Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluase, kivitööriistad, surnute matmine 2.)homo sapiens e tark inimene e kromanjoonlane- 20 000 a.t. sihvakas; onnid asulad, tule oskuslik kasut, arenenud tööriistad, kalapüük.Tsivilisatsioonide ühised jooned: *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *varanduslikud klassid *riiklus *kirja tundmine *kõrgkultuurMaailma I-d asulad: Jeeriko Palestiinas-
ESIAEG Ürgaeg jaguneb kolmeks järguks: - PALEOLIITIKUM ehk KIVIAEG - MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM - PRONKSI- JA RAUAAEG Esimene lihtsam onn võidi püstitada PALEOLIITIKUMI ajastu lõpul u 12000 aastat eKr. Kuna inimesed olid liikuva elustiiliga ( ei oldud paiksed ja elatuti küttimisest), siis onnid püstitati materjalidest, mis olid ümbrusest leitavad/ hangitavad. Elati ja koobastes. Pihukirves võimaldas valmistada vaid lihtsamaid asju. Kasutati suurte loomade luid ja nahku. Onne püstitati süvenditele. Pildi näitel katus mammutiluudest ja nahkadest. Selline ehitusstiil kandus üle kaa järgmisesse järku- mesoliitikumi ajajärgu algusesse (10 000- 5000 aastat eKr). Mesoliitikumi ajajärgul muutusid inimesed paiksemaks - vajati kindlamat eluaset.
Arktika: Avar ja jäine kõnnumaa. Polaaröödel keskmine temperatuur 32 kraadi C. Tundra, kasvavad sambad ja samblikud, kääbuspajud, külmakindlad õistaimed Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid, rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd ja kakud. Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt.
Teenuse sihtgrupiks on seatud täiskasvanud ja lapsed alates 12. eluaastast. Kuna ajaga on kujunenud, et seda teenust kasutavad pigem välisturistid on nemad sihtgrupiks kujunenud. Keskkonnasõbralikkusele ja loodushoidlikkusele pole teenuse kirjelduses otseselt viidatud aga kuna tegemist on elektrita puuonniga, milles on kuivkäimla võib seda loodushoidlikuks pidada. Kohale saamise alla on märgitud, et tuleb kohale tulla autoga aga arvestades, et onnid mahutavad 6-10 inimest oleks keskkonnasõbralikum organiseerida bussiteenust. Onni täpsemat asukohta nende kodulehel pole, on öeldud vaid, et see asub Alutaguse metsas. Seega saab oletada, et see asub Alutaguse looduskaitsealal. Saab öelda, et nad järgivad seadusi, kuna pakuvad teenust ainult karuvaatlus hooajal. Nende eesmärk ainult loomavaatlus ning seega ei häirita looma elu. Seda, et arvestatakse hügieeni nõudmistega näitab välikäimla olemasolu
hakkamas. Wilhelm Tell oli ainuke, kes oli nõus vaese Baumgarteni üle järve viima. Kui ratsanikud järveni jõuavad, näevad nad kahte meest üle järve sõudmas ning süüdistavad karjast ja kalurit, kes olid kaldal. Ratsanikud küsivad üle järve sõudvate meeste kohta midagi, kuid karjane ja kalur ei paljasta tõde ning linnusefoogti ratsanikud tapavad nende kariloomad ja rüüstavad nende onnid. Kolmandaks juhtumiks toon Melchtalti karistamise ning tema künnihärjade äravõtmise. Selle peale lõi Melchtal foogti sulast ning põngenes ära. Siis foogt piinab Melchtali isa. Viimaks laseb foogt tal silmad välja torgata. · Milliste mõtete ja sõnadega õhutab Gertrud oma abikaasat Werner Stauffacherit Austria ülemvõimu vastu välja astuma? Kuidas iseloomustavad Gertrudi sõnad naise olemust?
