujuneks üldine vabadus neile orjuseks ja neil poleks mingit huvi seda kaitsta, sest suurem jagu otsuseid oleks sihitud nende vastu. /.../ Nad moodustavad omaette kogu, kellel on õigus rahva ettevõtmisi seisma panna, samuti nagu rahval on õigus seisma panna nende omi. /.../ Ülikute kogu peab olema koosseisult pärilik. /.../ Oleks asjatu seadusandlikku kogu pidevalt istumas hoida. /.../ Kui seadusandlik kogu vahetpidamata koos istuks, siis võiks juhtuda, et saadikuid, kes ära surevad, hakataks
maalt välja järgmisel aastal. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg V sajandil Orjandus Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orje oli palju (täpsemat hulka pole andmete puudusel võimalik kindlaks teha). Nende hulgas oli nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisse ostetud barbareid. Viimased moodustasid aga enamuse. Aegamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades nii suurmaaomanike kui talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena ja mujalgi. Samas ei moodustanud orjad üldjuhul põhilist tööjõudu. Oskustöö oli reeglina vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis, vähest kvalifikatsiooni nõudvate, kuid samas raskemate ja ebameeldivamate tööde puhul.
maalt välja järgmisel aastal. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg V sajandil Orjandus Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orje oli palju (täpsemat hulka pole andmete puudusel võimalik kindlaks teha). Nende hulgas oli nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisse ostetud barbareid. Viimased moodustasid aga enamuse. Aegamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades nii suurmaaomanike kui talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena ja mujalgi. Samas ei moodustanud orjad üldjuhul põhilist tööjõudu. Oskustöö oli reeglina vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis, vähest kvalifikatsiooni nõudvate, kuid samas raskemate ja ebameeldivamate tööde puhul.
Suured kulutused raha laekus liitlastelt iga aastal. Raha saadi võõramaalaste maksustamisest, sadamatollidest. Rikkad pidid sõjalaevu varustama, üleriigilisi pidustusi korraldama. Aristokraatidel siiski suur roll, sest neil piisas aega, oskusi ja võimalusi, et pühenduda riigiasjadele. Orjade olukord võlgade katteks orjusse müüdud, linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud, võõrsilt sisse ostetud barbarid. Aegamööda kujunes arusam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati kõikjal suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate teenijatena. Orjad polnud põhiline tööjõud, oskustööd nad ei teinud, nad tegid raskemaid ja ebameeldivamaid töid kaevandustes, kivimurdudes. Neid käsitati kui omaniku vara. Orja tapmine oli taunitav, kuid karistust polnud. 10.Kreeka: eluolu Akropol kaljunukile rajatud kindlus, linn paiknes selle jalamil Agoraa koosoleku- ja turuplats, linnasüda
Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning andamit koguda. Orjandus Kreeka ühsikond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul. Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et võõramaalased ehk barbarid ongi orjuseks loodud. Kuid orjuses leidus hulgaliselt ka võlgade katteks vabaduse kaotanud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi võetud kreeklasi. Orjadesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võis oma suva järgi ümber käia. Nende tapmine oli paljudes linnriikides siiski keelatud. Orjatööd kasutati pea kõigis eluvaldkondades: põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. Eriti palju orje töötas
annaabi.ee 
