Siis anti võib Albas Numitorile üle ning Romulust ja Remust haaras soov nendesse kohtadessse, kus nad välja jäeti ja üles kasvatati, linn rajada. Ja Albalaste ning Latiinide hulk oli liiga suur, sellele lisaks tulid veel karjased, see kõik tekitas lootuse, et selle linna kõrval, mis rajatakse, jäävad Alba ja Laviinium väikesteks. Tuli vahele siis nende plaanidele vanaisade pahe, soov valitseda, ja sellest tekkis inetu tüli üsna tühisel ajendil. Kuna nad olid kaksikud ja vanuse põhjal vahet teha ei saanud, nad ootasid ennustusi - kes annab uuele linnale nime ja kes rajatud linna võimuga valitseb. Romulus Palatium, Remus Aventium võtavad ennustamise kohaks. Esimesena Remulusele endeks 6 pistrikku juba teatati ennustusest kui topelt arv Romulusele ennast näitas, tema ka kuningaks oma hulgaga kuulutas. Ühed juhindusid ajast, teised lindude arvust võimu järeldasid. Siis tuldi vaidlusega kokku ja vihane võitlus pööras verevalamisse. Seal rahv...
1.Kokkuv�tte koostamine algab sellest, et algtekst loetakse l�bi ning leitakse sellest tuum (point) ja olulised ideed. 2.Kokkuv�te on objektiivne ega sisalda hinnangut. 3.Kokkuv�te pole tsitaatide kogu, vaid oma s�nadega v�ljendatud s�num. Originaalteksti peam�te (tuum) peab olema edasi antud. 4.Kokkuv�te on omaette terviklik tekst ja peab olema m�istetav algteksti lugemata. Pea meeles, et originaalteksti pole lugejal ees ja ta peab m�istma selle tuuma ja sisu kokkuv�tte p�hjal. 5.Originaaltekstides esineb m�ttekordusi, mida kokkuv�ttes peaksid v�ltima. 6.�ra kirjuta kokkuv�ttele pikka taustaseletust ega sissejuhatust, vaid asu kohe sisu edastamise juurde. 7.Kokkuv�ttes tuleb osata algteksti kompositsioon lahti v�tta (�igemini seda eirata) ja kokkuv�tte jaoks luua oma kompositsioon. 8.Kokkuv�tte stiil peab olema neutraalne ja lihtne. �ra j�lgi allika stiili. 9
hoopis ähmastab seda. 4. Õilistamine Luules käsitletakse seda poetiseerimisena, proosatekstide puhul retoorika valimisega. See väljendub keerukate, elegantsete lausete moodustamises algteksti baasilt ehk originaali toormaterjalist. Tegemist on originaali täiendamisega teksti elegantsemaks muutmise teel; stiiliharjutusega, mille tulemuseks võib olla aga liigne ilustamine. 5. Kvalitatiivne vaesustamine ehk originaalteksti sõnade ja väljendite asendatakse puudulike vastetega sihtkeeles. Eeskätt peab Berman siinkohal silmas kõlalist vaesust ja ka sõnakuju, mis mõlemad seostuvad mingil moel sõna olemuse ja tunnetamisega. 6. Kvantitatiivne vaesustamine Siinkohal viidatakse puudulikule sõnavarale või sõnade mitmetähenduslikkuse kadumisele. Selline teksti vaesustamine toimub käsikäes tõlke
maa kaitsmisel. Tema kirjeldused tunduvad enamjaolt olevat küllaltki tõelähedased, ehkki hinnangud on enamasti üheselt piiskopimeelsed. Et Henriku kroonika on ainus üksikasjalik kaasaegne teos eestlaste ja nende lõunanaabrite alistamisest, siis on sõltub tänane arusaam enamjaolt just selles kirjutatust. Seetõttu võib arvata, et kroonika annab üpris moonutatud pildi eriti piiskopi rivaalide, ordu ja taanlaste tegevusest, püüdes nende rolli Liivimaal vähendada. Henriku kroonika originaalteksti pole säilinud, vanimaks ärakirjaks on 14. sajandi algusest pärinev Codex Zamoscianus Warsawiensis, mida peetakse ka kõige originaalsemaks ümberkirjutuseks. Esimest korda ilmus Henriku kroonika trükis juba 18. sajandil, samal ajal ilmus ka selle saksakeelne tõlge. Eesti keeles ilmus Henriku kroonika osi Jakob Hurda teoses "Pildid isamaa sündinud asjust", mis ilmus 1871. aastal "Postimehe" lisalehes ning 1879 ka eraldi raamatuna.