Miks ei võiks olla tasakaalus ja kõigil kõike võrdselt olla. Neljandaks, siin maailma, kus me elame, siin on liiha palju tehnikat. Liiga palju arvutit ja kõike seda. Enam ei ole seda, et keegi käsikirjas saadaks kellegile kirja vms. Kindlasti on neid, kes siiski nii teevad, aga see on nii ära kadunud ja sellest on väga kahju. Maailmas on liiga palju tehnikat. Meie lapsed muud ei näe, kui ainult tehnikat. Neil ei ole sellist lapsepõlve nagu meil, looduses ja puu otsa tehtud onnid jms, see kõik on kadunud, neil möödub lapsepõlv internetis ja arvutis. Inimestega ei suhelda ka enam muud moodi kui ainult arvutis või telefonis. Seda kõike on liiga palju. Viiendaks, kui vaadata neid inimesi, kes elavad sajaaastani, nemad on elanud teises maailma kui me. Me näeme kui terved nad on kuigi neil on aastaid väga palju. See toit mida me sööme ja mida nemad söid kunagi, seda ei saa võrrelda ka. See toit mida me sööme, see igasuguste säilitusainete
Nad võivad jääna kõrbe isegi rängaks põuaajaks, mil iga elusolend püüab sealt lahkuda. Nad oskavad leida sügavale liivalasu alla savikihtide vahele pidama jäänud vett, torgates pillirootoru veeläätseni ja imedes vee suhu, kust see tühja jaanalinnumunasse lastakse. Auk munakoores suletakse rohutropiga ja veeanum maetakse liiva alla, et vesi jahe seisaks. Busmanid elutsevad võsastikes. Nad ehitavad endale põõsaste värsketest ja painduvatest okstest onnid, mis paiknevad kuivanud jõesängides ja nõgudes, kuid ainult seal kus on läheduses vett. Busmanilapsed õpivad juba väga varakult kuidas ise vett hankida, vibu käsitseda ja ulukit jälitada. Busmanid on sõbralik ja töökas rahvas, neil on omad kombed, seadused, laulud ja tantsud. Nad usuvad Kuusse kui Kõigevägevamasse ja paluvad talt vihma ja õnnistust jahiretkede kordaminekuks. Sageli lähebki manamine täide ning tuleb vihmaperiood.
Milline on rahvastiku tihedus? Elab vähe inimesi, paiksed, kuid vaesed inimesed. Tihedus on väike, sest enamik kõrbe on asustamata. 9. Inimeste elulaad: Kirjelda inimesi, kes elevad Saharas. Millised on nende kodud, ametid jmt? Lisa illustreerivad pildid. Inimesed on õhuliselt riides, sest on palav, neil on tavaliselt pea kaetud, et mitte päikesepistet saada, liigutakse kaamlitega või jala. Kodud on liivast või muust kättesaadavast valmistatud onnid. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid
Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Oskused, tööriistad: Arengutase võis küündida nüüdisinimese tasemini, suutsid mingil määral kõneleda, silmapaistvalt kõrge arengutasemega kivist tööriistad, matsid oma surnuid- olid olemas religiooni alged, püsivad eluasemed: koopad, puuvaiadest nahkadega kaetud onnid; kandsid kehakatteid, küttisid suuri loomi, tugeva kogukondliku ühtekuuluvusega inimesed. Asuala: Euroopa ja Aasia Homo sapiens sapiens ehk tänapäeva (nüüdis-) inimene Välimus: sihvakama kehaehitusega kui neandertallased Oskused, tööriistad: Nagu neandertallased küttisid ka nemad loomi, osati tuld kasutada, hoida ja süüdata; puust, luust ja kivist tööriistad (nt pihukirves), kivi- või luuotstega viskeodad ja ahingud, kalapüük, korilased, kunst religioon, rassid, sarnaselt
küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks. Poisid usuvad, et saarel elab koletis ning see ajab neile hirmu nahka. Kuid nad ei saa aru, et koletis elab tegelikult neis endas, nende metsikus mõttemaailmas. Lapsed mõtlevad tihti ka sellest, kuidas nad saarelt minema saavad ning iga tuluke merel on
osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks. Poisid usuvad, et saarel elab koletis ning see ajab neile hirmu nahka. Kuid nad ei saa aru, et koletis elab tegelikult neis endas, nende metsikus mõttemaailmas. Lapsed mõtlevad tihti ka sellest, kuidas nad saarelt minema saavad ning iga tuluke merel
Ülaservas siksakmustriga kaunistatud müür oli 9,7 meetrit kõrge ja kohati kuni 5 meetrit paks. Orukompleks koosneb hulgast madalamate müüridega väiksematest tarandikest. Suur-Zimbabwe uurijaid on alati hämmastanud see, kui tihedalt on graniitplokid müürideks laotud, ilma et oleks kasutatud mörti. Linna õitsenguajal võis seal elada kuni 20 000 inimest. Kõrgklass elas kivitarandikes, lihtrahva savi ja kruusa segust onnid asusid väljaspool müüre. Arheoloogid ja ajaloolased on püüdnud aru saada, kuidas niisugune võimas linn sai Aafrikas eksisteerida. Portugali ajaloolane Joao de Barros oletas oma 1552. aastal ilmunud kirjutises, et tegu võib olla Aksumiga, mis piibli järgi on üks Seeba kuninganna linnadest. Teised seostasid linna kullakaubandusega ja leidsid, et see võib olla Oofir, kust Seeba kuninganna Saalomoni templi jaoks kulda hankis. Arvamus, et paik on seotud Seebaga, püsis kaua
Loomad on kujutatud isoleeritult, ilma maastikuta ja maapinnata. Figuure ja märke on kogu koopas ligikaudu ühepalju. Figuuride seas on 66 hirve (20 emahirve ja 46 isahirve), 40 hobust, 40 piisonit, 8 tarvast, 16 kitse, 2 metssiga ja kaks mägikitse, millele lisandub vähesel määral inimfiguure. Märkidest paistavad Polükroomide saalis silma võtmekujulised märgid, käed ja "onnid" ning teistes galeriides ristkülikukujulised ja trepikujulised märgid. Lascaux'i koobas Lascaux'i koopad asuvad LõunaPrantsusmaal ning need avastati 1940. aastal koolilapsed. Koopamaalidel on kükitavate loomadega kõrvuti kujutatud ka väga primatiivselt inimest. Koopamaalid on umbes 15 000 aastat vanad. Kasutatud mat erjal: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/yrgaeg/index.htm
keelt jt. Ajalugu Esimesed asukad aborigeeni, tulid Austraaliasse 40-50 000 aastat tagasi Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Sellest, et Austraalia on kaua olnud suhtelises isolatsioonis, annavad tunnistust väga omapärased kukkurimetajad, kes mujal maailmas on enamasti ammu välja surnud. Eluviisilt olid kõik Austraalia hõimud rändrahvad, neil polnud püsivaid elamuid. Kasutusel olid lihtsad puuokstest tuulevarjud või onnid, kuhu varjuti moskiitode eest. Austraalia pärismaalased ei harinud maad ega kodustanud loomi, ainsaks koduloomaks oli koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi, emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt). Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti
itaalia keelt jt. 2. Ajalugu Esimesed asukad aborigeenid - tulid Austraaliasse 40-50 000 aastat tagasi Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Sellest, et Austraalia on kaua olnud suhtelises isolatsioonis, annavad tunnistust väga omapärased kukkurimetajad, kes mujal maailmas on enamasti ammu välja surnud. Eluviisilt olid kõik Austraalia hõimud rändrahvad, neil polnud püsivaid elamuid. Kasutusel olid lihtsad puuokstest tuulevarjud või onnid, kuhu varjuti moskiitode eest. Austraalia pärismaalased ei harinud maad ega kodustanud loomi, ainsaks koduloomaks oli koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi, emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt). Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti
