Tallinna Gümnaasium HALLITUS Teadustöö Koostaja: Mari Puu 11b Juhendaja: Jüri Leht 2008 Probleem Hallituse tekkimine. Milline vahe on hallituse tekke kiirusel soojas ja külmas. Taustinfo Hallituse moodustavad leival või saial hallitusseened. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Kuigi hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, peetakse hallitusseeni siiski mikroskoopilisteks organismideks. Hallitusseened vajavad elutegevuseks niiskust, soojust ja toitaineid. Juhul, kui toiduaine on piisavalt niiskes ning soojas kohas, hakkab hallitus toiduainel üsna kiiresti arenema. Hallitus areneb vaatamata sellele, kas see toiduaine on pimedas kapis või akna all päikesevalguse käes. Valgus ei ole hallitustele kasvamiseks oluline.
Teisel meetodil muutub ainult see, et selle organismi geen ei avaldu. DNA ahela lahtiharutamisel erinevate protsesside käigus saadakse jälg, mis on igal inimesel unikaalne, samamoodi nagu sõrmejälg. DNA-sõrmejälgede meetodiga saab veel täpsemalt tuvastada inimesi. Ei, kimäär on transgeensete organismide valikpaljundamise teel saadud organism, kellel avaldub üks kindel geen, nt hiirel mõni siirdatud inimese geen. Kuid ka organisme, kelle mõni keen on välja lülitaud nim GM-organismideks. Kimäär on genotüübilt erinevatest rakkudest v. kudedest koosnev organism.GMOsid saab ka teistmoodi, ei pea alati teise organismi rakkudega liitma neid. Nt saab gmosid ka geenivaigistusega. B-Bioonika on bioloogia ja tehnoloogia piiriteadus. Nt ventilatsioonisüsteemid ja keskkonnasäästlikud autod. Embrüonaalkloonimine. Munarakk viljastatakse in-vitro meetodil. Varane embrüo jaotatakse osadeks. Osad taastuvad ning need siirdatakse erinevate emasloomade emakatesse. Saadud
· rakumembraan - katab ja kaitseb rakku , selle kaudu toimub aine-ja energiavahetus Viirused pole elus organismid . Viirustel on küll selliseid omadusi , mille järgi võiks arvata et ta on elus : · pärilikkusaine olemasolu · võime muutuda ja aja jooksul areneda ja omadused miks ta pole elus : · puudub rakuline ehitus · puudub ainevahetus · nad pole võimelised iseseisvalt paljunema Seetõttu ei loeta neid elus organismideks. Mõõtmetelt on viirus väiksem kui kõik senituntud organismid. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid.
Koostaja: Jaan Lea Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Eoseline paljunemine Eos on väike mittesugulise paljunemise vahend, mis on ebasoodsate tingimuste suhtes erakordselt vastupidav. Mõnede bakterite ja seente eosed taluvad keetmist üle tunni. Nad peavad vastu kuivamisele, tugeva toimelistele kemikaalidele ja pikaajalisele seismisele Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine toimub spetsialiseeritud rakkude - spooride või zoospooride abil. Eostel e
Bakterite ja seente tähtsus inimese elus Bakterid Bakterite kasutus - Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses. Käärimisprotsessi tulemusena valmivad näiteks jogurt, juust, hapukurgid jne. - Baktereid kasutatakse ka ravimite tootmiseks. Nende abil valmistatakse antibiootikume ja vaktsiine. Bakterid võivad geneetilise muundamise abil toota ka valke meditsiinis. - Need on teaduse mudel organismideks, neid kasutatakse molekulaarbioloogias, geneetikas ja biokeemias. Bakterite DNA-d muutes saadakse uurida erinevate geenide, ensüümide ja ainevahetusradade ülesandeid. - Põllumajanduses kasutatakse baktereid kahjurite tõrjumiseks ning nende abil toodetakse mitut põllumajanduses kasutavat kemikaali. - Keskkonnakaitses: Baktereid kasutatakse reoveepuhastuses, mürgiste tööstusjääkide lagundamiseks ning naftareostuse likvideerimiseks.
