Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560. aastal õnnestus Moskva vürstiriigi armeel Viljandi vallutada.
Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik 1227-1558- 1238- Konflikt Liivi ordu ja Taani vahel, mida reguleeris Stensby leping 1248-Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (nt. Tallinnal oli Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigus 1248) 1343 23.apr.Jüriöö ülestõus 1345-saaremaa ülestõus 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa 1404- linnavalitsuse hoone (Tln.-s 1404 gootikas + raeapteek 1422) 1421- Maapäeva teke 1492- lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi 1502 1517- algatajaks Martin Luther 1517 Saksamaal - inimene saab õndsaks vaid usu läbi ja usutõe allikaks on Piibel 1523- said populaarseks jutlustajad oma uuendusideedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel(Vana liivimaa) 1525-pildirüüsted suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) 1525 vanim
· Kohalikud sakslased palusid ülestõusnute vastu abi ordumeister Burchard von Dreilebenilt. · Ülestõusnud valisid 4 üldjuhti, keda kroonikas nimetatakse 4 kuningaks, kuid kes tapeti koos kolme saatjaga Paides. · Orduväed purustasid lahingutega harjulaste maleva Kämbla külas, Kanaveres, Tallinna all, appikutsutud väed märkimisväärset rolli ei etendanud. · Ülestõus Saaremaal algas 24. juulil 1343. · Ülestõusnud Saaremaal asusid piirama Pöide ordulinnust, mis 8. päeval alistus ning linnusest lahkujad loobiti kividega surnuks. · Ülestõusu mahasurumiseks korraldasid orduväed Saaremaale kaks sõjaretke 1344 lõpus ja 1345 alguses, ülestõusu juht Vesse poodi üles. · 1346. müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa Saksa ordule. Millised võisid olla ülestõusu põhjused? Eestlaste olukord oli halb ning taheti oma iseseisvust taastada(?). Millised oli 3 maakonda, kus 1343.a. ülestõus toimus?
Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult Poola võimu alla 1561, Poola kuningas kinnitas Liivimaa aadli privileegid, usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid. Põhilise sõjalise jõu siin piirkonnas moodustasid kohalikud ,mõisamehed, st endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. Ivan Julm
Taani kuningas tahtis eestit hea hinnaga maha müüa. Ülestõus algas Jüripäeval 23. aprillil. Abi paluti turu foogtilt, kes oli rootsi kuninga soome asehaldur. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Ordumeister oli Burchard von Dreileben. Läbirääkimised toimusid 1343a 4 mai. Kohal oli ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Aga tema kirjutised on moonutatud ordu tegude õigustamiseks. Kanavere lahing. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit.(24.juuli). Asuti piirama Pöide ordulinnust. Sakslased kutsusid abiväge. Eestlased kindlustasid ennast Varbola ja Loones linnustes. Kolm aastat hiljem ründasid nad saaremaad(kuna enne polnud korralikku jääd).ja ründasid linnust Karjas. Pealik Vesse poodi üles. Maarahvas XIV-XVI saj Peale ülestõusu arvestati talupoegade õigustega palju vähem. Haagi-ehk adrakohtunikud. Pagenud talupoegade otsimiseks ja tagasitoomiseks palgatud inimesed. Üksjalgade kiht adratalupoegade lased kes koju ei mahtunud ja ise talu rajasid
Natuke Paidest. Paide asub Kesk-Eestis. Pide teine nimi on Eestimaa Süda. Paide o n väga rikka ja kaugele ulatuva ajalooga. Paide ajalugu saab oma juured juba 1265. aastal, mil ordumeister Konrad von Mandern asus Paidesse uhket ordulinnust ehitama. Sellest vallitornist, mis on sõdade ja rüüsteretkede tõttu mitmel korral maatasa tehtud, ent siis jällegi kõige kiuste üles ehitatud, on saanud nii Paide linna kui kogu Järvamaa sümbol. Paidel on olnud väga palju erinevaid nimesid, selliseid nagu Wittenstein, Weissenstein, Paede ning lõpuks kujunes välja praegune nimetus Paide.
