ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.
ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed. HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH4 (keemist. metaan C6H14(keemist. heksaan -161) 69) C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron.
· Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal 2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3 tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800 o Üks kolmikside ja üks üksik side
sidemeid. Aga ka siin on erandeid [CCl]. Lisaks süsinikule sisaldavad orgaanilised ained H, O, N ja halogeene (-pärisorgaanilised ained). SÜSINIKU ERILISUS. · Süsinikul on võime moodustada kasvõi lõpmata pikki ahelaid ( mis võivad omakorda olla hargnenud, tsükliks sulgunud jne) C +6|2)4) 1s²2s²2p² Süsiniku erandlikkus seisneb selles, et enne kui süsinik saab moodustada sidemeid teiste elementidega peab ta väljaspoolt energiat juurde saama. Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1.
Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks.
KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest. Kujunes iseseisvaks kuna neid on väga palju ja omadused on erinevad kui anorgaanilistel ühenditel. 2. Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid?Orgaaniliste ühendite koostises on tavaliselt süsinik ja vesinik, võib ka esineda ka hapnikku, lämmastikku, väävlit, halogeene, fosforit, räni ja teisi elemente. 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. Prootonite arv = järjenumber, neutronid = järjenumber aatommass, elektronid = järjenumber, elektronikihid = vasakul ülevalt alla ja välisel kihil elektronid = rühma nr. Elektronvalem ja ruutskeem kuuluvad samuti aatomi ehituse alla. 4. Mis on valents
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
kovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastikmõjuks veega. Radikaal osake, millel on paardumata elektron.
Keemia KT. Alkaanid Mõisted: Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Ehk kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse. Sigmaside kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. Sigmaside võib ka ühendada omavahel süsiniku aatomeid ja ka süsiniku aatomeid teiste elementide aatomitega. Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Nimetatakse ka parafiiniks. Alkaani tunnuseks on liide aan. (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan, heksaan, heptaan, oktaan, nonaan, dekaan,..) Tüviühend süsinikuaatomite struktuur, millega on seotud ainult vesinikuaatomid. Teisisõnu peaahel. Radikaal molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Ehk osake, millel on üksik paardumata elektron. Pürolüüs Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel
On ju hargnemata ahelaga molekulidel omavaheline kokkupuutepind suurem, mistõttu molekulidevahelised vastastikmõjud on tugevamad (kõrgem keemistemp.); ühtlasi paiknevad molekulid ka kompaktsemalt (suurem tihedus) 4. Valemid (4 versiooni) Summaarne, graafiline, lihtsustatud, klassikaline. Tasapinnaline näitab, millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Ruumiline annab ettekujutuse molekuli ruumilisest ehitusest. Graafiline kujutis näitab süsinikahela projektsioonist tasandile. 5. Graafikute koostamine ja järelduste tegemine (Nt lineaarne sõltuvus) 6. Individuaalne ja keskmine o.a. 7. Kütteväärtuse hindamine, põlemisvõrrandid. Alkaanide põlemine hapniku reageerimine ainega, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus.
KORDAMISKÜSIMUSED ,,ALKAANID" 1.Mõisted: Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega Tüviühend orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm Nomenklatuur keemiliste ainete nimetuste süsteem Hüdrofiilsus veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega Hüdrofoobsus aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu
kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid tsüklised ühendid alkaanid vahel alkeenid ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kaksikside alküünid ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kolmikside 5. triviaalne nimetus käibelolevad tavanimetused, mis on pandud ainetele kas
kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid tsüklised ühendid alkaanid vahel alkeenid ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kaksikside alküünid ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kolmikside 5. triviaalne nimetus käibelolevad tavanimetused, mis on pandud ainetele kas nende
Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia, st. et see uurib süsinku ühendite ehitust, omadusi jms. 2.Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid? Süsinikest ja vesinikest (viimasest üks või enam võivad olla asendatud mõne teise keemilise elemendiga või nende rühmaga). 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. SÜSINIK: C: +6| 2)4) 1s2 2s2 2p2 ergastumine 1s2 2s1 2p3 4 paardumata elektroni, järelikult moodustab 4 sidet. Süsinik on nelja valentne HAPNIK: O: +8|2)6) VESINIK: H: +1| 1) LÄMMASTIK: N: +7|1)6) 4. Mis on valents? Aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid). Valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeks. 5. Mitme valentsed on orgaanilistes ühendites C, H, O, halogeenid (F,Cl,Br,I) ja N ning millised on nende valentsmudelid? H-1 O-2 N-3 C-4 halogeenid-1 6
2) alkaanid- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult sigma-sidemeid. Nt: heksaan C6H14 3) alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. Nt. CH3- metüül 4) trivaalnimetus- aine (peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele.Nt. Met(aan) 5) süstemaatiline nimetus- aine nimetus, mis on antud nomenklatuurireegleid järgides. Nt soogaas, süstemaatiline nimetus metaan(CH4) 6) tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedi tippudesse. Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt. Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks 8) hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega Nt. Alkaanid (etaan) 9) hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega Nt. savi 10) nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes
Keemia KT: Küsimused ja Vastused ,,Alkaanid" 1) Mõisted: alkaan, tüviühend, alküülrühm, nomenklatuur,hüdrofiilsus,hüdrofoobsus,molekuli graafiline kujutis, lihtsustatud struktuurvalem, isomeer, isomeeria Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Aküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Molekuli graafiline kujutis molekuli projektsioon tasandil. Vesinikku ja süsinikku ei märgita. Lihtsustatud struktuurvalem näitab, millised aatomite rühmadon omavahel seotud.
