Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Organismidevahelised suhted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, sümbioos, parasitism, kooseluvorm, kisklus, kiskja, kommensalism, herbivooria, karnivoor, sümbioosis, vähk, lehetäi, sipelgad, parasiit, parasiidid, karnivoorid, herbivoorid, imeb, kahjutu, soolestikus, mardikalised, parasitismi, kalad, kohanemisvõime, biootilisteks, teguriteks, taimeliigid, seentega, meriroos, erakvähk, sipelgas( ülemine taluvuslävi on 40kraadi) Ökoloogiline amplituud- nim. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku,milles org. saab areneda (alumise ja ülemisetaluvusläve vahepeale jääb) Ökoloogilise teguri optimum- nim.teguri intensiivsust,mille toime on org.arengule kõige soodsam. Organismidevahelised suhted Biootilised ökoloogilised tegurid- nim. organisme vastastikku mõjutavaid tegureid. Sümbioos-on eri liiki org. vastastikku kasulik kooseluvorm.( liblikõieline taim ja mügarbakter) Eksosümbioos-org. vaba kooselu vorm (sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad vastu magusat eritist) võivad elada ka teineteisest sõltumata. Endosümbioos- üks org. elab teise keha sisemuses (veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm,mis ühele poolele on kasulik teisele kahjutu. (mardikas võib elada sipelgapesas-see pakub toitu ja kaitset, kuid sipelgad ei saa sellest kasu ega kahju
Antropogeenne tegur – inimese mõju elusale loodusele Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja on võimelised saama omavahel järglaseid Kooslus – ühes kohas eri liiki isendid Ökosüsteem – elusorganismidest ja eluta keskkonna teguritest moodustuv isereguleeruv tervik Bioom – mingi maaala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Biosfäär – kogu maailma elusloodus Sümbioos – vastasikku kasulik kooseluvorm Kommensalism – kooseluvorm, kus üks liikidest saab kasu, teisele liigile mõju puudub Parasitism – üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremehe) arvelt Kisklus – kiskja ja saaklooma suhe (loomtoidulisus) Herbivooria – Taimtoidulisus Konkurents – liike või organisme negatiivselt mõjutav suhe, tuleneb näiteks elukohast või toidust Tootja – orgaanilist ainet sünteesivad taimed, vetikad ja autotroofsed bakterid, moodustavab toiduahela 1 lüli
seega see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogiliseks optimumiks. sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. ökoloogilise teguri optimum on liigispetsiifiline. Organisme vatastikku mõjutavaid tegureid nim. biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas inimtegevuse mõju, mida nim. antropogeenseks teguriks. Mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensalism, konkurents, parasitism, kisklus ja herbivooria. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. sümbiondid. Ekso- ja endosümbioos. Eksosümbioos on org. vaba kooselu vorm.(taim ja tolmeldaja,sipelgad ja lehetäid).Endosümb. puhul elab üks organism teise kehas(samblik,veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid).ÜHEPOOLNE KASU-mardikalised elavad sipelgapesas. Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik, nim
Paljude taimede õite moodustumine sõltub ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest. Lühipäevataimedel, nagu nt kanep, moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed, nagu nt jänesekapses, vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust. 3. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. * Sümbioos- Eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Jaguneb kaheks: Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. NT; Lehetäi ja sipelgas. Endosümbioosi puhul elab üks organism teise sisemuses. NT; Veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. Sümbiontideks nimetatakse sümbioosis elavaid liike. * Kommensialism- Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik, teisele kahjutu. NT; Koer ja takkjas. Kommensaal- liik, kellele on selline kooseluvorm kasulik.