Minu jaoks oli suurim üllatus see, kui palju film ja raamat teineteisest erinevad. Alustades juba sellest tühisest faktist, et raamatus oli Laural poeg, filmis aga tütar, ning lõpetades sellega, et kõik oli täiesti pea peale pööratud. Seda nii sündmuste sisu kui ka ajalise järjestuse poolest. Filmis oli ka üks tegelane - Mati keda raamatus ei olnud. Tundus, et sarnasused raamatuga olid ainult peamised tegelased, mõned üksikud sündmused ja tegevuspaik. Undi originaalteksti on filmis alles õige vähe, kuid dialoog polegi selles linateoses kesksel kohal. Tuleb lihtsalt tegevust jälgida. Kui ekraniseeringut kirjaniku tekstiga pisut võrrelda, siis tundub, et Õunpuu on tõstnud esile kaks üsna vastandlikku noort meest-sveitseri ja kirjaniku-ning huvitub ülejäänutest hoopis vähem. Filmi naisrollid, Maarja Jakobsoni mängitud Laura ehk välja arvata, on minu meelest üsna karikatuursed ja tühjad.
omakorda üheks populaarseimaks nende seast. Popist ja Huhuust on läbi aegade tehtud mitmeid etendusi ning valminud on isegi animafilm. Pealtnäha lihtsa sisuga lugu saab kindlasti mitmeti tõlgendada ning mõista ja igale lugejale annab lugu erineva emotsiooni. Kuid kui palju erineb tekstist lugu, mis on visuaalselt kujutatud? Kas silmale loodud jutustusel säilib ka vaatajate erinev loo tõlgendus? Popi ja Huhuu originaalteksti lugedes jäi mulle sisse üsna kõhe tunne. Maja kujutasin ette hämarat talumaja, Popit hea ja kuuleka koerana ning Huhuud ahvina, kes pikalt puuris elmise tõttu veidike ära pööranud oli. Popi sümboliseeris minu mõttemaailmas truudust, alandlikkust ja voorust. Huhuu aga oli ülemvõimu, kaootilisuse ning metsikuse sümboliks, mis tahes tahtmata emotsioonina võimutses. Loos oli sisse toodud ka kahe osapoole isand ja eeskuju,
APA viitamissüsteem Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja näiteks mõisted, eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (…) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega, milles on ära toodud autori perekonna nimi, kasutatava allika väljaandmise aasta ning lehekülje number, millel tsitaat viidatavas materjalis paikneb. Näiteks: „Ebaturvalises ja raskesti ennustatava tulevikuga ühiskonnas võivad küll tekkida ühekordsed protestiaktsioonid (…), aga mitte kodanikeühiskonda, mis oleks võimeline kaitsma turvalisust kui ühishüve” (Lagerpetz, 2005, lk 15).
