· gravimeetriline tiitrimeetriaregistreeritakse titrandi kaal; · kulonomeetriline tiitrimeetriaregistreeritakse aega või voolutugevust,mis on vajalik analüüsitava aine oksüdeerimiseks või redutseerimiseks. Volumeetriline tiitrimeetria · Tiitrimeetria meetodid nõuavad, et tiitrimisel kasutataks tuntud kontsentratsiooniga lahust - standardlahust ehk titranti · Näiteks kloriidide määramine :Cl- + Ag+ AgCl Tiitrimeetria põhimõisted Definitsioonid · standardlahus ehk standard titrant · tiitrimine · tiitrimise ekvivalentpunkt · tiitrimismeetodid 1) otsene tiitrimine 2) tagasitiitrimine 3) kaudne tiitrimine · tiitrimise lõpp-punkt Tiitrimine Proovi kontsentratsiooni saab määrata täpse kontsentratsiooniga standardlahuse (titrandi) ruumala mõõtmise abil.Titrandi ruumala mõõtmiseks kasutatakse büretti. Tiitrimise ekvivalentpunkt · Punkt, kus titranti on lisatud ekvivalentses koguses analüüsitava ainega
lõpppunkti väärtuse leidmiseks. Tiitrimisviga-Et=Velp-Vep. Põhiaine: Põhiaine õrge puhtusega ühend, millest valmistatakse standardlahus või mida kasutatakse standardlahuse kontsentratsiooni määramiseks Nõuded põhiainetele-Kõrge puhtus;Püsivus õhus ja lahuses;Mitte hügroskoopne;Odav;Suure molaarmassiga;Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas;Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Tiitrimismeetodid: Otsene tiitrimine-meetod,kus titrant reageerib kohe analüüsitava ainega. Tagasitiitriminekui-meetod,kus analüüsitavale lahusele lisatakse liias standartlahust.Toimub keemisreaktsioon,standardlahuse ülejääk tiitritakse tagasi büretis oleva standardlahuse abil.Seda kasutame kui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv. Kaudne tiitrimine-kasutatakse kui titrant ei reageeri analüüsitava ainega.Moodustub ühend mis reageerib titrandiga. Standardlahus:
Saab vältida korraliku harjutamise ja kogemustega Vigade vältimine ja avastamine Standardainete analüüs Sõltumatu analüüs Tühikatsed Titrimeetria põhitüübid: Volumeetriline tiitrimeetria- registreeritakse titrandi ruumala, mis reageerib analüüsitava ainega; Meetodid nõuavad et kasutataks tuntud kontsentratsiooniga lahust-standardlahust ehk titranti. Näiteks kloriidide määramine: Cl- + Ag+ AgCl Analüüt Titrant AgNO3 Tundmatu Standardlahus kontsentratsioon Teada kontsentratsioon Gravimeetriline tiitrimeetria- registreeritakse titrandi kaal; kulonomeetriline tiitrimeetria- registreeritakse aega või voolutugevust, mis on vajalik analüüsitava aine oksüdatsiooniks või redutseerimiseks. Titrimeetria põhimõisted: Standardlahus-Proovi kontsentratsiooni saab määrata täpse kontsentratsiooniga standardlahuse ruumala
sept 2017 Töö eesmärk: Kraanivee kareduse määramine vees sisalduvate ioonide kontsentratsiooni ligikaudse määramise abil.. Analüüsiks kasutatavad katsevahendid: ▪ Bürett (50ml) ▪ Pipett (2ml) ▪ Erlenmeyeri kolb (100ml) ▪ Tõmbekapp ▪ Statiiv ▪ Proov - kraanivesi ▪ Lehter ▪ Titrant - 0.01 M EDTA lahus ▪ Mõõtesilinder ▪ Indikaator - ET- 00 ▪ Keeduklaas ▪ Puhverlahus - ▪ Mikrospaatel ammooniumpuhverlahus Analüüsi käik: ▪ Loputasime büretti 2-3 korda vähese koguse titrandiga ning kinnitasime vertikaalselt statiivi külge. Täitsime büreti lehtri abil titrandiga
4.loeng Karbonaatsete segude tiitrimine.Potentsiomeetria. Karbonaatne segu Na2CO3 + HCl = NaHCO3 + NaCl NaHCO3 + HCl = H2CO3 + NaCl Arvutused CO32- + H2O = HCO3- + OH- HCO3- + H2O = H2CO3 + OH Koostada tiitrimiskõver kui tiitritakse 25,00 ml 0,1000 M Na2CO3 0,1000 M HCl-ga. I puhverala 5-95% CO32- Et pH selles alas sõltub ainult CO32- ja HCO3- suhtest, saab lahuse pH arvutada Henderson- Hasselbalchi valemit kasutades Esimene ekvivalentpunkt Proovis esineb vesinikkarbonaat ioon. Ekvivalentpunkti pH arvutamiseks saab kasutada alljärgnevat valemit: Teine ekvivalent punkt Praktiliselt kogu proov on muudetud H2CO3-ks, oletame et [HCO3-] on ülivähe. Tiitrimise alguses oli 25 ml proovi ja oleme lisanud 50 ml titranti, nii et kogu karbonaadi kontsentratsioon on 0,0333 M. Karbonaatide segud Elektrokeemilised meetodid 4tüüpi 1. potentsiomeetria- mõõdetakse elektroo...
