abistamisele. psühholoogiline egoism on sellest kuidas on alaväärtustav kuna inimene pidi inimesed tegelikult käituvad. tunnistama, et mõni teine inimene on tähtsam Eetiline egoism on see kuidas inimesed kui mõni teine indiviid. tegelikult peavad käituma. psühholoogiline eetiline teooria, mis .. põhjendab, et põhjendab teatud omahuvist käiumine arusaamal võin olla moraalne. inimloomust. tuleb teha vahet isekusel ja omahuvil. taunime isekust. väidab, et altruitism Ma käitun ainult ise on inimloomusele enda huvides ja vastane teised võivad teha seda mida nad tahavad. (individuaalne eetiline egoism)
reegliks kõigile) Kuldne reegel – Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse! Õiguste-kohustuste teooria: • Õigus: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile • Kohustus: olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu, austada teisi Teleoloogiline: Vastavus teo tagajärgedega Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale Egoism: avar egoism (pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt) 3. Vooruseetika. (areetiline eetika) Moraalsed voorused: Ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Meelekindlus, mõõdukus, tarkus, arukus, õiglus Mittemoraalsed: Vaprus, optimism, ratsionaalsus, enesekontroll, kannatlikkus, visadus, töökus, puhtus jne. 4. Eetiline egoism. Avar egoism (T.Hobbes) – pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt Psühholoogiline egoism - inimloomuses Universaalne eetiline egoism 5
ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi: Teleoloogiline: teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja selle mõjuulatusega, kasulikkus Egoism – avar egoism (pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt), psüholoogiline egoism (inimloomuses), Eetilise ettevõtte juhtimismudelit- liimete domokraatiline osalemine jne. Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid, Poliitika,Otsused,Praktika ja tegevus, Eetiliselt korrektne käitumine Töösuhete eetika. – Töö 3 funktsiooni: Pakkuda arenguvõimalust Anda võimalus ületada egoism – kollektiiv Toota vajalikke tooteid ja teenuseid IT eetika. Finatsjuhtimise eetika. Kliendisuhete eetika.
). Hedonism · Sensualism nauding on meeldiv meelteärritus (nt mõnutunne) · Satisfikatsionism nauding tähendab rahuldustunnet (nt rahuldus enesteostusest) · Kas hea elu seisneb võimalikult suurel määral mõnu kogemises? Kas astuksid nn kogemusmasinasse? Milliseid kogemusi sooviksid? Eetika alused, 5. loeng: EGOISM JA ALTRUISM Probleemipüstitus · Lugu Gygese sõrmusest: kui me vaid saaks, siis lähtuksime alati ainult omahuvist. · Me ei ole altruismiks võimelised. · Järelikult altruism ei saa olla kohustuslik. · Kuid moraal näib ometi nõudvat altruismi. · Lisaks tundub, et mõned inimesed ongi vahel altruistlikud. · Kas meid motiveerib egoism või altruism? Kas psühholoogiline egoism on tõene? Psühholoogiline egoism · Kirjeldav teooria inimloomus on egoistlik. · Selle teooria järgi: mistahes teo eesmärgiks kõigi inimeste puhul on vältida isiklikku kahju
aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist, ta väidab et me ei oska õelda kuidas käituks ''loomulik inimene''. Nii Rousseau, Locke kui Hobbes on samal nõul, et kõik sõjale vastutöötavad põhjused siiski ainult lükkavad edasi tõsise konflikti teket ega suuda seda päriselt ära hoida. Anarhistide seisukohalt oli esimene väide, et loodusseisundis areneb isegi omahuvist lähtuvate olendite seas välja koostöö. Hea näitena tooksin siia raamatu Kärbeste jumal, mida te kõik ilmselt teate. Teise väitena toodi välja, et kõik inimesed on loomupäraselt head ning kolmas ja kõige tõepärasem argument ütleb, et loodusseisundi puuduste vältimiseks saab välja mõelda poliitilisi ja ühiskondlikke struktuure, mis ei ole samaväärsed riigiga. Võib õelda , et lõhe mõistliku anarhismi ja riigi pooldamise vahel muutub tihti tühiselt väikseks.