aitama. Kõike toimuvat oli jälginud Liivi orduriik. Too otsustas sekkuda. Eestlased, nähes ja kuuldes sellest, soovisid läbirääkimisi. Läbirääkimised toimusid Paides 1343. aasta 4. mail. Eestlasi esindas seal nende 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Kohale oli tulnud ordumeister isiklikult koos oma saatjaskonna ja oma kroonikuga. Pärast sõnelemist tekkis relvakähmlus, kus eestlased hukkusid. 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama Pöide ordulinnust. 8 päeva hiljem olid piiratavad nõus alistuma tingimusel, et neid lubataks linnusest vabalt lahkuda. Kui nad aga linnusest väljusid, loobiti nad kõik kividega surnuks. 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Alusati Karja linnuse piiramist. Linnus lõpuks vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi kinniseotud küünarnukkepidi üles. Seejärel käsutati saarlased, kes parajasti Kuressaare piiskopilinnust ehitasid Maasilinna karistuslinnsut tegema.
Sealsed 28 munka tapeti. b) Tallinn- Tallinna alla kogunes 10 000 eestlast, kes kõik soovisid linna vallutada c) Paide- Seal peeti läbirääkimisi, kus osalesin kõik neli eesti kuningat ning ordumeister. Esimesed tapeti. d) Kanavere- Paides koondunud ordu väed põrkasid kokku eestlaste väega, eestlased kaotasid. e) Sõjamäe- Toimus suur lahing eestlaste ja orduväe vahel. 3000 eestlast põgenes sohu, kus nad kõik tapeti f) Pöide- ülestõusnud saarlased piirasid Pöide ordulinnust, saarlased võitsid. 6. Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Eestlased palusid ja said abi Turu foogtilt, seda küll kahjuks liiga hilja Tln sai abi Liivi ordult. 7. Aadlikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, kinkida, vahetada või pärandada. XVI saj. alguseks oli enamik eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. 8. Vana-Liivimaa maapäevi hakati pidama 1421. a. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid
Paides 1343 4.mai. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, milles eestalste esindus tapeti. Ordu pealetung. Lahing Kanavere küla lähedal eestlased põgenesid soo peale ja lühikese ajaga langes neist 3000. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit. 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõvõimu peamist tugipunkti Pöide ordulinnust. 8 päeva piiramise järel alistuti ja neil jubati linnusest vabalt lahkuda. Kui nad linnusest väljusid, loobiti nad kividega surnuks. 1344 rünnati hästi kindlustastud Karjalat. 1345 algul koondas Liivi ordu väed lõplikuks löögiks. Kokkuvõte. 1343.a. jüriööl Harjus alanud vabadusvõitlus kestis ligi 2 aastat ja haaras otseselt 3e suurt maakonda. Eesmärgiks oli kaotatud vabaduse taastamine. Jüriöö ülestõus oli muistse vabadusvõitluse jätk, selle lõppvaatus.
3) Talinn oli jaganud kaheks eraldi linnaks - All-Linnaks ja Toompeaks. #Linnused olid keskaja Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu- ja halduskeskused, kus asusid valitseja enda ja tema kaaskondlaste eluhooned ja kus oli võimalik varusid säilitada. Livimaal oli peamine linnuste ehitaja Saksa ordu, kel oli umbes 60 suuremat kindlustatud punkti, kokku moodustasid need ühtse kaitsesüsteemi. Eesti alal püstitati keskaja jooksul 17 ordulinnust. Ka Livimaa olid kaetud tiheda kindlustatud tugipunktide võrguga, Eesti alal oli umbes tosin piiskopilinnust. Lisaks suurtele maaisandatele püstitasid endale linnuseid ka vasallid. Keskaeg 4) Linnavalitses Tallinna raad-linna, koopteerimise teel täiendatav võimuorgan, koosnes rikkamatest kaupmeestest Bürgermeistritest, kes olid rae juhastuse liikmed ning sündekust, kes oli rae koosseisu kuuleiv, jurist ja seduste tundja.
