10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-09-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
359961
Õppematerjali autor
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse
o Negatiivne katalüsaator on inhibiitor o Homogeenne katalüüs (reageerivad ained on katalüsaator on samas faasis) o Heterogeene katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk protsess toimub faaside piirpinnal) · Keemilisele tasakaalulue vastab olukord, kus päri- ja vastasuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. · Kvantitatiivse ja Kvalitatiivse analüüsi võrdlus. · Kvalitatiivne analüüs millised ained on uuritavas objektis sees? · Kvantitatiivne analüüs kui palju on neid aineid uuritavas objektis sees? · Kvantitatiivne analüüs on sisuliselt analüüsiobjektis analüüdi sisalduse mõõtmine. (keemiline mõõtmine) · Analüütilised meetodid kuidas ja mismoodi analüüsi teostada. o Keemilised meetodid uuritava aine määramiseks on vajalik keemilise reaktsiooni läbiviimine.
Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Eesti põlevkivitööstuse tingitud fenoolse reostuse põhjustavad suuremas osas mittelenduvad kahealuselised resortsiinitüüpi fenoolid AOX Adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid Aktiivsöel adsorbeeruvates orgaanilistes orgaanilistes ühendites sisalduvat halogeenide hulka iseloomustav suurus; väljendatakse kloori sisaldusena TOC orgaaniline süsinik Orgaanilise süsiniku koguhulk proovis 1.4 Analüüsimeetodi valik 1. Millised on uuritavate komponentide määratavad kontsentratsioonid? 2. Milline täpsus on nõutav? 3. Milline on proovi koostis? Milliseid teisi aineid proovis leidub? 4. Millised on proovi keemilised ja füüsikalised omadused? Kui palju proove tuleb analüüsida? Ei ole olemas ,,universaalset" kriteeriumit meetodi valimiseks! 2 Proovid vid ja proovide võtmine
3. Proovide liigitus. Homogeenne ja heterogeenne proov. Homogeenne ehk ühtlase koostisega, nt KOH vesilahus Heterogeenne ehk ebaühtlase koostisega, nt kivimid (graniit) Ideaalne proov heterogeensest materjalist koosneb mitmest proovist, mille summaarne koostis kajastab kogu uuritava objekti koostist. Proovi ettevalmistuse etapid: homogeniseerimine, kaalumine, lisandite eraldamine, lahustamine, lahjendamine, filtrimine. 4. Analüüt ↔ analüütiline signaal ↔ dešifreeritud tulemus. Analüütik → analüüs → tulemus Analüütiline signaal – uuritavas objektis analüüdi poolt põhjustatud vastus välisele mõjutusele, mida saab mõõta, näiteks neeldumise või kiirguse intensiivsus teatud lainepikkusel, elektrijuhtuvus jne. Dešifreeritud tulemus – lahtimõtestatud tulemus, näiteks massispektri piikide tähendus. Analüütik ehk analüüsi teostaja. 5. Keemilise analüüsi jagunemine.
Kordamisküsimused analüütilises keemias 2009/2010 õppeaasta 1. Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused. Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi: · Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis · Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel; · Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; · Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega;
kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: orgaaniline keemia- süsinikuühendite uurimine, anorgaaniline keemia- kõigi teiste elementide ja nende ühendite uurimine, füüsikaline keemia- keemia põhimõtete uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näided). Makroskoopilisel tasandil tegeleb keemia suurte ja nähtavate objektide omadustega, käsitledes muutusi, mis on hästi jälgitavad, nt. Kütuse põlemine, lehtede värvi muutumine sügisel.
Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone, mida ta uuris, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nii tõestas, et põlemine on ühinemine hapnikuga. Ta demonstreeris ka hapniku rolli roostetamises ning loomade ja taimede hingamises. Koos Pierre-Simon Laplace'iga näitas ta, et hingamise käigus seguneb orgaaniline materjal hapnikuga. Need 1774 tehtud katsed aitasid kummutada keemias üle saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille järgi põlemise käigus eraldub flogiston. 1780. aastal lõi ta põlemise hapnikuteooria. Ta kordas teiste teadlaste (näiteks Carl Wilhelm Scheele ja Joseph Priestley) katseid, kuid tõlgendas neid uut moodi, vastavalt põlemise hapnikuteooriale. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)?
põlemisreaktsiooniga ehk kus põlemine on ühinemine hapnikuga. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised põhiharud Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused. Orgaaniline keemia – süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid