Uudishimulikkus 4. Keelte oskus 4. Kannatlikkus 5. Tõhus 5. Usaldus 6. Täpsus 6. Vaoshoitus 7. Keskendumisvõime 7. Loogiline mõtlemine 8. Mõiste 8. Arukus 9. Sihikindlus VÕIMALUSED OHUD 1. Sporti tegemine 1. Laiskus 2. Õppida keeled 2. Mitte planeeritud 3. Uued sihid seadma päev 4. Positiivne pilk 3. Organiseerimatus 5. Arendada loovus 4. Ebakindlus mõtlemine 6. Vabatahtlikuna töötada 7. Õppida oma aega planeerida 8. Kogemusi teistega inimestega vahenda 9. Õppida arvuti programmi
d)Ringvall linnused (Valjala). Linnuseid ehitati peamiselt puust, alusmüür võis olla ka kivist. Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1)Sakslased soovisid turvalist kaubateed Venemaaga. 2)Katolik kirik soovis ristiusustada Eesti ja Liivimaa. 3)Saksa feodaalid(ristirüütlid) thatsid koguda rikkusi ja laiendada oma valdusi Eestlaste allajäämise põhjused: 1)Relvastus oli viletsam, kui sakslastel 2)Orduvennad olid elukutselised, eestlased mitte 3)Ühiskondlik organiseerimatus 4)Eesti maakondadel oli vilets koostöö. 5)Katolik kirik toetas sakslasi ja taanlasi Tagajärjed: Positiivne: Euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes. Negatiivne:Eestlaste pealikud tapeti ära, palju inimesi sai surma
Mistõttu ei olnud neil ühishuvisid koos ristisõdjatele vastu hakata, pigem taheti üksteisele röövretkede eest kättemaksta. Ühtlasi puudus eestimaalastel maakondadevaheline koostöö ja püsiv keskvõim, kes oleks pannud paika kindla tegevusplaani ning võtnud vastu olulisi otsuseid. Saksamaal aga toimis feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille valitseja sai suunata riigi sõjategevust. Ühiskondlik organiseerimatus Eestimaal andis ristisõdijatele eelise isegi eri maakondi üksteiste vastu välja mängida. (Ühistegevus oleks kindlasti suurendanud eestlaste vastujõudu. ) Eelnevast tulenevalt võib väita, et Eestimaa alistamine võõrvõimu poolt oli vältimatu. Sakslased olid nii arvuliselt kui ka sõjakogemuste poolest eestimaalaste ees eelis seisus. Eesti alad olid sakslastele üsna tähtsad ja neid alasid olekski jäädud vallutama.
· Kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni on ainus kõrgeim võimukandia eestis Maanõukogu kogu · Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused Päästekomitee tegevus ja liikmed · Liikmed : Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms · Tegevus: Põhitegevus oli iseseisvumise väljakuulutamine ja ka erakorraliste otsuste tegemine. Eestlaste ebaedu põhjused Vabadussõjas 1918.a lõpus · Punaste ülekaal · Rahvaväe nõrkus ja organiseerimatus ( Väljaõppe puudumine, vähe varustust, mobilisatsiooni läbikukkumine) Eestlaste sõjaõnne pöördumise põhjused 1919.a algul · Väisabi saabumine · Vabatahtlike üksuste loomine · Rahvaväe ümberorganiseerimine · Soomusrongi kasutuselevõtt Landeswehri sõda · Esimene kokkupuude juuni alguses Võnnu lähistel · Sakslased hõivasid Võnnu Goltz´i eestvedamisel · Eesti ja L vahel ajutine vaherahu
Kolmandik vastajatest ei märkagi ergonoomilisi probleeme (sundasend, töö monotoonsus, töö õlgadest kõrgemal kätega). Kolmandik tunneb end mõnevõrra häiritult, kolmandik on nimetatud teguritega sageli silmitsi. Õpetajatest 11,4% on kooliergonoomikast tugevalt kurnatud. Õpetajatel 31% ei esine pingeid, 32% esineb mõningaid pingeid, 19% on mõõdukas ja 18% tugev stress. Korrelatsioonid: Mida noorem õpetaja, seda rohkem häirib töö organiseerimatus. Noor õpetaja on tundlikum. Keskealised õpetajad on tundlikumad teadmiste puudumise, mitterahuldust pakkuva töö ja negatiivse psühhosotsiaalse miljöö suhtes. Naised muretsevad rohkem oma teadmiste hulga pärast. Naised ootavad rohkem tunnustust kui mehed. Naisi väsitab laste lärmamine. Mehed kipuvad sagedamini kasutama suhtlemisel füüsilist jõudu. Mehi tüütab raskuste tõstmine. Eestlaste kollektiividele on iseloomulikumad sagedasemad