Tööjuhiks oli R. Brockmann (pärast tema surma tõlkimine jäi pooleli). (põjaeestikeelne). Samal ajal alustati lõunaeesti keelset tõlget(J. Gutslaff) Tal tekkis mõte tõlkida paralleelselt (p.e.k.-l.e.k.) (surma tõttu tõlkimine pooleli). Uus kirjajuht J.Fischer kutsus tõlkima Verginiused. 1686 valmis Wastne Testament (l.e.k.) Edasi tekkisid lahkarvamused tõlkijate vahel Põja-Eesti tahteti tõlkida M. Lutheri piiblitõlke alusel, Lõuna- Eestis originaalteksti alusel(heebrea ja kreeka keelest) 1706. valmis põjaeestikeelne Uus Testament, ilmus 1715. Pärast sõda sai tõlkimise juhiks A. T. Helle. (1736. tõlge valmis) Anton Thor Helle- 1683-1748, sündis Tallinnas kaupmehe perekonnas. Haridus Tallinna Gümnaasiumis(G. Adolfi) ja Kieli ülikoolis. Jüri kihelkonna pastor. Pühendus eesti murdeerinevuste tundmaõppimisele. 1732 ilmus eesti keele grammatika 7000- sõnalise sõnaraamatuga. 1736 valmis Piibli täielik tõlge. Trükiti 6015 eksemplaari
Talle ei meeldi olla maha parseldatud vanale rikkurist sugulasele Parisele (Tõnu Kilgas). Julia võitleb ettemääratuse -- nii vastumeelse abielu kui iga vaataja ja peategelaste kuklas tiksuva teadmise vastu. "Meil on teine lõpp," kinnitavad noored armastajad, kui on teineteisele ette lugenud Shakespeare'i värsse "Romeost ja Juliast" ning plaanivad tulevast ühist elu. Noorsooteatri versioon kasutab küll osaliselt värssdraama originaalteksti, kuid on suuresti toodud tänapäeva. Enamasti tavakõnes kõlavas lavastuses mõjuvad anglitsismid ja roppused noortepäraselt, kuid mõni neist balansseerib labasuse piiril. 3 Noorsooteatri muusikali tegevus võiks mõne vihje järgi (perekonna Siberisse saatmine ja maade tagastamine, Kopli kutsekool) aset leida Eestis, kuid päriselt sellist tunnet ei tekkinud.
baseerub kas paralleelsetel kategooriatel (struktuuriparalellismid) või paralleelsetel mõistetel, mis on metakeeleliste paralleelsuste tulemuseks. Kasutatakse: laenamist, paigaldamist, sõnasõnalist protseduuri. Protseduur 1 Selleks, et tühimikust, tavaliselt metakeelelisest (näiteks uus tehniline protsess, tundmatu mõiste), jagu saada on laenamine kõige lihtsam kõikidest tõlkemeetoditest ning aitab säilitada originaalteksti stilistilisi nüansse, koloriiti. Tutvustamaks lähtekeele kultuuri hõngu, võib kasutada võõraid termineid (nt vene ,,rublad", ,,datsad" , ,,aparatsik" või mehhiko-hispaania ,,tequila" ja ,,tortillad"; või siis lugu tüüpilises inglise seades loos, väljend ,,the coroner spoke" (,,Koroner rääkis"), on tõenäoliselt parem tõlkida prantsuse keelde laenates pigem inglise termini ,,coroner" , kui üritada leida enam-vähem
inimesed näidendis toimuvat elu enda omaga samastada, nüüd aga küll. Nimelt Ameerikas toimus 20. sajandi alguses suur majanduslik õitseng ja kui neid järsku 1929. aastal majanduskriis tabas, valdas inimesi suur paanika. Nüüd võib Eestit samasse olukorda asetada, sest Eestil täitus peaaegu et 20 aastat heaolu ja rikkuse kasvu kuni meid majanduskriis enda rüppe tõmbas. Lavastaja ei saanud teha originaalteksti palju muudatusi, kuid tuleb lavastajat kiita, et ta õigel ajal lavastusega välja oskas tulla. Näitlejad edastasid oma teksti väga tundeküllaselt ja veenvalt. Etenduses oli 4 näitlejat: Guido Kangur Eesti Draamateatrist, Riho Kütsar ,,Vanemuisest", Elina Reinold, Kuressaare Linnateatri direktori asetäitja Aarne Mägi. Etlejad suudsid viia publiku tagasi 20. sajandi Ameerikasse ja tuua välja draama olemuse. Guido Kangurile oli see esimene kord Kuressaare Linnateatris näidelda, kuid