tagasi saada seda tõestab nii maakondade-vaheline koostöö kui ka rahvusvaheline toetus Rootsist ja Venemaalt konflikti kronoloogia: 1343. 23. arpillil algas ülestõus Harjumaalt (Padise kloostri vallutamine) 4. mail toimusid Paides läbirääkimised orduga, mille käigus tapeti eestlaste kuningad 11. mai Kanavere lahing 14. mail lahing Tallinna all 24. juuli saarlased piiravad Pöide ordulinnust 1344. veebruaris vallutavad Saksa väed Karja linnuse, kuid pöörduvad kevadel mandrile tagasi 1345. pöördusid Saksa väed tagasi ja alistasid Saaremaa lõplikult Jüriöö ülestõus olimaha surutud. tulemused: jõudis lõpule Eesti ala alistamine hakkas kujunema pärisorjuslik kord 1396. Liivi ordu sõjakäik Tartu piiskopkonna vastu 1480. Ordu ründab Pihkvat, ei valluta 1481. venelaste rünnak, põletati Viljandi 1501
Abiväed Rootsist jäid hiljaks ning läksid koju tagasi. · Abi palutati ka venelastelt. Mai lõpus tungisid 5000-meheline Pihkva vägi Tartu piiskopkonda kuni Otepääni. Sakslastel tuli nüüd oma väed koondada Lõuna-Eestisse. Kuni pihkvalased tagasi pöörasid, olid eestlased saanud siiski korraks vabad käed. Saarlaste ülestõus. 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti Pöide ordulinnust. 8 päeva kestnud piiramise järel alistusid selles olijad tingimusel, et neil lubati vabalt lahkuda, kuid kui nad välja tulid, loobiti nad kividega surnuks. Vaatamata edule Tallinna all, kujunes olukord ordule äärmiselt keeruliseks. Jõud olid otsakorral ning ordumeister pöördus tungiva abipalvega Saksa ordu kõrgmeistri poole. Oktoobri lõpul saabus suur abivägi, mkille põhijõud liikus novembris Harjusse, ähvardades tappa kõik elanikud
Miks – ettekäändeks oli „Tartu maks“, mis tuli tasuda Tartu piiskopkonnal Vene tsaarile. Tegelik põhjus oli võimu ja maa-alade suurendamine. Kaubandusteed käisid siit läbi ja teised riigid tahtsid kaubandustulusid. 22. jaanuaril 1558 tungisid Moskva väed Tartu piiskopkonda ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. Paari kuu pärast asuti Narva ordulinnust piirama. Juulis saadi ka Tartu. Esimene Vana-Liivimaa riigist oli langenud venelaste kätte. Saksa ordu läks 1559 Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. 1559. aatsal ostis Taani Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna. 1560. aastal toimus Härgmäe lahing (oru vs venelased), kuid ordu sai lüüa. Samal augustikuul said Vene väed ka Viljandimaa. Sügisel oli talurahva ülestõus, kus
hävitava löögi. Liivimaa orduharu side Preisi keskvalitsusega hakkas nõrgenema. 15.sajandil kujunesid Liivimaa suhted Leeduga aga heaks. 15.sajandi teisel poolel kerkis uus oht Liivimaale. Nimelt hakkasid Moskva vürstid endaga liitma uusi alasid. 1478.aastal allutasid moskvalased Novgorodi. 1481.aastal tundsin liivlased esimest Moskva, Novgorodi, Pihkva ühendatud vägede rüüstavat jõudu. 1492.aastal lasi Ivan III rajada otse vastu Narva ordulinnust Ivangorodi. 1494.aastal suleti Hansa kaubakontor Novgorodis, vangistati 48 saksa kaupmeest ning nende vara. Liivimaa meister Wolter von Plettenberg püüdis siseolusid ületada ja koguda kokku kõik, et astuda vastu venelastele. 1501.aastal sõlmisid liivlased ja leedukad liidu, et lüüa venelasi, mis ka õnnestus Smolina järve ääres. 1503.aastal sõlmiti 6 aastaks vaherahu, mida pikendati kuni Liivi sõja puhkemiseni. 5. Läänikorraldus Liivimaal.