ja talitlust.Rakuteadusega tegelevat teadlast nimetatakse _________. _________ leiutamine 1595. aastal võimaldas näha mikroskoopilist elu ja hiljem ka uurida lähemalt rakke.Loomorganismide,sealhulgas ka inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi : _________ , _________ , ________ ja _________. Üldise ehitusplaani alusel saab eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks : ___________ ja ___________ organismideks. Vastavalt __________ esinemisele rakus jaotatakse kõik organismid kahte rühma : eeltuumsed ehk __________ ja päristuumsed ehk ___________. Iga rakk on ümbritsetud ___________, kuid taimerakul esineb lisaks sellele ka __________.Raku sisemus on täidetud poolvedela aine - ___________ , mis seob organellid ühtseks tervikuks.Tuumasisest plasmat nimetatakse ___________. Tuuma olulisemad osad on kromosoomid,mis on tavaliselt ___________ lahti keerdunud
Teaduslik urimstöö 1. Probleemi püstitamine: Kuidas mõjub hallitusele soe ja külm ? 2. Taustifo: Hallitusseened vajavad elutegevuseks niiskust, soojust ja toitaineid. Hallituse moodustavad leival või saial hallitusseened. Hallitusi on võimalik vaadelda palja silmaga, kuigi hallitusseeni peetakse siiski mikrosskoopiliseks organismideks. Juhul, kui toiduaine on piisavalt niiskes ning soojas kohas, hakkab hallitustoiduainel üsna kiiresti arenema. Hallitus areneb vaatamata sellele, kas see toiduaine on pimedas kapis või akna all päikesevalguse käes. Valgus ei ole hallitusele kasvamiseks oluline. 3. Hüpoteesi püstitamine: Temperatuur mängib olulist rolli hallituse tekkimisel. 4. Uurimisobejekt: Uurimisobjektiks valisin viilutud saia ning muutujaks temperatuuri. 5
Samuti võivad erinevad hallitused inimesele tekitada erinevaid hingamisteede jms haiguseid. Metsas seenel käies tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, ning korjata vaid neid seeni, milles sa 100% kindel oled, vastasel juhul võid saada raske organismi mürgitusse, ning väga väikese ajaga surra. Seentel on äärmisel suur tähtsus, ilma nendeta ei oleks võimalik toiduainetööstuses pärmi, veinide, õlle jms valmistamine. Seened on ja jäävad ühteteks kõige tähtsamateks organismideks sellel plaaneedil. Ilma nendeta, oleks elu sel planeedil äärmiselt ebamugav ja raske.
esinesid ebasoodasad kõrvalnähud. Kasvuhormooni liigne hulk häiris sigade üldist ainevahetust, loomad olid tihti suguvõimetud, kummalise käitumise ning nad põdesid mitmeid haigusi. Kuid sellised katsed andsid positiivseid tulemusi kaladel. Kuidas saadakse transgeenseid organisme? Organismi siiratakse teise liigi geen, mis loob uute omadustega organismi. Sellist organismi nimetatakse transgeenseteks e geneetiliselt muundatud organismideks. Nagu paljudes teistes valdkondades, katsetatai ka selles valdkonnas esmalt bakteritega. Näiteks soolekepikese kromosoomo viidi inimese geenid, mis määrasid insuliini sünteesi. Selle tagajärjel hakkasid muudetud bakterid sünteesima insuliini ning see võime säilis ka bakterite paljunemisel moodustunud uutel bakterirakkudel.
(pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või jaguneb kaheks. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. VEGETATIIVNE- paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Mitoos 46 kromosoomi, Meioos 23 kromosoomi. prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. POOLDUMINE - toimub DNA MEIOOS- Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. I replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad
arvuka järglaskonna. Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad. o Pungumine-alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. Mittesuguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna. 1) Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. 2) Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. 3) Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad. 4) Pungumine-alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
lesed isased). Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. 2. Millist paljunemist nimetatakse mittesuguliseks? Sellist paljunemist, kus vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. 4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Näiteks paljunevad samblikud rakise tükikeste abil. On olemas risoomid, mugulad, sibulad, varte või lehetükkide abiga. 5. Miks paljundatakse mitmeid kultuuritaimi üksnes vegetatiivselt? Sest mittesuguline vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. 6. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt?
