Feodaalühiskonna kujunemine kas pööre ühiskonnas? Feodaalkord kujunes välja varakeskajal. See toimus järk-järgult ja lõplikult oli see välja kujunenud XI sajandiks. Feodaalkorra osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. Selle ajajärgu üks võimasamaid riike, Frangi riik, põhineski sellel süsteemil. Senjöör andis maatüki, mida nimetatakse lääniks ehk feoodiks, oma sõjamehele. Maatüki omajat nimetatakse läänimeheks ehk feodaaliks. Kuna valitses naturaalmajandus oli maatüki andmine sõjamehele kõige kasulikum. Selle abil sai senjöör sõjamehe ustavuse ja maatükk tasus ka tema abi eest. Maatükist tulev sissetulek oli tavaliselt küllaldane, et sõjamees saaks lubada endale sõjavarustuse ja ratsaväelane ka hobuse. Kui läänimees loobus teenimast oma isandat, pidi ta ka andma ära oma maatüki. Tänu sellisele süsteemile kasvas sõjaväe tugevus
kokku tegevuse subjektiga, või rõhutavad asjaolu, et tegevuse subjektiks on just nimetatu, mitte keegi teine ise: enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda, omaenese ~ omaenda verbi laiend: Poiss tagus endale rusikaga vastu rinda. nimisõna täiend:Sa võta oma asjad kaasa, kui minema hakkad. lisand: Ise ta ütles, et see asi teda ei huvita. Vastastikused asesõnad retsiprookpronoomenid näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega üksteise, teineteise Näis, et kõik need inimesed on üksteisega kuidagi seotud. Jüri ja Jaan vaatasid teineteisele ~ üksteisele kohkunult otsa. Näitavad asesõnad demonstratiivpronoomenid viitavad mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele see, too, sama, seesama, toosama, teine, muu niisugune, samasugune, niisamasugune, selline,
ei ole tegemist müügilepinguga. Isiklikke õigusi loovutada ei saa. Ka mistahes muu autoriõiguste omaja (tööandja, pärija jt) võib oma varalised õigused niimoodi loovutada; 2) autor annab litsentsi. Litsents (license) intellektuaalse omandi valdkonnas tähendab luba teose kasutamiseks. See on autori või mõne teise autoriõiguste omaja (näiteks pärija) poolt teose kasutajale antud luba. Autorit või muud autoriõiguste omajat nimetatakse litsentsiandjaks, kasutajat aga litsentsisaajaks. Litsentsi liigid Litsentsi liigid on järgmised: a) lihtlitsents litsentsiandjale jäävad samad õigused ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele. Näiteks artikli kohta lihtlitsentsi andmine ajakirjale tähendab, et autorile jääb ka endale õigus anda see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale või artiklite kogumikus; b) ainulitsents teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on
eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Otsing dokumenteeritakse Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 16. Mis on hülgvara ja mis võiksid olla alternatiivid tarkvara ,,hülgamisele". Põhjenda, kas pigem ,,hülgaksid" tarkvara või kasutaksid alternatiivseid variante tarkvara hülgamisele, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus) Üks orbteose konseptsioonist. "Hüljatud" ja tavaliselt vana/aegunud tarkvara. Kaitstud siiski autoriõigustega, kuid autorid ei pruugi
kaasnevate õiguste omaja ei ole vastu käesoleva seaduse § 276 1. lõikes nimetatud kasutusviisidele. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud teos või fonogramm on orbteos, kui hoolimata sellest, et käesoleva seaduse § 273 kohaselt on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. (4) Kui õigus teosele või fonogrammile on mitmel isikul ja neist kõiki ei ole tuvastatud või tuvastamisest hoolimata leitud pärast käesoleva seaduse § 273 kohaselt tehtud ja dokumenteeritud hoolikat otsingut, võib teost või fonogrammi kasutada käesoleva jao kohaselt tingimusel, et õiguste omaja, kes on tuvastatud ja leitud, on talle kuuluvate õiguste suhtes andnud avalikule mäluasutusele
kaitsevahendina kohtus vastava vaide. Kui Asi sattus võõranadaja v kolmanda isiku kätte, ei saanud omandaja seda esialgselt tagasi võtta. 2. Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati vormikohaselt, aga viga võis olla sisulist laadi ehk võõrandaja polnudki omanik. Sellisel juhul tekib omandajal suuremad õigused kui müüjal. PUBLICIUSE EDIKT-sisaldab hagi, mis kaitses mõlemal ülalpool toodud juhtumil omajat. Tõeline dominium ex iure Quiritium-kviriitlik omandiõigus käis ainult maade kohta, mis kuulusdi Rooma territooriumi hulka, Itaalias asuavate maade kohta. Kujunes provitsiaalne omand, eri normistikuga ja eri kaitsevahenditega. Diocletianus võrdsustas Itaalia ja provintsi maatükid selles suhtes, et maksustas provintsides asuvatte maatükkide eeskujul ka Itaalias asuvad maatükid. Impeeriumi ajal püütakse ühtlustada kõiki omandi vorme.
tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Otsing dokumenteeritakse. Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 55. Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? Essee küsimus Autoriõigus arvutiprogrammidele tekib samas ulatuses kui näiteks kirjandus- ja kunstiteostele. Arvutiprogrammide autorile tekivad nii isiklikud kui varalised õigused. Arvutiprogrammi autoril on õigus arvutiprogrammi muutmiseks, reprodutseerimiseks, internetis levitamiseks, jne. Juhul kui tegemist on arvutiprogrammiga, mille on loonud
omadussõna. Asemäärsõnade liigitus konteksti alusel: 1)isikulised (personaalpronoomenid) mina, sina, tema jne. 2) enesekohased (refleksiivpronoomenid) näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, nt ise : enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda 3) Vastastikused ehk (retsiprookpronoomenid) näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega. Neid on kaks: üksteise, teineteise. Mõlemad on vaegmuutelised sõnad, millel puudub ainsuse nimetav ja mitmuse vormid. Asesõna üksteise osutab kahele või enamale, teineteise ainult kahele. 4) Näitavad(demonstratiivpronoomenid) viitavad mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele. see, too, sama, teine, muu, niisugune 5) küsivad-siduvad (interrogatiiv-relatiivpronoomenid)
või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja ei ole vastu käesoleva seaduse § 276 1. lõikes nimetatud kasutusviisidele. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud teos või fonogramm on orbteos, kui hoolimata sellest, et käesoleva seaduse § 273 kohaselt on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. (4) Kui õigus teosele või fonogrammile on mitmel isikul ja neist kõiki ei ole tuvastatud või tuvastamisest hoolimata leitud pärast käesoleva seaduse § 273 kohaselt tehtud ja dokumenteeritud hoolikat otsingut, võib teost või fonogrammi kasutada käesoleva jao kohaselt tingimusel, et õiguste omaja, kes on tuvastatud ja leitud, on talle kuuluvate õiguste suhtes andnud avalikule mäluasutusele või Eesti Rahvusringhäälingule loa teose või
morfeemivarianti le. Alalütlev kääne Alalütlev kääne on väliskohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a. asukohta, nt Mari elab juba kolmandat aastat välismaal; b. toimumisaega, nt Nad sõidavad neljapäeval maale; c. seisundit, nt Naerul näoga vaatas Jüri meie poole. Alalütleva käände olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d. omajat või muud tegevussubjekti pöördelise verbivormi juures, nt Maril on kaks last. See asi ununes mul täielikult; e. tegevussubjekti infiniittarindeis, nt Luba tal ükskord ometi kõik südamelt ära rääkida. Peale selle kasutatakse alalütlevat käänet väljendamaks: f. vahendit, nt Mari mängib klaveril juba päris keerulisi lugusid; g. viisi, nt Mari kuulas kikkis kõrvul. Kirjapildis on alalütleva käände tunnuseks alati l. Kui tunnus liitub lühikesest silbist
