Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Organismidevahelised suhted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, kiskja, sure, bakterid, saakloom, parasiit, liigisiseselt, liikuda, jääkarud, omnivoorid, fotosüntees, populatsioonilained, parasitism, parasiidid, viirused, protistid, algloomad, ussid, parasiitide, sümbioos, liikidevaheline, kasulikku, mükoriisa, taimtoidulised, imetajad, kommensalism, samblikud, mõjutamine, koevolutsioon, liigigakeskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, veereziim, tuli, toitainete sisaldus, rõhk Biootilised organismide vahelised suhted: sümbioos, parasitism, kisklus, konkurents Antropogeensed inimetegevuse mõju: keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride kaugust antud teguri suhtes, st miinimumist kuni maksimumini (võib olla kitsas või lai) Optimum teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Mida mõistetakse keskkonnategurite all? Keskkonnategurid on organismide või nende koosluste elu otseselt
orgaanilisi aineid o Nt üherakulised rohevetikad ja seened. Vetikad saavad seenelt vett ja mineraalaineid ja seen vetikatelt orgaanilisi aineid. · Sümbioosis eristatakse o Eksosümbioos- organismide vaba kooselu vorm, kus mõlemad saavad elada ka teineteisest sõltumata. Nt sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt magusat eritist vastu. o Endosümbioos- üks organism elab teise kehas. Nt veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. · Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne. · Liiki, kellele selline kooselu on kasulik nimetatakse kommensaaliks o Nt mardikas elab sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu aga sipelgas ei saa sellest midagi · Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm · Konkurents saab olla kas liikide vaheline või liigisisene · Konkurents, tekib sest ressursside hulk on piiratud
1. Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub
Obligatoorse sümbioosi puhul ei saa üks teiseta elada (orhidee ja seen), fakulatiivse sümbioosi puhul saavad organismid ka eraldi eksisteerida. Sümbiont on sümbioosis olev olend. Ektosümbioos on väline, endosümbioosi puhul elab üks teise sees (mügarbakter ja hernes). Parasitism on kahe liigi kooselu, kus üks saab kasu, teine kahju (paeluss seas, koeras, inimeses, verd imevad putukad, võrm ristikul, ebapärlikarbi vastne forelli lõpustel ja nahal). Parasiit ei tapa peremeesorganismi, vaid toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal (ektoparasitism) või sees (endoparasitism). Peremees jaguneb vaheperemeheks (parasiit elab ja areneb) ning lõpp-peremeheks (toimub paljunemine). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe (putukad, lepatriinud, hiireviu). Üksikule saakloomale on kisklus probleem, aga populatsioonile tervikuna kasulik.
maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kasulik kooselu. N: samblik= rohevetikas (fotobiont) või tsüanobakter + seeneniidistik (mükobiont) Mükoriisa e seenjuur: taim (taim võib olla puud ja rohttaimed) + seen 2
Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks liblikõielised(aedhernes, harilik lutsern) vajavad elutegevuseks lämmastikühendeid, aga õhu koostisest nad seda omandada ei saa. Liblikõieliste taimede juurtel elavad aga mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele omastatavateks lämmastikuühenditeks. Bakterid omakorda saavad taimede juurtest mitmesuguseid orgaanilisi aineid. Ka mitmed taimeliigid elavad sümbioosis seentega nii moodustub taime juure ja seene hüüfide läbipõimumisel mükoriisa. 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist? Sümbioosis on kooselu mõlemale osapoolele kasulik, ent kommensalismi korral saab kasu ainult üks osapool, teisele on see kahjutu. 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks?