Seda nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks ehk taluvusalaks Organismide omavahelised suhted · Organismide omavahelisi suhteid jaotatakse vastasmõju kasulikkusest ja kahjulikkusest lähtuvalt · Organisme mõjutavad tegurid ongi biootilise ökoloogilised tegurid · Biootlistest teguritest võib erladi välja tuua antropogeensed tegurid, mis on inimtegevuse mõju · Antropogeensed ttegurid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda üha enam (86 Tsernobõl) · Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm · Sümbioosis osalevad osapooled on sümbiondid o Nt seeneniidistik ja taimejuures. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid ja seeneniidistik taimelt orgaanilisi aineid o Nt üherakulised rohevetikad ja seened. Vetikad saavad seenelt vett ja mineraalaineid ja seen vetikatelt orgaanilisi aineid. · Sümbioosis eristatakse
tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi mõju kestab tänini. Paljud on seetõttu surnud ning kuna kiirgus hävitab rakke, võib see viia impotentsuseni, hävitada loote, kahjustada erinevaid elundkondi jne. 5
pigmentatsiooni ja soodustab D vitamiini sünteesi Temperatuur: kui temperatuur on madal, siis on taimedel enamasti puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi elab talve üle nii, et lähevad soojematesse kohtadesse või magavad talveund. Püsisoojaste kohastumused talve temperatuuriga on aga seotud toidupuudusega Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, sümbioosis elavaid liike nim sümbiontideks; näiteks liblikõieline taim ja mügarbakter Kommensialism eri liikide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu; näiteks bakterid ja algloomad inimese soolestikus Konkurents sama või eri liikide vastastikku piirav kooseluvorm; näiteks noores kuuskis konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast
Teguri mõju organismile pole kogu amplituudi piires ühesugune. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. 4. Organismidevahelised suhted. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nimetatakse antropogeenseks teguriks. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (Sümbiondid on nt liblikõieline taim ja mügarbakter.) Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensalismiks. (Kommensiaalid on nt inimese soolestikus elavad bakterid.) Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik peremees
2) Madal kasv 3) Kaitsevaha kiht lehtede pinnal (mänd) 4) Säilivad maa-alused osad Loomade kohastumused: 1) Talveuni (vahepeal ei ärka, nt siil, nahkhiir) ja talveuinak 2) Ränded 3) Karvkate, sulestik, rasvkude 4) Talvevarude kogumine Iga ökoloogilise teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada ökoloogiline amplituud ehk taluvusala. Organismide vahelised suhted: 1. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik+taim(juured) seeneniidistik annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained, sipelgas+lehetäi (sipelgad kaitsevad lehetäid ning saavad magusat eritist), liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Sümbioos jaguneb kaheks: eksosümbioos ja endosümbioos. Eksosümbioos on organismide vaba
2) kitsas ökoloogiline amplituud ( kindel toit; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 2. Organismide vahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. S.h inimtegevus ehk antropogeenne tegur. Mis on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu vorm. Sümbioosis elavaid liike nim. Sümbioosideks. N: Osad taimeliigid elavad sümbioosis seentega nii moodustub taime juures ja seene hüüfie läbipõimumisel mükoriisa. Liblikaõielised on sümbioosis mügarbakteritega-Mügarbakterid seovad õhulämmastikku, mida liblikõielised muidu ei saaks. Bakterid ise saavad taimede juurtest orgaanilisi aineid. Kommensalism - Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik. Milles seisneb organismidevaheline konkurents?
