,,Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni" 1227. aastal muistse vabadusvõitluse kaotamise tulemusel jäid eestlased ilma oma vabadusest ja olid sunnitud leppima võõraste võimu jäämisega põlistele aladele. Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg, rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade olukorras suuri muutusi. Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või saksastuda. Eestlased olid sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende...
Rootsi vallutused seadustas Altmargi vaherahu (1629). Kui võim lõpuks üle maa rootslaste kätte jäi, olid sõjad ja taudid aastakümneid maad rüüstanud ja elanikkonda hävitanud ligi 2/3 võrra. Hinnatakse, et eestlaste arv oli langenud umbes sajale tuhandele. See oli üks rängematest madalpunktidest eestlaste ajaloos (teine järgnes umbes sada aastat hiljem, peale Põhjasõda). Talupoegade olukord rootsi ajal oli rängemgi kui orduaja lõpuaastail. Ometi nimetas rahvasuu seda aega veel kaua "vanaks heaks rootsi ajaks". Siiski oli ilmne, et "vana hea rootsi aeg" oli talupoegadele parem, kui sellele eelnenud väga raske sõdade aeg ja kindlasti parem, kui sellele järgnenud "vene aeg". On oluline rõhutada, et noil aegadel ei valgunud Eestisse palju võõraid asukaid. "Paruneid" oli vaid mõni tuhat ja päevakorral ei olnud eriline saksastamine, rootsistamine ega mistahes võõra keele ja kommete pealesurumine
kultus. Pühalikult hakati lootma samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjatelt. Austades salaja edasi pühasid hiisi, puid, allikaid, kive ja jõgesid, tuues neile ohvreid. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse. Enne ei tuntud ka nõidu, kui kuradi käsilasi, mistõttu algas nende tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused olid ladinakeelesed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust, mille tõttu jäi eestlaste teadmine ristiusust väikeseks. Keskaegne kool oli lahutamatule seotus kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikooli haridust oli võimalik saada Saksamaal. Kaubandusliku tõusus ajal vajasid lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linna- e
Eesti talupoegade pärisorjus sai alguse orduaja lõppedes peale muistset vabadussõda, kui Eesti oli jaotatud nelja võimu vahel, see tähendab, et siin aladel oli palju võõrvalitsejaid. Aadlid olid talupoegadele seadnud piisavalt hiiglaslikud koormised, et nood ei suutnud tasuda- jäädi võlgu ja nälga. Kuna talupojad olid suuresti, siis öeldi neile, et nad ei tohi maalt enne tagasi maksmist lahkuda- nii tekkis sunnismaisus. Seejärel hakkasid mõisnikud kutsuma talupoega juba enda omandiks. Nüüdsest võis neid osta, müüa, vahetada ning ka peksta- kodukariõigus. Talupoegadele seati mitmeid koormiseid, mille hulka kuulusid andamid, mis tähendas enda saagist kindla osa ära andmine. Veel oli pidid talupojad tegema teotööd, mis koosnes raskest rakmeteost, kus talupoeg pidi mitmeks päevaks mõisa minema hobusega. Oli ka kergem variant- jalategu, kus talupoeg läks ilma hobuseta jalgsi mõisa tööle. Lisaks pidid talupojad käima mõisavooris, mille käigus...
sest vilja hind langes, mõisnike kulutused suurenesid. Hakati kasvatama peenvillalambaid, pandi rõhku piimakarja arendusele Mõisarahva moodustasid mõisas töötavad ametimehed(aidamees,karjus) Põhilised koormised talupoegadel mõisa ees oli teokoormis ,kümnis Mõisal avanesid uued võimalused raha saamiseks peale raharendile üleminekut. Saadi rendiraha ning tänu sellele oli raha rohkem mille eest osta. Olustvere mõis Mõis rajati juba Orduaja lõpul. Olustvere saksakeelne nimetus on olnud Ollustfer. 16. sajandil kuulus Olustvere mõis Schillingite aadliperekonnale. Sajandi lõpul omandas mõisa Nicolaus Eismont, kes oli mõisnik 1598. aastani. Siis sai Olustvere omanikuks Tartu piiskopi Johann Blankenfeldi sugulane Franz Blankenfeld ja tema abikaasa Catharina Orgies. 1624. aastal läänistati Viljandi lossilään, mille koosseisu Olustvere kuulus, krahv Jakob De la Gardiele (1583–1652).