14.4. Kommensialism ( kahe elusorganismi „kooselu“, kus üks saab energeetilist kasu) – üks elusorganism saab energiat (või säästab oma energiat) teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata. „Kooselu“, kus teise liigiga kooselu on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest ei kasu ega kahju. Näiteks: haiga kaasa rändav imikala; koi linnupesas; 14.5. Konkurents (liikidevaheline olelusvõitlus, kus mõju on vastastikku negatiivne) – kahe elusorganismi konkurents energia või energia säästmisvõimaluste kasutamise osas. Toimub kahe liigi vaheline ja liigisisene olelusvõitlus piiratud ökoloogiliste tegurite pärast (sh. eluruumi, kasvuruumi, valgustingimuste pärast). Näited: noores kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 14.6
Liikide vahelised suhted ehk kooseluvormid 1. Sümbioos - Vastastikku kasulik kooselu eri liiki organismide vahel, näiteks mükoriisa (taimede ja seente vaheline sümbioos), levinud Soomes ja Rootsis, näiteks samblik, sipelgad ja lehetäid 2. Kommersalism - Üks saab kasu, teine mitte midagi, näiteks haikala külge kinnitub imikala, samblik ja puu, linnupesa ja koid 3. Kisklus - Saaklooma ja röövlooma vaheline toitumissuhe, saakloom saab kahju (surm) ja röövloom saab kasu, näiteks kärbes ja ämblik, lehetäi ja lepatriinu 4. Taimtoidulisus - Taime ja (taim)toidulise looma toitumissuhe, on taimele kahjulik (kasvab hästi tagasi) , loomale kasulik - võib taimele ka kasulik olla, näiteks võivad linnud aidata laiali levitada taimede seemneid, mis soodustab viimaste paljunemist - taimedele ei meeldi, et neid ära süüakse (kohastumused: okkad, mürk, näiteks jugapuu) 5
põhja kinnituvateks ja esinevad nii veesisesed kui veepinnal ujuvad lehed — nümfeiidid nt vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel; vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed — elodeiidid nt vesihernes, vesikarikas, vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas. 6) Koosta skeem ökosüsteemi komponentidest! 7) Loetlege ökoloogilistest teguritest bioloogilised tingimused. Liigisisesed ja liikidevahelised suhted, konkurents, sümbioos (parasitism, kommensalism, mutualism), inimtekkelised tegurid. 8) Miks kogunevad toiduahela lülidesse keskkonnamürgid? Kuidas muutub mürkide sisaldus erinevatel troofilistel tasemetel? Kui biomassi ja produktiivsuse näitajad toiduahelates vähenevad (ökoloogilises püramiidis alt üles), siis akumuleerunud keskkonnamürkide osatähtsus ja kontsentratsioon organismides suureneb umbes kümnekordselt iga tarbija astme tõusuga.
Eksosümbioos-org. vaba kooselu vorm (sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad vastu magusat eritist) võivad elada ka teineteisest sõltumata. Endosümbioos- üks org. elab teise keha sisemuses (veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm,mis ühele poolele on kasulik teisele kahjutu. (mardikas võib elada sipelgapesas-see pakub toitu ja kaitset, kuid sipelgad ei saa sellest kasu ega kahju. / inimese soolestikus elavad bakterid ja algloomad). Kommensaal-liik,kellele selline kooselu on kasulik. Konkurents- sama või eri liiki org. vastastikku piirav kooseluvorm.(noores kuusikud puud konkureerivad toidu ja valguse pärast, kiiremini kasvavad puud varjavad liigikaaslased / isasloomad konkureerivad emasloomade pärast) Parasitism- eri liiki org. kooseluvorm,mis ühele kasulik,kuid teisele kahjulik.Sellist kooselust kasu saavat liiki nim. parasiidiks ning kahjustatavat liiki peremeheks. ( solge on parasiit ja inimene