ratsanikud on tal jälil, kuna too oli kaitsnud enda ja oma naise au. Baumgarten palub ennast üle järve viia. Ruodi keeldub, kuna järvel on suur torm (ei taha enda elu ohtu seada). Mõne aja pärast saabub sündmuspaika Tell, kes kõhklemata pakub Baumgartenile abi. Samal ajal, kui Baumgarten ja Tell järvel lainetega võitlevad, saabuvad foogti ratsanikud. Karistuseks põgeniku aitamise eest, põletavad ratsanikud karjaste onnid ja tapavad nende loomad. Rahvas ootab päästjat. Teine pilt Stauffacher ja Pfeifer tulevad juteldes. Pfiefer lahkub ja Stauffacher istub pingile. Gertrud tuleb temaga juttu rääkima. Ta innustab meest maafoogti ikkele vastu hakkama. Stauffacher saab sellest jutust väga puudutatud. Samal ajal, kui Gertrud ja Stauffacher tahaplaanile kaugenevad, tuleb Tell koos Baumgarteniga. Tell palub Baumgartenil jääda Stauffacheri (kõigi hädaliste isa) juurde. Kolmas pilt
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus
* Inimahvalsed (hominiidid) – 5-2 miljonit aastat tagasi assid elama lagedale maale ja kõndisid kahel jalal. * Lõunaahvalne (australopitekus) – väike aju, suur nägu, väike kasv (1.5m), suured käed, raipesööjad. *Osavinimene (homo habilis) – raipesööja, kasutas algelisi tööriistu, hakkasid loomi küttima. *Sirginimene (homo erectus) – pikk ja sihvakas, sile nahk, suur nina, oskas tuld teha, lihasööja, eluasemeks koopad või onnid, uudishimulikud. * Homo sapiens (tänapäeva inimene): 1) neandertallane- umbes 250 000a. tagasi, nagu jälle karvane, umbes 1.6m pikk, matsid surnuid 2) homo sapiens sapiends (tark inimene) – umbes 200 000 a. tagasi, kütid, korilased, kalastajad, peamine jahiloom oli põhjapõder 16. Tsivilisatsioonide üldiseloomujooned ja tekkimise kohad. * Mesopotaamia – Tekkis Eufrati ja Tigrise jõgede ääres. Loodusvarade pooles vaene, kutsuti ka savitsivilisatsiooniks
hukkamõist Üksinda elavad inimesed seksuaalsuhe ei ole enam ainult abielus kodanikele lubatud, ei ole kunagi abielus olnud, lahutatud või lesestunud Uuspered teist või enam korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest abielust laps või mitu Homoseksuaalsed pered soov kuuluda perekonnagruppi, pikaajaline suhe annab sotsiaalse kindluse, võrdsed partnerid, saavad igapäevaste toimetustega hakkama Perekonna ajalugu Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond: Elukohaks koopad, onnid Korilus, küttimine, kalapüük Matriarhaadilt patriarhaadile Laste ühine kasvatamine Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine Müüdid, rituaalid, sümbolid Ohverdamine Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1. saj eKr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused. Perekond monogaamne Abielu võimalik lahutada (mehel kergem) Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus
Ülevus ei pea olema ilus, vaid ka suur/kolossaalne/hirmus. Joseph Addison Tõi esile novelty/uudsuse mõiste, Picturesque Tourism. Variantide rohkus. Ta oli Prantsuse stiilis regulaarparkide vastu, samas kui vabakujunduslik park meeldis talle. Tema arvates peaksid vahelduma salud ja avatud vaated. Sõnastab Capability Browni loodud maastikke. Uvedale Price - Esmakordselt loetleb üles, mis peab maastikul alles olema varemed, hurtsikud/onnid, vana lagunev küün/talu/laut, vana vesiveski, vesi jne. William Gilpin Pitoresksed elemendid: on krobelisus, lõhutud murtud vaated ja objektid, tume foon, madalam vaatepunkt. Ilu on seotud harmoonia ja proportsiooni õpetusega. Ehk ilu on harmoonia ja proportsioon. Subliimne - see on grandioosne, erakordne, hirmuäratav, aukartustäratav, ohtlik. Glaude peegel Lorraini leiutatud võte. Kumerjas klaas, mis pannaks objekti ette, tekitab sees huvitava perspektiivi
Kaotasime 7 mees* langen uina. mitu haavatut ja ühe veoauto. Vielmirtihgd rämdasüd meid
päris punaarmee stiilis, hurraahüüetega ja võsanugasid välgutades. 3a me haardest lahti tänu
raadio kaudu appi kutsutud soomusautodele. See lahing toimus ühe küla ees. kus eelmisel
Öösel punased olid maantee silla ära lõhkunud. Loomu"ik
mõistma või teispoolsusesse Akh energia, jumalik säde, mis teeb elavaks III loeng 20.02.2012 Vana-Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise vahel Maailma vanim tsivilisatsioon Mesopotaamia oli asustatud 8000 e.m.a. 4 ja 3. at. Tekkisid esimesed riigid. Sumeri kirjapildid savitahvlitele. Vanimad Sumeri linnriigid Ur, Uruk, Nippur jt olid juhitud preesterkuningate poolt peeti jumalate asemikeks. Linnad korrapärase planeeringuga, veevärgiga ja puha. Vanimad sumeri elamud pilliroost onnid. Adoob põletamata savist tellis Sumeri linande keskpunktiks oli Zikkurat e astmiktorn. (zikkurat mägi sumeri keeles) Zikkurat on Uri suurimaid püramiide Paabeli torn Etemenanki jumalate asupaik. Etemenanki pärineb 1.-2. At. Zikkurat maailma keskpunkti tähendus Mööda astmeid saab jumala juurde. Sumeri mütoloogia ja religioon on mõjutanud assüürlaste, babülooniate jt Igal linnriigil oli oma kaitsejumal. Nippuri linna kaitsejumal Enlil / Marduk (babüloonia)
Oks oli spontanne. Räägiti, et kui talle kirjutamistuhin peale tuli, võis ta ühe jutiga selle valmis kirjutada, tegemata hiljem märkimsväärseid muudatusi.. Sürreaalne, meeleolupildid hüplevad siia-sinna. Sürrealistlik - põhineb alateadvuslikul infovoolul. Novellide sisu tundub olevat enamasti rõhutatult argine, realistlik, võib-olla isegi naturalistlik.Tegevuspaigaks on küla, enamasti sügisene aastaaeg, vihm, madalad pilved, läbiligunenud külatänavad, viletsad onnid lömitamas sünge looduse keskel. Samas ei ole see naturalism. Võiks öeda, et poeetiline ja eksistentsialistlik. Äärmiselt subjektiivne stiil. Raskesti jälgitav. Inetuse esteetika! Teda võib nimetada Noor-Eesti kirjanikuks. Omamoodi oli ta ka Siurulaste maskott. 17. ,,Siuru" SIURU Aastal 1917. Eesti poliitilises elus keeruline aeg, sõda, Eesti saatus oli väga segane. Õhus oli palju erinevaid võimalusi Eesti jaoks. See, mis lõpuks
Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn. Koopamaalidel ongi oda-või noolehaavadega loomade kujutisi. Ka muusikat ja tantsu peetakse maagilisteks tegevusteks. Elamud. Ürginimesed elasid esialgu koobastes. Seal, kus kliima oli soojem, ehitati ka kergemaid varjualuseid. Onnide ehitamiseks kasutati väga erinevaid materjale; puuoksi, puukoort, suuri palmilehti, liaane, nahku ja rohumättaid. Mõnikord olid onnid kaevatud maa sisse ning pealt kaetud okste ja rohumätastega. Teisal ehitati mammutiluudest või okstest karkass, millele laotati loomanahku või puukoort. Onni katusesse olid jäetud avad lõkkesuitsule. Onnid polnud kuigi korrapärased. Niisugustes onnides elas tavaliselt mitukümmend inimest, kes magasid lõkkeaseme ümber. Eluasemed ehitati tavaliselt veekogude äärde, jõgede ja järvede kaldale või mõne allika lähedusse. Siis veel puudusid
lõpp eKr. Need on omavahel erinevad tsivilisatsioonid, on kujunenud omaette, üksteisest sõltumatult. Varased põlluharijad U 10 000 eKr. Jeeriko (9. aastatuhandel eKr), seal kandis kujunes kogu viljaka poolkuu ulatuses omavahel lähedaselt seotud põlluharimiskogukondade võrgustik (seal oli neid palju). Tähtis on nt ka Abu Hureyra (Süürias, Eufrati läheduses), kus oli linn. Juba 11. aastatuhandel oli seal suhteliselt suur asula (kus hooned olid ümmargused onnid), kus ilmselt tunti ka teravilja kuid pole kindlalt teada, kas see kultiveeriti või kasutati looduslikult kasvavat. 10 aastatuhandel kliima külmenes ja 9. aastatuhandel juba kultiveeriti. Türgi territooriumil on teadaolevalt vanim megaliitiline ehitis Göbekli Tepe (küngas, milles on mitu sõõri, mis on piiratud steeridega, mis kandsid ilmselt katust. Steelid kujutasid loomi). Ilmselt oli tegemist kultusobjektina. Pärit on see 10 aastatuhandel. Selle kultuskeskuse lähedusest ei ole
Iga indiviid kordab sümb. Oma arengu jooksul lapseeas täiskasvanuikka inimkondliku arengu ajaloo etappe. Stanley järgi toimub inimese areng rekapitulatsioonselt, kuna inimest mõjutab vaid pärilikkus. Kui on tegu imikueaga nn. Looma arengutase-- kõikides igades tuleb õppida ja kasvada ning pakkuda lastele ja noortele selliseid kogemusi , mis sellele arenguperioodile vastab. Nad on selles eas valmis. Lapseeas – onnid ja puuotsa ronimine Noorukieelne iga – inimene hakkab põllumajandusega tegelema, lapsi distlipineeritakse ja neile õpetatakse korda. Noorukiiga- rekapi. ühisk. areng erinevalt astmetelt (1904) tööstusrevolutsioon, moodne ühiskond, tsiviilühiskond. Taandab noorukiea ühisk muutustek, postuleerib hormonaalses ülekaalus , mõjutab nende käitumist. Ta kirjutab oma monoloogias, et noorukiealine käib nagu kaigas õlal ja on võimeline kellegile virutama, kui selleks ajendit on.
AIA ELEMENDID (Hellström 1997) 16. sajandi aedades said loodus ja kunst kokku, teineteist toetades ja aidates. See oli omamoodi mäng, kus vaatajal oli teinekord raske aru saada, kas üks või teine element oli rajatud looduse või inimese poolt (org, koobas jms). Inimene võistles loodusega nagu võrdne võrdsega, kusjuures kumbki ei saavutanud kunagi täielikku võitu. Looduslikest materjalidest vormiti n-ö kunsti: pergolad, võrestikud, labürindid, vormideks pügatud põõsad, onnid puu otsas, künkad ja koopad. Kõik need elemendid nõudsid palju kulutusi tööjõule ja seetõttu esinesid vaid suuremates aedades. Need taimedest konstruktsioonid jäljendasid tihti arhitektuurilisi vorme: vormiti kaari, võlve, kupleid, portikusi, nisse jms. Võrestikest ja ronitaimedest paviljonid, või ka painutatud-vormitud puudest, millede oksad olid kokku põimitud. Mis on kunst ja mis on loodus? Siin tekitati meelega segadust.
