organismis. Veresoonte kahjustused võivad tekkida silmades, neerudes, jalgades, aju ja südame veresoontes. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Toidud mida soovitatakse Süsivesikute ainevahetuse korrastamiseks on sobivad mustika leht, aasristiku õis, teelehe ürt, orasheina juur, võilille juur ja leht, hariliku lutserni ürt., lehtsalat, spinat, kapsas (eriti mahl), peet, õun, kõrvits, kala, muna, tatar, kaer, mais. Kõhunäärmes soodustavad insuliini tootmist ja alandavad veresuhkru taset aedoa kaunad, aasristik, nõges, mustika mari ja leht, põldmuraka mari ja leht, pohla leht, kirsi mari ja leht, orasheina juur, võilille juur, raudrohi, ida-kitsehernes, lambalääts, ürt- punanupp ja sibul
Tulevikus jõuab kindlasti ka meile bioloogiline umbrohutõrje. Tuntud on umbrohutõrje ohakarooste (Puccinia suaveolens) preparaatide ja putukate Urophora cardui, Ceutorhynchus litura, Larinus planus abil. Kuid ettevaatust! Kui kaotame kontrolli bioloogiliste tõrjevahendite üle, siis võivad nad kahjustada ka kultuurtaimi. Põldohaka tõrje nõuab suurt tähelepanu põuastel aastatel, kui tema levik on bioloogiliste omaduste tõttu eriti intensiivne. Orasheina tõrjest (Mahepõllumajanduse leht) Enn Lauringson Tavaviljeluses kasutatakse orasheina tõrjeks herbitsiide, aga ikkagi näeb järjest rohkem põlde, kus ta pidurdamatult levib. Süsteemitu viljavahelduse, mehaanilise tõrje vähesuse ja sobivate põllutööriistade puudumise tõttu on orashein meil muutunud kõige tülikamaks umbrohuks. Lääne-Euroopa maade kogemusel aga saab maheviljeluses orasheina mitmete tõhusate mehaaniliste
· Emakas karvase kaelaga speltanisu Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili. Speltanisust on aretatud harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum L.). Speltanisu on vahepealsest unustusest jälle moodi läinud, sest sisaldab rohkelt vitamiine ning mineraale. Speltanisust valmistatud tooted on kergelt seeditavad; nende maitse meenutab pähklit. orashein Ta on üks tavalisemaid ja · Orasheina õisik on tihe, tülikamaid umbrohtusid. lapik ja küllaltki pikk. Suurtel põldudel · Ta koosneb lapikutest kasutatakse temast sinakas- või vabanemiseks hallikasrohelistest mitmesuguseid mürke. kaherealiselt asetunud Orasheina hävitamise teeb pähikutest. raskeks tema kiire · Mõnest teisest liigist paljunemine maa-aluste eristamiseks on vaja teada varte ehk risoomide abil. ka seda, et tema õisik on
uusi veel varuda (orienteeruvalt 2...3 nädalat pärast koorimist). Kündma peab eelkoorliga 6 varustatud adraga võimalikult sügavalt (kuidas künnikiht võimaldab). Eelkoorel heidab pealmise mullakihi koos tükeldatud risoomidega ja teiste taimeosadega künnivao põhja (nurgalõikuritega varustatud ader seda ei tee) ning kaetakse sügavkünni korral 12...15 cm paksuse mullakihiga. Kui randaaliga tükeldatud orasheina risoomid jäävad mingil põhjusel (näiteks randaaliga külvieelne maa ettevalmistamine), mullakihi alla kündmata, siis lastakse risoomi pungadest tärganud orasheina tõusmetel uuesti vabalt süsivesikuid assimileerida ja varuaineid koguda. Sellisel juhul on tegemist orasheina paljundamisega. Seepärast orasheinaga umbrohtunud põldudel ei tohi külvieelsel mullaharimisel kasutada randaali. Umbrohutõrje jätkub kultuuride külvijärgse mullaharimisega - teraviljaoraste äestamine
