Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õnn saadakse kannatamise hinnaga". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuku, vist, ütlus, kurbust, tunned, dostojevski, karistus, raskolnikov, tundis, sooritatud, mõistis, armastab, nendeni, arusaamised, osadel, tunnetMis on õnn? Mis on õnn? Õnn on midagi peadpööritavalt toredat. Midagi suurt ja rõõmsat. Midagi mis paneb tegema ka vahest hullumeelseid tegusid. See on mingi erakordne tunne, meie teiste tuhandete tunnete ja tujude seas. Õnn võib peituda kõige väiksemaski igapäevases asjas. Kuigi seda ei panda lihtsalt tähele. Õnne leidmiseks on vaja ainult positiivset mõtlemist. On vaja tuua igas pisidetailis midagi head välja. Ning peagi tunned sa end õnnelikuna. Kui sa oled juba õnnelik. Leiad sa aina rohkem ja rohkem asju mis sind õnnelikuks teevad. Lõpuks sa võid tunda, et oled oma eluga täielikult rahul. Sa tunned, et sul on kõik olemas mis sind õnnelikuks teeb. Sa tunned, et sa ei vaja rohkemat, et õnnelik olla. Ise olnud seda tunnet tundnud, tundub kõik sel hetkel nii hea. Sul oleks tahtmine kõik maailma inimesed naeratama panna. Tahtmine panna lihtsalt kõik õnnelikult tundma
Milles seisneb õnn? Õnn on väga suhteline mõiste. Ilmselt on see tunne, mida iseloomustab rahulolu, rõõm või armastus. Õnnelikuks võivad teha igapäevasena tunduvad pisiasjad, olgu selleks siis töö- ja koolialased saavutused või mõni suurem sündmus inimese elus. Õnne on raske ära tunda kui ei ole tundnud õnnetust. Seetõttu on tihti õnn ka tagantjärele tuntav. Kuigi erinevad inimesed võivad tunda õnne väga erinevatest asjadest, on õnnetunne üheks vaieldamatult eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks. Lapsed võivad olla õnnelikud iga väiksemagi asja üle, mis täiskasvanutele võib tunduda tavaline. Lapsed avastavad pidevalt midagi uut selles maailmas, olgu selleks kas või huvitav putukas või ilus lilleke. Iga uus ja huvitav avastus teeb neile rõõmu, tekitab õnnetunnet. Aga mida vanemaks saame, seda tavalisem tundub maailm meie ümber. Lapsed rõõmustavad sügiseti värviliste lehtede ja porilompi
"Igaüks meist peab endale ise oma õnne otsima; ta peab nägema lõputult vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadavad." On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest, inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada Kas õnn on kättesaamatu? On vist lausa kohatu rääkida õnnest, kui pea iga päev kuuled teateid jätkuvast majanduslangusest,
Igaühe õnn on kordumatu Õnn on miski, mille poole pürgime me kõik. See on kui valguskiir, mis annab põhjuse aina edasi minna ning mitte seisma jääda. See on kui kokaiin ja suits- sõltuvust tekitav. Paraku ühe õnn võib olla teise õnnetus. Sündmus, mis ühel hetkel tõi rõõmu, võib järgmisel hoopis kurvaks teha. Igaüks tajub õnne erinevalt ning kunagi ei valda meid ühesugune tunne. Õnn võib peituda paljudes tegurites- sõprades, perekonnas, rahas ning samas ka lõpututes pidudes, kus alkohol voolab ojadena. Kuid selline õnn on petlik ning ei vii mitte kuhugile, on vaid väga tõenäoline jääda elu hammasrataste vahele. Alguses võib sellisest eluviisist rõõmu tunda, kuid hiljem ei osata enam teistmoodi toime tulla. Mihkel Raud tõestab seda oma autobiograafilises teoses "Musta pori näkku". Muidugi on vaja ennast aeg-ajalt vabaks lasta, ning miks mitte ka võtta paar pitsi nautimisväärses seltskonnas, kõike saab ju kultuurs
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostojevski kirjutas