20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks.27. juunil 1934 avati linnuses postiagentuur Kuressaare Loss. 7 8 Paide Ordulinnus Paide ordulinnus (saksa Weissenstein; alamsaksa Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.Paide Vallimäele hakati ordulinnust rajama 1265. aastal. Samas kohas võis varem asuda eestlaste muinaslinnus. 14. sajandil asuti linnust laiendama ja sellest kujunes oma keskse asukoha tõttu oluline sõjaline tugipunkt. Viimased suuremad kindlustustööd tehti 16. sajandi lõpul. Linn ja linnus said rängalt kannatada Rootsi-Poola sõjas, misjärel jäi linnus varemetesse.Vallimägi korrastati ja linnuse peatorn (Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn) restaureeriti 19. sajandi lõpul.
jüriööl oli traditsiooniks tuld teha. eestlaste suur märgutuli ei äratanud mõisnikes esialgu mingitkahtlust) · Tallinna ja Haapsalu piiramine, järgnes abi ootamine Rootsist-Soomest · ordu ja eestlaste kohtumine Paides, eestlaste neli kuningat ja nende saatjad mõrvati · Sõjamäe lahing Tallinna all (14. mai 1343) - tapeti 3000 eestlast · ülestõusu algus Saaremaal (24. juuli 1343) saarlased piirasid Pöide ordulinnust ning andsidlubaduse, et kaitsjad võivad vabalt lahkuda, ent pildusid nad pärast kantsi loovutamistkividega surnuks · Karja Kooljamägede lahing Saaremaal (1344. a) saarlaste kuningas Vesse langes vangining tapeti · saarlaste alistumine (1345. a väga rasked tingimused, ent alistumine oli siiski lepinguline;saarlased pidid loovutama relvad ning karistuseks ehitama Saaremaa ordualale Maasilinnakindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskoplinnuse
Kanavere küla lähedal rabas toimunud lahingus orduväed jäid peale. Uues lahing 7 km Tallinnast Sõjamäel eestlased said siin lüüa, kuid malevat täielikult hävitada ei suudetud. Ordumeister võttis Tallinna all vastu Taani kuninga esindaja, kel ei jäänud muud üle kui anda end ordu kaitse alla. Harju-Viru asehalduriks nimetati Goswin von herike. 18.- 19. mail jõudisd kohale Rootsi väed kuid hilja. 24. juulil 1343 algas ülestõus Saaremaal. Sakslased tapeti, asuti piirama Pöide ordulinnust. Saaremaa vabastati. Ülestõus jätkus ka Harju-Virus. Ordu pöördus abipalvega Saksa ordu korgmeistri poole, oktoobris saabus abivägi. Eestlased olid kindlustanud end 2 linnuses Varbolas ja Loones. Linnused lõpuks vallutati. 1344. tungisid orduväed Saaremaale, vangi langes saarlaste vanem Vesse (piinati surnuks). 1345 oli ordu uuesti Saaremaad alistamas, saarlased sõlmisid rahu. Jüriöö ülestõusu peetakse muistse vabadusvõitluse jätkuks. Ka veel sajand hiljem ei olnud
Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani müüb oma valdused Saksa ordule, sest ei olnud enam suuteline Eestimaad enda käes hoidma, kes omakorda Liivi ordumeistile, kes oli tunduvalt kindlakäelisem kui Taani kuningas. (19 000 kölni marka-4000 kg hõbedat) Bartholomäus Hoeneke – kroonik, kes oli kohal Paides, kuid ta edastas nähtut siiski moonutatult, õigustades ordu käitumist Saarlaste ülestõus – asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Pöide ordulinnust. Piiramine kestis 8 päeva, sees olijad alistusid, linnusest väljudes loobiti nad kividega surnuks 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale, ründasid Karja linnust, linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse Ordu võit ei olnud lõplik, sest ilmade soojenemine sundis lahkumisega kiirustama. 1346. aastal – Taani kuningas müüs Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule,. 1347. aastal – Harju-Viru läks Liivi ordumeistri võimu alla, kes oli