üheselt ihaldavad seda. Psühholoogilistes uuringutes on kirjeldatud järgmiseid suurkujusid, näiteks Napoleon, Hitler, Stalin, kelle võimukuse aluseks on olnud just nende alaväärsuskompleks oma kehapikkuse või kehva tervise pärast. (Lehtsaar, 2008, lk 67) Lisaks veel mõned konfliktide põhjustajad: Info puudulikkus suhtlemises. Rollide ebaselgus meeskonnatöös. Põlvkondadevahelised lahkhelid. Töö organiseerimatus. Töötajate ebakindlus ning nende ebavõrdne kohtlemine. Usalduse puudumine. Motivatsiooni puudumine. Võimu kuritarvitamine. (Kilkson, 2012) 7 3 KUIDAS LAHENDADA KONFLIKTE? Konflikti lahendamine algab sisetööst. Isegi grupikonflikti allikas ja esmane tasand on sisekonflikt. Konflikti sattudes tuleb püüda asetada ennast teise konfliktipoole olukorda
tingimuseks, et vanemad võtavad ka juriidilise eestkoste seega täieliku vastutuse lapse eest. See tähendab kõike, mis puudutab võimalikke kinnisvaraga seotud küsimusi või muid juriidilisi toiminguid, ning kohalik omavalitsus ei vastuta siis enam mitte kuidagi selle lapse eest. Loomulikult on kohalikel omavalitsustel nii kergem, kui nad nendest kohustustest pääsevad. (EPL, 2011) Probleemiks on ka hooldusperede süsteemi organiseerimatus. Siplane (1999) oma välja toonud, et paljud probleemid leiaksid lahenduse kasuperesüsteemi reguleeriva seaduse loomisega, tegemist on ju otseselt isikute (omavalitsuste) kohustuste ja (laste) õiguste sätestamist vajava valdkonnaga. Lisaks eelpooltoodule peaks see seadus: - andma võimaluse kasupereteenuse korraldamiseks valitsusvälistele organisatsioonidele, - määrama kasuperede töö professionaalsuse astme (näiteks paindlikkust põhitöökohana koos
Kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms Pidi olema operatiivorgan, mis ruttu reageeriks ja vajalikke ül täidaks Vabadussõda: 28.11.1918 Punaarmee ründab Narvat Eesti Töörahva Kommuun Juht Jaan Anvelt See oli Narvas välja kuulutatud riigi sarnane moodustis. Kutsus ennast Nõukogude Vabariigiks. Kestis alla 2 kuu. Eestlaste ebaedu põhjused sõja algul punaarmee ülekaal, rahva sõjavastased meeleolud, rahvaväe nõrkus ja organiseerimatus(väljaõppe puudumine, probleemid varustusega, mobilisatsiooni läbikukkumine) Paju lahing *31. jaan 1919 *Vabadussõja veriseim lahing *Seal hukkus Julius Kuperjanov *Võideldi paju mõisa üle *Pärast rasket lahingut suudeti vaenlased välja lüüa ja järgneval päeval ilma vastupanuta Valga tagasi võtta Eestlaste edu põhjused 1919. aasta algul- vabatahtlike üksuste loomine (spordiseltsid, Kuperjanovi vabatahtlikud), välisabi saabumine(Briti laevastik;
Järk-järgult vallutasid ristirüütlid siinsed alad. Algas ka eestlase sõjaline areng ja paljud alad suudeti tagasi võita. Alates 1224 oli kogu mandrieesti jällegi sakslaste käes ja Lõuna-Eesti taanlaste käes. 1227 tekkis suur pakane, mis jäätas mere ja rootslased said sinna viia oma sõjavarustuse ja mehed. Viimane lahing toimus Muhus ja Valjalas ei toimunud lahingut, sest saarlased alistusid ilma võitluseta. !!!Üheks põhiliseks kaotamise põhjusteks oli organiseerimatus maakonnad olid eraldi ja puudus koostöö. Puudusid nii võimsad relvad. Suletud ühiskond, ei olnud juurde võtta mehi, kes oleks valmis võitlema. Väga palju välisvaenlasi, kelle vastu tuli võidelda. Positiivsed tulemused Negatiivsed tulemused Kaupmeeste tulek Hansaliidu teke siinsetele Kadus vabadus, sellega otsustusvabadus ja aladele. oma saatuse määramine) Eesti alad läksid ühtsesse kaubandusruumi