Kui viiteid ei lisata, on tegemist "varastatud" tekstiga ehk plagiaadiga! Kasutada võib nii tekstisisest viitamist (viites sisaldub autor, allika ilmumise aastaarv) kui ka joonealust viitamist (esimesel korral täisviide, alates teisest korrast piisab autori nimest ja aastaarvust) NÄITED (Must tekst on referatiivne, sinine tekst tsitaat. Esimeses lõigus on kasutatud tekstisisest viitamist, teises joonealust viitamist. Originaalteksti leiad altpoolt) Sageli langevad tarbijad internetikaubanduse ohvriteks. Marina Lohu (2007) hinnangul eksitakse peamiselt kõikvõimalike "imetoodete" pakkumisel eksitava ja nõuetele mittevastava teabe esitamisega. Ta toob näidetena internetis eksitavalt reklaamitavate mitmetoimeliste toodete hulgast välja huulepulga, mille kaastoime on vähiennetus; sampooni, mis sobib ka haavapesuks ja valuvaigistuseks ning kreemi, "mida
võib kasutada tsiteerimist ja parafraseerimist. Sobivad järgmised võtted: (Hirsjärvi, Remes ja Sajavaara, 2005) tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist parafraas, st infot selgitatakse oma sõnadega samas järjestuses, nagu on originaalis, soovimata seda väga kokku suruda refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. TSITEERIMINE Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autentne kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! (Pisuke, 2004) Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega. TSITEERIMINE Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti. Tsiteerida tohib üksnes motiveeritud mahus (1-leheküljelise artikli puhul ei
Film peab aga kogu romaani sisu ja mõtted edastama meile kuuldavalt. Ükski "pedofiil" aga ei vabanda ennast nende sõnadega välja, neid ei suuda usutavalt rääkida ka raamatu - Humbert. Kui poleks Nabokovit, kes paneb neisse sõnadesse kogu oma elu ning tunde. See ongi raamatu suurim pluss filmide ees. Nagu juba enne mainitud, ei ole "Lolita" filmid sugugi ebaõnnestunud. Õnnestunud filmi kolm kriteeriumit on järgmised: tuleb austada originaalteksti, peab arvesse võtma kirjaniku visiooni ning tulemuseks peab olema iseseisev kunstiteos. Kas "Lolita" vastab neile nõudmistele? Kindlasti. Stanley Kubricu film algab tegelikult romaani lõpuosaga, teos on justkui pööratud peapeale. Aga selgub, et siinkohal on justnimelt mitte eiratud, vaid arvestatud kirjaniku visiooniga, sest 1962. aasta tõlgendusele on Vladimir Nabokov ise käsikirja kirjutanud. Originaaltekstiga on arvestanud mõlemad rezissöörid
millegi säilitamist, millegi muutmist, millegist loobumist ja millegi juurde lisamist pildikeelde. Seda kõike saab kirjanduse ja filmi puhul lahendada aegruumi abil, mis annab piiramatud võimalused selleks. Veel huvitavamaks ja intrigeerivamaks muutub kirjandusteose muutumine filmikunsti teoseks, kui kirjandusteost tuleb tõlkida võõrast keelest koos kaasatuleva erineva kultuuri ja selle ruumiga. Loodud filmiteos võib olla kinovaatajale välismaise romaani esmatutvustus ning hilisem originaalteksti järellugemine võib teosest arusaamist, adumist ning sellest tulenevaid tõlgendusi oluliselt muuta. Pole välistatud, et see protsess võib olla ka tagurpidine ehk raamat oli loetud enne linateose vaatamist. Antud juhul oleks raamatu lugejal ja filmiteose vaatajal tegemist omamoodi kaksiktekstiga, kuid eks kirjasõna ja filmipildi võrdlemine on olnud pikemat aega paratamatus ja kirjasõna ekraniseeringu puhul saab väita, et lugemine ja vaatamine on lahutamatud mõisted