ja kahjurputukatele · taluvuse tõstmine umbrohutõrje kemikaalide suhtes · karmide keskkonnatingimuste taluvuse tõstmine · Õnnestunuim geenitehnoloogiline taimesort ''kuldne riis''- suurendatud A- vitamiini ja karoteeni hulka. · GM- taimi kutsutakse ka ''muundkultuurideks'' Geeninokaut · Geeninokaut e. geenisihtimine-suunatud mutageneesiga tekitatav geenirike, mis geeni avaldumise täielikult välistab. · Sel viisil loodud taimi ja loomi nim. nokaut- organismideks. GMO plussid · Suurem saagikus · Taimede suurem elujõulisus · Ei pea kasutama taimekaitsevahendeid · Keskkonna saastavuse vähendamine · Meditsiinilised uuringud · GM-taimede loomine on odavam, produktiivsem, keskkonnasõbralikum. · seljatab Kolmanda Maailma näljahäda · parandab toidu kvaliteeti (näiteks McDonalds) · pikendab viljade säilivusaega GMO miinused · Eetikaprobleemid · Võib osutuda organismile kahulikuks
Geenitehnoloogia · Biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse geene muul viisil · Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nimetatakse trangeenseteks ehk geneetiliselt muundatud organismideks- GMO. · Esimene GM-bakter tehti 1973. Aastal. · Näited o Hiirele inimese kasvuhormoon- hiir 2X suurem! o Jaanimardika geen tubakasse- helendub o Taimed toodavad plastmasse o Teraviljasordid, mis võtavad õhust lämmastikku (valkude sünteesiks) o Kiskjalest hävitab teised lestalised · Geene transporditakse geenivektoritega, millele on lisatud soovitud geen · Geenivektoriteks on o Bakteri plasmiidid o Viirused
Paljunemine, rakkude jagunemine, sugurakkude areng 1. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3. .Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid
Viirused On bioobjektid (molekulkompleksid, rändavad geenid), mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei loeta organismideks! Elusorganismidega seob neid: 1. Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape!) olemasolu 2. Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp, HIV 3. Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid linnult inimesele minev vorm, kui läheb inimeselt inimesele, on jama majas) 4. Ka viirustel endal on parasiidid, ehk viirustel parasiteeruvad viirused.
· Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Rakkude ehituse talitlus on omavahel kooskõlas. 5. Miks Karl Ernst von Baer nii tuntud on (ja miks eestlased teda teada võiks)? · Ta oli võrdleva embrüoloogia rajaja. · Sest ta sündis ja kasvas Eestis 6. Kuidas jaotatakse ehitusplaani alusel elusloodust? (Vastus lk 51.) Tooge mõlema kohta näiteid. · üherakulisteks · hulkrakseteks organismideks 7. Kumbasid on rohkem - ainurakseid või hulkrakseid organisme? · Hulkrakseid organisme 8. Millised rakud on kõige suuremad? · Jaanalinnu muna rakk 9. Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed? · Kogu aine- ja energiavahetus teostub ümbritseva keskkonnaga rakumembraani kaudu ja ainuraksete organismide puhul on on oluline nende välismembraani pindala ja sisekekskkonna ruumala vaheline suhe. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga
Kas me peaksime looma uusi organisme? 9A 2009 Mis asi on üldse GMO ? GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. Roheline ideoloogia on GMO'de toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. Sellega aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada
geneetiliselt erinevad. Selgitage pikemalt: 20. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme ning tooge näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Von Baeri peetakse embrüoloogia (teadus viljastatud munaraku arengust) rajajaks. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani järgi saab eluslooduse jagada ainu- ja hulkrakseteks organismideks. Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt.
