" Neiu: ,,Armastust kirjeldada on väga raske. Mina isiklikult lihtsalt tundsin ... see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid kahtlusi, aga lõpuks lihtsalt saad aru." Neiu: ,,Mina ei ole veel kedagi armastanud, olen olnud ainult armunud ... Armastus on see, kui ma tahan, et teine oleks õnnelik tänu minu armastusele. Nii sügavat tunnet minul veel olnud ei ole." Noormees: ,,Kui ma tüdrukut armastan, siis ma tunnen, et tema võiks mu laste ema olla." ARMASTUS ERINEB SÕPRUSEST JA MEELDIMISEST Millal algab armastus? Kuidas ära tunda, et just see on armastus? Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. Kuigi mõlemad on lähedussuhted, sõlmitakse ja hoitakse neid eri põhjustel. Nii sõprus- kui ka armastussuhtes tuntakse kaaslasest rõõmu, teda mõistetakse, usaldatakse, aktsepteeritakse, tema pärast muretsetakse ja tema eest hoolitsetakse. Armastust eristab sõprusest kirg ja see, mil viisil armsama eest hoolitsetakse
Valdavad positiivsed emotsioonid. Tugevad emotsioonid ja väljavalitu idealiseerimine. Periood, mil inimene on väljavalitust tohutult lummatud möödub aja jooksul. Armumine ei pruugi olla ainult nauding (ärevus, vastandlikud tunded). Esimesed armumised leiavad aset, kui on tekkinud arusaam lähisuhetest meedia, kirjanduse, eakaaslaste juttude ning enda fantaasia toel. Armastuse teooriad Armastus – on erinev ja ühte mõistet raske defineerida Armastus erineb sõprusest ja meeldimisest kirg ja see, mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Armastuse kolmnurkne mudel: komponendid – intiimsus ehk lähedus, pühendumine ja kirg Armastuse tüübid - armastus puudub, meeldimine, pime, romantiline, tühi, kaaslaslik, sisutu, kõikehõlmav Rahulolu suhtega sõltub ennekõike sellest, mida inimene ise suhtelt ootab. Armastuse värviteooria: 6 armastusstiili – põhivärvid ja nende kombinatsioonid
majanduslikult rikkam, on arenenumad riigid juba loomingulisuse ja isikupära maksimaalse ärakasutamise luubi alla võtnud, seda nii kasvatusmeetodites, haridussüsteemis kui töökorralduses. Küsimus on enesekindluses - kas inimene suudab säilitada kindlustunde olles tema ise ning öelda ,,ei" või ,,jah" vastavalt nö südame häälele, mitte pelgalt soovile kuhugi paremini sulanduda. Olemine enda moodi Rääkides teistele meeldimisest Inimene, kes suudab öelda ,,ei" või ,,jah" vastavalt nö südame häälele, mitte pelgalt soovile kuhugi paremini sulanduda, on alati ühiskonnaliikmena tegusam. Inimene, kes armastab iseennast, armastab ka neid, kes ei armasta teda. Eestlane ei armasta iseennast, (isegi kohati häbeneb end*) => vargamäe sündroom, maniakaalne vajadus näha kõiki ümbritsevaid kui konkurente, end nendega kõiges võrrelda ning olla neist kõige
kõrvaltvaate erinevused lühemas ja pikemas perspektiivis? • - Miks oletasid autorid, et venelased võiksid kasutada distantseerumist e kõrvaltvaadet spontaanselt rohkem, kui ameeriklased? Tamir (2009): • - Miks ja millistel tingimustel võiksid inimesed tahta tunda negatiivseid emotsioone (või eelistada negatiivset emotsiooni positiivsele)? • - Miks on autori arvates vaja eristada tahtmist [wanting] meeldimisest [liking]? • - Kuidas seletab autor neurootilisuse ja muretsemise seost? Ekstravertsuse ja positiivse emotsionaalsuse seost? • - Selgitage joonisel 2 toodud eksperimenditulemust ja lk 103 kirjeldatud tulemust (Tamir & Ford, in press), kus katses osalejad teatud tingimustel eelistasid hirmu tekitavaid stiimuleid meeldivatele. • - Selgitage “oodatud kasulikkuse” (expected utility) mõistet emotsioonieelistuste kontekstis. •