Noorem rauaaeg tõi vööd ja põlled. Peakatteks olid linikud, seelikuääri kaunistati pronkstraadist spiraalidega. Jalas kanti sääremähiseid, viiske, pastlaid ja kingi. Ehted olid enamjagu pronksist, aga ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise. Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete "vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku usk tõi tarvitusele ristid ja palvekeed. Ilmusid rõngassõled, hõbekrõllid jm. Rootsi-Poola ajal (1561-1710) kujunes naistel valdavaks umbseelik. Meeste säärekatteina said üldiseks põlvpüksid. Rootsi aja lõpul hakkasid Tallinna ümbruskonnas levima pikitriibulised seelikud. Samuti tuli Rootsist seeliku kurrutamise ehk plisseerimise mood.
Teravkaarne arkaad, sakmeline serv (katuse juures). Profaanarhitektuuris pidid olema aknad neljakandilised. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? Vallikraav rajati 14.sajandil. Vallikraav täideti veega aastal 1325. Kraav täideti Ülemiste järve veega. Vallikraavi vesi suubus merre Paksu Margareta juures. Vallikraavist on tänaseks alles vaid Shnelli tiik. 9. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Linnamüüri ehituslugu lõppes Tallinna kustutamisega kindlustatud linnade nimekirjast. 10. Mis aastaarv on Suurgildi hoone harjatornil? Mida tähistab? Suurgildi hoone harjatornil on aastaarv 1410, mis tähistab ehitusaastat. See gild oli Tallinna tähtsaim kaupmeeste ühendus
Makemäelt, Haudumäelt, Härkätsimäelt, Ilmamäelt. Ilmamägi? Oleme küll kuulnud Ilmjärvest, Ilmaallikaist, Ilmaojadest, taolise nimega mäest aga pole mujalt teateid. On siit tõesti kogu ilm näha, nagu arvab mäenime päritolust praegune rahvas? Silmaga igas suunas küll mitte. Naabruses on kõrgemaid mägesid. Küll aga muudab ilma muutuste eel värvi mäe külje all olev Ilmamäe allika vesi Ilmamäest 40 m edela pool on Utike talu maalt leitud orduaja ehted ja mündid. Mäe loodejalamil asub Tammetsõõr umbes 200 aasta vanustest tammedest ring läbimõõduga umbes 13 meetrit. Vaid kõige vanemad inimesed mäletavad, et vanasti ei lubatud tammede alla loomi lasta, sealt võivad luudkondid välja tulla. Tsõõri lääneküljel olevat puudevahet on nimetatud väravaks. Ka idaküljel on väravat meenutav laiem puudevahe, mis on küll kitsam lääneväravast. Päike tõuseb idavärava keskelt kevadiste külvitööde algul
Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias. Oluline on ära mainida ka Gutenberg kui trükikunsti leiutaja ja trükikunst, mis sai alguse 15. sajandi keskpaigas Saksamaal. Selle viimasega kaasnevalt levis muidugi rohkem ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Just trükitud raamatud ja brošüürid aitasid kaasa info kiirele liikumisele. Alguses olid kõik katoliiklikud jumalateenistused üle terve Euroopa ladinakeelsed ja alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Kiriklikult võis Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna, mille keskus asus Riias. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Nendes pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud. Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomhärradeks said tihti kohalike aadliperekondade pojad, aga ka linlaste järeltulijad,
ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning all-linn hõlmas 29.3 ha. Ringmüüriga piiratud ala ulatus Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. Tallinna linnamüürist, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis lõplikult 1355. Aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 1619. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas
· usuliste väärtuste ümberhindamised · pühakute ja reliikviate kultus paralleelselt vanade usukommetega (salaja) · endistele eestlaste pühadele ohvripaikadele ehitatakse pühakojad, kuid eestlased jätkavad Uku ja Taara austamist. rahvas võttis üle ka katolikud pühakud, segades neisse paganlikke jooni. Pühitseti Jaanipäeva, Jüripäeva, Mihklipäeva. Iseloomulik austus esivanemate hingede vastu. · Jumalateenistused ladinakeelsed, orduaja lõpul hakati nõudma eestikeelset jumalateenistust · kooliõpetus kloostrites eestikeelseks .Linnades kodanikuõigused enamasti sakslased, eestlaste ülekaal eelkõige lihttööliste hulgas, teenijaskonnas ka soomlased ja rootslased. Narvas ja Tartus silmatorkavalt palju venelasi. 1 aasta ja 6 nädalat elu linnas andis õiguse linnakaitsele. Kirikukorraldus Eesti alal alates XIII sajandist. · Toomhärrade vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Missadel
Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all-linna kindlustustest. All- linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Mis aastaarv on Suurgildi hoone harjatornil? Mida tähistab?