Milles see seisnes? Ta jaotas inimesi harilikeks, kes ei suuda elu edasi viia ja haruldasteks ehk geeniusteks, kes saavad maailma muuta. See seisnes selles, et tema ütluse järgi võivad haruldased inimesed astuda üle seadustest ja panna toime kuritöid. Harilikel inimestel on õigus eksida ja nad on oleviku isandad, ent haruldane inimene ei või eksida, ta on tuleviku isand ja ta võib seadusega vastuollu minna siis, kui tema idee teostamine on kasuks kogu inimsoole. 5. Miks sooritas Raskolnikov kuritöö ja mis oli karistus? Raskolnikov oli vaene võlgades endine üliõpilane, kes pidas ennast kohati teistest paremaks. Ta uskus, et tappes liigkasuvõtja Aljona Ivanovna, teeb ta ühiskonnale suure heateo, sest viimane käitus teistega halvasti. Kindlasti tahtis ta endale ka Ivanovna raha, et oma elujärge parandada, jätkata õpinguid ülikoolis ning teha rahaga õnnelikuks oma ema ja õde. Üheks põhjuseks oli ka enese proovilepanek
naabrimehe kiusamiseks. Andres otsis oma tõde nii kohtust, kui ka piiblist, kuid kuskilt ta seda ei leidnud, see tegigi ta külmaks ja tõrjuvaks inimeseks. Andrese kõik jõupingutused ning suured investeeringud Vargamäesse näisid olevat mõttetud, sest inimesed lahkusid Vargamäelt ja ei jäänud kedagi, kes tööd teeks. Alles olid jäänud vaid noored lapsed ning vanad väetid taluomanikud. Teose lõpus nägi Andres kuidas kraavid kasvasid kinni ja põllud jäid harimata, ta tundis nagu poleks ta midagi ära teinud. Andres mõistis, et kõik see kõva töötegemine kurnas pererahva ära ning viiski nad Vargamäelt minema. A.H. Tammsaare öeldud sõnad: ,,Tee tööd, siis tuleb ka armastus", ei pidanud selles loos kinni, pigem jäi iga päevaga armastust Vargamäel vähemaks, sest isegi noor Andres ütles oma isale, et too tegi tööd ja nägi vaeva, aga armastust ei tulnudki. Aegamööda said kõik Vargamäelased oma elud joonde. Nad oleksid leidnud oma õnne ka
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R10 XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uut
Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul? Küllap vist. Ka neid asju tuleb osata õigesti kasutada, et õnnelik olla. Täiesti idiootse käitumise puhul hävitaks inimene nii oma ilu, tervise kui ka lugupidamise. Ka vedamisest tuleb osata kinni hakata. Järelikult, ütleb Sokrates, on õnneks vaja veel niisugust teadmist, mille abil kõik need suurepärased asjad inimese kasuks pöörata. Me oleme harjunud uskuma, et kui meil ainult oleks raha, küll me oskaksime siis sellega juba õnnelikud olla
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Albert Einstein on öelnud: ,,Elus ei tohiks taga ajada edu, vaid väärtusi." Kuid tihtipeale jäetakse need siiski kõrvaliseks ning olulisemaks peetakse rikkust, mille abil loodetakse parandada oma positsiooni ühiskonnas ning mis aitab tagada endale kindlat võimu. Kuid kas need näilised väärtused suudavad inimesi ka õnnelikuks teha? Raha on vahend, mida juba aastatuhandete vältel ühiskonnas väärtustatud on. Näiliselt annab ta inimestele kõike, mida edukaks äraelamiseks vaja on. Ta on miski, mis võimaldab nautida elu hüvesid ning mis teeb võimalikuks omandada kõike, mida ihatakse. Olgu selleks siis kas uhke loss, oma võitehas või tosinkond meekooki. Kuid kas kõige selle olemasolu teeb õnnelikuks? Kas James Krüssi raamatu ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" kangelane Timm oli õnnelik, kui tal kõik see olemas oli? Ehkki alguses pimestas mõte rikkusest ja kuulsusest teda niivõrd,
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Mis on siis õnn? Seda ei oska mitte keegi defineerida, sest definitsiooni ei ole. Igavesti muutuvas maailmas ei saa leida täpset määratlust mitte ühelegi nähtusele. See, mis ühel hetkel tundub kättesaamatuna ja igatsetuna, võib kätte saades osutuda luhtunud illusiooniks. Kõik nähtused materiaalses maailmas kõiguvad kahe äärmusliku vastandi vahel. Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks. Sellega on kvalitatiivne muutus ette määratud. Täna oleme õnnelikud, väga õnnelikud! Aeg ja sündmuste arengud pöörduvad ja ,,söövad" ära meie
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