· Täpselt kokkulepitud ajal jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kahjuks aga olid sündmused arenenud loodetust kiiremini ja abiväed pöördusid koju tagasi. · Mai lõpul tungis 5000 meheline Pihkva vägi Lõuna-Eestisse kuni Otepääni (eestlased olid neil abi palunud), ordu koondas oma väed Lõuna-Eestisse. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit: · 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal, asuti piirama Pöide ordulinnust. Peale 8 päeva piiramist linnus alistus. · Samal ajal jätkus aga ülestõus ka Harjus, kus eestlased olid Vallutanud Varbola ja Loone linnused. Oktoobri lõpul saabunud Saksa ordu abivägedega õnnestus need vallutada. · 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed Saaremaale, kasutades ära külmunud merejääd. Rünnati kindlustatud linnust Karjas, mis suurte kaotustega vallutati, saarlaste kuningas Vesse poodi. Soojad ilmad
· Täpselt kokkulepitud ajal jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kahjuks aga olid sündmused arenenud loodetust kiiremini ja abiväed pöördusid koju tagasi. · Mai lõpul tungis 5000 meheline Pihkva vägi LõunaEestisse kuni Otepääni (eestlased olid neil abi palunud), ordu koondas oma väed LõunaEestisse. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit: · 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal, asuti piirama Pöide ordulinnust. Peale 8 päeva piiramist linnus alistus. · Samal ajal jätkus aga ülestõus ka Harjus, kus eestlased olid Vallutanud Varbola ja Loone linnused. Oktoobri lõpul saabunud Saksa ordu abivägedega õnnestus need vallutada. · 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed Saaremaale, kasutades ära külmunud merejääd. Rünnati kindlustatud linnust Karjas, mis suurte kaotustega vallutati, saarlaste kuningas Vesse poodi
eestlaste poolt oli väga tähelepandav sõjaline saavutus. Paides toimusid läbirääkimised eestlaste juhtide ja ordu tähtsamate isikutega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskinud saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, selles tapeti eestlaste esindus. Kanavere küla lähedal toimus suur lahing, mille võitis ordu. Sõjamäe kõrgendikul toimus lahing, mille ordu võitis ülekaalukalt, eestlaste malev sai väga tugevasti lüüa. Pöide ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid. Karja linnust ründas ordu terve päeva ja vallutas selle suurte kaotustega. Vesse saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. Maasilinna tuli saarlastel ehitada odrule karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 13. Linnad keskajal Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum. Tallinn sai linnaõiguse 1248.aastal
14. mail toimus Lasnamäe klindil Sõjamäel otsustav lahing, mis muutus verepulmaks kohe algul pagema pöördunud eestlaste maleva kallal. Tapeti 3000 eestlast. Kokkulepitud ajal mõni päev-hiljem saabunud rootslased pidid tühjade kätega lahkuma. Mingit kasu polnud ka Vene vägede sissetungist Tartumaale. Ülestõus polnud siiski veel kaugeltki maha surutud ja Liivimaa Ordul tuli Saksa Ordult kiires korras abi paluda. 24. juulil algas ülestõus Saaremaal. Saarlased piirasid Pöide ordulinnust, lubasid kaitsjail vabalt lahkuda lasta, ent pildusid nad kantsi loovutamise järel kividega surnuks. Nii et mitte ainult sakslased ei murdnud oma lubadusi. Orduväed laastasid kõigepealt põhjalikult Harjumaad ja vallutasid sealsed eestlaste linnused. Saaremaale tungiti alles 1344. aasta veebruaris. Otsustav võitlus peeti Karja Kooljamägedes (mis sai oma nime just selle lahingu pärast)