gradatsioonilise loomuga. Elusaks peetakse liikumisvõimelisi ja selliseid, kelle suhtes tekib empaatia (vrd amööb, kärbes jt). Piiripealsed on masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused. Rohtmaa: eesti keeles kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad elusamad kui taimed-seened, loodusjõude ei tajuta elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell). Soome k markeeritakse omajat vastavalt elusushierarhiale. Eesti keeles avaldub elusushierarhia impersonaali, relatiivlausete, anafooriliste pronoomenite, modaalverbide kasutuse (nt surema+millesse?) puhul. 26. Isik verbikategooria Esimene ja teine isik on kõneaktis osalejatega seotud (kõneaktiisikud), mis erinevad kolmandast isikust elusushierarhia poolest. Paljudes keeltes pole eraldi 3. isiku pronoomenit, kasutatakse demonstratiive selle asemel. Enamasti on siiski 3. isiku markeering keeles olemas
oma lokaalse sisu (na-lokatiivist on saanud essiiv, ta-separatiivist partitiiv) või hoopis kõrvale jäänud (klatiiv). Hoopis hiljem, läänemeresoome algkeeles kujunes välja uus kohakäänetesüsteem, kus tehakse vahet veel sise- ja väliskohakäänete vahel, kuid koha kolmeaspektilisuse väljendamine on säilitatud. Kohakäänete sarja kolmeliikmelisus on oluline uurali keelte tunnusjoon. Kohakäänete abil väljendatakse tüüpiliselt ka kogejat, omajat ja tegijat (erinevalt indoeuroopa keeltest). Omaja: mul on poeg Tegija: mul tuleb õppida Eesti keeles kasutatakse jätmise, jäämise ja mahtumise jmt tähenduses tähendustest latiivseid vorme (raamat jäi kooli), indoeuroopa keeltes aga lokatiivseid. Võtmise, otsimise, leidmise ja liikumistee jm jaoks on separatiivsed vormid (püüan metsast jäneseid). Sisekohakäänded Kolm sisekohakäänet: kuhu-kääne ehk illatiiv, kus-kääne ehk inessiiv ja kust-
või leida teosele õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose kasutamist. Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 16. Mis on hülgvara ja mis võiksid olla alternatiivid tarkvara„hülgamisele“. Põhjenda, kas pigem „hülgaksid“ tarkvara või kasutaksid alternatiivseid variante tarkvara hülgamisele, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus) Hülgvara on tarkvara
õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 17. Mis on copyleft ja milleks seda kasutakse? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 1.1 ja kokkuvõte) (essee küsimus) Anglo-Ameerika copyright tugineb arusaamale, et autoril tekib oma loodud teostele omandiõigusega sarnanev õigus, mida ta võib nagu päris omandi puhul – nii tasuta kui ka tasu eest võõrandada ning mille alusel ta võib keelata ja lubada teistel isikutel oma teost kasutada.