pojaga Karenini majas on romaani üks dramaatilisemaid stseene. Oli näha, et ema ja poeg armastasid teineteist lõputult. 4) Dolly ja Stiiva Romaan algaski sellega, et perekonnas Oblonski on abielutüli, sest Stepan pettis oma naist ühe guvernandiga. Kui Anna saabub Moskvasse, suudab ta aga nende abielu päästa, mis on juba purunemise äärel. Dolly on väga heasüdamlik naine, ta ei hoolinud, kui halvas seisus keegi oli, vaid tundis alati kõigile kaasa. Kui Anna oli seltskonna üldise põlguse all, läks tema Anna juurde ja lohutas teda. Seoses Stephani ja Anna pattudega, jääb romaanist kõlama mõte, et mees võib petta, aga naine mitte. 5) Levin ja tema vend Nikolai Levin ei saanud oma vennaga just kõige paremini läbi, põhjuseks nende väga suur erinevus. Nikolai pisut häbenes ennast. Kui Nikolai on suremas, sõidavad Levin ja
Surma ja hullumeelsuse, unelma ja põlevselge tõelisuse vahel asub tema maailm. Igal pool ulatub ta isiklik probleem inimkonna lahendamatu probleemini. St. elamist seespoolsusele. Seespoolse elamuseta pole Dostojevskit olemas. Kui saatus ta kõrgele tõstab, siis üksnes selleks, et teda tõugata veelgi sügavamasse kuristikku, et õpetada talle ekstaasi ja meeleheidet kogu laiust. Iial ei kaitse ta end oma saatuse vastu, iial ei tõsta ta rusikat püsti. Ta tundis saatusliku käe pühadust, oma saatuse traagilisviljakat mõtet. Ta kannatustest võrsub armastus kannatuse vastu. II Ta oli vaimustatud inimesest seda mitte välja näidates, olles oma loomust pelglik ja kinnine. Rahahäda sunnib teda astuma sõjaväkke, kuid ka sellega ei suutnud ta ennast kindlustada. Naasnud sõjaväest hakkab tõlkima ja samal ajal kirjutas ta oma esimest romaani pealkirjaga ,,Vaesed inimesed". See tõi talle kuulsust üle kogu Venemaa
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
,,Kuritöö ja karistus" - inimhinge peegeldus või lihtsalt igav ila? Tegevus toimub juulist sügiseni.Vaene juuratudeng tapab vastiku vanamuti ja tema rõveda õe, varastab nende raha ja väärtesemed, aga ei tunne sellest rõõmu, läheb hulluks ja lõpuks mõistetakse ta üle kohut ja määratakse sunnitööle kuid teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda
*** Abielu on eriline liit inimeste vahel. Ainult abielus tungib nõrgem alati tugevamale kallale. *** Kui naid sipelga, saad terve pesa ämmaks! *** Truudust murtakse selleks, et truudust proovida... *** Mehed hindavad kõrgelt selle naise kõlblust, keda nad parajasti ei jahi. *** Naised peavad abielus olemist mehe puuduseks ja tahavad teda selle puuduse omanikuks teha, pealegi eneseohverduse hinnaga... *** Mees peab naise vooruseks nõrkust vist sellepärast, et naine on küllalt tugev kandma mitmekordset koormat: lapsi, majapidamist, ühiskonda ja solvanguid, mis neile nii endastmõistetavalt osaks saavad. *** Kui naised ütlevad, et mehed on närud, siis ei mõtle nad üksnes seda, et mehed neid petavad, vaid ka seda, et nemad mehi petavad... *** Mehed, kes kardavad naisi, keda on raske võita ja kerge kaotada, lohutagu end sellega, et on naisi, keda on kerge võita ja raske kaotada! *** Kes toidab su kõhtu, see õgib su närve
Raha ja perekonnaõnn "Raha paneb rattad käima" on kulunud klisee, kuid millel kindlasti ka mingi tõepõhi all. Raha teeb inimese mingilmääral õnnelikuks, kuid vaid senikaua kuni seda jätkub. Kuid kas tõesti on raha väärt seda, et loovutada oma perekond, oma õnn ja oma elu? Seda kuidas liigne rahahimu hävitab mitu perekonda ja nende õnne on suurepäraselt näha Honore de Balzaci teoses "Isa Goriot". Goriot on nii helde, seda seetõttu, et tütred tahavad aga aina rohkem raha ning Goriot jääb aina vaesemaks, kuid ta armastab oma tütreid nii väga ja teeb ükskõik mida, et tütardele raha saada. Nähes oma tütarde õnne raha üle on ka isa Goriot õnnelik. Goriot teadis, et raha pole tema jaoks see, mis tooks perekonda õnne, aga muud moodi ta oma tütreid näha ei saanudki. Arvatavasti just see seda perekonda nii lõhustaski. Kui Gorio poleks isegi seda raha andnud, siis tütred ei oleks temast midagi tead