Lnerannikul, mis on merele rohkem avatud, algab psastik veepiirist kaugemal kui idarannikul. Taimi on kokku leitud vhemalt 101 liiki, sealhulgas krget raikaerikut, pikalehist mailast, harilikku kukeharja, valget mesikat, harilikku kokannust, merikapsast, pldmurakat, krvengest, soolikarohtu, aaskannikest, koirohtu, rannikat, hanijalga, harilikku vilille, kassisaba, metsmaasikat, harilikku palderjani, tuliohakat, hte pdrakanepi liiki ja isegi balti losilma. Veel on kohatud harilikku orasheina, rohulauku, aas-rebasesaba, karerohtu, noollehist maltsa, odalehist maltsa, randmaltsa, liiv-merisinepit, punast hanemaltsa, karvast pajulille, mgi-harakalatva, rand- emajuurt, aaskaerandit, karvast naistepuna, randkressi, hambulist mesikat, emaputke, harilikku kuutverohtu, rand-linnurohtu, harilikku pisrohtu, harilikku soolarohtu, jaapani harjasputke, randastrit ja pldknnakut. SAMBLIKUD: Sammaldest kasvavad saarel Leiti Kannukese andmetel (2001) harilik keerik, harilik
Seega nisu oder kaer. Kuna nisu on kõige väiksema juurtemassiga siis peaks ta olema külvikorras kõige ees, odral on suurem juurekava ja kõige suurem juurekava suviviljadest on kaer. Üle kolme teravilja ei ole soovitav ritta panna, siis peaks tulema mõni muu kultuur. Väga hea umbrohtude allasuruja on ristiku ja kõrreliste segu, mille kasvatamine võimaldab jagu saada näiteks ohakast. Kaer allakülvatud liblikõielistega surub alla orasheina leviku jne. Hernes näiteks on algperioodil suhteliselt aeglase kasvuga ning põllud umbrohtuvad, pärast surve umbrohtudele suureneb. Seega sobib kaera ja hernest koos kasvatada kaer annab algusperioodil survet ja hernes annab lõpuperioodil survet umbrohtumusele. Teraviljadest on talirukkil kõige tugevam allasuruv mõju paljudele umbrohtudele, kaasa arvatud tuulekaerale. Kui
1) rannaniitude taimekooslused - levivad ranniku-gleimuldadel, ranniku-kamargleimuldadel ning liigniisketel glei- ja turvastunud muldadel merelahtede tasastel rannikuil. Merele lähemal, tavaliselt soolasest veest otseselt mõjutatud alal kasvavad väikese alsi, soomusalsi, pilliroo, meri-mugulkõrkja, kareda kaisla, meri-nadaheina, randastri- rand-õisluha, rand- sõlmheina, hariliku soolarohu, rannika-tuderloa, lünktarna, hariliku lõhnheina, hariliku orasheina kooslused. Suprasaliinses vööndis on tavaliselt kõige enam kohatav punase aruheina kooslus, vähem leidub klibuvallidel kasvavaid roog-aruheina ja kõrge raikaeriku kooslusi, samuti veidi soostunud lohkudes ettetulevaid lubika ja hirsstarna-hariliku tarna kooslusi. Neis rannaniitude kooslustes on üsna arvukalt ka haruldasi ja kaitstavaid taimeliike nagu liht-randpung, rand-soodahein, hall soolmalts rand-tarn klibutarn, põhjatarn.