Kõigil muudel juhtudel kasutatakse alaleütlevas käändes morfeemivarianti le. Alalütlev kääne Alalütlev kääne on väliskohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Mari elab juba kolmandat aastat välismaal; b) toimumisaega, nt Nad sõidavad neljapäeval maale; c) seisundit, nt Naerul näoga vaatas Jüri meie poole. Alalütleva käände olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d) omajat või muud tegevussubjekti pöördelise verbivormi juures, nt Maril on kaks last. See asi ununes mul täielikult; e) tegevussubjekti infiniittarindeis, nt Luba tal ükskord ometi kõik südamelt ära rääkida. Peale selle kasutatakse alalütlevat käänet väljendamaks: f) vahendit, nt Mari mängib klaveril juba päris keerulisi lugusid; g) viisi, nt Mari kuulas kikkis kõrvul. Kirjapildis on alalütleva käände tunnuseks alati l
õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 16. Mis on hülgvara ja mis võiksid olla alternatiivid tarkvara„hülgamisele“. Põhjenda, kas pigem „hülgaksid“ tarkvara või kasutaksid alternatiivseid variante tarkvara hülgamisele, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus) Hülgvara või vanavara[viide?] (inglise keeles abandonware 'hüljatud vara/kaup') on tarkvara, mida
aja, kõneviisi ning kõneliigi tähendust. 13. Mis tingimustel esineb osaalus? Osaaluseks ehk partsiaalsubjektiks nimetatakse eesti keeles osastavas käändes olevat alust. Osaalus ei ühilda endaga öeldisverbi ja seega öeldisverb jääb alati ainsuse 3. pöördesse: Tänavanurgal seisis inimesi. Osaalust kasutatakse olemasolulauses ja kogeja-omajalauses, mille alguses seisab teemana teadaolevat kohta, aega, omajat vms väljendav määrus ja lõpus uue info kandja, ehk reemana alus. 14. Mis tingimustel esineb täissihitis? Täissihitis esineb osasihitise paralleelvõimalusena vaid niisuguste verbide puhul, mille tegevus võib jõuda mingi tulemuseni. Sihitise valik oleneb siin kahest asjaolust -- tegevuse tulemuslikkusest ja sihitise enda laadist. Kui tegevus on olnud või saab olema tulemuslik (teostunud või teostatav) ja sihitis märgib tervikut (asja, kindlat kogust või
eeskirjadega. Võimu kasutamise reeglite rikkumine toob endaga kaasa sanktsioonid või isegi võimust ilmajäämise. Ekspertvõim omistatakse neile, kes on mingis valdkonnas pädevad. Ekspertvõim on tavaliselt piiritletud konkreetse küsimuse või valdkonnaga. Tavaliselt arvestatakse nende inimeste seisukohtadega, kes asja tunnevad. Need inimesed suudavad suunata teiste käitumist vastavalt oma pädevusele. Ekspertvõim on omistatav ja võimu omajat tajutakse omakasupüüdmatu ja objektiivsena. Informatsioonivõim rajaneb info omamisel ja oskusel seda veenvalt edastada. See tähendab, et inimene, kes palju teab, ei pruugi teiste hoiakuid ja suhtumist oluliselt mõjutada, kui ta ei oska neid teadmisi edasi anda. Sunnivõim rajaneb kahel hooval. Need on võimalus otsustada tasu ja karistuse üle. Tasu saamine ja karistuse vältimine on inimkäitumise kaks olulist motiivi. Sunnivõimule
erineb meetodi või kallalekippumise vahendite poolest (pettus, kannatanu eksiteele viimises tõe moonutamisega või väära asjaolu välja mõtlemisega, tihti lihtsalt faktide maha vaikimisega). Ühtede varaliste kallalekippumiste liikides – varguses, riisumisel, omistamisel – on kallalekippuja tahe suunatud vahetult asjale, möödudes valdaja või omaniku tahte mõjutamisest. Kaitstav õigushüve on vara. Koosseis – pahateo toimepanija petab vara omajat või käsutajat, pettuse tõttu teeb omanik vara käsutuse. Ta on veendunud, et peab andma ja on õigustatud andma. N: kassapidajale ütlen, et olen Jüri ja nõuan palka, tegelt olen Mart. Kassapidaja ei kontrolli ja annab raha ehk teeb vara käsutuse. See ei ole pettus kui jätan asjad poes käru põhja ja kõnnin minema, see on vargus. Sest loon pildi, et käru on tühi. Omanik peab asja üle andma kelmuse puhul.