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Inimesed on elanud juba tuhandeid aastaid, kuid üldlevinumad probleemid on siiski jäänud samaks. Juba ürgaegadel ei piisanud arengujärgus inimestele süügist ja ulualusest, ka nemad otsisid midagi enamat, mis erutaks nende meeli ning mis paneks nad hästi tundma. Sama lugu oli ka Vargamäel, kus töötati selleks, et ühel päeval oleks ette näidata peale suurte karjamaade ning küntud vagude ka õnnelik pererahvas. Aga siiski elu ei naerata kõigile ning juhtus see mis juhtub kõige sagedamini-neutraalsus. Paremini võib ka seda nimetada ebaõnneks, kuid mõte jääb siiski samaks. Tol päeval, kui Andres koos oma naisukese Krõõdaga Vargamäele jõudis, nägi ta sisimas vajadust teha suuri muutusi ning panna jõed teistpidi voolama. Andres oli kindel, et luues suur perekond, on võimalik muuta olukorda mis tol hetkel seal valitses. Lootes, et Krõõt sünnitab talle palju rammusaid mehemürakaid, saab ta nende a
Me ei saa inimest hukka mõista selle põhjal, mis me näem ja oletame olevat. 15. Andrus Kivirähk „ Mees, kes teadis ussisõnu“ Inimese juured, mineviku teadmine, kultuuri tundmine. Peategelane on Leemet. Kõik siin maailmas ei ole püsiv. Mida aega edasi, seda rohkem asjad muutuvad ja uuenevad ning vanad kombed ja tavad jäävad minevikku. Inimesed käivad n-ö moega kaasas. Erinevad maailmavaated. 16. A.H.Tammsaare „ Tõde ja õigus“ Tõe otsmine 17. Fjodor Dostojevski „ Kuritöö ja karistus“ Kahte sorti inimesed: harilikud inimesed ja haruldased inimesed.Üksindus, oli meeletutes hingepiinades. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes
IGATSUS: Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Kas sulle on vahel tundunud, et sa ei pääsegi enam talle lähemale, et sa saadki teda ainult kaugelt vaadata? Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Igatsen sind, sinu pilku, sinu imearmsat naeratust, su naerukaja, sinu häält, sinu hellust, sinu pikki pikki suudlusi. Lihtsalt, ma igatsen sind. Igatsus on see, mis mind jõuetuks teeb... Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses?
KURITÖÖ JA KARISTUS Fjodor Dostojevski Kirjanik Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli oma kuulsaima romaani kirjutamise alguses väga troostitus olukorras. Neli poliitvangina Siberis veedetud aastat olid alles värskelt meele. Siis suri naine, pisut hiljem ka vend. Dostojevski andis Peterburis koos vennaga välja ajakirja, mille ilmumine tuli nüüd lõpetada. Kirjanikku rõhus hiigelsuur võlakoorem. Vennast jäid maha naine, armuke ja viis last, kelle eest tal tuli hoolt kanda. Ise kannatas ta kroonilise haiguse, langetõvehoogude all. 43-aastast Dostojevskit piinas lootusetu armastus Polina-nimelise noore naise vastu ning ta mängis maha ruletilaua taga oma viimased kopikad. Lööduna kirjutas ta alla orjastavale kirjastuslepingule, mille kohaselt
*Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust *Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult *Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust *Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem *Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! *Meie sõbrad teevad meile rohkem kurja üksnes sellepärast, et vaenlased meile ligi ei pääseks! *Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. *Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid puudutab su südant... *Sõprus on tihti selleks, et peita armastust seal, kus see on võimatu... *Ükski sõna ei väljenda nii palju armastust, kui seda teevad silmad! *Sõprus võib lõppeda armastusega, kuid armastus ei lõpe kunagi sõprusega *Vihkamine on õilis tunne selle taga on armastus!