Kohvrid on seestpoolt luksuslikult tekstiiliga polsterdatud ja igale kellale on täpselt sobiva suuruse ja kujuga süvistatud pesa. Käsikelli toodetakse tavaliselt 25, 37, 49, 73 või 85 kellast koosnevate komplektidena. Väiksemaid komplekte saab kellade lisamise teel suurendada. Nüüd on saadaval ka suured basskellad vahemikus C2-#3, mis on nende kaalu vähendamiseks ja tugevama põhitooni tekitamiseks valmistatud alumiiniumisulamist. Loe originaalteksti siit: Malmark Inc. Käsikellamuusika Nüüdseks oleme propageerinud käsikellamuusikat Eestis juba 13 aastat. 1999. aastal rajasime kellade kooli ja tänu lastele levib kellamuusika üle kogu Eesti. Kontserte andes näeme, et inimestel on suur huvi nii selle muusika kui ka instrumendi vastu. Käsikell on päris kindlasti pill või muusikainstrument, ja trummi kõrval on kella näol tegemist ühega vanimatest pillidest üldse. Hiinast on leitud isegi pronksiajast
Kui töös on rohkem kui 10 erialast terminit, luuakse sõnastik (tähestikuline sõnakogu), mis lisatakse sisuosa ette. Sõnastik koosneb terminitest ja lühenditest, mida autor peab töö mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada. 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav ning esitatakse tavaliselt jutumärkides. Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus. Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks
võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest; lisab kirjutisele autoriteeti; võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009) Tsitaat ja refereering ...on varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/andmete esitamiseks omas tekstis. Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist. refereering ehk kokkuvõttev laenamine, st kirjutaja väljendab kasutatud allikast pärit infot oma sõnadega. Tsiteerimine Tsiteerimine on originaalteksti võimalikult autente kajastamine originaalkeeles või tõlkena. Tsiteerida on lubatud vaid avaldatud teoseid! Tsiteeritav tekst eraldatakse muust tekstist kas jutumärkidega või muul viisil esile tõstmisega. Jutumärkides esitatakse tavaliselt kuni 4 rida tsiteeritavat teksti. Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada. Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number.
millegipärast ei ole nad väga lauljate poolt armastatud. Väga harva esitatakse Sibeliuse laule programmilisuse alusel ja lisaks sellele ei ole väga palju tema laule ka salvestatud. Skandinaavia keelte ligipääsmatus (milelst Soome keel on täiesti ja tähtsalt eralduv, eemalehoidev) mitte-emakeelt rääkivatele inimestele on eraldanud Sibeliuse parimad teosed ülejäänud maailmast. Isegi tõlgituna on kontserdi ajal saalides tunda suurt erinevust vaese taasesituse ja originaalteksti mõju vahel. Nagu kõikides libretodes, võib originaalteksti muutes, tekkida veidraid ning ebaloomulikke tõuse ja mõõne meloodias, kui tegelikult originaaltekstis tooks see just välja loo tõelise ilu. Seda tihti juhtub ka Sibeliuse laulude tõlkimisel. 16 3.2 LUULE Meister väitis, et kui tükk luuletusest justkui ise lõpetab mõtte(paneb