5) litsentsi andja nimi ja allkiri; 6) Keskkonnaministeeriumi väikese riigivapi kujutisega pitsati jäljend. (6) Litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitab isik kirjaliku taotluse vabas vormis. Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on kogu litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral eksperdina osalenud keskkonnamõju hindamises. (7) Keskkonnaminister võib peatada litsentsi kehtivuse üheks aastaks või tunnistada litsentsi kehtetuks, sellest litsentsi omajat eelnevalt kirjalikult teavitades, kui: 1) taotleja on esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele; 2) litsentsi omaja ei täida keskkonnamõju hindamise nõudeid; 3) litsentsi omaja on esitanud keskkonnamõju hindamise aruandes valeandmeid; 4) litsentsi omaja on andnud keskkonnamõju hindamise aruandes vale hinnangu. (8) Litsentsi kehtivuse peatamise korral peab isik läbima keskkonnamõju hindamise täienduskoolituse vähemalt 40 tunni mahus ning sooritama vastava eksami
nimetatud kvalifikatsiooninõuetele või ei ole tasunud riigilõivu. (8) Litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitab isik kirjaliku taotluse vabas vormis. Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on kogu litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral eksperdina osalenud keskkonnamõju hindamises. (9) Keskkonnaminister võib peatada litsentsi kehtivuse üheks aastaks või tunnistada litsentsi kehtetuks, sellest litsentsi omajat eelnevalt kirjalikult teavitades, kui: 1) taotleja on esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele; 2) litsentsi omaja ei täida keskkonnamõju hindamise nõudeid; 3) litsentsi omaja on esitanud keskkonnamõju hindamise aruandes valeandmeid; 4) litsentsi omaja on andnud keskkonnamõju hindamise aruandes vale hinnangu. (10) Enne litsentsi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist kuulatakse ära litsentsi omaja või tema esindaja
(8) Litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitab isik kirjaliku taotluse vabas vormis. Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on kogu litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral eksperdina osalenud keskkonnamõju hindamises. (9) Keskkonnaminister võib peatada litsentsi kehtivuse üheks aastaks või tunnistada litsentsi kehtetuks, sellest litsentsi omajat eelnevalt kirjalikult teavitades, kui: 1) taotleja on esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele; 2) litsentsi omaja ei täida keskkonnamõju hindamise nõudeid; 3) litsentsi omaja on esitanud keskkonnamõju hindamise aruandes valeandmeid; 4) litsentsi omaja on andnud keskkonnamõju hindamise aruandes vale hinnangu, sealhulgas juhul, kui
metsa inventeerimise nõuete rikkumise või õigusaktidest tulenevate metsa majandamise piirangute mittearvestamise tõttu. (4) Metsakorraldustöödele esitatavate nõuete rikkumist käsitatakse olulisena, kui loa omaja poolt puistu vanuse ülehindamine, koosseisu moonutamine või täiuse oluline ülehindamine võib kaasa tuua keskkonnakahju vähemalt 100 000 krooni ulatuses. (5) Loa kehtivuse peatamise korral kohustab loa andja loa omajat kõrvaldama puudused nõuetele mittevastavates töödes aja jooksul, millal tegevusloa kehtivus on peatatud. Kui loa omaja kõrvaldab puudused nõuetele mittevastavates töödes enne määratud tähtaega, võib loa andja lühendada loa kehtivuse peatamise perioodi. (6) Loa andja võib tunnistada loa kehtetuks, kui loa omaja: 1) on loa taotlemisel esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele; 2) ei vasta enam käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele;
14 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele või ei ole tasunud riigilõivu. (8) Litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitab isik kirjaliku taotluse vabas vormis. Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on kogu litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral eksperdina osalenud keskkonnamõju hindamises. (9) Keskkonnaminister võib peatada litsentsi kehtivuse üheks aastaks või tunnistada litsentsi kehtetuks, sellest litsentsi omajat eelnevalt kirjalikult teavitades, kui: 1) taotleja on esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele; 2) litsentsi omaja ei täida keskkonnamõju hindamise nõudeid; 3) litsentsi omaja on esitanud keskkonnamõju hindamise aruandes valeandmeid; 4) litsentsi omaja on andnud keskkonnamõju hindamise aruandes vale hinnangu, sealhulgas juhul, kui keskkonnamõju hindamise järelhindamise tulemused erinevad oluliselt keskkonnamõju hindamise aruandes antud hinnangust. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01