kohustuslikuks, lubatuks, keelatuks jne? Me nimetame neid "asju" tegudeks." Georg Henrik von Wright (2001). 12. Mida saab näidata robustse subjektivismi näitega? Robustne subjektivism: Standardeid ei avastata, vaid luuakse. Järelikult, on võimalik luua ka meeldimisele tuginevaid standardeid! Robustne subjektivist: hea = meeldib. Kui "meeldivus" on väärtuse standardiks, siis ei ole võimalik osutada kunstiteosele, mis oleks hea, kuid mis ei meeldiks. Headus sõltuks meeldimisest. Nõue "peab meeldima" oleks ülearune! NB! Argument on loogiline: sellise hindaja faktiline leidumine ei ole oluline. 13. Selgitage psühholoogilise ja dispositsionaalse meeldimise erinevust! Meeldimise liigid: Traditsiooniline vaade kaldub "meeldimisotsustuste" üle- psühhologiseerimisele. Meeldimine on liigiliselt mitmekesisem: Võime eristada "mulle meeldib x" kahte tähendust (vt nt Duffley 2004): 1.Psühholoogiline tähendus (P-meeldimine):
pikemas perspektiivis? · Miks oletasid autorid, et venelased võiksid kasutada distantseerumist e kõrvaltvaadet spontaanselt rohkem, kui ameeriklased? Tamir (2009): Miks ja millistel tingimustel võiksid inimesed tahta tunda negatiivseid emotsioone (või eelistada negatiivset emotsiooni positiivsele)? Miks on autori arvates vaja eristada tahtmist [wanting] meeldimisest [liking]? Kuidas seletab autor neurootilisuse ja muretsemise seost? Ekstravertsuse ja positiivse emotsionaalsuse seost? Selgitage joonisel 2 toodud eksperimenditulemust ja lk 103 kirjeldatud tulemust (Tamir & Ford, in press), kus katses osalejad teatud tingimustel eelistasid hirmu tekitavaid stiimuleid meeldivatele. Selgitage "oodatud kasulikkuse" (expected utility) mõistet emotsioonieelistuste kontekstis.
tagada hea tööpakkumise, hoolimata tema vähestest ning puudulikest eelnevatest saavutustest. Hirmutamist kasutav isik soovib teisi uskuma panna, et neil tekib raskusi, kui nad tema nõudmiste järgi ei talita. Siin üritatakse tekitada hirmu, esitades kardetavat isikut, hirmuäratavat jne. Kõrgemal positsioonil olijal on lihtne põhjustada teisele raskusi, seda enam et teisel pole võimalik kätte maksta. Samuti situatsioonid, kus „hirmutaja“ polegi huvitatud sihtgrupile meeldimisest. Strateegia väljendub kõige sagedamini pealesunnitud või lepingulistes suhetes. Kuid sellist strateegiat on ka tööintervjuudes kasutatud, ähvardades oma mõjukate sõpradega. Ühest küljest ei pruugi sellist strateegiat kasutav isik tunduda usutav, teiseks üritatakse nendega ka suhtlemist vältida. Organisatsiooni seisukohalt võib hirmutamise kasutamine olla asjakohane siis kui organisatsioonilt eeldatakse kohest tegutsemist ning vastuvaidlematut allumist
Suurele osale inimestele on omane mõtteviis, et kui kasutada võimalikult rasket karistust on 6 võimalik kuritegevust oluliselt piirata. AGA: · Kas kuskil on üldse vaba tahet? geneetiline, ainevahetuslik jne. · Teistega arvestamine (inimesed, oma järeltulijad) oleme programmeeritud nii, et oskame tunda naudingut teistele meeldimisest. Valgustusfilosoofial põhinev mudel: 1) Inimene on vaba ja mõistlik rõhk mõistlikkusel. 2) Normiks on mõistlik ja otstarbekohane käitumine. 3) Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine. 4) Hälbe põhjuseks on teabe puudumine ei tea, mis on mõistlik ja otstarbekohane käitumine. 5) Hälvikusse suhtutakse kui harimatusse ja ebateadlikku inimesesse. 6) Normaliseerimise vahendid on õpetamine ja teadmise levitamine.
2992. Ainus erinevus minu ja hullu vahel on see, et ma pole hull. 2993. kõik peale mu sõprade peavad mind psühhoks, aga mu sõbrad elavad sügaval mulla all 2994. Take a sad sond & make it better 2995. If u live to be a 100, I want to live to be a 100 and minus 1 day so I never have to live without u 2996. Mehed jumaldavad naisi, kuid nad ei suuda end iial nende olukorra panna 2997. Tüdrukud on nagu seened,mida ilusam seda mürgisem 2998. Naise mõttelend on hirmus tormiline. Meeldimisest sööstab ta hetkega armastuse juurde ja armastusest abielu juurde 2999. Naised on natuke teisiti. Nad teavad ühte tähtsat asja: et pühakirju pole eriti mõtet lugeda. Mis neist ikka lugeda, see on ju niigi teada. Sest tähtis pole teada, kuidas see täpselt kirjas on, tähtis on elada. See, kuidas elada, pole kunagi täpselt kirjas. 3000. Naiste kohta kehtib mul põhimõte, et meri on kalu täis, ole ainult mees ja püüa. 3001. Kodustest ravimitest on parim hea naine 3002
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
