> manifestsed, käitumuslikud ja lühiajalised meedia mõjud Raadioauditooriumi uuringud (Lazarsfeld, Cantril, Stanton) raadiotel vaja selgitada reklaami müügiks auditooriumi suurus teadlastel soov selgitada raadiosaate mõju > võeti kasutusele kuulajate ankeetküsitlused, raadioprogrammide sisuanalüüs, hinnangud programmidele jne > Lazarsfeld & Stanton töötasid hiljem välja ka fookusgruppide analüüsimeetodi. Kõneaine kujundamine (agenda-setting) (Lippman, McCombs, Shaw) Ajakirjandus ei pruugi olla edukas ütlemaks inimestele, kuidas mõelda, kuid on vapustavalt edukas ütlemaks inimestele, millest mõelda (B. Cohen). Oluline on see, milliseid sündmusi meedia üldse käsitleb. 1968. a presidendivalimiste kampaania ajal esines selge seos meedia teemadestruktuuri ja valijate kellel puudus selge eelistus temaatiliste prioriteetide vahel (McCombs ja Shaw uuring)
Nüüdisaja inimkonna probleemid Nüüdisaja maailma aktuaalses argielus on tulnud kõnealla palju probleeme. Igapäevaselt arutletakse nende tekkepõhjuste ja võimalike tuleviku juhtumite üle. Millised ühiskonna probleemid on Eestis ja mujal maailmas? Esmalt Eesti rahvale rohkem korda minevatest probleemidest. Praeguseks juba pikemat aega suurema kõneaine all olnud sooline palgalõhe. See tähendab meeste ja naiste palga erinevust samal ametitasemel. Juba mõnda aega tagasi on välja kujunenud, et meesoost töötaja saab hea mitukümmend protsenti rohkem palka kui samal ametil naissoost töötaja. See võib-olla tingitud ajalooliselt väljakujunenud ametikohtade stereotüüpidest. Kõigest kolmandik Eesti ettevõtetes ning organisatsioonidest on soolise palgalõhe tasakaal saavutatud.
mis meelt ka pisut kripeldama jäi. Kuid see on olematu võrreldes tema üldise himuga olla erinev kõikidest teistest luuletajatest. Just see annab minu meelest luulele elulisust, 21. sajandi värskust, mida lugeja himuga ootab ja sellest raamatust kätte ka saab. Üldises pildis julgen öelda, et Peep Ilmeti „Taevalli“ on väärt lugemist mitte ainult seepärast, et ei röövi palju aega. Vastupidi, kogu laiahaardeline kõneaine, seotud meie aega puudutavate aspektidega, mis ulatub koguni universumisse ning mida kõike luules kirja pandud, võib pakkuda mõtteainet pikemaks ajaks. Kogu kirjapildi, stiili ning värskete mõtete ja tunnete segu teeb seda kirjatükki nauditavaks palaks ning vaatamata kohati liialt sügavatele mõtetele ja seostele, mida autor oma vatenurgast kirjeldab, võin julgelt soovitada seda teost kõigile, kel vähegi luule vastu huvi on.
Nad oskavad küll lugeda, kuid ei oska loetut seletada (VES 11.10.) Samas kirjutas üks gümnaasiumi emakeeleõpetaja, kuidas ta täiendas oma sõnavara lihtsustatud internetikeele kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52% esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks "lüüriline", "kõneaine" ja "krõbe". Loetakse liiga vähe ja piirdutakse tihtipeale virtuaalmaailma lihtsustatud keelekasutusega. Sõnavara muutub ahtamaks, emakeel vaesemaks ja metafooride kasutamise oskus hääbub. Oluliseks faktoriks on ka võõrkeelte mõju. Vene keel on jätnud oma jäljed ja pole veel tähtsust kaotanud. Eestis elab osaliselt üsna kompaktne venelaste kogukond, kes suurelt osalt püüab vältida eesti keele õppimist, mis mõjub neile kui suurrahva esindajatele alandavalt
majandusolukord ja ka lasteaiakohti puudutav artikkel läheks just sellesse valdkonda. 4. mai Postimehe lugemise järel võib välja tuua, et enamus lugusid ongi lühiajalise mõjuga ja pälvivad tähelepanu vaid ajalehe ilmumise päeval. SMS-laenu uudistel võiks olla pikaajaline mõju, kuid aeg on näidanud, et nii see pole. Ühest kõrvast sisse ja teisest välja, nagu rahvas ütleb. Ettekavatsetud lühiajalise mõju peamisteks avaldusvormideks on propaganda, meediakampaania, uudimälu, kõneaine kujundamine ja raamistamine. Propagandat 4. mai Postimehes ei olnud. Kõneaine kujundamist seoses majanduse ja omavalitsuste tegevusega oli aga küll. Abilinnapea pistisekahtlused võib siinkohal raamistamise alla paigutada. 9.1. Mõju põhitegurid · Kanali maine ja usaldusväärsus · Autori tuntus ja usaldusväärsus · Autori personaalne köitvus · Teema psühholoogiline lähedus · Teemade aktuaalsus ja olulisus ühiskonnas