sobivad liigi eluks. Tihti on liik levinud oma areaali piires justkui saarekestena eraldi elavate populatsioonidena. 8.Millised näitajad ja kuidas iseloomustavad populatsiooni? Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis. Näiteks veekonna arvukus tiigis on 20 isendit. Populatsioonitihedust näitab isendite arv pinnaühikul. Oleneb sündimusest ja suremusest, toidu kättesaadavusest, valgusest, temperatuurist, haigused, vaenlased. Mida suurem on konkurents seda suurem on populatsioonitihedus. Populatsioonide areng sõltub vauselisest ja soolisest koosseisust.(kasvav, stabiilne, kahanev). Populatsiooni kasvu- arvukuse või tiheduse muutust ajas näitab populatsiooni kasvukõver. 9. Stabiilse, kasvava ja kahaneva populatsiooni võrdlus, näited loodusest. Kasvava populatsiooniga on siis tegemist kui populatsioonis on rohkem noori, mis tähendab et sünnib ka rohkem järglasi. Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja noorte asr tasakaalus
Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, autökoloogiline ja sünökoloogiline niss (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12); Ökoloogilised tegurid: *abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk *biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents, parasitsim, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju.), kommensialism, kolonisatsioon. *antropogeensed (inimmõju): soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonkihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
muna keeta). Püsisoojased ja kõigusoojased. Biootilised tegurid: eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted nt konkurents, minu suhe loomadega, bakteritega. Antropogeensed tegurid: inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju Rõhk. Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõned rändlinnud ja süvaveeliigid. Lati on raskem taluda kiireid rõhu muutusi. Tuli Kes saavad kasu metsatulekahjust? Lagundajad, tuli puhastab. Tapab ära teised liigid, konkurents kaob. Tulekahjud on regulaarsed, nii õpib inimene tuld kasutama. Vesi Vesi on eluks hädavajalik, kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses. Vesi osaleb kõigis reaktsioonides. Lähteaine fotosünteesile. Ilma veeta võib inimene elada 5-7 elada. Vesi lahjendab verd, viib välja mürgised ained jne. Kui inimene ei saa piisaval kodusel vett, siis väheneb uriini kogus ja mürgised ained ei eritu ja jäävad organismi ja tekib mürgistus. Vesi on veeorganismidele elukeskkkond.
teguriteks. S.h inimtegevus ehk antropogeenne tegur. Mis on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu vorm. Sümbioosis elavaid liike nim. Sümbioosideks. N: Osad taimeliigid elavad sümbioosis seentega nii moodustub taime juures ja seene hüüfie läbipõimumisel mükoriisa. Liblikaõielised on sümbioosis mügarbakteritega-Mügarbakterid seovad õhulämmastikku, mida liblikõielised muidu ei saaks. Bakterid ise saavad taimede juurtest orgaanilisi aineid. Kommensalism - Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik. Milles seisneb organismidevaheline konkurents? Üht liiki organimid vajavad eluks samu ressursse (toit, elupaigad, emasloomad) ja seda ei pruugi kõigile jätkuda. Konkurents sama või eri liiki organismide vastasikku piirav kooselu vorm, mille tagajärjel piiratakse organismi arengut.
Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist, kusjuures alati on neil säilinud ka paljunemine hormogoonide abil. Mõnel bakterirühmal (nt Hyphomicrobium) esineb pungumine. 8. Bakterite tähtsus looduses. Enamik baktereid on taimedele kasulikud. Mullas elavad kasulikud mügarbakterid. Nimelt suudavad sellised bakterid varustada taimi väga olulise keemilise elemendi – lämmastikuga. Bakterid aitavad suurendada mullaviljakust, muutes mulda sattuvad taimede jäänused ning loomade väljaheited huumuseks. 9. Seente kasulikkus (4-5 näidet). Lagundajad - tagavad aineringe maal. Biotroofsed parasiidid takistavad teiste organismide kasvu. Toiduainetööstus - pärmid, loomasööt, juustud. Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad. Biotehnoloogia.
mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. Parasitism on näiteks see, kui sääsk imeb põdralt verd. Sääsk on ekstoparasiit ja saab põdra verest elujõudu ja toitaineid, tegemist on ektoparasitismiga. See on selline parasitismi vorm, kus parasiit elab peremeesorganismi peal või selle läheduses. Kui põdral, aga on näiteks paelussid, siis tegemist on obligatoorse parasitismiga. See on selline parasitismi vorm, kus parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Kisklus Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi
· kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised) päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk o Biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism, kolonisatsioon o Antropogeensed (inimmõju) soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne.
teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nimetatakse antropogeenseks teguriks. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (Sümbiondid on nt liblikõieline taim ja mügarbakter.) Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensalismiks. (Kommensiaalid on nt inimese soolestikus elavad bakterid.) Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik peremees. (Parasiidid on nt sääsed, kirbud, täid, kellele on peremeheks inimene.) Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad e. karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor ka ise olla mõne teist liiki
Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt (ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi. Ökosüsteem eluskooslus ja selle abiootiline keskkond (kuumaveeallikas, lillepeenar). Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma (troopiline vihmamets, tundra). Geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ka kliimavöötme piires. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. 3
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või
- nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal temperatuuril - tööstuses peavad töötama erinevatel temperatuuridel - võetakse kuumaveeallikatest bakterid Bakterid toiduainetööstuses: - laktoosivabad toituained = lisatake ensüüm laktaas = see lõhustab laktoosi ära - juustu valmistamine = kümosiini tootmine - kääritatud piimatooted = piimhappebakterid kääritavad laktoosi piimhappeks Bakterid ja Biokütus - biogaasi, biodiisli ja etanooli tootmine õlitaimedest, suhkruroost ja suhkrupeedist - vaja baktereid = lagundvad süsivesikuid - geenitehnoloogiaga üritatakse, et :
Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib – sisaldab klorofülli, seenerakud tarbivad energiat, aga seen loob ka kaitsva veekihi, niiskuse, mis lubab neil organismidel kasvada ja areneda väga ekstreemsetes tingimustes = kaljudel, puutüvedel, kus teised organismid ellu ei jää. Kommensalism on kahe organismi aga ka populatsiooni suhete vorm, mis on ühele poolele kasulik (kommensaalile), teisele aga kahjutu ja kasutu. Konkurents jaguneb: 1) liigisisene 2) liikidevaheline konkurents. Konkurents väljendub liigisiseses ja liikidevahelises olelusvõitluses piiratud keskkonnategurite pärast. Seega on konkurents organisme vastastikku piirav kooselu vorm. Konkurents ilmneb, kui nad kasutavad ühte vähest ressurssi. Konkurendid ei pea tingimata omavahel kohtuma. Tavalisemad on eluruumi ja toidukonkurents. Aktiivne konkurents isalind kaitseb oma territooriumi, et kindlustada toit oma
Sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: kõik keskkonna aine ning info- ja energiavood, millega organism ja tema keskkkond üksteist mõjutavad. 1) Jagunevad: a) abiootilised (füüsikalised) päiksevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk; b) biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism jne 2) Ressursid, tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi, mineraalid, hapnik, teised organismid. 3) Tingimused, mis võimaldavad ressursside tarbimist (loovad võimaluse ressursside tarbimiseks), nt. pH, temp., soolsus. Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldav isend
6. Bakteriraku ehitus ja paljunemine; Igameheõigus ja looduses käitumine Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Bakter koosneb: Jätked - Rakukestast ulatuvad välja jätked, millega kinnituda pindadele Limakapsel - Paljusid baktereid see katab, kõigil seda pole. Aitab säilitada niiskust võid siduda rakud kolooniaks. Ribosoomid- paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke Vibur - Viburite pöörlemine aitab bakteril vedelas keskkonnas edasi liikuda Rakumembraan - Rakukesta all, reguleerib ainete liikumist raku sisse ja välja Tsütoplasma - Raku sees olev vedel aine Pärilikkusaine - On rõngakujulise kromosoomina vabalt tsütoplasmas. Sisaldav bakteri elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Erinevalt päristuumsetest rakkudes on see lihtsam ja toimub tihemini (iga 20-30 minuti järel) _________________
Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt) · Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp, lutikas) · Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ristämblik ja toakärbes) · Herbivooria taimetoidulise looma ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (lehetäi, metskits)
need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja liikidevaheliste suhete evolutsioonilist kujunemist (parasiitlus, konkurents, kiskja-saaklooma suhted jms.). Paleoökoloogia: uurib ökoloogilisi seoseid möödunud aegadel Maastikuökoloogia: uurib koosluste vahelisi interaktsioone mosaiiksel maastikul. Ökosemiootika: uurib inimese ja looduse suhteid kultuuri tasandil. Ökotoksikoloogia: uurib keskkonnamürkide mõju organismidele ja ökosüsteemidele. Keskkonnaökoloogia: uurib inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. 2. Mis moodustab organismi keskkonna?