-) Orgaanilisi aineid võrreldes anorgaaniliste ainetega on kõvasti rohkem. *) Ligi 90% ainetest on orgaanilised. * Nimetus on tulnud sellest, et esialgu arvati, et seesugused ained on elusad ehk orgaanilised. * Valents keemilise sideme moodustamise võimalus. -) Valentsus saab esineda vaid siis kui on vabu elektrone. *) Süsiniku valentsolekud: C : +6/ 2) 4); 1s22s22p2 => -) Süsinik on neljavalentne ning saab moodustada neli sidet. *) Hapniku valentsolekud: O: +8/ 2) 6); 1s22s22p4 -) Hapnik on kahevalentne ning saab moodustada kaks sidet. *) Lämmastiku valentsolekud: N: +7/ 2) 5); 1s22s22p3 -) Lämmastik on kolmevalentne ning saab moodustada kolm sidet. *) Vesiniku valentsolekud: H: +1/ 1); 1s2 -) Vesinik on ühevalentne ning saab moodustada ühe sideme. * Süsinik võib moodustada pikki ja erineva kujuga süsinikahelaid:
arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid. · Orgaanilised ühendid erinevad anorgaanilistest: 1) sisaldavad süsinikku ja molekulmass on suur 2) põlevad 3) kuumutamisel lagunevad madalamal temperatuuril 4) molekulis on aatomite vahel kovalentne side 5) keemilised reaktsioonid toimuvad aeglaselt 6) vees ei lahustu Molekulvalem · Molekulvalem näitab, kui paljudest ja millistest aatomitest molekul koosneb. Näit. C2H6 etaan koosneb 2 aatomist süsinikust ja 6 aatomist vesinikust Struktuurvalem · Struktuurvalem näitab, millises järjekorras on molekulis aatomid asetatud. Näit. H H C alati 4-valentne, I I H alati 1-valentne HCC-H I I H H Isomeeria · Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur
lahustites (benseen, eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu elektrivoolu (elektrolüüdid) (mitteelektrolüüdid) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria Butlerov'i teooria põhiideed: 1. Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses. 2. Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED
lahustites (benseen, eeter) Süttivus Enamasti ei sütti Enamasti süttivad Vesilahuste elektrijuhtivus Enamasti juhivad Enamasti ei juhi elektrivoolu elektrivoolu (elektrolüüdid) (mitteelektrolüüdid) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria Butlerov'i teooria põhiideed: 1. Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses. 2. Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED .
Kontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID. Mõisted: orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad. -side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm.
