12. Tuleohtlike vedelike juures ei tohi olla lahtist tuld. (ca 2m) 13. Reaktiive ei valata anumasse tagasi. 14. Kork tuleb lauale asetada alati tagurpidi. 2. Laborinõud Klaasnõud Katseklaas - Lihtsate katsete sooritamiseks Keeduklaas - Lahuste valmistamine, lühiajaline säilitamine Kolb/Kolvid - Seisu-, Kooniline-, Ümarkolb / Lahuste valmistamine, lühiajaline säilitamine Lehter - Filtrimiseks, vedelike valamiseks Jaotuslehter - Vedelike lahutamiseks (eraldamiseks) Statiiv - Katseklaaside hoidja Mensuur - Vedelike ruumala mõõtmiseks Mõõtesilinder - Vedelike ruumala mõõtmiseks Mahtpipett - Ühe kindla ruumalakoguse mõõtmiseks Mõõtepipett - Mitmesuguste vedelikukoguste TÄPSEKS mõõtmiseks (NB! Kõige täpsem) Bürett - Mitmesuguste vedelikuhulkade TÄPSEKS mõõtmiseks Mõõtekolvid - Kindla kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks Spaatel - Tahkete ainete tõstmiseks
pöörama tähelepanu ka sellele et me liiga palju ei oleks seal tuult tekitanud sest vastasel korral oleks leek ära kustunud. Muidugi järgmine kord ei tohiks me tõsta statiivi kastist välja. Seda me tegime ka puhtalt arusaamatuse tõttu. Samuti peaksime olema ettevaatlikum kõikige laborinõudega sest kui olla ettevaatamatu võivad osad asjad ümber minna või katki kukkuda. Katse 3 Filtrimine (joonis 3) 1.Eesmärk Kolmanda katse eesmärk oli eraldada vesi ja õli. 2. Vahendid: *jaotuslehter *käpp, muhv *statiiv *toiduõli *vesi *keeduklaas *salvrätik 3. Katse käik Alustuseks pidime ära võtma jaotuslehtrilt korgi. Jaotuslehter oli juba statiivile kinnitatud seda me ise tegema ei pidanud. Kontrollisime et kraan oleks kinni,seejärel valasime sisse õli ja vee. Korgi jätsime lahti, et õhk pääseks ligi. Jaotuslehtri alla asetasime keeduklaasi ja keerasime õrnalt kraani lahti toetades seda teistpoolt et klaasist lehter katki ei läheks. Siis
MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütilise proovi karbonaatse süsihappegaasi sisaldus mahumeetodil. Saadud tulemusi võrrelda käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1. Reaktsioonianum uuritava kütusega 2. Jaotuslehter katselahusega 3. CaCl2 ga täidetud U toru 4. Metallstatiiv 5. Gaasimõõtebürett klaassilindri ja nivoopudeliga 6. Elavhõbedatermomeeter mõõtepiirkonnaga 0...50 C 7. Kolmekäiguline kraan Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Kütuse mineraalosa suur karbonaatsisaldus mõjutab oluliselt kütuse põletamist ning tingib vajaduse seda arvestada näiteks kolde soojus- ja materjalibilansi koostamisel.