Algkoed toodavad rakke, millest kujunevad kõik teised koed. Tipmine algkude asub varre ja juurte tippudes, kus nad moodustavad kasvukuhiku, ülesandeks on taimeorganite pikenemine (võilille juuretipp). Külgmised algkoed asuvad varres ja juures, puidu ja niineosa vahel, ülesandeks on organite jämenemine ja laienemine (kuuse kambium). Vahelmised algkoed asuvad varre sõlmevahede alumises osas ning lehtede ja õieraagude alusel, ülesandeks on varte pikenemine (orasheina sõlmevahede alumine osa). Püsikoed võib jaotada nelja tähtsamasse rühma: põhikoed, juhtkoed, tugikoed ja kattekoed. Põhikude on kõigis organites, ta ühendab erinevaid kudesid, võib moodustada taimes põhimassi (säsikiired, koore põhikude). Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimilatsioonikoeks (paikneb taime maapealsetes organites, toimub fotosüntees; lehe põhikude) ning säilituskoeks (leidub
koguste puhul (kasvuhoonetes) mulla töötlemine katte all auruga (mulla temp. peab püsima 10-20 minutit 70-100ºC). Mulda saab kasutada 2 nädalat hiljem! Seemnete ja taimede hoidmine teatud aeg 43-50°C vees (nt. sibulaid nematoodi tõrjeks, maasikataimi lesta tõrjeks). Valiksibulaid hoitakse seenhaiguste ja ripslaste tõrjeks 8 tundi 42 … 45 °C vees, millele lisatakse kaliumpermanganaati (3….5 g lahustatakse ära 10 l vees). Väljakurnamise teel saab hävitada näiteks orasheina. Vahetult peale kultuuri koristamist randaalitakse põldu raskerandaaliga, mille tagajärjel hävitatakse orasheina maapealne osa ja tükeldatakse risoom. Umbes kahe nädalaga moodustuvad orasheinal uued lehed, selleks kulutab ta risoomides olevaid varuaineid. Seejärel randaalitakse põld uuesti ristisuunas, mille tulemusena hävitame uuesti lehestiku ja tükeldame risoome ja kahe nädalapärast kas randaalime või teeme sügiskünni. Kuna risoomi tükid on jäänud väikeseks ja
välja lõigata ja põletada. Lisaks võib pritsida istandikku enne pungade puhkemist NeemAzal-T/Si vesilahuse või 10%se lubjalahusega. Kahjurite väljapüügiks võib kasutada fermoonpüüniseid. Kollase karusmarja-lehevaablase kahjustuse korral aitab põõsase pritsimine tugeva veejoaga. Umbrohtumuse vähendamine Kõplamine või herbitsiidi kasutamine. Goltrix üheaastaste umbrohtude tõrjeks, orasheina ja teiste kõrreliste tõrjeks Agil. Preparaat toimib lehe kaudu, istandikku töödeldakse, kui orashein on 4-6 lehe staadiumis või 20-40 cm kõrgune. Enne ega pärast töötlemist ei tohi 2-3 nädalaa jooksul mulda harida. Taimestik hävib 2-3 nädala jooksul. Üldhävitava toimega herbitsiididest kasutatakse musta sõstra istandikes umbrohutõrjeks 9. Koristus 10. Sorteerimine 11. Hoiustamine 12. Masintehnoloogiale agronoomiline hinnang 13
vältida tromboosi. Kasulikud on ka kogu kehale tehtavad vannid. Nõges. Valage supilusikatäiele kahekojalise nõgese kuivatatud ja peenestatud lehtedele klaasitäis keeva vett, laske veerand tundi veevannil tõmbuda, jahutage 45 minutit, kurnake ja võtke kolm korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi. Valge peakapsas. Segage kapsakördi hulka munavalet ning tehke sellega ööseks haigetele kohtadele kompress. Orashein. Valage 50 g roomava orasheina peenestatud juurtele 0,5 l viina, laske aeg-ajalt loksutades 3 nädalat tõmbuda ning võtke kurnatud tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka. Tamme- ja pajukoor. Segage tammekoorepulbrit (seda müüakse ka apteegis) peenestatud pajukoorega (1:10), valage kolmele peotäiele segule 5 liitrit vett, keetke 30 minutit, jahutage ning tehke kurnatud keedusega iga päev jalavanni. Ühte keedust võib kasutada kolm korda. 2.5 Retseptivabad ravimid veenilaiendite raviks HEPAGEL