ei valmista raskusi. Kui mu lähedased on õnnelikud on ka mul hea meel. Seetõttu ei teagi, kas näiteks kingitusi tehes mõtlen endale või inimesele kellele kingituse teen? Kui talle valmistab see rõõmu, toob see mullegi rõõmu, mis on ju egoistlik käitumine kuna tegutsesin selle ajendil, et ka ise õnnest osa saada. Samas tegin seda pigem lähedase jaoks, õnn sellest on sinna kõrvale boonuseks. Egoist toimib ainult omahuvist lähtuvalt, seega egoistlik käitumine see ei ole ja kui sügavamalt süveneda saab nii mõelda paljude tegude kohta. Seega ei tasu kõiki tegusid egoismiga seostada. Mulle meeldib, kui inimesed teevad tegusid heast südamest ning väärtus on teol endal, mitte selle tagajärjel. Kui enne rääkisin, kuidas soovin olla elus pigem õnnelik kui rikas, siis kohuse-eetika ütleb, et tuleks elada selliselt, et oleme oma õnne väärilised. Mitte oodata, et
väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja kasulikkus ehk kui on kasulik, järelikult hea Eetiline egoism Vooruseetika. Eetilise hinnangu aluseks on iseloom. Moraalsed voorused – ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Mittemoraalsed voorused ehk pole seotud moraalinormidega – vaprus, optimism, kannatlikkus, enesekontroll, töökus, jne Eetiline egoism. Avar egoism ehk tegutseme omahuvist lähtuvalt, ootame mingit materiaalset lisaväärtust endale. Psühholoogiline egoism ehk inimloomuses, ootame emotsionaalset rahulolu Eetilise ettevõtte juhtimismudel. Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid poliitika otsused praktika ja tegevus eetiliselt korrektne käitumine. Juhtkonnatasemel peaks olema määratletud, mis on need väärtused, millest ei taganeta, mille poolest on firma unikaalne, millisena tahtetakse ennast näidata avalikkusele ja kes
kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit ,,loodusseisundiks", kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist. Ilma moraali olemasoluta oleks elu ,,üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike". 5. Kas see on alati inimese huvides olla moraalne? Mis on moraali funktsioonid? Moraali funktsiooniks ehk ülesandeks on hoida koos ühiskonda ja edendada inimõitsengut. Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg
kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit „loodusseisundiks“, kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist. Ilma moraali olemasoluta oleks elu „üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike“. 5. Kas see on alati inimese huvides olla moraalne? Mis on moraali funktsioonid? Moraali funktsiooniks ehk ülesandeks on hoida koos ühiskonda ja edendada inimõitsengut. Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg
2.On naiivne uskuda, et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. 3.Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. 4.Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. 5.Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti. Eetiline egoism. Avar egoism (T.Hobbes) pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt Psühholoogiline egoism - inimloomuses Universaalne eetiline egoism Eetilise ettevõtte juhtimismudel. 1. Põhiväärtused ja eetikaprintsiibid 2. Poliitika 3. Otsused 4. Praktika ja tegevus 5. Eetiliselt korrektne käitumine Juhtkonna tasemel peaks olema määratletud: · Missugused on need väärtused , millest ei taganeta; · Mille poolest on firma unikaalne; · Millisena tahetakse ennast presenteerida avalikkusele.
1)Psühholoogiline egoism- inimestel on alati egoistlikud motiivid ja teisti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. 2)Personaalegoism- inimene on võimeline isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha- see on tema valik. Oma olemusest lähtuvalt ta valib enesearmastuse. 3)Individuaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4)Universaalne- seisukoht, et kõik inimesed peaksid käituma egoistlikult igaüks enda heaks KOKKUVÕTE: Egoist on see, toimib ainult omahuvist lähtuvalt. Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks. Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist. UTITLITARISM 1.Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. (Konsekventsialistlik printsiip) 2.Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk
Doktriin, mis väidab, et me teeme alati selle teo, mis meie arvates on kõige paremini kooskõlas meie omahuviga, st meil pole teist valikut kui olla isekas. Meid ei saa motiveerida mitte miski muu peale selle, mida me usume kaasa aitavat oma huvidele. Mina edendan alati oma huvisid, ja teie edendate alati oma huvisid. PE väidab end olevate inimloomuse kirjeldus. ·Psühholoogiline egoism on teooria, mis põhineb teatud arusaamal inimloomusest. ·Väidab, et me ei saagi teisiti, kui toimida omahuvist lähtudes ja et moraal, mis eeldab inimestelt altruismi, tegutsemist teiste huvides, on võimatu, sest on vastuolus inimloomusega. ·Moraal ei saa esitada inimestele põhjendamatuid nõudmisi. ·Igaüks soovib alati seda, mis on kõige rohkem tema huvides. ·Kui inimese võimuses pole mingit tegu teha, siis tal pole ka kohustust seda teha. ·Altruistlikult toimimine tähendab eelistada teiste inimeste huvisid enda omadele. ·Altruism on vastuolus inimloomusega, järelikult võimatu.
poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); 2) ERASEKTOR (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori
Igaüks soovib seda, mis kõige rohkem tema huvides. Kui võimuses pole miskit teha, siis pole ka kohustust seda teha. Altruism vastuolus inimloomusega, järelikult võimatu. Seepärast pole altruistlik toimimine kohustuslik. Et tõestada, et inimesed on loomult altruistid või egoistid, peab inerpreteerima nende tegutsemise aluseks oelvaid motiive. Vastu: Kõik toimingud on motiveeritud omahuvi poolt. mõnikord on mängus ka kohustus. Altruistlik tegu on tingitud omahuvist, inimene saab heateost rahulolu. inimene tunneb heast toimingust rahulolu seepärast, et ta on teatud tüüpi inimene isetu. Eetilised teooriad Tegevus (deontoloogiline eetika) Õige, vale, kohustuslik, valitav Tagajärg (konsekventsialism) Hea, halb, neutraalne Iseloom, karakterijoon (vooruseetika) Vooruslik, paheline Motiiv Kohusetunne/kaastunne/omahuvi Normatiivse eetika teooriad
· Egoismi pooldajate sõnul propageerivad altruismi valdavalt need, kes tahavad meie turjal liugu lasta nad on ise parasiidid ja põlastusväärsed. (ligikaudselt on see Friedrich Nietzsche ja Ayn Rand'i seisukoht) Eelmise argumendi vastu Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Kuid tõsi eelmine argument paistab kummutavat vähemalt ekstreemse altruismi seisukoha, et omahuvist lähtuvaid tegusid üldse teha ei tohiks. Eetilise egoismi poolt III · Moraalireeglite järgimine on meile endile kasulik. · Näiliselt altruismi soosivaid moraalireegleid järgides käitume tegelikult omahuvi ajel. (erineb psühholoogilisest egoismist siiski selle poolest, et tunnistab altruismi võimalikkust.) Hobbes Egoismieetika kriitika Kurt Baier: moraali ülesandeks on lahendada huvide konflikte. Igaüks ei saa toimida
üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult; Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. 4) Pierre Nicole ,,valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest Jansenist. Valgustatud enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma lihalikke eesmärke on aidata teistel (sh võõrastel inimestel) saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid. Ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust ,,valgustatud enesearmastusest" (omahuvist) ja annab tulemuseks kasu kõigile. 5) 18. sajandi alguse valgustajad (Shftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest - Looduses valitseb harmoonia inimene peab hoolitsema nii enda kui ka teiste eest, tal on selleks eeldused, ta armastab nii iseend kui teisi. - Inimene on loomupäraselt sotsiaalne tal on puhas ja püsiv nauding seltskonnast ning teisest inimesest. Omakasupüüdmatu sõprus ja armastus on olemas.
· Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoisimi liigid: · Psühholoogiline egoisim inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisit ei ole võimalik, sest inimloomus on selline. · Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. · Eetiline egoism e egoismieetika võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid Egoist on see, kes toimib ainult omahuvist lähtuvalt Egoismi paradkos: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb muutuda teatud määral altruistiks. Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist. Hüve maksimeerimine: · Eetiline egoism tegu peab maksimeerima tegija hüvet · Eetiline universalism e utilitarism tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet Utilitarism: · Tegu on moraalselt õige, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (õnne
See peaks sisaldama komponente, mis "pole just otseselt ... usulised dogmad, vaid ... ühiskondlikud tundmused, ilma milleta inimene ei saa olla hea kodanik ega ustav alam" ( Ühiskondlik leping, IV raamat, 8. ptk., lk 307). Kokkuvõtteks: kui Rousseau süsteem eksisteeriks, võiks see üpris tõenäoliselt rahuldada neid kahte tingimust, mida nõudsime Condorcet' argumendi kehtimiseks. Tingimused seisnesid selles, et inimesed peavad hääletama moraalsel alusel, mitte lähtuvalt omahuvist, ja et tõenäolisemalt annavad nad keskeltläbi pigem moraalselt õige vastuse, kui eksivad. On üsna usutav, et Rousseau ideaalses riigis oleksid need tingimused rahuldatud. Muidugi mõista ei järeldu sellest, et Rousseau ettepanekute järgimine on ainus viis, kuidas neid tingimusi saab rahuldada: võibolla suudame välja mõelda mingi alternatiivse süsteemi. Kuid keskendugem Rousseaule. Isegi kui mööname, et tema süsteem rahuldab Condorcet' tingimusi, kas peaksime selle omaks võtma?