Kuigi eelnevatel läbirääkimistel polnud eestlased nõus alistuma, nõudsid ordu sõjamehed oma sõprade ja sugulaste tapjate karistamist. Eestlased hakkasid kohe soo peale põgenema, aga see ei aidanud, lühikese ajaga langes neid 3000. Eestlaste malev ei hävinud siiski täielikult. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal. Saarlaste olukord oli vabam kui mandrieestlastel. Asuti piitama Pöide ordulinnust, 8 päeva järel alistusid selles olijad tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui nad aga linnusest väljusid, loobiti kõik kividega surnuks. Olukord kujunes keeruliseks. Ülestõus jätkus Harjus ning mujal. Jõud olid otsakorral ja ordumeister pöördus abipalvega Saksa ordu kõrgmeistri poole. Oktoobri lõpul saabus suur abivägi, mis ähvardas Harjus kõik elanikud tappa. Harjulased kindlustasid end Varbola ja Loone kindlustes. Harjumaa laastati väga metsikult. Alles 1345. a
Kandus edasi Läänemaale (Haapsalu rüüstamine) Paide läbirääkimised: Eestlased (4 kunni ja 3 sõjasulast) kutsuti sinna ning surmati, tuues ettekäändeks kättemaksu oma sugulaste tamise eest. 4. mai 1343. Bartholomäus Hoeneke: Kroonik, kes oli arvatavasti ise Paide läbirääkimistel kohal, andes seda sündmust siiski edasi moonutatult, kuna oli Ordu poolt. Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn: Saarlased tõusid ülesse. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Pöide ordulinnust (VÕIT). Talv oli pehme, ning alles 1344. aasta veebruaris võisid Ordu väed tungida üle jää Saaremaale. Terve päeva rünnati linnust Karjas (KAOTUS)- Vesse poodi küünarnukke pidi ülesse. Järgmisel aastal rüüstati tugeval ning Saarlased sõlmisid vaherahu, halbadel tingimustel. Pidid ehitama ka karistuslinnuse- Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj Talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu: Õigusi tugevalt kitsendati. Linnade kasv
tegelaseks Kestutise poeg Vytautas. Leedus oli muidu Jogaila poolt asevalitsejaks jäetud Jogaila vend, millega ei leppinud Vytautas. Otsis liitlaseks Saksa Ordu, kellega uuendas kunagist liitu. Vilniust hõivata ta ei suutnud, kuid saavutas olulise ülemvõimu Leedus. Jogaila oli sunnitud Vytautasele andma Trakai vürstkonna ja tegeliku võimu Leedus, lubadusega alluda Poola kroonile. Seejärel põletas Vytautas jällegi 3 ordulinnust ja naases Trakaisse. Jogaila andis Vytautasele eluaegse ja hiljem ka pärandatava suurvürsti tiitli. 1396 põgenes Leetu Kuldhordi Khaan Thokanus, kes purustatud Timuri poolt lubas Vytautasele kogu Venemaa, kui see teda toetab. Vytautas sõlmis vaherahu Orduga ning suunas lahingud itta ja läks Krimmi. Eduka idapoliitika nimel oli ta nõus loovutama osa Leedust. Kokkuleppes Liivi Orduga lubas ta osa Zemaitiast. Zemaitias oli aadli osatähtsus väiksem ja domineerisid vabad ja jõukad talupojad
ordule. Eestlaste pealikud ei tahtnud orduga sõdida ja nõustusid läbirääkimistega, kus nad kahjuks tapeti. Ordu väed hakkasid Tallinna peale liikuma. Seal anti ülestõusnutele tugev hoop ja nad löödi laiali. Teine vägi liikus läänemaale teist ülestõusu maha suruma. Vahepeal aitasid venelased 5000 pealise väega eestlasi Lõuna-Eestist, mis sundis sakslased sinna minema. 24. juulil alustasid saarlased oma ülestõusuga. Piirati Pöide ordulinnust ja ka vallutati see. Taani abiväed hävitasid ja laastasid Harjumaa täielikult ja siis liiguti Saaremaale, kus Taani vägesid saatis edu. Saaremaa sunniti alla andma. PT 17. Haridus ja kultuur Koolid olid seotud tihedalt kirikuga ja peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikoolides õpiti ka aga Saksamaal. Kõrgharidus oli siiski kättesaamatu ja kallis. Taheti asutada kohapeal kõrgemat ladinakooli. Seal saaksid talulapsed
Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii lootsid kuningad saada ajapikendust apivägede päralejõudmiseks. Eestlaste kuningate tapmine - 1343 aasta 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses saabusid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge kus eestlaste esindus tapeti. Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. Pöide -ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. Karja - 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. Vesse - saarlaste kuningas poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi üles(WTF?) pärast Karja linnuse vallutamist. Maasilinn - saarlastel tuli
toimuvatele läbirääkimistele. Nii lootsid kuningad saada ajapikendust apivägede päralejõudmiseks. *eestlaste kuningate tapmine- 1343 aasta 4. mai kohtumisele Paide ordulinnuses saabusid eestlaste poolt 4 kuningat koos 3 sõjasulasega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge kus eestlaste esindus tapeti. *Bartholomäus Hoeneke- kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. *Pöide-ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. *Karja- 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare
o Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. o Kui ordu oli Paides ridu koondanud, mindi Tallinnasse, kokupõrked ei jäänud tulemata- Kämbla küla. o Sõjamäe lagentikult peeti maha veel üks lahing, kus hukkus 3000 eesti ülestõusnut, nad taandusid rappa o 18 ja 19 mail jõudsid ka Rootsi väed kokkuleppe kohaselt, kahjuks pidid nad samamoodi lahkuma. o Pöide -ordulinnust piirasid saarlased, pärast 8 päeva seesolijad alistusid, tingimusel, et neil lubatakse vabalt lahkuda. Kui linnusest väljuti, loobiti kõik kividega surnuks. o Kuna ülestõusus ei lõppenud ja ordu jõud vähenes, kutusid nad appi saksa ordurüütlid. Eestlased koonsuid nende eest pakku arvatasti Vambola ja Loonese linnustesse. Ordul õnnestus need vallutada. o Karja - 1344 toimus pealetung
saj: 10 000 - 12 000). Lübeck (30 000 - 40 000). Suurem osa linnadest on pisemad, mõnesaja elanikuga. Lisaks linnadele on olemas veel Alevid, mida arvukalt, kuid mõndades mainitud neis ka bürgermeistreid ning omavalitsuse algeid ja elemente. 14. sajandi II poolel oli Liivimaal katku epideemia, mille tõttu linnade kiire areng jäi seisma, alevid kaovad kaardilt ära, väikelinnad kaovad kaubandusest kõrvale ning jäävad kohalikeks keskusteks: Viljandi (teenindas ordulinnust), Haapsalu (sadam), Pärnu (Kaupleb ainult villa ja viljaga). Oluline alev oli keskajal Valga, sest ta oli piiripealne alev (ordu ja Tartu piiskopkonna vahel). Valga alev pidi olema piisavalt suur, sest ta sai ära mahutada maahärrat koos oma õukonnaga. Linna õiguse sai alles Stefan Bathory'ilt Liivi sõja ajal. Linnade olemasolu õiguslikud raamid- 1270. aastal Riia sai Hamburgi õiguse, mille järgi loodi Riia õigus, mis anti enamikule Liivimaa linnadest. 1248. aastal Tallinn sai
Mõlemad olid huvitatud Riia linna majandusliku ülemvõimu piiramist ja tahtsid seda endale. Kes oma Riiat see omas Liivimaad. Vahetult pärast läti hõimude vabadusvõitluse lõppu , pärast semgalite lõpliku alistamist 1290 kui 10000 semgalit põgenesid leetu. Ordu alustas jõupingutusi Riialinna kaubandusliku õiguse piiramist, tahtis kehtestada kontrolli Vaina jõe kaubandusele. Riialased olid valmis selle eest võitlema, 1297 ründasid nad Riia linna ordulinnust, vallutasid selle ja tegid maatasa. Sõlmisid riiglased liitlaslepingud nii riiapiiskiopi, saare-lääne ja tartu piiskopiga välja arvatud Kuramaaga. Liit pidi tegutsema ordu vastu. Ordu oli sellest liivlaste väljaastumisest tabatud ja vastusammud järgnes alles 1298 kui suunduti Riia piiskopi ja lääne-saare piirskopi vastu. Linnused vallutati ja hävitati , riia piiskop sattus vangi ja pidi kirjutama allaalistumislepingule. Kõik sõlmisid orduvägedega rahu peale riialastest
annaabi.ee 