illegaalne orjakaubandus jätkus, kuid kodusõja ajaks oli orjade arv juba 4 miljonit, kuigi praktiliselt kedagi juurde ei olnud toodud. Põhjused: tuleb arvestada USA palju soodsamat kliimat, see oli mitte ainult valgete aoks vaid ka mustade jaoks. Orjade elutingimused võrreldes Kariibiga olid varakult palju paremad , kui kariibil ja brasiilias elasid orjad reeglina barakkides, usa istandustes elasid onnides, mis olid mööbliha varustatud, olid perekesksemad ja individuaalsemad kui onnid. Sageli olid nad kivist ehit. Orjae toitlustamine oli palju parem kui see oli Kariibil, orjade sooline vahekord, kuna ei toodud nii palju massiliselt mehi jurde. Orjade elu oligi perekesksem, meeste-naiste vahekord võrdsem, mis võimaldas laste saamist. Virginias algas tubaka kasvatamine, ei olnud nii intensiivne kui suhkrukasvatamine, kuid ka intensiivne. Vajas suurt maa-ala, kurnas maad, m aaa oli tihti vaja pikaks per sööti panna. Tubaka kasvatamine nõudis rohkem ka oskusi
millegi ehitamiseks. Tõenäoliselt kasutas ürgaja inimene siis eluasemeks mitmesuguseid looduslikke varje: koopaid, tuulemurdu, süvendeid maapinnas. Koobaste kasutamisest annavad tunnistust ka nimetatud aega kuuluvad koopamaalingud. Esimesed primitiivsed 1 onnid võidi ehitada paleoliitikumi lõpus (u. 12 000 a. eKr). Kasutades ära maapinnas olevaid süvendeid, täiustati seda primitiivse katusega suurte loomade luud aeti koonusekujuliselt püsti ning kaeti pealt loomanahkadega. Taolisi elamuid ehitati ka järgmise perioodi mesoliitikumi (10 000 5000 a. eKr.) alguses. Kuna sel perioodil muutus elu paiksemaks, siis vajati ka pidevat ja kindlat eluaset. Lisaks sellel olid täiustunud tööriistad, millest suurima
armastavad matkata, sel juhul saab emast retke varustaja. Kui võileivad ja morss on valmis, panevad lapsed koti selga, võtavad kätte matkakepi ja võibki alata rännak kõige kõrgemate mägede tippude või kaugetemate kõrbete poole tegelikult jõuab reisiseltskond küll vahel ainult maja taha. Veel on lapsed kõvad onne ehitama, neid teevad nad käepärasest kraamist nii õue kui tuppa ja onnis on alati põnev. Ka Sookure lasteaia Vikerkaare rühma laste meelest on onnid lahedad, aga hea mäng on veel peitus või kull peaasi, et saaks joosta. Peituses on kõige ägedam neil, kes oskavad kõiksugu kavalatesse kohtadesse pugeda, nii et otsija peab alla andma ja peidus olija välja tulema. Vikerkaare rühma poisi Martin Leotootsi meelest on hea mäng ka, kui mõni laps peidab ennast voodisse ja mängivad kummitusi. «Aga seda mängu peab mängima nii, et kellelgi väga suur hirm ei tuleks,,» ütleb ta. Heas mängus saab palju liikuda
Sügisel ujusid kalaparved Obi jõest Kazõmi jõkke. Handid elasid siis sügisasulates ja kalastasid. Talve algul läksid nad jälle talveasulatesse. Alates 1930. aastatest on nõukogude võim hante asustanud ümber suurematesse küladesse. Hantidele ehitati tüüpprojektide järgi majad ja pandi nad sinna elama. Eriti intensiivselt toimus ümberasustamine 1950.-60. aastatel. 20. sajandi algul olid hantide elamuteks püstkojad, neljakandilised onnid, ristpalkelamud ja poolmaakojad. Püstkoja sõrestik ehitati koonusekujuliselt asetatud lattidest. Latid tehti kuuse-, kase- ja pajupuust. Kaks või kolm latti olid ülaosast rihma või nööriga kokku seotud, ülejäänud asetati lahtiselt nende peale. Mõnikord oli ühe ridva ülaots kaheharuline, mille vahele asetati teise ridva ots ning ülejäänud ridvad asetati nendele lahtiselt. 20. sajandi algul kaeti püstkoja sõrestik suvel kasetohust, talvel põhjapõdranahast kattega
annaabi.ee 