hääletajad hääletaksid vastavalt oma arusaamisele üldisest huvist; see tähendab, nad peaksid hääletama nende kandidaatide poolt, kelle kohta nad usuvad, et nad kõige tõenäolisemalt parandavad kodanikke ja korraldavad riigi asju tõhusalt ning kõigi huvides.(analoogia vandekohtuga). Lahendusena näeb Mill: hääletamine peaks olema avalik, mitte salajane. Avalik halvakspanu oleks siis jõud, mis takistaks inimesi hääletamast omahuvist lähtuvalt. Mill mõistab, et hädaohuks on siin sunnivõim. Salajased hääletused võeti kasutusele sellepärast, et mõjuvõimsad kohalikud tegelased sundisid üksikisikuid, eriti oma töötajaid, hääletama teatud kindlal viisil, ähvardades töökoha või muude soodustuste äravõtmisega, kui juhtnööridest ei peeta kinni. Salajane hääletamine muudab sellised ähvardused tühjaks: keegi ei tea, kes millise kandidaadi poolt hääletas.
kannatama Ateena impeeriumi laiendamise nimel; kui Ateena kedagi valitseb, valitsetakse neid väärikate meeste poolt, mistõttu Ateena vallutused on õigustatud, ateenlased on väärt valitsema teisi rahvaid; Ateena langus tulenes sellest, et peale Periklese surma lahknesid erahuvid ja Ateena huvid (väejuht Nikias viib armee hukatusse, sest kardab taganemisega kaasnevat ateenlaste hukkamõistu; Diodotus on sunnitud ateenlastele valetama, et ta on motiveeritud linnahuvist, mitte omahuvist). 2) Ateenlaste ja meloslaste dialoog jõust ja õiglusest. Rahvusvaheliste suhete ja realismi klassika: ,,tugevad teevad seda, mis on nende võimuses teha ning nõrgad lepivad sellega, millega neil tuleb leppida" · Õiglus lähtub omahuvist (linna huvist) ja jõust · Ühishuvi saaks tekkida vaid jõudude võrdsusest Ateenlased: ... kuigi olles Sparta koloonia, ei ole te Spartaga selles sõjas liitunud ega ole te meile ka kahju teinud..
otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused, aga ei seaks ohtu tulevaste põlvkondade huvisid. Jätkusuutlikkuses on võimalik eristada nii majanduslikku, kultuurilist, keskkondlikku, poliitilist kui sotsiaalset valdkonda.
inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Ärisektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused, aga ei seaks ohtu tulevaste põlvkondade huvisid. Jätkusuutlikkuses on võimalik eristada nii majanduslikku, kultuurilist, keskkondlikku, poliitilist kui sotsiaalset valdkonda.
omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Ärisektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. Ühiskonna areng peab tagama ühiskonna jätkusuutlikkuse, st tuleb valida selline arengutee, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused, aga ei seaks ohtu tulevaste põlvkondade huvisid. Jätkusuutlikkuses on võimalik eristada nii majanduslikku, kultuurilist, keskkondlikku, poliitilist kui sotsiaalset valdkonda.
teatud ülesannete täitmiseks. Nende ülesannete piires valitseb teenija üle tema peremees. Neljas ühiskond on poliitiline ja kodanikuühiskond. Kodanikuühiskond hõlmab lepingut inimestevahelise kohtu moodustamiseks ja inimõiguste kaitset. Poliitiline võim on teistest võimuliikidest erinev, sest hõlmab palju suuremat vastutust. Looduslik olukord Looduslikus olukorras (state of nature) on inimesed vabad ja võrdsed ning käituvad mõistuspäraselt. Inimesed lähtuvad küll omahuvist, kuid nende vahel ei teki mingit lepitamatut sõda nagu Hobbes seda arvas. Loomuseisundis on inimesel ka kohustused, ta ei tohi tappa teist inimest, ta on kohustatud hoidma ennast ja kogu inimkonda. Loomuseisundis on inimesel loomuõigused: võõrandamatud õigused elule, varale ja vabadusele (life, liberty and estate), sellest loomuõigusest üleastujate suhtes on kohtumõistjateks inimesed ise, nemad on loomuõiguse rakendajad.
annaabi.ee 
