käigus. Meioos koosneb kahest järjestikusest rakujagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi esimesel jagunemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire, mille tulemuseks on geenivahetus. See võimaldab uute geenikombinatisoonide teket kromosoomides. Ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Nii taimede kui ka loomade ontogeneesis saame eristada lootelist ja lootejärgset arengut. Loomariigis esineb nii kehasisene kui ka kehaväline viljastumine. Varases embrüogeneesis võime eristada kobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit. Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millest igaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalne areng allub biogeneetlilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisemas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e ontogeneesiks. (ei ole alguseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine, lõpeb surmaga.) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist
Gameet-sugurakk. Kromosoomide ristsiire-krossingover. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sügoot-viljastunud munarakk. Sperm-mehe seemnerakk. Spermatogoon-spermide esmane eellane. Spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küse spermini. Munarakk-naise sugurakk. Ovogoon-munaraku eellane. Ovogenees-munaraku areng. Ovulatsioon- Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. 4.5. Viljastumine. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ühe isendi areng viljastumisest surmani. Millal algab ja lõpeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga. Milles seisneb partenogenees? Kellel see esineb? See on nähtus, kus uus organism areneb viljastumata munarakust. seda esineb mõnedel alamatel loomadel ja ka osal taimedest. (isamesilased). Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. Kalad, kahepaiksed.
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused)
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees)
ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist. Minipillid toimivad emakaseinale
Embrüoloogia 25.veebruar KT 1. Viljastumine Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht).
Taimede embrüogenees-algab munaraku viljastumisega,lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja idupung, idujuur, iduvars, iduleht või idulehed. Seemne kujul suudab kasvuks ebasobivad tingimused üle elada. Loomembrüogenees lõpeb sünnimomendi või koorumisega. Kobarloode moodustub Karikloote moodustumine inimese embrüogeneesis-algselt koosneb kahest rakukihist (lootelehtedest). Välimine e ektoderm ja sisemine e entoderm. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo peale vagu (ürgjutt). See muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks. Sellest arenevad hiljem pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liiguvad ekto- ja entodermi vahele ja moodustavad mesodermi. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, küüntele, karvadele ja hammaste vaabale. Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundid, eritus-, talitlus- ja sigimiselundkonna.
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad)
Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a) 8 tundi b) 12 tundi c) 36 tundi d) 72 tundi 10. Küpsed spermid talletatakse mehe: a) munandites b) munandimanustes c) seemnejuhades d) eesnäärmes 11. Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat c) 50 nädalat d) 60 nädalat 14. Kalade areng on: a) otsene b) moondeline c) vaegmoondeline d) täismoondeline 15. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: a) idu b) juur c) vars d) vili 16
Allantois e. Kusekott 5. Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta 6. Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid 7. Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e. Väline looteleht Entoderm e. Sisene looteleht 8. Moodustub ürgjutt, millest areneb närvitoru 9. Moodustub menoderm e. Keskmine looteleht 10.Lootelehtedest arenevad järgmised elundid ja elundkonnad: Ektodermist närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu, epiteelkode. Samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Mesodermist tugi- ja liikumiselundkonnad, vereringeelundid, eristus- ja sigimiselundkond. Entodermist rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. 11.Kui kaua kestab loote areng inimesel? 40 nädalat POSTEMBRÜOGENEES lootejärgne areng Loomadel kaks viisi:
· ovulatsioon valmis munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse (munajuhas rakk viljastumisvõimeline u 36 tundi) VILJASTUMINE Viljastumisel ühinevad sugurakkude tuumad ning taastub diploidne (2n) kromosoomistik. ONTOGENEES ühe isendi areng viljastumisest surmani PARTENOGENEES uue organismi areng viljastamata munarakust alamatel loomadel ja taimedel. Kehaväline viljastumine · selgrootus ja mõned selgroogsed loomad · kalad ja kahepaiksed vees (viljastumine juhuslik, seetõttu palju sugurakke) Inimese munaraku viljastumise iseärasused · mees on viljastamisvõimeline puberteedist kõrge vanuseni · naine on viljastumisvõimeline puberteedist menopausini (45.55. a) · munarakud valmivad 28päevaste tsüklitena kogu aeg ei ole naine viljastumisvõimeline