Laborinõud VIII klassile Purgid ainete hoidmiseks Kõik nõud peavad olema kaanega suletavad Purgid ainete jaoks Aine 1 Aine 2 Aine 3 Aine 4 Katseklaas Keeduklaas Erlenmeyeri ehk kooniline kolb Seisukolb Ümarkolb Mõõtkolb Mõõtkolb Mensuur Lehter Jaotuslehter Bürett Pipett Jahutid Liebig Graham Allihn Kuuljahuti Uhmer Statiiv Kinnitusklambrid Rõngad
Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused. Segu koosneb mitme aine osakestest, ta koostis võib muutuda ja omadused sõltuvad segu koostisest. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Vedelik + tahke, vedelikus mittelahustuv aine = setitamine/nõrutamine(suur tihedus), filtrimine(tahke aine) Mittesegunevad vedelikud = jaotuslehter Vedelik + Tahke lahustunud aine = aurustumine(tahke aine kättesaamiseks), destilleerimine (vedeliku kättesaamiseks) Füs. nähtus - ainega toimuvad muutused,kuid aine jääb samaks. Keem.Nähtus - ühest ainest saab teine. 1.Vesinik (H) 2.Heelium (He) 3.Liitium (Li) 4.Berüllium (Be) 5.Boor (B) 6.Süsinik (C) 7.Lämmastik (N) 8.Hapnik (O) 9.Fluor (F) 10.Neoon (Ne) 11.Naatrium (Na) 12.Magneesium (Mg) 13.Alumiinium (Al) 14.Räni (Si) 15.Fosfor (P) 16.Väävel (S) 17.Kloor (Cl) 18.Argoon (Ar)
Produkt pestakse veega, 10%-lise naatriumkarbonaadi lahusega ja uuesti veega. Kuivatatakse veevaba kaltsiumkloriidiga ja destileeritakse kuivast fraktsioneeriva destillatsiooni seadmest. Saagis on ligikaudu 70% teoreetilisest 3-pentanool Reaktiivid: · Bromoetaan 0,2mol · Magneesium 5,5g · Etüülformiaat 7g · Kuiv dietüüleeter 80ml Aparatuur: 250ml kolmekaelaline kolb, jahuti, magnetseguri pulk, tilklehter, termomeeter, lihtdestilatsiooni aparatuur, jaotuslehter, kolvid, mensuurid. Magneesium asetatakse kolmekaelalisse kolbi, lisatakse initsaatoriks joodikristall. Tilklehtri kaudu lisatakse magneesiumisse 20ml kuiva eetrit. Bromoetaan lahustatakse 50ml kuivas eetris ja saadud lahus valatakse tilklehtrisse. Kolbi lisatakse algul umbes neljandik lahusest ja jätkatakse lisamist tilkhaaval. Reaktsioonisegu soojendatakse kuni reaktsiooni alguseni. Mõne minuti pärast peaks algama reaktsioon: reaktsioonisegu muutub
Kasutatavad vahendid Statiivid, magnetsegaja, käpad, rõngaskäpp, muhv, ümarkolb, destillatsiooni pealis, digitermomeeter, õlivann, jahuti, veevoolikud, alonz, destillaadi vastuvõtja, kumm, klotsid, jaotuslehtrid, katseklaasid, pipett, kolmnurkne väike kolb, fooliumi tükk, rotaatorauruti. Katseseadmete joonised 1 magnetsegaja 2 ümarkolb (fotol on ümarkolb õlivanni sees) 3 - destillatsiooni pealis 4 jaotuslehter 5 jahuti 6 alonz 7 - destillaadi vastuvõtja Eksperimendi kirjeldus 1. Mõõdan 8 ml eukalüptiõli ja panen katseklaasi, kaalun eukalüptiõli massi, milleks on 8,66 grammi. Eukalüptiõli on kollakas-pruunika värviga vedelik. 2. Destilleerimisseadme paigutamine. Tõmbekapis asetan magnetsegaja statiivi ees. Statiivi külge panen muhvi ja selle otsa omakorda käpa, mis hoiab ümarkolbi. Ümarkolbi
Mida aluselisem on lahus, seda suurem osa on temas hüdroksiidioonide sisaldus. Aluseliste lahuste pH>7 7. 1) Setitamine ja nõrutamine: aine ei lahustu vees ja sade settib põhja 2)Aurutamine-vesi läheb kaotsi,kuumutamiseks sobib keeduklaas või portselan kauss 3)Filtrimine-vajalikud vahendid(filterpaber,filter,kooniline kolb).Saadakse kätte nii lahusti, kui sademed.Sade võib olla hõljuv.Läbi filtri läinud vedeliku nimetatakse filtraadiks. 4)Eraldamine jaotuslehtriga-jaotuslehter sobib teineteises mittelahustuvate või segunevate ainete eraldamiseks. 5)Destilleerimine- sobib lahustunud aine ja lahusti eraldaiseks ,saab kätte lahuse ja lahusti.