Tavaliselt toimub see raku tuumas. Kui genoom on paljunenud, moodustub ümber kapsiid ja rakust väljudes ümbris. Viiruste tähtsus Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi viirusvektoritena, see tähendab et viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku. Viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Paljude looma- ja inimesehaiguste põhjustajaks on viirused. Ø Bakterid § Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. v Bakterite ehitus ja paljunemine § Enamiku bakterite suurus jääb vahemikku 0,1...25 mikromeetrit. Bakteri ehitus on eeltuumne; tuuma pole, selle asemel on nukleoid ( DNA-st koosnev rõngaskromosoom); plasmiidid- sisaldavad geene eriolukordadeks ( näiteks kodeerivad antibiootikume kahjutustavaid ensüüme);
kasvavad puud) Ökosüsteem *Populatsioon- ühel ajal ühes paigas elavat ühte liiki isendite rühma. Igal liigil on oma levila ehk areaal. Looduslikud takistused on sageli leviku piiriks ja üks liik moodustab palju erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid) Kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits) Stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem. *Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus).
sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. 6) Lähtekivim [C]. 7) Aluspõhi [D]. 8) Hüdromorfsed horisondid [G] liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusreziim. Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega (põhimõtteliselt veeaur, kuna saab liikuda ainult aurustudes). Nn. surnud vees sisalduvate mineraalainete kättesaamiseks on siiski võimalus, kui nad seal lahustuvad, ning liiguvad kilevette (see kiht vett ümbritseb absortsioonivett molekulaarjõudude abil) ja edasi vabasse vette. Vaba vesi liigub kapillaar- ja gravitatsioonijõudude mõjul. Tähtsaim taimedele on rippuv kapillaarvesi (tilkvedel vesi, mis täidab pinnase kapillaarseid poore) pindmistes kihtides.
Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi kooslused. Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas, lillepeenar vms. Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets, tundra. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st et nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat, ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. Ökoloogia valdkonnad:
ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Keskkonnamahutavus - ehk keskkonna kandevõime ehk keskkonna taluvusvõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Kiskja - ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele. Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kliimaks - haripunkt Koaktsiad - organismide vastastikused suhted Kohanemine - on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames. See toimub enamasti vastusena keskkonnatingimuste toimele, ning on potentsiaalselt pöörduv, s.t. sellega ei kaasne geneetilisi muutusi.
Ökoloogias süsteem on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum. Biootiline organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. Abiootiline eluta osa. Organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Autotroof organismid, mis võivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid lihtsaist ühendeist ise sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist või päikesekiirgusest. Produtsendid e tootjad: taimed, kemobakterid. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik bakterid
selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega. o Bioloogiline liik- on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. o Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. o Biotroof- lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. o Detriitahel- laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. o Karjatusahel- algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. o Happelised vihmad- gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. o Kantserogeenne aine- keemilise koostise ja päritoluga ained, mis organismi sattudes
annaabi.ee 