Lahustuv antud reaktsioonikeskkonnas; Kiire ja stöhhiomeetriline reaktsioon analüüdiga. Väga vähestel ühenditel on sellised omadused 9. Tiitrimismeetodid (otsene, tagasi, kaudne). otsene tiitrimine - teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse titrandi (T) lahust kuni reaktsiooni lõpp-punkti fikseerimiseni (skeem: A + T = P) tagasitiitrimine kui reaktsioon analüüdi ja titrandi vahel on aeglane või titrant pole püsiv; -teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse liias titrandi (T) lahust; titrandi liig tiitritakse tagasi teise teadaoleva kontsentratsiooniga ainega (B), mis reageerib hästi titrandiga, kuid ei lagunda analüüdi ja titrandi reaktsioonil moodustunud produkti (P). skeem: A + Tliias = P + Tliig Tliig + B = Q kaudne tiitrimine kui titrant ei reageeri analüüsitava ainega. (eelkõige kompleksonomeetrias) - titrandi (T) ja nõrgema kompleksimoodustaja (B) vahelise
TIITRIMINE Mis see on? Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, millekontsentratsioon on täpselt teada (titrant). Meetodi põhimõte Igasugune tiitrimine baseerub mingil keemilisel reaktsioonil- tiitrimisreaktsioonil. Toimub keemiline reaktsioon 2 aine vahel. Ainele, mille moolide arvu tahetakse teada saada, aga mille ruumala on teada, lisatakse ainet, mille ruumala ja molaarsus on teada. Eelised Lihtne ja odav Rakendatav laia valiku analüütide määramiseks Tiitrida saab hägust lahust Puudused Ei ole sobiv olukordades, kus puudub sobiv tiitrimisreaktsioon. (alkaanid) Rakendatav eeskätt suhteliselt lihtsate proovide jaoks Vajab proovi lahuse kujul
Redokstiitrimise kõverad- Koordinaatides: elektroodpotentsiaal E lisatud titrandi ruumala · Logaritmiline sõltuvus analüüsitava aine või titrandi kontsentratsiooni ja elektroodpotentsiaal vahel. · Elektroodpotentsiaalid redokstiitrimise süsteemides Titrandi elektroodpotensiaali mõju tiitrimiskõvera kujule- Redoksindikaatorid- Üldised redoksindikaatorid: Inoks + ne = Inred, Indikaatori reaktsioon on pöörduv. Tüüpiline üldine redoksindikaator muudab värvi kui titrant põhjustab süsteemi redokspotentsiaali muutuse. Spetsiifilised: tärklis, kaaliumtiotsüanaat Ferroiini kui inikaatori omadused- ·Ideaalne redoksindikaator ·Reageerib kiirelt ja pöörduvalt ·Värvimuutus märgatav ·Lahused on püsivad, kergelt valmistatavad Difenüülamiini kui indikaatori omadused- difenüülamiin ja selle derivaadid C12H11N Võttis kasutusele Knop 1924 a., esimene redoksindikaator üldse difenüülamiinsulfoonhape
Redutseerijate standardlahused: Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt. Jodomeetria: Titrant: I2+ KI ja Na2S2O3 Indikaator: tärklis Kasutamine: Madala redokspotentsiaaliga aineid tiitritakse otse joodi lahusega Hapete määramine; oksüdeeriate määramiseks Veavõimalusi jodomeetrias: Tärklise lahus tuleb valmistada väga stabiilsetes tingimustes,selleks lisatakse kloroformi või Hg+ soola. Oksüdeerijate standardlahused: Oksüdeerijad: Kaaliumpermanganaat ja Ce(IV) Permanganomeetrilist tiitrimist saab teostada ainult lahustes mis on vähemalt 0,1M happe suhtes. Oksüdeerijatena võrdsed; Ce(IV) lahused on püsivad, KMnO4 ei ole; Permanganaadiga ei saa tiitrida lahuseid, milles on HCl. Permanganomeetria: Titrant: KMnO4, Põhiaine: Na-oksalaat Na2C2O4 Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, ...
Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa. Iga kord fikseeritakse pärast lahuse segamist juhtivus. Tiitrimist jätkatakse seni, kuni mõõtelahust on lisatud kahekordne kogus ekvivalentsega võrreldes (siin töös hapete segu korral ca 15 ml, tugeva ja nõrga happe korral ca 10 ml). Et jooned konduktomeetrilise tiitrimise graafikul oleksid sirged, ei tohi tiitrimise käigus lahuse maht oluliselt muutuda. Seetõttu peab titrant olema kontsentreeritum kui uuritav lahus. Katsetulemused NaOH M=0,1035 Tiitritud NaOH M=0,1035 Tugeva happe ja nõrga happe segu tiitrimine Tugeva happe tiitrimine tugeva alusega tugeva alusega Lisatud Mõõdetud Lisatud Mõõdetud mõõtelahus erijuhtivus mõõtelahus erijuhtivus ml , µS/m ml , µS/m
Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa. Iga kord fikseeritakse pärast lahuse segamist juhtivus. Tiitrimist jätkatakse seni, kuni mõõtelahust on lisatud kahekordne kogus ekvivalentsega võrreldes (siin töös hapete segu korral ca 15 ml, tugeva ja nõrga happe korral ca 10 ml). Et jooned konduktomeetrilise tiitrimise graafikul oleksid sirged, ei tohi tiitrimise käigus lahuse maht oluliselt muutuda. Seetõttu peab titrant olema kontsentreeritum kui uuritav lahus. Katseandmed koondatakse tabelisse. Kasutatud mõõtelahus .................. M ............................ Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , S/m 0 0,5 Märkus: Sellised tabelid koostada eraldi iga mõõdetava lahuse tarvis Katseandmete põhjal joonestatakse mõnes tabelarvutusprogrammis graafik erijuhtivuse sõltuvuse kohta lisatud mõõtelahuse mahust. Graafikule kantud punktid ühendatakse
elektrijuhtivus. Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa. Iga kord fikseeritakse pärast lahuse segamist juhtivus. Tiitrimist jätkatakse seni, kuni mõõtelahust on lisatud kahekordne kogus ekvivalentsega võrreldes (siin töös hapete segu korral ca 15 ml, tugeva ja nõrga happe korral ca 10 ml). Et jooned konduktomeetrilise tiitrimise graafikul oleksid sirged, ei tohi tiitrimise käigus lahuse maht oluliselt muutuda. Seetõttu peab titrant olema kontsentreeritum kui uuritav lahus. Katseandmete põhjal joonestatakse mõnes tabelarvutusprogrammis graafik erijuhtivuse sõltuvuse kohta lisatud mõõtelahuse mahust. Graafikule kantud punktid ühendatakse sirgetega, mille lõikepunkt annab mõõtelahuse koguse ekvivalentpunktis. Graafiku töötlemisel kasutada hästi täpse ja tiheda jaotusega telgesid, abijooni ja määrata lõikepunktid täpsusega 0,05...0,1 mL. Selleks teha graafik piisavalt suures mõõtkavas.
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Raul Jaak Ervin-Üks Jalgvärav 10b klass SIBULAST, ÕUNAST JA PIRNIST Uurimistöö Juhendaja: Ants Antiloop Viljandi 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................ 2 1.1 Lähemalt sibulast :............................................................................................. 3 1.2 Sibula toiteväärtused: ...................................................................................... 4 1.3 Sibula tiitrimine:................................................................................................. 4 Harilik pirn........
1. Analüütilise instrumendi struktuur. Defineerige analüütilise instrumendi dünaamiline diapasoon:, detekteerimispiir ja instrumendi tundlikkus. Analüütilise instrumendi skeem: Ergastus Proov Detektor allikas energia energia Ergastusallikas genereerib energiavoo, mis astub prooviga vastasmõjusse (valgus, soojus, pinge jms). detektor teisendab proovi keemilise reaktsiooni energiavoole elektriliseks signaaliks, mille suurus on proportsionaalne aatomite/molekulide arguga ja mille kuju sõltub sageli aatomite/molekulide loomusest. Detektori signaali pole enamasti võimalik ette ennustada ja seega on ta empiiriline. Dispasioon: millises väärtuste vahemikus on tulemus usaldusväärne Detekteerimispiir: vähim määratav hulk Tundlikkus: 2. Elektroanalüütiliste...