NR 3 leht Kordamisküsimused ja ülesanded Bakterid 1. Miks nimetatakse baktereid eeltuumseteks organismideks? Sest neil pole see päris välja kujunenud, neil on pärilikkusaine rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2. Kas lagundajad on autotroofsed või heterotroofsed bakterid? Põhjenda oma seisukohta. Nad on heterotroofsed bakterid, sest ta saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3. Taimed kasutavad fotosünteesi käigus orgaanilise aine valmistamiseks süsihappegaasi. Kuidas
või ilma selleta. GMO Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organismehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. Geneetiliselt muundatud toit Geneetiliselt muundatud toit ehk GM-toit on toit või toiduaine, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme. Taimede geneetilist muundamist kasutatakse saagikuse parandamiseks, toiteväärtuse suurendamiseks, taimede vastupidavamaks muutmiseks kahjurite, põua, liigniiskuse
sõlmed, omane on erutuvus, ühendab neutraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks). Et organismi mingi piirkond oleks mikroskoobis selgelt nähtav, peab preparaat olema üherakulise paksusega (valmistatakse mikrotoomiga). Elektronmikroskoobis asendab valguskiirt elektronvoog. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. Üldise ehitusplaani alusel võib kogu eluslooduse jagada üherakulisteks (kordi rohkem) ja hulkrakseteks organismideks. Üks kõige pisemaid üherakulisi organisme on bakterite hulka kuuluv mükoplasma, mis võib esile kutsuda hingamisteede haigusi. Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarebud. Üherakulised organismid ei saa olla kuigi suured, kuna kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritsevaga toimub rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe.
ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. MÕISTED 1) Suguline paljunemine- paljunemisviis, mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas- kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil. 2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil. 3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise vahele jääv eluperiood
Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine
koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet, aitab lihaseid kokkutõmbumisel. 4)Närvikude rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, närvikoest on moodustanud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed, omane on erutuse juhtimine, ühendab organismi ühtseks tervikuks. Võime jagada üldise ehitusplaani aluse kogu eluslooduse kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulisi me palja silmaga ei näe ning neid on ka palju rohkem kui hulkrakseid. Mükoplasma on üks kõige pisemaid organisme. Mükoplasma võib esile kutsuda mõningaid hingamisteede haigusi. Suurimad rakud on lindude munarakud. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-,energia- ja infovahetus ümbritseva keskonnaga rakumembraani vahendusel. Mida suurem on rakk, seda väiksemaks see membraani pindala ja sisekeskonna ruumala vaheline suhe jääb. Bakterid on oma väliskujult erinevad
1) Mis on paljunemine? Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn) 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermatofiilsete e
Ensüümid reaktsioonide läbiviimiseks sünteesitakse mitokondrites seal oleva DNA alusel mitokondrites olevates ribosoomides. Fotosüntees: (näide assimilatsiooniprotsessist) Fotosünteesiks vajaliku energia allikaks on päikeseenergia, täpsemalt keskmise lainepikkusega (380- 750nm) valguskiirgus ehk nähtav valgus. Fotosünteesi jaoks peab organismis olema pigmente (eelkõige klorofülle). Sellisteks organismideks on taimed, vetikad, mõningad bakterid ja mõningad algloomad. Tinglikult võib fotosünteesi jagada kaheks: 1. Valgusstaadium Vesinik ja ATP-molekulid lähevad kasutusse pimedusstaadiumis. Paralleelselt toimub valgusstaadium kahe fotosüsteemina: 2. fotosüsteem lagundatakse vee molekule ja saadakse ATP-molekule. 1. fotosüsteem seotakse vee lagundamisel tekkinud vesiniku aatomeid vaheühenditega. 2. Pimedusstaadium Toimub kloroplastide membraanide vahelises alas ehk stroomas
on vaja 2 vanemat, järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast, on vanematega geneetiliselt sarnased. 2.Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne 3.Nimetada suguliselt paljunevaid organisme imetajad, kalad, linnud... (päristuumsed organismid) 4.Mille poolest erineb eoseline paljunemine vegetatiivsest paljunemisest? Eoselisel paljunemisel levivad spoorid tuule v veega ja arenevad uuteks organismideks (seened, sammaltaimed, vetikad), vegatatiivse paljunemise korral toimub paljunemine mingi kehaosaga. Üks rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) v tekkib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist v jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia. 5.Nimetada eostega paljunevaid organisme seened, protistid, osa taimi 6.Nimetada vegetatiivselt paljunevaid organisme prokarüoodid, seened, protistid, taimed, alamad loomad 7