(taimedel 4C-40C). Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavad tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Sõltuvalt organismide vastastikmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: - Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. a.)endosümbioos tihe kooseluvorm, kumbki osapool teineteiseta hakkama ei saa. Nt: samblik seente/vetikatega b.)eksosümbioos nõrk kooselu, kus mõlemad osapooled saavad ka üksi hakkama. Nt: sipelgad ja lehetäid ning ninasarvik ja laululinnud. - Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ning teisele kahjutu ehk ta on neutraalne. Nt: inimene ja nahabakter(neut); mardikad sipelgapesas; hai ja imikkala
o Ökoloogiline amplituud on 4...40 °C o Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Organismide vahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Inimtegevuse mõju antropogeenne tegur. Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? o Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. o Näited: liblikõieline taim ja mügarbakter taimed ja seened o Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm. (sipelgad ja lehetäid) o Endosümbioos üks organism elab teise kehas. (veis ja bakterid) o Eri liiki organismide kooseluvormi, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensialismiks. o Näited: sipelgad ja mardikalised
Vaatleme paju ökoamplituudi temperatuuri suhtes. See on väga lai, sest paju on tegelikult ju külmakindel. Amplituudi ulatus on umbes -45 kraadi C- 40 kraadi C. Kui temperatuur langeb alla selle võib juhtuda, et ei teki lihtsalt pajuutusi, kui tõuseb üle selle, siis võib teda ohustada niiskusepuudus. 5 3.Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm ja sellises vormis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Sageli peetakse sümbioosi mõiste all silmas vaid mutualismi kahe erinevast liigist organismi (sümbiondi) obligaatset ehk mõlemale kasulikku ja ühtaegu möödapääsmatult vajalikku kooselu. Näiteks mutualismiga on tegu vetika ja seene sümbioosi puhul samblikes. Näiteks niidukäharikus ongi vetika ja seene sümbioos. Põdral on sümbioos tselluloosibakteriga. Selline sümbioos esineb kõigil rohusööjatel loomadel.
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub.
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.
kasulik, teisele kahjutu s.o ei ole sest kasu ega kahju. N: hai külge end kinni imev imikala, inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik s.o parasiit elab peremeesorgani sees või peal, saades ise kasu ja tekitades peremeesorganile kahju. N: paeluss koera soolestikus, inimese verd imevad sääsed, täid. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Tippkiskja toiduahela tipplüli N: hunt murrab haige loomad maha.Seega ei saa haigused levida Taimetoidulisus ehk herbivooria taimetoidulise looma, herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Kasulik vaid loomale. (Herbivoorid: lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder) N: jänes sööb talvel puukoort
sellepärast et vihmametsas on palju puid. e)Laia ökoamplituudiga liigi näide(selgitus, mille suhtes, graafik) Laia ökoamplituudiga liigi ehk eurütoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks orhideed, sellepärast et nad ei vali elupaika, nad on sellega rahul kus nad elada saavad, peaasi et nad kuskile kinnituda saaksid. 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos Sümbioos on erinevat liiki organismidevastastikku kasulik kooselu. Selliseid koos elavaid organisme nimetatakse sümbiontideks. Vastavalt sellele kuidas organismid koos elavad, eristataskse ekso- ja endosümbioosi. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. Naiteks vihmametsades on selliseks organismideks on sipelgad ja lehetäid omavahel kui nad kohtuvad, siis leiab aset veider rituaal. Lehetäide ründamise asemel toksivad sipelgad neid oma tundlatega ning lehetäid
Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt)
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Eristada saab alumist taluvusläve, ülemist taluvusläve ja teguri optimumi. Alumiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemiseks
põhja kinnituvateks ja esinevad nii veesisesed kui veepinnal ujuvad lehed — nümfeiidid nt vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel; vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed — elodeiidid nt vesihernes, vesikarikas, vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas. 6) Koosta skeem ökosüsteemi komponentidest! 7) Loetlege ökoloogilistest teguritest bioloogilised tingimused. Liigisisesed ja liikidevahelised suhted, konkurents, sümbioos (parasitism, kommensalism, mutualism), inimtekkelised tegurid. 8) Miks kogunevad toiduahela lülidesse keskkonnamürgid? Kuidas muutub mürkide sisaldus erinevatel troofilistel tasemetel? Kui biomassi ja produktiivsuse näitajad toiduahelates vähenevad (ökoloogilises püramiidis alt üles), siis akumuleerunud keskkonnamürkide osatähtsus ja kontsentratsioon organismides suureneb umbes kümnekordselt iga tarbija astme tõusuga.