Töövahendid: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: statiiv ja rõngas Eppendorfi tuub mõõtsilindrid planaarkromatograafiaplaat uhmer ja uhmrinui voolutusnõu koos kaanega süstal ja filterpaber pliiats, joonlaud, pintsetid, spaatel jaotuslehter automaatpipetiotsikud keeduklaas Kasutatavate kemikaalide füüsikalised omadused ja ohutus: Kemikaali nimetus ρ (g/cm3) Lahustuvus vees tkeem (°C) Heksaan 0.655 ei lahustu vees 68 Etüülatsetaat 0.897 lahustub vees 77.1 Etanool 0.789 lahustub vees 78.37
(FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid meres.) 2. Laboratoorne töö nr.2 .1. Ainete eraldamine segudest. Töövahendid: Statiiv, statiivirõngas, ristmuhvid, lehter, keeduklaasid, klaaspulk, jaotuslehter, filterpaber, portselankauss, segu-koosneb toiduõlist ja soolveest ning vee ja liiva segu. Katse 1. Lahustumatu aine eraldamine segust. Tegemist oli vee ja liiva seguga, Vesi valgub läbi filterpaberi välja kuid liiv ja filterpaberile pidama. Filterpaber eraldas suuremõõtmelised osakesed. Katse 2. Vastastikku lahustumatute vedelike eraldamine jaotuslehtriga ja lahustuva soola eraldamine vee aurustamisega. Eraldamsime jaotuslehtri abil soolvee ja õli omavahel
Väävelhape: H314 (põhjustab nahal kõrvetusi ja silmade ärritamist), P260 (mitte hingata tolmu/auru/gaasi) Naatriumkarbonaat: H319 (põhjustab rasket silma ärritust) Kasutatavad vahendid Statiiv, käpp, rõngaskäpp, muhv, ümarkolb, klaaslehter, spaatel, püstjahuti, kolbid, magnetsegaja, magnetsegaja pulk, jaotuslehter, õlivann, veevoolikud, jäävann, paber, lehter, vatt, jahuti, destillatsiooni pealis, alonz, destillaadi vastuvõtja, kumm, klotsid, rotaatorauruti, digitermomeeter, termomeeter. Eksperimendi kirjeldus 1. Asetan statiivi, selle külge muhvi koos käpaga. Statiivi juurde asetan magnetsegajat. Kaalun ära 9,052 g propaan-2-ooli, 16 g etaananhüdriidi ja panen need komponendid ümarkolbi
Ainete segu Aine, mis koosneb erinevate ainete osakestest. Puhaste ainete omadused · Agregaatolek · Iseloomulik lõhn, värv, maitse · Tihedus, ühik: · Sulamis- ja keemistemperatuur · Kõvadus Vastupidavus lõikamisele, kriimustamisele · Tugevus Vastupidavus painutamisele Segude lahutamise võtted · Setitamine ja nõrutamine · Filtrimine · Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada.
Lahustumist saab kiirendada segamisel, soojendamisel ja peenestamisel. Tahketa ainete lahustuvus temp. Tõstmisel kasvab, gaasidel väheneb. Ainete eraldamine segudest: Setitamine ja nõrutamine vedeliku eraldamiseks mittelahustunud tahketest ainetest(jämedateralised ja suure teihedusega tahked ained). Setitamine on tahke aine sadenemine ja nõrutamine vedeliku eraldamine sademest. Filtrimine hõljuvate tahkete mittelahustunud ainete eraldamiseks lahusest. Jaotuslehter mittesegunevate vedelike eraldamiseks teineteisest (nt vesi ja bensiin). Põhineb vedelike erineval tihedusel. Aurusatmine vedelikus lahustunud tahke aine kättesaamiseks nt mereveest soola saamiseks. Destilleerimine lahusti eraldamiseks lahusest. Seisneb vedelike aurusatmises ja sellele järgnevas kondenseerumises. Aatomid ja keemilised elemendid Aatom üliväike ja neutraalne aineosake, millest koosnevad kõik ained. Läbimõõt ~10 -7 cm
Ekstraheeriva lahusti valik: Lahusti peab võimalikult hästi lahustama meid huvitavat komponenti (teisi halvasti). Lahustite omavaheline lahustuvus olgu võimalikult väike (alla 10%). Tihedus võimalikult erinev (soovitavalt suurem) põhilahustist. Inertne. Ohutu ja odav. Kihtide eraldumine: Kihid eralduvad kiiremini, kui: vedelike tihedused on erinevad; jaotuslehtri kork on avatud; kopsida sõrmega jaotuslehtri alaosa; keerata jaotuslehter horisontaali ja keerutada ("veeretada") aeglaselt ümber telje; tsentrifuugida. Emulsiooni teke: Emulsioon kipub tekkima, kui: vedelike tihedused on lähedased; veekeskkond on aluseline. Emulsiooni lõhkumiseks võib proovida lisada mõnda inertset anorgaanilist soola, nt. Na2SO4. Jaotuslehtri tilkumine võib põhjustada olulise analüüsivea, kuna uuritav aine on orgaanilises faasis üsna kontsentreeritult. Tilkumise vältimiseks: lasta välja ülerõhk; määrida kraan (NB
annaabi.ee 