titranti aeglaselt proovile lisades kuni reaktsioon uuritava aine ja titrandi vahel on täielikult toimunud. Seejuures toimub tiitrimisreaktsioon titrandi (T, millega tiitritakse) ja analüüdi (A, uuritav aine) vahel. Mõisted ja tähised: titrandi kontsentratsioon CT, ruumala VT proovi ruumala V, analüüsitav analüüdi konts. CA Ekvivalentpunkt lisatud titrant on reageerinud uuritava ainega keemilisele reaktsioonile vastavas stöhhiomeetrilises suhtes A + T C+D Leitakse täpselt hetk, mil kogu määratav aine on titrandiga ära reageerind Tulemuste arvutamine kui 1 mool uuritavat ainet reageerib 1 mooli titrandiga cTVT = cAV
stöhhiomeetriapunktiks? Mida nimetatakse tiitrimise lõpp-punktiks? Mida nimetatakse tiitrimise veaks? Lõpp-punktiks nimetatakse hetke, mil arvatakse, et kogu määratav aine on titrandiga ära reageerinud. Püüeldakse selle poole, et ekvivalent- ja lõpppunkt langeksid kokku. Tiitrimise veaks nimetatakse erinevust ekvivalent- ja lõpp-punkti vahel. 54. Kuidas saada kindla kontsentratsiooniga titrandi lahust? Titrant on lahus, millega tiitrime. Titrant võib olla kas põhiaine omadustega või mitte. Titrandi kontsentratsiooni määramisel esineb kaks olukorda: Titrant on põhiaine omadustega; Titrant ei ole põhiaine omadustega. Lahustada sobiv kogus titranti (NaOH tugeva alusega tiitrimine, HCl tugeva happega tiitrimine) ja teha sobiv lahus. Kontsentratsioon määrata tiitrides mõnda põhiaine lahust (NaOH puhul näiteks oblikhappe lahust, hapete puhul HgO + KI). 55. Milliste omadustega aine sobib kasutamiseks põhiainena?
Näit. kui proov on läbipaistev 200 - 800 nm vahemikus, siis ei sisalda ta konjugeeritud küllastamata sidemeid, benseeni tuma, aldehüüde, keto-rühma, nitro-rühma, bromiidi vi jodiidi. Fotomeetriline tiitrimine Eelis: saab määrata värvituid komplekse. Fotomeetriline tiitrimine sobib lahjade lahuste määramiseks, kus ekvivalentsuspunkti on raske määrata. 10 a) - titrant neelab kiirgust (iga lisatud titrandi kogus reageerib ja abtsorbtsioon ei hakka kasvama enne kui analüüt on ära reageerinud). b) - reaktsiooniprodukt absorbeerib (absorbtsioon saavutab maksimumi ja jääb konstantseks, kui analüüt on ära reageerinud). c) - analüüt reageerub aineks, mis ei neela (kuna tiitrimise jooksul analüüt kahaneb, siis kahaneb ka absortsioon). d) - on kaks analüüti, milledel on erinev neeldumine, vi pärast esimese kompleksi
Seipolaarne doonor-aktseptorsideme ehk semipolaarse sideme puhul annab ühise elektronpaari vähem elektronegatiivne aatom, nagu näiteks lämmastikpentoksiidi (N2O5) ja kloorishappe puhul. Doonori oksüdatsiooniaste tõuseb 2 võrra. Koordinatiivse doonor-aktseptorsideme ehk koordinatiivse sideme puhul annab ühise elektronpaari elektronegatiivsem aatom. Aktseptor on enamasti metalliiooni prooton. Sarnane side on oksooniumioonis ja amooniumioonis. 26. EDTA kasutusalad. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises • Toiduainetööstuses – säilitusainena (värvimuutuste takistamiseks) • Põllumajanduses • Tekstiilitööstuses
Sissejuhatus 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Fosforit. Henning Brand lasi uriinil seista mõned päevad, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge vahaline aine, mis heledas pimedas- fosfor. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: or...
elektronpaaride vahel. Side tekib mitte uute elektronide juurdevõtul või äraandmisel, vaid enda elektronide ja tühjade orbitaalide „sünnipärasel” kokkusobimisel. 25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. • Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 26. EDTA kasutusala. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises • Toiduainetööstuses – säilitusainena (värvimuutuste takistamiseks) • Põllumajanduses • Tekstiilitööstuses
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY A VOLATILE HISTORY DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH 3. Keda peetaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