Selleks, et teda mõtlemast takistada, ei lähe tarvis kahuripauku. Piisab vaid tuulelipu või vintsi kriiksatusest." Pascali dialektiline vaim ei talunud ühekülgseid arutlusi, üheseid lahendusi ega põhjendamatuid liialdusi. See ei olnud juhuslik, et "mõistusekultusele" vastukaaluks ei seadnud ta intuitsiooni või "meelekultust", vaid määras igale gnoseoloogilisele võimele oma "seadusliku" kompetentsussfääri. Pascal tundis tema jaoks looduses ülevaima- inimmõistuse jõudu ja võimu, kuid erinevalt ratsionalistidest tundis ta hästi ka selle nõrkusi. Ei saa väita, et Pascal oli nende nõrkuste ülemlaulikuks. Pigem oli ta tundlik registreerija nagu täpne baromeeter. Ta ei olnud kiretu fikseerija, vaid kasutas tervet tunnetegammat: kibestumust, nostalgiat, valu, solvumist, kurba hämmingut ja irooniat. Juhtmotiiviks on siin sügav paradoks, vastuolu ja sobimatus, mis valitseb mõistuse üleva loomuliku
· Gradatsioon- tegevusinge tõus või langemine kogu luuletuse ulatuses. · Retooriline küsimus- küsismus millele ei oodada vastest(Miks sa nutad, lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd, ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist) · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ?
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. Rusikas käega ei saa võtta ega ka anda. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ise ei lase.
Inimene kogeb end kui ületulvavat, heldet, elavat, järelikult rõõmuküllast inimest. Andmine on rõõmupakkuvam kui saamine, mitte et tegemist oleks ilmajäämisega, vaid sellepärast, et andmisakt on inimese elutahte väljendus. Üks inimene annab teisele osa oma elust. See ei tähenda tingimata elu teisele ohverdamist, inimene annab enesest seda, mis temas elab: annab oma rõõmu, huvi, arusaamisi, teadmisi, huumorit, kurbust kõike, milles väljendub ja avaldub see, mis temas elab. Enesest nõnda andes rikastab ta teist inimest, ta suurendab teise elutahet, suurendades samal ajal ka oma elutahet. Armastuse aktiivne olemus ilmneb peale andmise veel hoolitsuses, vastutuses, lugupidamises ja teadmistes. Armastus on aktiivne hoolitsus selle elu ja kasvu eest, mida me armastame. Vastutus on täiesti vabatahtlik: see on inimese vastus teise inimolendi väljendatud või väljendamata vajadustele
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi..
uuesti armastada. Naine armastas väga ka oma surnud tütart Armast, kes muutis ta nõrgaks, töötuks ja vaimselt ebastabiilseks. Paul D ja Sethe teise tütre Denveri armastus suutis avada Sethe silmad Armsa suhtes. Paul D armastus aitas Sethe taas värve nägema panna ning päästis naise üksluisest, kahetsusi täis elust. Uus armastus asendas lõpuks naise kinnisidee Armsa vastu. Armastus võib inimesi päästa, kuid alati ei ole see võimalik. On olemas ütlus, et igaüks on oma õnne sepp. Tihti väidetakse, et õnn ja armastus käivad käsikäes, kuid ma arvan, et on olemas siiski erandeid. Kõik armastusega kaasnev ei pruugi meid alati teha õnnelikuks. Siiski on see tunne, mida tahavad tunda kõik inimesed ja loomad hoolimata armastuse varjukülgedest. Armastus ei oma võluväge, mis suudaks päästa kedagi surmast või muuta inimest selliseks, nagu meie teda näha tahaksime. Inimene ise kujundab oma elutee
annaabi.ee 