7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Sünnijärgse arengu võimalused looduses 1. Moondega areng järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas: a. Täismoone vastne (röövik) > nukk > valmik b. Vaegmoone vastne > valmik 2. Otsene areng järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane. Postembrüonaalse (sünnijärgse) arengu etapid inimesel 1. Juveniilne e.noor järk elundkondade talitlused täiustuvad. Oskused keskkonnas hakkama saada suurenevad. Kujunevad suhted teste organismidega. Organism kasvab intensiivselt. 2. Sigimisvõimeline periood väga aktiivne periood. Töö ja sigimine, sigimine ja töö. Inimese sigimisvõimeline periood algab hiljem, kui bioloogiliselt ette määratud, sest ennem on vaja saavutada sotsiaalne küpsus. 3. Vananemine haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused
Kestab kaua ja ei ole määratletud. Kliiniliselt surmast on võimalik inimene tagasi tuua, bioloogilisest enam mitte. Rakutsükkel interfaas profaas Mitoos karüokinees metafaas Tsütokinees anafaas telofaas Varajase embrüogeneesi toimumist Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. *Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja vegetatiivsed organite algmed: idupung, idujuur jne. Seemne idanemisega algab taimel juba lootejärgne areng. * Inimesel on lõigustumine ( vahetult viljastumisele järgnev mitoosi protsess. Kõik rakud poolduvad üheaegselt. See algab munajuhas ja lõppeb emakas. *esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Sellest areneb välja plastotsüst ehk
Munarakk on viljastumisvõimeline 2ööpäeva vältel, 12-16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. Embrüogenees-org looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel), koorumisega(lindudel) või idu mood. seemnes (taimedel) Taimedel:kujun taime vegetatiivsete organite algmed:idupung, -juur, -vars, -leht. Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng. Erinevatel loomorg embrüogenees lõpeb embrüo kinnitumisega emakaseinale ning kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ning moodustuvad platsenta. Kobarloode ehk moorula tekib sügoodi lõigustumisel munarakus tsütoplasmast saadud toitainete abil. Karikloote mood in embrüogeneesis algselt koosneb karikloode kahest rakukihist, neid nim lootelehtedeks. Varases staadiumis on eristatavad väline ja sisemine looteleht. Peagi mood. välimise lootelehe rakkudest embrüo pinnale vagu (ürgjutt),mis muutub
GENERATIIVNE PALJUNEMINE suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil EOSELINE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistide, seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel VEGETATIIVNE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel KEHAVÄLINE PALJUNEMINE viljastumine toimub väljaspool emasorganismi KEHASISENE VILJASTUMINE sugurakkude viljastumine toimub emasorganismis PARTENOGENEES ehk neitsisigimine. Viljastumisel on vaja ainult ühte sugurakku MENSTRUATSIOON tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast MENSTRUATSIOONITSÜKKEL ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva
põhjustab emaka limaskesta paksenemist ning ei lase teistel munarakkudel küpseda. Ovulatsioon munaraku väljumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Folliikul muutub kollakehaks ja toodab progesterooni, mis säilitab paksu limaskesta ja ei lase teistel munarakkudel küpseda. Munarakk hääbub kahe päeva (36 tunni) pärast, hiljem kaob ka kollakeha ja hormoonid. Emaka limaskest irdub ning algab menstruatsioon. Viljastumine Viljastumine toimub munajuhas Viljastumine spermi tuuma ühildumine munarakuga Sügoot viljastunud munarakk Bioloogiline meetod ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist. Et iga munarakk on viljastumisvõimeline umbes kahe ööpäeva vältesl, siis on kõige tõenäolisem rasestumise periood 12...16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. See kehtib nii 21-, 28- kui ka 35-päevalise tsükli kohta. Arvestama peab, et menstruaaltsüklis võib esineda mõningaid ajalisi kõrvalekaldeid
ribosoomidesse, kus toimub valgu süntees. *tRNA trantsport RNA toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse. *rRNA ribosoomi RNA kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgu sünteesis. 2.organismide looteline areng viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees Inimese embrüogenees: 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema - lõigustuma. See algab juba munajuhas ning jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode (moorula) Sellest arenebki loode. Umbes 6. 7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Blastotsüsti staadiumile järgneb karikloote (ehk gastrula) moodustumine.
tulevased sünnitused või tuleb ebaõnnestunud abort). 10. Miks noored peavad eelistama kondoomi bioloogilisele meetodile? Väiksem tõenäolsus rasestuda, sest spermid ei pääse läbi (bioloogilise puhul Organism kasvab, elukondade talitlus täiustub. Organism õpib. Lõppeb siis, kui suitsupääsuke muutub sigimisvõimeliseks. 11. Milles seisneb rasestumisvastaste hormoonitablettide ohtlikkus? nende kasutamisel pidurdub munarakkude küpsemine ja ovulatsioon, mistõttu viljastumine on võimatu. Ohtlikkus - hilisem rasestumine on problemaatiline, viivad hormoonid tasakaalust välja, tekitavad iiveldust, seedehäireid. Tegu samade hormoonidega, mida keha toodab rasestumise ajal, mis ei lase uuesti rasedaks jääda. Tulemuseks info kehale, et pidevalt ollakse rase (tegelikult ei ole). Rasestumisvastastes vahendites kasutatakse östrogeeni, mis hoiab ära (teiste) munarakkude küpsemise. 12. Iseloomustage kobarloodet
Spermas puuduvad spermid, sperma praktiliselt neutraalne, vähe spermat – võivad olla põhjustatud põletikulistest protsessidest munandites Naisepoolsed Munajuhade läbimatus (kitsenenud või sulgunud), munarakkude pärilikkuse kahjustumine - sel puhul aitab doonor Bioloogiline sobimatus Naise tugevad happelised suguteede eritised, immuunsuse kujunemine spermide vastu, naise ja mehe anatoomiline või psühholoogiline sobimatus – kehasisene või kehaväline viljastamine ONTOGENEES ERINEVATEL ORGANIMIDEL Vegetatiivselt paljunevadel organismidel – algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees
organell- rakustruktuur, millel kindel ehitus ja talitlus. Rakk elu esmane oerganiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused: *toitumine *paljunemine *reageerimine keskkonnale * arenemine *kohanemine Rakud moodustavad koed Koed moodustavad organid Organid moodustavad organsüsteemid e elundkonnad Organism ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni Liik sarnane sise-, välisehitus, talitlus, genoom, elukeskkond Ökosüsteem isereguleeruv süsteem kus erinevad populatsioonid. Nende koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. 4 TEADUSLIK UURIMISMEETOD
siis kas hakkab jagunema või sureb. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad (et oleks energiat), rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel-raku eluring 1 mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Kromosoom jagunemise ajal lahti keerdunud (2 kromatiidiline)- et infot lugeda, sünteesida Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Rakutsükli pikkus väga erinev nt kärbse embrüo 8 min, maksarakud 1 aasta 1 kromosoomi kromatiidid on omavahel üendatud tsentromeeri abil, tsentromeer jagab iga kromatiidi 2 osaks, need on kromosoomi õlad Apotoos- kontrollitud raku surm, mida juhib valm p53, vajalik: vanade rakkude kõrvaldamiseks, sõrmede, varvaste tekkimisel, mutatsiooniga rakkude hävitamiseks Mitoos -päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kae tütarraku geneetiline identsus -enne mitoosi DNA replikatsioon
munarakud ja elu jooksul neid juurde ei teki. Kahjulikud mõjutused nagu näiteks alkohol, mitmesugused kiirgused, mõningad nakkushaigused, külmetusest tingitud põletikud võivad kahjustada korraga kõiki naise munarakke- ei saa enam üldse järglasi/võivad sündida vaid väärareguga lapsed. Viljastumisega algab uue organismi areng Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille järel nende rakkude tuumad ühinevad. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas, kuhu liigub munasarjast vabanenud munarakk. Munaraku eluiga on spermide omast lühem, kuni 24h. Kui selle aja jooksul viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub. Spermid jõuavad tupest munajuhasse tänu endi liikumisega (viburi abil) ja emaka ning munajuhade rütmililse kokkutõmbumisega. Selleks, et spermid muutuksid viljastumisvõimeliseks, peavad nad mõnda aega olema naise suguorganites
Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses hukuvad. Tsükliline küpsemine. 11) Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi? 1) Viljastumine; 2) Embrüogenees looteline areng; 3) Postembrüogenees lootejärgne areng 12) Mida tähendab viljastumine ning kus see toimub inimesel? Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Viljastumine inimesel toimub munajuha laienenud osas. 13) Kirjelda ovulatsiooni toimumist. Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja
Nt. ainuõõssetele, erinevad ussid nt. lameussid, ripsussid, rõngussid. 2) Pungumine mõlemad organismid on hulkraksed. Nt. hüdrad 3) Fragmentatsioon vanem organismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks ja igast osast areneb uus organism. Nt. okasnahksete hõimkond: meritähed ja merisiilikud. 4) Polüembrüonid ühe munaraku mitmikud. Üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane. Vegetatiivne paljunemine seeneriigis 1) Hüüfid e. seeneniidid 2) Mütseel e. seeneniidistik nt
-) Klinilise surma puhul on veel võimalik inimest 5-7 minutit elustada. -) Eostega paljunemne on mittesuguline paljunemine. -) Viljastunud sugurakku nimetatakse sügoodiks. -) * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Inimese keharakus on: 23 paari kromosoome. -) Inimese sugurakus on: 23 kromosoomi. -) Ovotsüüt/Munarakk on viljastumisvõimeline keskmisel: 36 tundi. -) Kromosoomide kahekordistamine toimub mitoosi: interfaasis. -) Munaraku viljastumine toimub: munajuhas. -) Kromosoomide ristsiire toimub meioosi: I jagunemise profaasis. -) Seemnerakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: 48 tundi. -) Inimesel esinevad sugukromosoomid kõikides tuumaga rakkudes. -) * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Imetajate ontogenees jaotub kaheks perioodiks: embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks. -) Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga.