Raad oli ka kõrgemaiks kohtuvõimuks linnas. Rae kõrval võttis küllalt aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond. Ta tegi seda mitmesuguste seisuslike ja ametilaste ühenduste kaudu. Neist tähtsamad olid gildid ja tsunftid. Alevid: Linnade arv Eestis peale 14, sajandi keskpaigast 16. sajandi lõpuni enam ei tõusnud. Selle põhjustas muuhulgas ka linnade tõrjuv suhtumine igasugustesse konkureerivatesse kaubakohtadesse, milleks olid ka tõusvad alevid. Neid oli orduaja lõpus 14. Varasematele lisaks olid tekkinud Helme, Keila, Kuressaare, Laiuse, Pirita, Põltsamaa,Vastseliina, Viru- Nigula. Üheks põhjuseks, miks need kohad ei linnastunud, oli saksa rahvastiku vähesus. Siiski leiame tolleaegsete alevite juures linnadele omaseid jooni.2 Linnade välisilme: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus oteselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad neist suutsid rajada enda tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri. Vana-Pärnu, Rakvere ja Paide ja
Juba venestamise ajal 6 aritmeetikaõpikuid kirjutanud August Maramaa (Merfeldt) oli üks viljakamaid autoreid ka noores Eesti Vabariigis. Temalt ilmus 1921-1925a. kuueosaline ,,Aritmeetika ülesannete kogu" ja see oli mõeldud kõikide algkooliklasside tarbeks. Algkooli ajalookursus oli üles ehitatud lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi süjast Eesti iseseisvumiseni. Loodusõpetus algas 4.klassist ja selle ülesandeks oli kodumaa looduse ning inimese elutegevusega seotud loodusnähtuste tundmaõppimine. 1922.aastast alates kasutati koolides P.Kogermanni, H.Männiku ja L.Mahsteini ,,Loodustõpetust", seitse aastat hiljem hakkas sellega võitslema ,,Väike looduse sõber" I-III (J.Lang, A.Paris, V.Peet, G.Reial). Maateadus oli 4. klassis loomulikuks jätkuks koduloole
Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles on olnud väikesed. Selle perioodi olulisemad muutused on kaasaütlev, olev, i-ülivõrre ja maks-vorm. Uuseesti periood on kestnud viimased kolm sajandit.
2 Linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatis. Tallinna vanalinna - Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel ning aja jooksul täiustudes moodustas linnamüür koos kaitseehitustega nn Orduaja lõpuks, 1561. aastal, 2,35 km pikkune ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni jm kivist kaitseehitist. Valli looduses näe, sest kahelt poolt on majad ja sillutis peale kasvanud. Selle olemasolu näitavad geoloogilised surfid. Varem arvati, et see pinnasekuhjatis on vallikraavist välja kaevatud ja samasse visatud muld. Senimaani ei seletatud, kuidas selle mulla kõige paksem kiht vahetult müüri alla sattus
*1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse. Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel. *Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas — Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa Saksa ordule. Pilet nr.8 1.Talurahva olukord Rootsi ajal. Talupojad olid sunnismaised-orduaja lõpust. Teokoormus-vilja kasvatamise suurenemine. Mõisate arv tõusis 500-lt 1000-le. 1671 maaseadustik-käsitles talupoegi pärisorjadena. Mõisnikel oli kodukariõigus. Talupoegadel jäi siiski võimalus mõisnik kohtusse kaevata. 2.Ümera lahing ja Madisepäeva lahing- milline tähendus eestlaste ajalooteadvusele? Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210. 1210. aasta hilissuvel olid eestlased Ugandist ja Sakalast järjekordsel
eraldatud. Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lübecki õigus ja all-linn hõlmas 29,3 ha. Ringmüüriga piiratud ala ulatus Tallinnas koos Toompeaga 35,3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. Tallinna linnamüürist, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis lõplikult 1355. aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2,5 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ja 16.19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79