c) teema on praktiline; siin võib komisjon teha järeleandmisi töö mahu osas, küll aga mitte põhiprobleemi, struktuuri ja järelduste osas. 5. Korrektne eneseväljendus ja töö allikatega 15 punkti Korrektne töö allikatega väljendub viitamisaparatuuris. Oluline on tsitaatide esinemine mõõdukal hulgal ja põhjendatult ning nende pärinemine usaldusväärsest ning kontrollitavast allikast (tähelepanu interneti-materjalide kasutamisel!). Positiivselt hinnatakse originaalteksti rohkust ning head keelekasutust, seega võib anda maksimumpunktid tööle, mis ei eelda eriti põhjalikku kasutatud kirjandust ning keerukat viitesüsteemi. Juhul, kui komisjon leiab viitamata ning originaalloominguna esitatud laenatud teksti, lükatakse terve töö tagasi. 13 6. Vormistus 15 punkti Hinnatakse vastavalt vormistusjuhendile. 7. Kaitsmine 20 punkti Hindab komisjon. 14
Teave peab olema nähtav, selgelt loetav ja mitte-eemaldatav. Väikeste mänguasjade puhul võib see teave olla esitatud etiketil või mänguasja juurde kuuluval kasutusjuhendil. Kui teave ei ole esitatud mänguasjal endal, vaid selle müügipakendil, etiketil või mänguasja juurde kuuluval kasutusjuhendil, peab seal olema juhitud kasutajate tähelepanu soovitusele selle teabe säilitamiseks. Importmänguasjadel peab olema eestikeelne tõlge kogu originaalteksti ulatuses. Eestikeelsed peavad olema ka juhendid mänguasja kokkupanemiseks ja kasutamiseks(Nt: lauamängud) Erilist tähelepanu tuleb pöörata mänguasjadele, mis oma otstarbe, mõõtmete ja muude omaduste poolest on mõeldud kasutamiseks alla 3- aastastele lastele. Sellisest nõudest kinnipidamiseks peab olema vastava vajaduse korral mänguasja märgistuses ära näidatud lapse minimaalne vanus ja/või märge, et mänguasja kasutatakse ainult koos täiskasvanuga
Märkus: kuna antud alapunktid võivad üksteist välistada, siis võib saada maksimumpunktid ka töö, mis vastab ühele nimetatud kriteeriumidest. Teemavalikut tehes peaks otsustama, millisele kriteeriumile enam tähelepanu pöörata. Korrektne viitamisaparatuur: 10 palli Korrektset viitamisaparatuuri hinnatakse sisuliselt. Oluline on tsitaatide esinemine mõõdukal hulgal ja põhjendatult ning nende pärinemine usaldusväärsest ning kontrollitavast allikast. Positiivselt hinnatakse originaalteksti rohkust ning head keelekasutust. Viitesüsteem ei tohi olla keerukas. Vormistus: 20 palli Hinnatakse vastavalt vormistusjuhendile. Kaits mine: 20 palli Hinnatakse nii esinemisoskust (selget ja artikuleeritud kõnet, soovitavalt peast), kui ka kompetentsust küsimustele vastamisel; samuti kaitsekõnet ennast, mis peab olema selge, arusaadav ning põhilise välja tooma. Töö protsess: 10 palli 21
vähemalt üks alljärgnevatest komponentidest: · jõukohasus, · huvitavus, · päevakajalisus, · praktilisus. Viitamine Viitamise eest saadav maksimaalne punktide arv on 10. Hindamisel arvestatakse: · tsitaatide põhjendatust, täpsust ning nende kontrollitavust; · kõikidele kasutatud allikatest saadud mõtetele, ideedele, andmetele jmt allikale viitamist refereeringute puhul; · töö autori originaalteksti rohkust ja head keelekasutust (viidatud tekst ühildub originaaltekstiga; · kogu töö ulatuses ühtse, juhendile vastava viitamissüsteemi kasutamist. Märkus: Töö hinnet ei mõjuta kasutatud kirjanduse nimekirja pikkus. 24 Vormistus Vormistuse eest saadav maksimaalne punktide arv on 20. Hindamise aluseks on käesolev vormistusjuhend, arvestatakse järgmiste elementide õiget vormistust:
(...) ,,Paar miili tagasi käänasivad küll ühed välja pääle ära," vastas ta [Dolittle], püüdes talumehe kombel kõnelda. ,,Aga nüid peaksivad nad minu rehkendamist mööda juba õite kaugel olema."(Hugh Lofting: Doktor Dolittle'i tsirkus. Tln, 1982. Tlk. Ester Heinaste) Tõlge võib olla: sisuline,s.t. põhirõhk on sisu adekvaatsel edastamisel. Originaalteksti iseärasused kohandatakse tõlkekeele vajadustega (nn vaba tõlge, parafraas).Luuletõlked (Jüri Üdi: Selges eesti keeles) ,,Love is the bone and sinew of my curse.The vase, reconstructed, housesThe elusive rose." ,,Armastus on mu needuse liha ja luu.Kokkuliimitud vaasis aimub juba seal peavarjuleidev roos."(Sylvia Plath: The stones / Kivid. Tlk. Tiina Aug) Tõlge võib olla: selgitav,s.t