12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad vôrrandid - eksponentsiaalne e. Piiramatu ja logistiline e. Sigmoidne kasvukôver; keskkonna kandevôime. N - isendite e. moodulite arv pindalaühikul. Npreagu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) - E(migratsioon). Üksiku pop.i piiramatu kasvu e. Maltuse vôrrand: dN / dt = rN; r - erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab). Pidurdav toime P.M.= N2 dN/dt = rN - N2; kus - liigi sisene konkurents. Keskkonna kandevôime: K = r / = r / K. Sigmoidset kôverat kirjeldav vôrrand: pannes kandevôime ka eelnevasse valmisse dN/dt = rN(1 - N/K) = rN[(K-N)/K] 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid: tihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, "killing power", sündimus, Deevey kôverad. Populatsiooni tihedus - isendite arv pindalaühikul; N. Puhas kasvukiirus - R0=lxmx (summeerituna, kui x = 0 kuni lôpmatus), ehk siis viljakuse ja ellujäämistôenäosuse korrutis.
konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduses. Biotsönoos- elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum. ,,Green world" hypothesis- arvatakse, et herbivooridel konkurents puudub, kuna maailm on rohtu täis. Mükotroofsus- kõrgemate taimede toitumine seente vahendusel. Näiv konkurents- olukord, kus kiskjad reguleerivad herbivooride arvukust või taimed reguleerivad tarbijate arvukust oma kaitsevahenditega. Suktsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Ökosüsteemi insenerid- organismid, kes muudavad keskkonna just selliseks nagu nad ise tahavad. Sünökoloogia eksamiküsimused kevadel 2013
N isendite e. moodulite arv pindalaühikul. Npraegu = Nenne + Sü(nnid) + Su(rmad) + I(mmigratsioon) E(migratsioon) N=Sünnid-Surmad+Immigratsioon-emigratsioon Unitaarne (inimene) vs. modulaarne (maikelluke). Üksiku populatsiooni piiramatu kasvu e. Maltuse võrrand: dN / dt = rN; r erikasvu kiirus e. biootiline potentsiaal (palju üks liige keskmiselt ajaühikus toodab). Pidurdav mõju P.M.= N2 dN/dt = rN - N2; kus liigi sisene konkurents Keskkonna kandevôime: K=r/ =r/K Sigmoidset kôverat kirjeldav vôrrand: pannes kandevôime ka eelnevasse valmisse dN/dt = rN(1 N/K) = rN[(K-N)/K] Malthuse võrrand: dN/dt=B-D; B=cN; D=eN; dN/dt=cN-eN=(c-e)N=rN; dN/dT=rN Keskkonna kandevõime: dN/dt=rN(1-N/K=rN(K-N /K) Üksiku piiratud populatsiooni võrrand. K- annab ette populatsiooni tiheduse ülempiiri
· kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised) päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk o Biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism, kolonisatsioon o Antropogeensed (inimmõju) soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
____________ Putukad võivad areneda kas vaegmoondega või täismoondega. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi - muna, vastne ja täiskasvanu - nimetatakse vaegmoondega arenguks (nt. ritsikas) Arengut, kus muna-, vastse-, ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk, nimetatakse täismoondega arenguks (nt. liblikad) ______________________________________________________________________ _____ 8. Muld kui loodusvara. Keskkonnamürgid, Erosioon; Kisklus ja konkurents Muld on väga tähtis loodusvara, sest mullapinnas on ainus pinnas, kus taimed kasvavad. Kui mulda poleks, poleks taimi ja poleks ka loomi. Keskkonnamürgid on põllumajanduses kasutusel olevad ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad loodusesse pikaks ajaks. Erosioon toimub siis, kui mullas ei kasva taimi ja tuul ja vesi uhuvad mulla ära, jättes maha viljatu ala. _____________________ Kisklus (röövlus) on toitumissuhe, mis väljendub selles, et üks loom sööb teist looma.
Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, autökoloogiline ja sünökoloogiline niss (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12); Ökoloogilised tegurid: *abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk *biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents, parasitsim, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju.), kommensialism, kolonisatsioon. *antropogeensed (inimmõju): soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonkihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist? Kui sümbioosi puhul oli kooselu mõlemale liigile kasulik, siis kommensialismi puhul on kooselu ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu (nt. mõndade mardikaliikide elamine sipelgapesas). 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks?
nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED Moodustavad tegurite kompleksi, mida nimetatakse biootiliteks teguriteks. Organismide vahelised suhted saavad olla kasulikud, kahjulikud või neutraalsed. Sümbioos Suhtes elavaid organisme nimetatakse sümbiontideks. nt. samblikus elavad koos vetikas ja seen. Seen annab vetikale vett ja mineraalsooli aga vetikas orgaanilist ainet. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega nii moodustub taime juure ja seene hüüfide läbipõimumisel mükoriisa. Kase juurte ümber, kasvab kaseriisika mütseel. See annab kasele vett ja mineraalsooli, mida puujuures ei ole suutelised ise tegema. Kommensalism See on suhe, mida ühelepoole kasulik ja teisele kahjutu. nim. kommensaaliks. nt. Inimese sees on bakterid, mis toituvad soolesisust. Nad saavad sellest kasu kuid inimest see ei puuduta. Konkurents Sama või eriliiki organismide vastastikku piiav kooselu. Nt
Järele jääb roheline , mis peegeldub taimedelt. Roheline valgus jääb üle, kui taimed on võtnud, mis vaja. Fotosünteesi potentsiaal sõltub taimekoosluse lehepinna summaarsest suurusest, lehtede ilmumisest kuni vegetatsiooni- perioodi lõpuni või koltumiseni ja sellest ajast päevades. 5. Biootilised tegurid: organismidevahelised suhted Liigisisesed suhted (konkurents, tööjaotus, kannibalism, sugupoolte suhted jt) Liikidevahelised suhted (kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents) Antropogeensed tegurid: Maavarade kaevandamine Metsaraie Soode kuivandamine Jahindus, kalandus Tööstus Põllumajandus 6. Sümbioos Liikidevaheliste suhete vorm. Euroopa autorite käsitluses ka mutualism. Kahe eri liiki organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib – sisaldab klorofülli,
temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel 31. Mikrokonsument peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid 32. Mutageenne aine toksiline aine, mis võib põhjustada geenide mutatsioone 33. Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. 34. Nekrofaagid raipetoidulised lagundajad 35. Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline niss (ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. 38
Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt (ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi. Ökosüsteem eluskooslus ja selle abiootiline keskkond (kuumaveeallikas, lillepeenar). Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma (troopiline vihmamets, tundra). Geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ka kliimavöötme piires. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. 3
Antropogeensed tegurid-tulenevad inimtegevusest. Too näiteid:..................................................................................................................................................... q Nimetage keskkonnategurid, mis mõjutavad mändi ja karu. Selgitage kuidas mõjutavad. Ø Organismidevahelised suhted § Sümbioos on erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu vorm. Neid organisme nimetatakse sümbiontideks. § Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. § Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saavat organismi nimetatakse parasiidiks. § Kommensalism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne
partneriga on pika aja jooksul sobitunud ja kohastunud, on looduslikes tingimustes vastavate peremeesloomade ja saakloomade populatsioonide loomulikud stabiilsed arvukuse reguleerijad. antagonistlikud interaktsioonid (kr. antagonizomai -- võitlen kellegi vastu; interaktsioonid). Vastuolulised suhted, mille korral üks liikidest kahjustab teist, saades sellest kasu või kahjustavad mõlemad liigid vastastikku teineteist. Siia kuuluvad vahetu konkurents, ressursikonkurents, amensaliam, episitism, parasitism. anthelmintikum (kr. anti -- vastu + helmins -- nugiuss). Nugiussidesse toimiv, neid pärssiv, hävitav või eemaldav ravim. Vt. ka dehelmintiseerimine. anthelmintikumidele esitatavad põhinõuded. Põhinõudeid on viis: 1) kõrge helmindivastane efektiivsus; 2) toime nii preimaginaalsetesse kui ka imaginaalsetesse arenemisjärkudesse; 3) lihtne manustamine; 4) suur kemotarapeutiline indeks; 5) odav ja kättesaadav.
annaabi.ee 