süsinikku. Kovalentseid üksiksidemeid nimetatakse -sidemeteks. Ahela ehituse järgi jaotatakse alkaanid: 1) tsüklit mittesisaldavad (atsüklilised) alkaanid , üldvalemiga C nH2n+2 Need jaotatakse omakorda a)hargnemata ahelaga ehk normaalalkaanid ja b)hargnenud ahelaga . 2) tsüklilised alkaanid ehk tsükloalkaanid , üldvalemiga C nH2n. Nomenklatuur on aine struktuuri ja aine nimetust siduvate reeglite kogu. 1. Hargnemata ahelaga atsükliliste alkaanide valemid ja nimetused ( C nH2n+2 -aan ) 1) CH4 metaan 2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3 4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3 5) C5H12 pentaan 6) C6H14 heksaan 7) C7H14 heptaan 8) C8H18 oktaan 9) C9H20 nonaan 10) C10H22 dekaan 2. Tsükloalkaanide valemid ja nimetused (C nH2n) tsüklopropaan tsüklobutaan tsüklopentaan tsükloheksaan
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad
heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Miks siiski omaette teadusharu? süsinikuühendeid on põhimõtteliselt lõpmatult palju; süsinikuühenditel on sarnane koostis (peamiselt C, H, O, N aga samuti halogeene, P, Si, metalle jt. elemente), sarnane keemiline side ja sarnased omadused; süsinikuühenditel põhineb elutegevus; erakordselt suur roll ühiskonna arengus. Süsinikuühendeid võib olla palju kuna C aatomid võivad ühinedes olla omavahel seotud, moodustades lineaarseid või hargnenud ahelaid või tsükleid. Teiste elementide aatomid ühendites omavahel tavaliselt püsivaid sidemeid ei moodusta. Anorgaanilisteks ühenditeks loetakse traditsiooniliselt: CO, CO2, H2CO3 ja karbonaate. Kui orgaanilises ühendis on võõraatom seotud C aatomiga, siis olemas näit. räniorgaanilised, fosfororgaanilised, metalloorgaanilised jt. ühendid. NB! Äädikhappe sool CH3COONa (naatriumatsetaat) pole
orgaanilised ühendid- on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. -side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid. triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes.
vahekorrast. *Isomerisatsioon toimub kõrgel t-l ja katalüsaatori juuresolekul * Asendusreaktsioon halogeenidega kulgeb ahelreaktsioonina ja soojuse/valguse toimel(kloori molekul laguneb aatomiteks). Hüdrofiilsed ained : neil ainetel esineb vastastikmõju veega, märguvad ja lahustuvad vees, võivad mood.vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed: vett tõrjuvad ained, puudub vastastikmõju veega, ei märgu veega ega lahustu vees, ei saa mood.vesiniksidemeid. Radikaal: on aatom või aatomite rühm, millel on paaritu arv elektrone. Radikaal on tavaliselt väga lühiealine intermediaat ja reageerib kiiresti teiste radikaalide või molekulidega. Nafta on looduslik kütus ja on üks tähtsamaid maavarasid, millest toodetakse peamine osa vedelkütustest ja määrdeainetest. Nafta koosneb peamiselt süsivesinikest, tema tihedus ja koostis võivad olla erinevad sõltuvalt leiukohast. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja
6-fenüülhept-3-een · Diasendatud benseen eesliide: · 1,2-diasendus orto- (o), · 1,3-diasendus meta- (m), · 1,4-diasendus para- (p). · Tri- ja enamasendatud benseen numereeritakse tsükkel (asendajatele tuleb anda väikseimad võimalikud kohanumbrid). · Kasutatakse triviaalnimetust nummerdamist alustatakse nimetust andva rühmaga seotud süsinikuaatomist. 1.2. Alifaatsed süsivesinikud Ei sisalda benseenituuma. Jagunevad kolme rühma: alkaanid, alkeenid ja alküünid, millest alkaanid on küllastunud ning alkeenid ja alküünid on küllastumata (sisaldavad kordseid sidemeid). 1.2.1. Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud (süsiniku aatomite vahel üksiksidemed) süsivesinikud. Üldvalem CnH2n+2 Nimetus: lõppliide -aan, mis liidetakse C-aatomite arvu näitavale eesliitele. Alkaanide
Kontrolltöö nr 2 - Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid 1. Mis on isomeeria, isomeer? Too näiteid asendi- ja ahelaisomeeriast. Isomeeria - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite (isomeeride) olemasolu. Isomeer - ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. 1)Ahelaisomeeria - hargnenud ahela erinev kuju. 2)Asendiisomeeria - muutub kaksik- või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht tüviühendis.
11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loendusühikule mool vastav osakeste arv NA= 6,02 x 1023 14.gaasi molaarruumala - gaasidel normaaltingimustel on Vm=22,4 dm3 / mol 15.Keemiline side - aatomite vaheline vastastikmõju, mille tulemusena moodustub (keerukam) molekul, ioon või kristall 16.kovalentne side - eelkõige mittemetalli aatomite vaheline side. Selle korral üks aatom loovutab teisele aatomile elektrone ühiste elektronpaaride moodustamiseks 17.iooniline side - aktiivse metalli ja aktiivse mittemetalli aatomite vaheline side juhul ,kui elektronegatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9. 18.metalliline side - keemiline side, mis esineb metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. 19.vesinikside - eelkõige molekulide vaheline side, kuid võib olla ka molekulide üksikute osade vahel 20.lihtaine - kindla koostise ja omadustega üks aine
Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt: mol,kmol.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