Kasulikud on ka kogu kehale tehtavad vannid. Nõges. Valage supilusikatäiele kahekojalise nõgese kuivatatud ja peenestatud lehtedele klaasitäis keeva vett, laske veerand tundi veevannil tõmbuda, jahutage 45 minutit, kurnake ja võtke kolm korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi. Valge peakapsas. Segage kapsakördi hulka munavalet ning tehke sellega ööseks haigetele kohtadele kompress. Orashein. Valage 50 g roomava orasheina peenestatud juurtele 0,5 l viina, laske aeg-ajalt loksutades 3 nädalat tõmbuda ning võtke kurnatud tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka. 8 Tamme- ja pajukoor. Segage tammekoorepulbrit (seda müüakse ka apteegis) peenestatud pajukoorega (1:10), valage kolmele peotäiele segule 5 liitrit vett, keetke 30 minutit, jahutage ning tehke kurnatud keedusega iga päev jalavanni
Võib kasutada küpseid tomativiile, mida pannakse haigetele kohtadele ja värskendatakse 4-5 tunni pärast uute viiludega. Võib valmistada värsket kalanhoeekstrakti, kus siis 2 spl. kalanhoelehtedele kallatakse peale 0,5 liitrit viina ja lastakse 10 päeva tõmbuda aegajalt loksutades, seega saadud ekstraktiga võib määrida jalgu. Jalavanne võib teha kassiurva tõmmisest, mis ravib tromboflebiiti võib vältida tromboosi teket. Orasheinast võib teha tõmmist ( 50 g peenestatud roomava orasheina juurtele valada 0,5 l viina, lasta aegajalt loksutades tõmbuda 3 nädalat ), mida sisse võtta 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka. Tamme- ja pajukoorest võib teha jalavanne ( segada peenestatud tammekoorepulber pajukoore pulbriga, kolmele peotäie segule valada peale 5 liitrit vett, mille järel keeta 30 minutit, jahutada ). Nõgese tõmmist võib kasutada sissevõtmiseks 3 korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi ( 1 spl 6
Valage supilusikatäiele kahekojalise nõgese kuivatatud ja peenestatud lehtedele klaasitäis keeva vett, laske veerand tundi veevannil tõmbuda, jahutage 45 minutit, kurnake ja võtke kolm korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi. · Valge peakapsas. Segage kapsakördi hulka munavalet ning tehke sellega ööseks haigetele kohtadele kompress. · Orashein. Valage 50 g roomava orasheina peenestatud juurtele 0,5 l viina, laske aeg-ajalt loksutades 3 nädalat tõmbuda ning võtke kurnatud tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka. · Tamme- ja pajukoor. Segage tammekoorepulbrit (seda müüakse ka apteegis) peenestatud pajukoorega (1:10), valage kolmele peotäiele segule 5 liitrit vett, keetke 30 minutit, jahutage ning tehke kurnatud keedusega iga päev jalavanni
tromboflebiiti ja vältida tromboosi. Kasulikud on ka kogu kehale tehtavad vannid. Nõges. Valage supilusikatäiele kahekojalise nõgese kuivatatud ja peenestatud lehtedele klaasitäis keeva vett, laske veerand tundi veevannil tõmbuda, jahutage 45 minutit, kurnake ja võtke kolm korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi. Valge peakapsas. Segage kapsakördi hulka munavalet ning tehke sellega ööseks haigetele kohtadele kompress. Orashein. Valage 50 g roomava orasheina peenestatud juurtele 0,5 l viina, laske aeg-ajalt loksutades 3 nädalat tõmbuda ning võtke kurnatud tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki 20- 30 tilka. Tamme- ja pajukoor. Segage tammekoorepulbrit (seda müüakse ka apteegis) peenestatud pajukoorega (1:10), valage kolmele peotäiele segule 5 liitrit vett, keetke 30 minutit, jahutage ning tehke kurnatud keedusega iga päev jalavanni. Ühte keedust võib kasutada kolm korda.
3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Külvikorra koostamise lähtealusteks olekski: 1. Kesksel kohal on liblikõielised heintaimed. 2. Väga hea umbrohtude allasuruja on ristiku ja kõrreliste segu, võimaldab jagu saada ohakast. 3. Kaer allakülvina liblikõielistega surub alla orasheina. 4. Talirukkil on kõige tugevam allasuruv mõju paljudele umbrohtudele, kaasa arvatud tuulekaerale. 5. Ühesuguste kahjustajate tõttu ei paigutata ajaliselt järjestikku ega kõrvuti väljadele botaaniliselt sarnaseid liike. 6. Üksteisele järgnevad erinevate omadustega kultuurid (nt liblikõieliste järele suure taimetoitainete vajadusega kultuurid, sügavjuureliste järele madalajuurelised). 3.Külvikordade väetussüsteem 3.1. Lubiväetiste kasutamine O
Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka
Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka
loomadega sarnaneda. (http://uus.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-10-1.htm) Ingerjad Ingerjad on Eestis laialt levinud paljudel taimedel, kuid uuemad andmed teraviljade kahjustamisest meil puuduvad. Veelgi olulisem kahjustaja, nisuingerjas (Anguina tritici), oli 1930. aastatel levinud Leedus ja sel ajal ka Eestisse korduvalt sisse toodud. Nisuterade asemel tekivad tumedad ingerterad. Alates 1960. aastatest on Eestis kõikjal leitud orasheina pahkingerjat (Anguina agropyri), kes põhjustab orasheina juurekaelal tugevaid pahkasid. Eestis on uuritud selle Venemaal kirjeldatud nematoodi bioloogiat ning maailmas esmakordselt selgitatud tema üleminekut talinisule ja rukkile, harvemini odrale(Kiryanova, Krall, 1980; Krall, Luik, 2000). Alla 1 mm pikkused vastsed tungivad varakevadel 1-3 cm sügavusel mullas rukki ja nisu võrsumissõlmedesse. Nakatuvad nii pea- kui ka kõrvalvõrsed ning isegi osa järelvõrsetest
-Sõrmjate lehtedega -Kolmetiste lehtedega Õied -Kaunviljade õisik on kobar -Liblikjas õiekrooni ehitus: a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine puhaskülvis Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina · suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem · külvatakse 100-120 idanevat seemet m2 · külvatakse 4-5 cm sügavusele Herne kasvatamine segukülvides · segukülvis kasvatatakse koos tera- ja kaunvilju · tugikultuuril peab olema sama kasvuaeg - +- 5 päeva · rohkem sobivad varajased odrad · kaera ja nisusordid sobivad tugikultuurideks ainult hilistele hernesortidele
· rohkem sobivad varajased odrad · kaera ja nisusordid sobivad tugikultuurideks ainult hilistele hernesortidele · segukülve kasvatatakse keskmise mullaviljakusega põldudel · Puhaskülvi norm hernel on 120 ja teraviljal 500 tera/m2 · segukülvides külvata hernest 20-25% ja teravilja 75-80% · külv 3-5 cm sügavusele Herne kasvatamine puhaskülvis · Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina · suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem · külvatakse 100-120 idanevat seemet m2 · külvatakse 4-5 cm sügavusele, kuiva kergema mulla korral sügavamale 23. Põldoa kasvatamine Põldoa kasvatamine · Kasvatatakse toiduks ja söödaks · Seemned hakkavad idanema 3-40C · Niiskusnõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad · Külvatakse teraviljade järel · Hea eelvili kõigile kultuuridele
ning hävitatakse järgneva koorimisega, 3) mullapind sügiseste koorimistega tasandatakse, mis võimaldab külmunud maale varakevadel paremini väetisi laotada. Puudused: 1)kuna künniviilud koorimisega tasanduvad, tekib kergesti vee-erosioon, mispärast kaldega põldudel seda moodust ei saa soovitada. 2) tasandunud pinna tõttu tahenevad need põllud aeglasemalt ja mullaharimise algus viibib mõna päeva võrra. Seal, kus esineb massiliselt orasheina ja põld-piimohakat, tuleb enne sügiskündi põld kaks korda teineteisega ristisuunas randaalida 10-12 cm sügavuselt, et umbrohtude maa-aluseid osi tükeldada. Tükeldatud ja teatud määral kurnatud taimi on võimalik hõlpsasti künnile järgnevate koorimistega likvideerida või vähemalt olulisel määral välja kurnata. 13) Sügisene mullaharimine hiljavalmivate kultuuride järel Sügisene mullaharimine koosneb ühest võttest künnist
Suurema osa aerofonidest moodustavadki puhkpillid. Vuripuu on nööri külge seotud lauake, mis tekitab keerutamisel vilistavat häält. Taolist pilli nimetusega vuripuu ehk suristuspuu on arvatavasti tundnud ka eesti karjased. Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) heli tekitatakse sõrmede või huulte vahele pingutatud sireli või haavalehe, orasheina või kasetohu servale puhudes. Puulehega saab mängida üsna suure heliulatusega meloodiaid. Lehepilli mängiti õitsil käies ja heinamaal ning koos teiste pillidega tantsukski. Tohupillil imiteeriti lindude häälitsusi, eriti ööbiku laulu. Rukkirääk (osjapill) valmistatakse rukki või põldosja kõrrest, mille alumine ots lõhestatakse. Kui puhuda pilli lahtisest ülemisest otsast, tungib õhk läbi lõhede, paneb need võnkuma ja tekitab midagi rukkiräägu häälitsuse sarnast.
annaabi.ee 