peredele suunatud ajakirjades). Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (...) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega. Näiteks: ,,Ebaturvalises ja raskesti ennustatava tulevikuga ühiskonnas võivad küll tekkida ühekordsed protestiaktsioonid (...), aga mitte kodanikeühiskonda, mis oleks võimeline kaitsma turvalisust kui ühishüve" (Lagerpetz, 2005: 4). Peamine viis kirjanduse allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber
TPÜ kasvatusteaduste erialal on kutsekraad pedagoogikamagistri kraad, mille saamiseks tuleb läbida vastav õppekava ja kaitsta kutsemagistritöö. Kasvatusteaduste erialal on vanas õppekavas (4+2) nii teadus- kui kutsemagistritöö maht 40 ainepunkti. Uutes õppekavades (3+2) ja avatud õppekavaga magistriõppes on magistritöö maht 10- 20 ainepunkti. Magistritööna kasvatusteaduste magistri kraadi taotlemiseks võib esitada: · köidetult esitatud uurimuse originaalteksti; · teadusväljaannetes ilmunud temaatiliselt piiritletud erialaste artiklite kogumi või monograafia koos analüütilise ülevaatega vastavate publikatsioonide või monograafia kohta. Magistritöö sisuks on mingi teadusliku probleemi püstitus ja lahendamine kasvatusteaduste valdkonnast. Seejuures järgitakse magistritöös uurimistööle omast loogikat, teaduslikkuse kriteeriume ja eetilisi nõudeid, mida on kirjeldatud juhendi esimeses osas.
damine (Karlep, 1998). Vahendatud jutustus annab lapsele ette mudeli, mille toel saab genereerida terviklikuma ja sidusama jutustuse, võrreldes vahendamata jutustusega (Bot- ting, 2002). Karlep (2003) toob välja, et kuuldud teksti ümber jutustades (vahendatud tekstiloome) on lapsel osaliselt võimalik kasutada originaaljutustuse keeleüksusi. Iseseis- valt genereeritud tekstid erinevad vahendatud tekstiloomest selle poolest, et kõnelejal ei ole abiks eelnevalt tajutud originaalteksti mõtteprogrammi, kujutlusi teksti sisust, struktuurist ja keelevahenditest (Botting, 2002). Käesolevas töös on õpetamisel kasutatud vahendatud jutustusi. Õpetamismetoodika väljatöötamisel võetakse aluseks Janne Traumanni magistritöös (2009) koostatud metoodika. Meetodit kombineeritakse narratiivi-põhise sekkumismetoodikaga (NBLI - Narrative-Based Language Intervention; Swanson, Key jt 2005)
Teos tervikuna jätab sünge ja järjest pessimistlikuks mineva mulje. Teda töidab skepsis. Ei ole usku inimlike asjade paranemisse. Eriti skeptiline on Swift inimotsustuse suhtes. Need on väga sõltuvad. See on üks neid teosed, kus näidatakse, kritiseeritakse, vaadeldakse Swifti kaasaegse elu paljusid aspekte. S on autor, kell teoses on palju konkreetseid. Kui teda tahetakse tõsiselt lugeda,siis oleks vaja kommenteeritud originaalteksti. Üldjoontes võib öelda, et S naerab välja õukonnaintriige. Kritiseerib ka neid. Vaatab oma kaasaajaolusid distantsilt. -see on kehtiva ilmakorra kriitikaks. Õukonnaintriigid, rahvusvaheline diplomaatia- naerdakse välja.. ;religioossed jõukatsumised.Reis lilliputtide ja hiilglaste maale- neid on vaadeldud justkui pikksilma kahest otsast. Ühest otsast vaadates lähevad asjad suureks ja teisest otsast vaadates lähevad väga pisikeseks
annaabi.ee 