a inimmunarakk Teisesed ja kolmandased kestad kaitsmine Erinevad oma tugevuselt. Valkkest ühtne temperatuur, lubi-nahk tugevus Munaraku jagunemine: väherebused putukad, inimene, hulgarebused linnud Sugurakud on kehavõõrad rakud: · Kromosoomide arv on haploidne (2x vähem) · Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe · Ainevahetus alla surutud · Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised (ei jagune) · Kõrgelt diferentseeritud rakud 4. Viljastumine Kollakeha munasarjades toodab suguhormoone: östrogeen ja progesteroon, takistavad uues munaraku tekkimist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi, kui viljastamist ei toimu menstruatsioon (limaskesta eemaldumine emakaseinalt). Menstruaaltsükkel, ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutus veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine.
herne mille õie asend on tippmine ja varre pikkus lühikesiis same esimeses põlvkonnas taimed,mille õite asend on külgmine ja varre pikkus pikk,milline on tulemus kui tolmeldada esimese põlvkonna taimi?-II põlvkonna herned on kõlgmiste õitga pikavarrelisi 3 osa ja tipmioste õitega lühikese varrega 1 osa suhtes 3:1 V.raku teooria.päristuumne rakk,selle ehitus. Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest[1].Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist komponenti : kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem eksisteerinud rakkudest
Igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed. · Küpseb palju sugurakke. · Viljastumine on juhuslik. · Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: · Imetajad, roomajad ja linnud. · Küpseb vähem sugurakke. · Viljastumise tõenäosus suurem. · Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. VÕRDLUS: VEGETATIIVNE EOSELINE SUGULINE Järglased geneetiliselt Vahepealne Geneetiliselt erinevad samad
o Vegetatiivsetel paljunevatel: algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga o Eoselise paljunemisega organismidel: algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga o Suguliselt paljunevatel organismidel: algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesika EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi • Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk
kaheks: · Eoseline samblad, seened, sõnajalad paljunevad eostega. · Vegetatiivne bakterid paljunevad pooldudes; pärmseened paljunevad pungumise teel; taimed: sibulad, mugulad, risoomid, võsundid. 4) Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Uus organism saab alguse viljastatud munarakust. Geneetiline info pärineb tavaliselt kahest vanemast. Uus organism saab alguse ühest vanemast. Geneetiline info pärineb ühest vanemast. 5) Mõiste viljastumine, nimetage viljastumise vormid ja tooge näiteid. Viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine, mille käigus taastub liigile omane diploidne kromosoomistik. Viljastumise vormid: 1. Kehaväline- kalad, kahepaiksed. 2. Kehasisene- lülijalgsed, roomajad, linnud, imetajad. 6) Nimetage organismide lootejärgse arengu viisid, selgitage ja tooge näiteid. Organismi lootejärgses arengus eristatakse kolme arengujärku:
või kloonitud embrüo; võib olla sama isend, kellelt on saadud munarakk, või teine selleks ette valmistatud isend (asendus e surrogaatema). Embrüoblast - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus. Embrüogenees - organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga (elusünnitajatel), koorumisega (lindudel) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Embrüonaalkloonimine - varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüonaalne induktsioon - lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise. Embrüonaalsed tüvirakud - embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks. Embrüosiirdamine - embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