nimetatud kvalifikatsiooninõuetele või ei ole tasunud riigilõivu. (8) Litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitab isik kirjaliku taotluse vabas vormis. Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on kogu litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral eksperdina osalenud keskkonnamõju hindamises. (9) Keskkonnaminister võib peatada litsentsi kehtivuse üheks aastaks või tunnistada litsentsi kehtetuks, sellest litsentsi omajat eelnevalt kirjalikult teavitades, kui: 1) taotleja on esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele; 2) litsentsi omaja ei täida keskkonnamõju hindamise nõudeid; 3) litsentsi omaja on esitanud keskkonnamõju hindamise aruandes valeandmeid; 4) litsentsi omaja on andnud keskkonnamõju hindamise aruandes vale hinnangu, sealhulgas juhul, kui keskkonnamõju hindamise järelhindamise tulemused erinevad oluliselt keskkonnamõju hindamise aruandes antud hinnangust. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1
kaitsevahendina kohtus vastava vaide. Kui Asi sattus võõranadaja v kolmanda isiku kätte, ei saanud omandaja seda esialgselt tagasi võtta. 2. Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati vormikohaselt, aga viga võis olla sisulist laadi ehk võõrandaja polnudki omanik. Sellisel juhul tekib omandajal suuremad õigused kui müüjal. PUBLICIUSE EDIKT-sisaldab hagi, mis kaitses mõlemal ülalpool toodud juhtumil omajat. Tõeline dominium ex iure Quiritium-kviriitlik omandiõigus käis ainult maade kohta, mis kuulusdi Rooma territooriumi hulka, Itaalias asuavate maade kohta. Kujunes provitsiaalne omand, eri normistikuga ja eri kaitsevahenditega. Diocletianus võrdsustas Itaalia ja provintsi maatükid selles suhtes, et maksustas provintsides asuvatte maatükkide eeskujul ka Itaalias asuvad maatükid. Impeeriumi ajal püütakse ühtlustada kõiki omandi vorme.
14 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele või ei ole tasunud riigilõivu. (8) Litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitab isik kirjaliku taotluse vabas vormis. Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on kogu litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral eksperdina osalenud keskkonnamõju hindamises. (9) Keskkonnaminister võib peatada litsentsi kehtivuse üheks aastaks või tunnistada litsentsi kehtetuks, sellest litsentsi omajat eelnevalt kirjalikult teavitades, kui: 1) taotleja on esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele; 2) litsentsi omaja ei täida keskkonnamõju hindamise nõudeid; 3) litsentsi omaja on esitanud keskkonnamõju hindamise aruandes valeandmeid; 4) litsentsi omaja on andnud keskkonnamõju hindamise aruandes vale hinnangu. (10) Enne litsentsi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist kuulatakse ära litsentsi omaja või tema esindaja
ennast tsiviilkohtumenetluses igasuguse eelseisva omandiõiguse rikkumise puhul juba ka siis, kui omandiõigust ei ole veel rikutud. Riigikohtu otsus 3-2-1-46-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 10-15 Asjaõigusseadus ei näe ette omaniku õigust nõuda kasutusvalduse lõpetamist kasutusvalduse seadmise lepingu olulise rikkumise korral, kui sellega ei kaasne AÕS § 212 lg 2 p-des 1-3 sätestatud asjaolud. Piiratud asjaõiguse omajat saab asjaõigusest ilma jätta vaid seaduses sätestatud alusel. Ainuüksi kasutusvaldaja poolt kinnisasjal lasuvate maksude ja koormatiste maksmata jätmine ja kasutusvalduses oleva asja korrastamata jätmine ei saa olla kasutusvalduse lõpetamise aluseks asjaõigusseaduse järgi. See aga ei välista aga võlaõigusliku kasutusvalduse seadmise lepingu pooleks oleva omaniku poolt
annaabi.ee 