sõprussuhted, mis tugevdavad deviantset käitumist), eakaaslaste poolne tõrjutus lapseeas. Kooliga seotud riskiteguriteks on akadeemiline ebaedukus, nõrk side kooliga, vähesed hariduslikud pürgimused ja koolimotivatsioon, koolikorraldus. Tõendusmaterjali toodud riskitegurite kohta on suhteliselt vähe, vaja oleks selle põhjalist uurimustööd. Ka naabruskondlike riskitegureid ei ole veel piisavalt uuritud. Nendeks on ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruskonnas, vähene seotus naabruskonnaga, mõnuainete kättesaadavus, kuritegevus naabruskonnas, avatus vägivallale, kuritegevust pooldavad normid naabruskonnas, ligipääs tulirelvadele, vägivalla kujutamine meedias. (Edovald 2005:8-11) Ükski konkreetne riskitegur ei selgita delinkventset käitumist. Pigem on nii, et mida rohkem ilmneb lapse puhul riskitegureid või mida rohkem on valdkondi, milles riskitegurid
ebaregulaarne hingamine ja õhupuudus migreen lihaspinge või kerged valud rinnas, kõhus, õlgades, lõuas, kaelas, rusikate kokkusurumine unehäired kõhuvalu südamepekslemine kaalutõus või langus soodumus allergiate tekkeks nõrkus rahutus ja kärsitus rasvumine suguelulised probleemid, näiteks impotentsus Stressi emotsionaalsed sümptomid ülemäärane kritiseerimisvajadus organiseerimatus intuitsiooni ja tundlikkuse langus otsustamisraskused mälu alanemine hiljutiste sündmuste suhtes inimestes pettumise tunne võimetus keskenduda ärrituvus ja kannatamatus, teiste vestluse katkestamine vigade sagenemine väljapääsmatuse tunne ravimitest abi otsimine Stressi käitumuslikud sümptomid antisotsiaalne käitumine, nagu avalikkuse ees targutamine või tundetus teiste suhtes
Eestis. Reaalsust kinnitavad · Fakt, et toiduainete defitsiit on järjest tundlikum kliima muutustele: just äkiline ja ettearvamatu toidupuudus. Looduskatastroofide rohkus: tulekahjud, üleujutused jne. Riikide mittevalmidus taolises olukorras kiirelt ja efektiivselt reageerida. Tehnoloogia areng ei jõua rahvastiku kasvuga sammu pidada või läheb eetikaga vastuollu. Vähene koostöö, organiseerimatus ja teadlikkus ( või veelgi hullem ülemaailme sõda) Ebaühtlane toiduainete jaotumine riikide vahel, mis tuleneb omakorda riigi majanduslikust võimekusest ja looduslikest eelistest. Ressursside otsalõppemine Biokütuse konkureerimine toiduainete tööstusega tänu kliima soojenemisele Mitmetes riikides toimub toiduainete "ületootmine". Peamine probleem on madalad kokkuostuhinnad ja tootmise
tunne; · käed ja jalad muutuvad külmaks; · suu kuivab; · higistamine ka normaalse ruumitemperatuuri korral ja ilma füüsilise pingutuseta; · iiveldus, kõhuvalu kroonilised vaevused ja valud: lihaste ja luustike probleemid; · kõrge vererõhk; · kilpnäärme üle- või alatalitlus; · reumaatiline liigesepõletik. Tööstressi märgid mõttetegevuses (Seilenthal 2002: 14): · halvenenud keskendumisvõime; · otsustamisvõime langus ja sellest tulenev organiseerimatus; · vigade sagenemine; · vähenenud võime vastu võtta ja läbi töötada uut informatsiooni; · raskused ka juba tuttavate seadmetega töötamisel või lihtsate tööülesannete täitmisel; · füüsilise koordinatsiooni halvenemine ja selle mõju käelise tegevuse tulemusele. Igat tekkivat muutust ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressi
2. Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel. 3. Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse 4. Nõrgendati rahvuslikku rõhumist 5. 1906. aastal Stolõpini agraarreform (lahutas külakogukonnad, soodustas üksiktalude teket). See ei meeldinud talupoegadele. Reform suurendas pingeid, 1911. Stolõpin lasti maha, külakogukonnad jäid püsima. 1917 revolutsioon Põhjused: 1. Sõtta oli astutud halvasti ettevalmistatult sõjaväereform pooleli, organiseerimatus ja halb varustus, kõik see põhjustas sõjaväes käärimist. 2. Majandus polnud valmis lisakoormat välja kannatama terav tööjõupuudus, metalli, transpordi ja kütusekriis. 3. Töölisliikumise tõus 1905. aasta tasemele, linnadesse oli kogunenud väga palju põhjakihti, lumpenit, kellega on lihtne manipuleerida. 1906 olid sots.dem.id ühinenud, kuid 1912 jälle lahus bols. ja mens. ja konkureerisid mõju pärast. 4
2. Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel. 3. Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse 4. Nõrgendati rahvuslikku rõhumist 5. 1906. aastal Stolõpini agraarreform (lahutas külakogukonnad, soodustas üksiktalude teket). See ei meeldinud talupoegadele. Reform suurendas pingeid, 1911. Stolõpin lasti maha, külakogukonnad jäid püsima. 1917 revolutsioon Põhjused: 1. Sõtta oli astutud halvasti ettevalmistatult sõjaväereform pooleli, organiseerimatus ja halb varustus, kõik see põhjustas sõjaväes käärimist. 2. Majandus polnud valmis lisakoormat välja kannatama terav tööjõupuudus, metalli, transpordi ja kütusekriis. 3. Töölisliikumise tõus 1905. aasta tasemele, linnadesse oli kogunenud väga palju põhjakihti, lumpenit, kellega on lihtne manipuleerida. 1906 olid sots.dem.id ühinenud, kuid 1912 jälle lahus bols. ja mens. ja konkureerisid mõju pärast. 4
kuid on positiivse varjundiga .Massi on defineeritud kui kogumit, milles individuaalsus kaob :Massikommunikatsiooni protsess Laialdane levik ja vastuvõtt - Ühepoolne teadetevool - Asümmeetriline suhe - Impersonaalsus ja anonüümsus - Kalkuleeriv ja turunduslik suhe - Standardseeritud sisu - Auditooriumi iseloomustavad vahelduv koosseis, muutuvad piirid, ebaühtlus, passiivsus, organiseerimatus ja mitte-tegutsev. Ta ei tegutse ise, pigem temaga tegutsetakse (olles seega .(manipulatsiooni objekt Massiturg, hääletajate kogum Massikultuur viitas inimeste massi maitsetele, eelistustele, käitumisviisidele, stiilidele. .Ebatraditsiooniline, mitte-elitaarne, massiline toodang, populaarne, kommertslik, ühtlustatud Pole kahtlust, et massimeedia tugines mõnele rahvusliku kultuuri elemendile ning kujundas osa
“Võimaluse aken” on metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule: Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 20. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. Jälgi trende, leia/lahenda mõni probleem, täida lünk turul (N: Yahoo – veebilehted organiseerimatus) 21. Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsioon – nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Loova tegevuse käigus toimub
reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 48. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms., vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt
Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 58. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Näited Protestitakse ühiskonna vastu. Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms, vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad eadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole pma pöemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õigusi. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimestekuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt. 59
mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 71. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms., vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt 72
on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 45. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms., vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute
Kuidas sellisest konfliktist lahti saada ? Ümarlaud. Joonis. Pere rikkus ei ole seoses lapse eluga seotusega, sellega, kuidas suhteid hinnatakse. JOONIS PABERIL!!!!! Eakaaslastega seonduvad riskifaktorid Deviantse käitumisega eakaaslate mõju: - Delinkventse käitumise õhutamine - Koos õigusrikkumiste sooritamine - Kamba liikmeks olemine - Eakaaslaste poolne tõrjutus juba lapseeas. Lõpuks kasvades kuni selleni või Naabruskonnaga: - Ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruses nt pole järelvalvet seal elavate laste-noorukite üle - Madal seotus naabruskonnaga - Uimatite kättesaadavus - Kuritegevus naabruskonnas - Avatus vägivallale Erinevate faktorite koosmõju süsteemiteooria järgi!! Üksi ei mängi ükski rolli. KOKKUVÕTE: TEOREETILINE ALUS: süsteemid, alasüsteemid ja pereteraapia Isiksuse mudel: käitumine on interaktsiooni tulemus
reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. Konfliktiteooriad, "uus kriminoloogia" Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms., vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt
tavapäraste inimvajaduste puudumine; 32 igasuguse majandusliku ühenduse korralagedus; kõrge kuritegevusega naabruskond; narkootikumide ning tulirelvade kättesaadavus ; reeglite puudumine; tööpuudus; erinevate tugede puudumine; koolikorra olemasolu (algab akadeemiline ebaedu); napp seotus kogukonnaga ja kogukonna organiseerimatus. Majanduslik keskkond on kõige toimiva alus ning sellest sõltuvad kõik muud keskkonna alaliigid. 3.2.2 Inimsuhete mõju kriminaalse käitumise Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimeste vaheline vahekord (Wikipedia, 2013). Kuna on teooria kohaselt käitumine õpitu, siis annab suure tõuke kriminaalsele käitumisele ka erinevad inimsuhted, mis on pidevalt muutlikud. 3.2.2.1 Perekond kui üks primaarsemaid inimsuhteid
progress on seotud teatud sotsiaalse desorganisatsiooniga. Kuigi kuritegevus on normaalne nähtus, ei tulene veel sellest, et me ei peaks temasse negatiivselt suhtuma. Siiski, kuna kuritegu pole haigus, ei pea ka karistusse suhtuma kui ravimisse. Kuritegevuse põhjuste kirjeldamisel tõi sisse uue mõiste anoomia. Durkheim defineeris anoomiat kui ühiskonna seisundit, mida iseloomustab sotsiaalse tasakaalu puudumine ehk sotsiaalne organiseerimatus ning see on kuritegevuse peamine põhjus. Kõik muutused ühiskonnas tekitavad desorganiseeritust. Siis pole täielikku allumist normidele. See teooria on lähedane kontrolliteooriale (normide mitterikkumiseks on vajalik kontroll). Durkheim vaatab ainult välist kontrolli, sisest ei vaata. Kas anoomia on stabiilne seisund? Millest ta sõltub? Ühiskonna üldistest muutustest. Kas Durkheim seob anoomia tekke ainult siis negatiivsete nähtustega? Mõlematega. Miks anoomia tekib muutuste ajal
õppimisse ükskõiksest suhtumisest, provokatiivne käitumine jne. Pajude uuringute alusel on Reis ja McCoach (2000) koostanud loete- lu andekate alasooritajate sagedamini esinevatest karakteristikutest. Sagedamini esinevad isiksusejooned: • madal enesekindlus, madal enesehinnang, madal enesetõhususe tunne; • võõrandumine või eraldumine, usaldamatus, pessimism; • ärevus, impulsiivsus, tähelepanematus, organiseerimatus; • agressiivsus, vaenulikkus, haavumine, kerge solvumine; • depressiivsus; • passiivsus-agressiivsushäire; • võib olla rohkem orienteeritud sotsiaalsetele kui akadeemilistele ees- märkidele, sellega seotud suurem ekstravertsus, taktitundelisus ja/või vähenõudlikkus; • sõltuv, paindumatu, sotsiaalselt ebaküps. Nende joonte väljenduseks võivad olla: • läbikukkumise kartus, võistlemise või väljakutse vältimine;
oma suutmatuse ees, lükatakse alati alandlikkust üliviisakas keegi "tulle" käitumine Segadus, tegude Koostöö Strateegiat INFORMATSIOONI varjamine, puudumine, KOGUMINE hoiatused, koostöö avatuse puudumine puudumine Huvi puudumine, Apaatne, Kontrolli või EESMÄRK põgenemine, põgenemine, manipulatsiooni vastuseis, suur rõhk kahtlev auhindadel Organiseerimatus, Sõltuv Kontrolli KONTROLL sõltumatus, anumist, vaenulikkus, kokkulepete võimuküsimused, tegemist kauplemine 145 ÕPPIMISE SPIRAALPROTSESS Nagu me eelnevalt rääkisime, koosneb kogemustest õppimine kolmest põhietapist:
annaabi.ee 