sellepärast et nad ei vali elupaika, nad on sellega rahul kus nad elada saavad, peaasi et nad kuskile kinnituda saaksid. 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos Sümbioos on erinevat liiki organismidevastastikku kasulik kooselu. Selliseid koos elavaid organisme nimetatakse sümbiontideks. Vastavalt sellele kuidas organismid koos elavad, eristataskse ekso- ja endosümbioosi. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. Naiteks vihmametsades on selliseks organismideks on sipelgad ja lehetäid omavahel kui nad kohtuvad, siis leiab aset veider rituaal. Lehetäide ründamise asemel toksivad sipelgad neid oma tundlatega ning lehetäid eritavad hoopis meskastekskutsutava magusa vedeliku piisakesi. Lehetäide jaoks on elu poole turvalisem, kui neid kaitsevad sipelgad. Endosümbioosi puhul elab aga üks organism teise kehas. Näiteks vihmametsades on selliseks organismideks nimetatakse röövikut ja herilase vastseid kui herilase vastsed hakkavad
rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid Kogu aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organimsid: Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Selgrootud, selgraagsed loomad, taimed, kandseened jt. Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1
8. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete estrid. G rasvhappejääk L Ü T S- rasvhappejääk E R O O L- rasvhappejääk Neutraalrasvad = glütserool + rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked. (neid nimetatakse loomseteks organismideks) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad. (õliseemnetes) Vahad Vahad on pikaahelaliste ühe hüdroksüüsete (üks OH ühik) alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Puuviljadel, okastel, vahalillede leht4edel esinevad taimsed vahad, mis täidavad kaitsefunktsiooni. Mesilasvaha on loomne vaha, sellest valmistavad mesilased oma kärjed. Lipiidid
Vegetatiivne paljunemine ● otsepooldumine (DNA replikatsioon, rakk jaguneb kaheks) nt. bakteritel: mitoos ainuraksetel; pungumine (tekib välisopistis, millest areneb uus isend) nt. käsnadel ja pärmseentel; õistaimede sibul, mugul, risosoom, vars, leht. (nt. prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad.) Eoseline paljunemine ● Toimub eoste ehk spooridega, mis levivad tuule ja veega ning arenevad uuteks organismideks. (nt. sõnajalgtaimed, sammaltaimed, seened). ● Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Mittesugulise paljunemise eripärad: ● Järglased on geneetiliselt identsed ● Kiire paljunemine Suguline paljunemine ● Esineb kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. ● Eelduseks on kahe vanema olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete - haploidsed), mille ühinedes moodustub sügoot (diploidne), millest areneb uus isend.
on enamasti üksteisest eraldatud rakuvaheseintega. Harunedes moodustavad seeneniidid võrgustiku, mida rahvakeeli nimetatakse ´´hallituseks´´. Seeneniidistik ehk mütseel võib elada mullas, surnud puidul, toiduainetel, teiste organismide sees ja mujal, kus leidub konkreetsele seeneliigile kättesaadavat toitu. Seene viljakehad moodustuvad tihedalt kokkupakitud seeneniitidest. Pärmseentel esineb seeneniitidena kasvu kõrval ka nn. pungumine, mis tõttu neid võib lugeda üherakulisteks organismideks. Seene seas on tavaline nii suguline kui ka mittesuguline paljunemine, mis võivad ühel ja samal organismil esineda samaaegselt. Enamik seeni paljuneb ja levib eoste abil, mis võivad moodustuda nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Seened on majanduslikult tähtsad kuna neid kasutatakse biotehnoloogia objektidena. Toiduaine- ja farmaatsiatööstuses kasutatakse seeni, s.h. insenegeetiliselt muudetud organisme, mitmesuguste ainevahetussaaduste tootmiseks
kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuvuse juhtimine. Ülesandeks on organismi ühtseks tervikuks sidumine. 3.2 Rakkude mitmekesisus Kogu eluslooduse võib jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Väikseim üherakuline organism on mükoplasma ja suurim jaanalinnu muna. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine,energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Oluline on raku välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Mida suuem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Membraani liiga väikese suhtelise pindala korral häiruvad kõik nimetatud protsessid. Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga
Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. Tänapäeval binokulaarsed mikroskoobid (saab vaadata kahe silmaga), stereomikroskoobid, uuemad on elektronmikroskoobid (elektronvoog), mis võimaldavad avastada uusi rakustruktuure ja vaadelda nende siseehitust. Mikrotoom - et lõigata võimalikult õhukesed lõigud. II PT. Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks (erinevus rakkude arvus ja organismi suuruses). Üherakulistel organismidel toimub kogu aine- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimetatud protsessid. Seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured (amööb, kingloom, silmviburlane). Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Iga koe rakkude
psüühikahäiretega. Miks on vaja närvisüsteemi? Seda on vaja, et juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlust. Mille poolest erinevad aksonid ja dendriidid? Dendriidid on lühemad jätked ning nende kaudu liiguvad impulsid närviraku kehasse. Akson on aga pikem jätke, mille kaudu liiguvad impulsid närvirakust välja. Mis ülesandeid täidab peaaju? Juhib organismi talitlust ja talletab informatsiooni. Miks peetakse paremini arenenud suurajuga organisme kõrgemalt arenenud organismideks? Suuraju on osa, mis on seotud tahtliku tegevusega, lihaste talitluse, otsuste tegemise, kõnelemise, kujutlusvõime, mälu ja õppimisvõimega. Seega rohkem arenenud suuraju tagab suurema kontrolli oma keha üle. Miks tuleb õpitut korrata? Et see säiliks meie ajus pikemat aega. Mis häired tekivad inimesel, kelle väikeaju on kahjustunud? Tekivad häired tasakaalus ja liigutustes. Miks on seljaaju vigastused organismile ohtlikud?
liigi säilitamiseks. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: · mittesuguline paljunemine · suguline paljunemine Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine: Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. Vegetatiivne paljunemine: Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID 1.1.GM organismid kes või mis nad on? Geneetiliselt muundatud organism ehk geenmuundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud(prandatud, muudetud) organism. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks(Vikipedia). Teiste sõnadega võib öelda, et geneetiliselt muundatud organism, on elusolend kelle DNA pärilik aine on muudetud . See uus DNA hakkab sünteseerima uusi valke. Nii saadakse uusi transgeenseid organisme, kellel on uued omadused. 1.2. GMOde saamine GMOsid saadakse geenitehnoloogia abil. Geenitehnoloogia on molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilisi informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega
Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Vanimad elusolendid seega prokarüoodid (ainuraksed, ilma tuumata - bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut
elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Koelreuter taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla nii elujõulisemad kui elujõetumad kui eellased, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Wolff kaasaegse epigeneesiteooria rajaja. Lamarck - tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest. Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav. Lamarck jõuab arenemispuu juurde. Goethe teostas uurimusi evolutsiooniteeoria suunas. Maa ajalugu on järkjärguliste muutuste rida (mitte katastroofide), pani tähele eri organite ja organismide vahel ühtsust ning arenguloolist loogikat (õis kujunenud lehtedest, kolju selgroost jne).
mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Von Baeri peetakse embrüoloogia (teadus viljastatud munaraku arengust) rajajaks. 1 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani järgi saab eluslooduse jagada ainu- ja hulkrakseteks organismideks. Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt.
organismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel. * Endosümbioos eri liiki organismide kooselu, mille puhul üks elab teise organismis, osal juhtudel rakusiseselt. * Milliseid eeliseid andis eukarüootne ehitustüüp? Eukarüootsetel bakteritel on kaks DNA molekuli, prokarüootsetel üks. * 900-700 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed. Tähtsus: hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organismideks. Hulkraksus tagas väliskeskkonnast paremini eraldunud ja püsivama sisekeskkonna. Koos kudede eristumisega arenesid neil terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe-, hormonaalsüsteem). Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. * Vanaaegkonna eel ja alguses arenes elu vees. Vanaaegkonna keskel levis elu ka maale. Esimesed maale ,,kolijad" olid taimed (ürgraikad). Peale seda kolisid maale ka lülijalgsed.