Vastseliina, Põltsamaa). 2. Kuidas jaotuvad keskaegsete Eesti linnade kindlustusmüürid, millised on kaks liiki, mis mille sees käib? Näited Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all- linna kindlustustest. All-linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2,35km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Tallinna varasemaks kindlustatud osaks oli linnuse ala Toompeal. Toompea linnus koosnes omakorda tugevasti kindlustatud maahärra residentsist - nn. Väiksest linnusest - ja kõrgel paelaval asuvast, kuid tagasihoidlikult kindlustatud linnuseasulast, nn. Suurest linnusest
edasi pühasid puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid, hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. Eestlased jätkasid kohati Taara ja Uku austamist, aga valdavalt võttis rahvas üle katoliku pühakud. Pühitseti jaanipäeva ja mihklipäeva. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Eestlaste mõttemaailmas ei olnud head ja kurja, õiget ja valet, jumalikku ja saatanlikku jne. Katoliiklikud jumalateenistused olid ladinakeelsed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Katoliiklus kui mõjutaja (katoliku kirik ja ladina keel) Kooliharidus: ladinakeelne; ladinakoolid vähem vaimulikku sisu, seal õppisid linnakodanike ja kaupmeenste lapsed; toomhärrasid õpetati toomkoolides; igas piiskopkonnas oli 1 toomkool; 1319. a. asutati toomkool Tallinnasse, kus praegu on ballettikool; eestlased keskajal koolis ei käinud.
nende vasallide osavõttu ord sõjategevusest. Kahanes Liivi ordu poliitiline mõju. Juningeni armukiri vasallide pärandamisõigust läänidele laiendati ja tugevdati nende seisundit. Eesti halduslik jaotumus 16. sajandi keskpaigani: Ordu alad kõige suuremad, asuvad eesti keskel, natuke Saaremaal ja ka Hiiumaal, Narva jms. Tartu piiskopkond tartu juures, ümber.. Saare-Lääne piiskopkond - Saaremaal pool, Läänemaa, Hiiumaal üle poole. Aleveid oli orduaja lõpul 14. Kaubandus. Suurgild kaupmeeste ühenduseks jõukatele, Mustpeade vennaskond vennaskona vapil kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased neisse ei pääsenud. Tallinnas kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti(peamiselt sakslased) ja Oleviste(peamiselt eestlased) gild. Toomgild. Katoliku kirik ja usupuhastus. Kõrgeimaks kohalikuks kiriklikuks võimuks sai Riia peapiiskop. Piirkop oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim
Kasvatuse radadel". Taotledes laste üldarendamist, jäeti unarusse tehnilise doskused- lugemine, kirjutamine, arvutamine. Ihunuhtlus oli kadunud koolidest juba enne tsaarivõimu kukutamist. Koolides valitses tugev distsipliin. Töökooli põhimõtete ellurakendamine tõi endaga kaasa rohkearvuliste töövihikute kasutamise. Algkooli ajalookursus põhines lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi sõjast Eesti iseseisvusajani. 1928.aasta õppeprogrammid nõudsid 4.klassi ajalookursuse läbivõtmisel kodukoha ümbrusest lähtuvat novellistlikku käsitluslaadi. Maateadus oli 4. klassis loomulikuks jätkuks koduloole. Võõrkeeltest õpiti algkoolides saksa, harvemini inglise keelt. Kuni iseseivumiseni õpetati laulmist peamiselt koorilaulutundides. Keskharidus: 1918. aasta novembris alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele
Rootsi vallutused seadustas Altmargi vaherahu (1629). Kui võim lõpuks üle maa rootslaste kätte jäi, olid sõjad ja taudid aastakümneid maad rüüstanud ja elanikkonda hävitanud ligi 2/3 võrra. Hinnatakse, et eestlaste arv oli langenud umbes sajale tuhandele. See oli üks rängematest madalpunktidest eestlaste ajaloos (teine järgnes umbes sada aastat hiljem, peale Põhjasõda). Talupoegade olukord rootsi ajal oli rängemgi kui orduaja lõpuaastail. Ometi nimetas rahvasuu seda aega veel kaua "vanaks heaks rootsi ajaks". Siiski oli ilmne, et "vana hea rootsi aeg" oli talupoegadele parem, kui sellele eelnenud väga raske sõdade aeg ja kindlasti parem, kui sellele järgnenud "vene aeg". On oluline rõhutada, et noil aegadel ei valgunud Eestisse palju võõraid asukaid. "Paruneid" oli vaid mõni tuhat ja päevakorral ei olnud eriline saksastamine, rootsistamine ega mistahes võõra keele ja kommete pealesurumine
*Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad- Kõik alad peale Harju-Viru allutati Saksa-Rooma riigi keisrile. See alluvus kauguse tõttu aga siiski rolli ei mänginud ja Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad- Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Liivi orduriik- ilmaliku võimu kehastuseks olev Eesti suurim sõjaline jõud Vana Liivimaal. *Vana-Liivimaa ajastu- Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (kasutusel ka Eesti keskaja või orduaja mõiste) *Ordumeister- Tähtsaim isik Liivi ordus. *Rüütelvennad- Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks- kontuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. *Poolvennad- organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne
1559. a piiskop müüs oma maad 1561. a saabus asehaldur Taanist, likvideeriti SaareLääne piiskopkond 1645. a Brömsebro rahuga läks Saaremaa Rootsile III Rootsi aeg 3.1 Rootsi kuninga poliitika Liivimaal kehtestati esimest korda siin ühtse keskvalitsusega riigivõim võim kehtestati etapiviisiliselt (vt tv lk 42) rahvaarvu muutumine: Kunda kultuur (7500 eKr) 1000 elanikku muinasaja lõpp 150 000 orduaja lõpp 250 000 1620: peale Liivi sõda 100 000 1695: enne Suurt nälga 350 000 peale Suurt nälga 250 000 Halduskorraldus peale Rootsi võimu kehtestumist kogu Eestis: Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialale kujunes uus halduskorraldus, mis oma põhijoontes jäi püsima märksa kauemaks kui Rootsi võim ise a) riiklik haldusjaotus: Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel:
Rootsis hakkas tegutsema parlament Rickstag. KAUBANDUS. 13. sajandil hakkasid tekkima linnad. Eesti linnadele sätestati naabermaade linnade õigusi. Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestai Lübecki linna õigused.Tartu, Viljandi, Paide, Uus- ja Vanapärnu - Riia linna õigused. Võimuorganiks oli 14. sajandist linna raad. Maahärrat esindas seal linnafoogt. Raad oli samas ka linna kõrgeim kohtu organ, mis juhtis linna elu. Aleveid oli orduaja lõppus eestis 14. Kaupmehed olid koondudnud üendustesse - gildidesse. Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud Püha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pühak. Hansaliitu kuulusid eestilinnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: läände karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett; itta: soola, metalle, veine jne. Avatud suhtlemine tõi siia ka eksootilisi kaupu
kodanikke hirmsa sõja hädasid unustama ja venelasi sagedasti imestama pani. Vana orduriik oli vene löökide all lagunenud, lugematu hulk inimesi tapetud, mõisad ja külad hävitatud, tuleviku taevas süsimusta kõuepilvega kaetud -- sellest kõigest hoolimata elati kindlates linnades priskest! ja niipea kui sõjakära pisut vaikis, tulid ka mõisnikud linnadest lagedale maale tagasi ja pidasid pulmi ning pidusid, nagu oleks orduaja rõõmus ja muretu põli jälle kätte jõudnud. Nüüd alles tuli selgesti nähtavale, kui määratud need varandused olid, mis saksa mõisnikud 400 aasta jooksul maa pärisrahva veri vaeva läbi kokku kogunud, nii et sõja äpardused ega pöörane priiskamine neid lõpetada ei suutnud. Üleüldise kerge meele kõrval oli aga punase peaga junkrul rõõmuks veel iseäraline põhjus. Tema mõisad olid küll maatasa tehtud, isa ja vennad sõjas langenud, ema peast nõdraks läinud -- mis sellest
annaabi.ee 