(5-60 korda suurendab) ° Valgusmikroskoobiga (eelnevad kaks) ei õnnestu vaadelda väga väikesi struktuure. ° Elektronmikroskoobiga saab vaadelda palju väiksemaid objekte. Mikrotoom aitab rakke lõigata üliõhukeseks, et neid mikroskoobis vaadelda saaks (eriti oluline elekton-) Diferentseeriv tsentrifuugimine (??) 3.2. Rakkude mitmekesisus Eluloodus jaguneb üldiselt üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. ° üks pisemaid mükoplasma ° üks suurimaid lindude munarakud (munarebud) Üherakulised organismid on enamasti väga väikesed, sest raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna rumala vaheline suhe peab olema suurem. (liiga väikse korral protsessid on häiritud) Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga. ° amööb on võimeline kuju muutma Hulkraksetes sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad.
kasut. enamasti suuremate objektide uurimiseks. Valgusmikroskoobiga ei saa vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Mikrotoomi abil saab preparaati üherakukihiliseks teha. Elektromikroskoobi abil saab vaadelda üliväikseid objekte. Rakkudes toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasut. radioaktiivseid isotoope. 1.2. RAKKUDE MITMEKESISUS Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. (Üherakulised on bakterid ja protistid; hulkraksed on taimed, seened ja loomad). MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID ENAMASTI VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimug kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikseks,
keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega sarnane ainevahetus. Fotosünteesil osa võtvaid vetikad ja tsüanobakterid võib leida kõikidest keskkondadest, kus on piisavalt valgust ja niiskust. Nad moodustavad ka põhilise osa merevee planktonist.AlgloomadAlgloomad kuuluvad heterotroofsete organismide hulka, kes toituvad teistest organismidest. Toituvad põhiliselt bakterirakkudest ning sageli võidakse neid pidada organismideks, kes hoiavad bakterite populatsioone erinevates keskkondades kontrolli all. Prokarüootsed organismid oma laia leviku ning unikaalse ainevahetusega on võimelised osalema erinevate ainete ringetes. Kahel juhul omavad nad aga unikaalset rolli: metanogeneesis (süsiniku muundamine süsihappegaasiks) ja lämmastiku fikseerimises (molekulaarne lämmastik seotakse orgaanilistesse lämmastikühenditesse). Seega on nad asendamatud nii süsiniku kui ka lämmastiku ringes
2. Ainuraksed - 3. Bakterid bakteritest põhjustatud taimehaiguseid nim. bakterioosiks. Eestis on bakterioose seenhaigustega võrreldes tunduvalt vähem. Puudub klorofüll ja elavad ainutl valmis orgaanilise aine arvel. 4. Viirused ehk viroosid on võikjal laialt levinud ja tekitavad põllumajanduskultuuridele suurt kahju. Üliväikesed rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mida nüüdisajal ei peeta organismideks. 5. Viroid teadaolevalt kõige väiksem taimehaiguste tekitaja. Väiksem kui viirus ja on uus omaette rühm. On kerajad väiksed ribonukleiinhappe molekul, mis olelevad taimerakus ja rikuvad selle normaaselt elutegevust. 6. Mükoplasmad on lähedased viroosidele. Nad on rakulise ehitusega organismid. Neil puudub raku tuum. 4. Põhimõisted üldentomoloogiast ja taimekahjuritest 1
eristataskse ekso- ja endosümbioosi. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. Vihmametsade sümbioosi esimeseks näiteks on putukad ja möiraahv. Putukad söövad teisi endast väiksemaid putukaid ja toidutükikesi möiraahvi karva seest ning sageli nad lihtsalt "sõidavad" möiraahvide seljal kaasa. Möiraahvidel pole midagi selle vastu ning ei lase end sellest mõjutada. Endosümbioosi puhul elab aga üks organism teise kehas. Näiteks vihmametsades on selliseks organismideks nimetatakse röövikut ja herilase vastseid kui herilase vastsed hakkavad nukkuma, kasvavad parasiidi kehast välja. Vastsed toitusid temast niikaua kuni ta veel elus oli. [15] Parasitism Näide parasitismist oleks olukord, kus troopilises vihmametsas on sümbioos kägipuu ja ülejäänud puude vahel. Kägipuu võrsub puudelehtedes ning kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama, mis allapoole jõudes hakkavad paksenema ning
annaabi.ee 