auditooriumid, kui sotsiaalsed võrgustikud , aktiivse valikute tegemine(erinevad kanalid täidavad omad funktsioonid, valik tehakse sõltuvalt individuaalsetest vajadusest ja sovidusest, vastastikune integratsioon meedia püüab vastata auditooriumi huvidele). Meedia mõjude uurimine (Katz ja Lazarsfeld) sekuvad tunnused : esitlusviis, kanal, sisu, vastuvõtja hoiak. Garbner kultuurimallide leviku teooria( mis on olemas? Millega seotatud? Väärtuste hierarhia? ). Kõneaine tekitamine protsess, kus eri teemadele antav suhteline tähelepanu uudiste kajastamisel mõjutab teemade aktuaalsuse ja olulisuse pingerida avalikus arutelus. Lisaks võivad esineda mõjud avalikule poliitikale. Kultuurimallide levikult eristatakse otsesest stiimuli reaktsiooni laadsest mõjuprotsessist eelkõige selle järkjärgulise ja kumulativse olemuse põhjal. Esiteks sisaldab see teadasaamit ja teiseks oludest ja kogemusest , samuti referentgrupist. Raamistamine see termin
aristokraadiga, mehega või naisega. Vaesema rahva põhitoiduks oli odav odra- või nisuleib, oad, läätsed, kapsas ja soolatud kala või juust. Liha oli laual harva ja ühekülgne toit ei andnud alati piisavalt jõudu. Jõukamad romealased sõid aed- ja juurvilja juurde palju sea- ja linnuliha ning kala. Neile oli söömine eelkõige nauding ja tihti olid kulinaarsed nipid vestluses armastatud kõneaine. Toidupoolist võeti näppude või lusikaga, peenutsejad kasutasid kaheharulist kahvlit. Toidu kõrvale joodi lahjendatud veini. Vaesemad jõid odavat ja haput, rikkad kallimat ja magusamat. Palju tähelepanu pöörati külaliste väärikale kostitamisele. Kõrgelt oli hinnatud jäneseliha ja suitsuliha peeti rohkem alamklassi toiduks. Liha maitsestati Indiast toodud vürtsidega. Elurõõmsad romealased armatasid pidutseda ja kõige uhkemalt tähistati aastavahetust. Suurte riiklike pühade
jäävad sisse kommunistlikud sõjaväeüksused. Põhja-Vietnamlased olid aga nõus lubama Lõuna-Vietnami valitsusel USA toetusel püsima jääda. See mööndus oli kommunistidele omajagu nuhtluseks kaelas, sest andis Lõuna-Vietnami valitsusele teatava legitiimsuse. 1972. aasta 8. oktoobril jõudsid kaks poolt Pariisi rahuläbirääkimistel kokkuleppele, mis ei puudutanud aga lõuna-vietnamlasi. Nende väljajätmine näitas selgelt, et läbirääkimiste kõneaine polnud mitte Lõuna-Vietnami püsimajäämine, vaid Ameerika taandumine konfliktist. Lõuna-Vietnami president mõistis, et sõlmitav rahuleping tähendab tema riigi jaoks surmaotsust ja keeldus alla kirjutamast. Rahukõnelused olid taas ummikusse jooksnud. Nixon taipas, et peab põhja-vietnamlased läbirääkimistelaua taha tagasi sundima. 1973. aasta 8. jaanuaril kirjutasid kõik pooled Pariisis alla kokkuleppele, mis tegi lõpu Ameeika osalusele Vietnami sõjas
mõista ega usalda teineteist, vihastamine, solvumine jt. negatiivsed reaktsioonid, valetamine vassimine ning halb keskendumisvõime ja nõrk tähelepanu, tõrjuv hoiak partneri suhtes. Suhtlemist kahjustavad ka müra, halb nähtavus, keelebarjäärid, suured staatusevahed ja kõrvaliste isikute kohalolek. Igaüks teab, et pealesunnitud sotsiaalsed kontaktid mõjuvad kurnavalt. Koormav on ka see, kui üheskoos olevad inimesed ei leia enam kõneaine jätku ja vestlusesse saabub piinlik vaikus (Elenurm jt 1997: 40). Kuidas hoida ja luua häid suhteid teiste inimestega: tunne tõelist huvi inimese vastu, see on talle parim tunnustus, võimalda kaaslasel palju rääkida, eriti iseendast. See julgustab ja innustab teda ning rajab alguse paremale mõistmisele, ära mitte mingil juhul nääguta teiste inimeste kallal, sõbralik ilme ja naeratus on heasoovliku suhtumise selgeim märk,
veel tuha all hõõgub, ta arvas seda vahest leidvatki ning lõbustas end natuke oma leiuga jumaluke, see kõik on ju inimlikult mõistetav ja aruka naise seisukohast mitte liiga traagiline. Muudkui minu heal poisil peaks nüüd julgust olema seda naerdes üles tunnistada. Ta võib ju natuke punastuda ma pööran silmad ära. Leo (pehmelt). Ma arvan ikka veel, et sündsam oleks, kui jätaksime selle kõneaine praegu puutumata. Lilli. Soo? Noh, me võime ju ka millestki muust kõnelda. (Väike vaheaeg.) Mul oli eile ja täna mahti eneste olukorrale proovivat pilku heita ning üht meie tähtsat otsust revideerimisele võtta. Kas tead, missugust? (Jääb Leo vastust ootama.) Leo (vaikib). Lilli. Ma leidsin, et meie oma tugikohaks, oma tulevaste operatsioonide baasiks, mitte provintsilinna ei või valida me peame pealinna valima
(Nt: Näiteks tööstuse õnnetusjuhtumite kirjeldused ajalehtedes sisaldavad tavaliselt kindlaid komponente kindlas järjekorras: mis juhtus, mis selle põhjustas, mida olukorra lahendamiseks tehti, millised otsesed tagajärjed õnnetusel olid, missugused tagajärjed sellel pikemas perspektiivis võivad olla. Viimased komponendid võivad pahatihti ära jääda, mõjutades pikemas perspektiivis sotsiaalse praktika rutiini ideoloogilist kõneaine kujundamist.) ETAPP 2: TEKSTI JA DISKURSIIVSE PRAKTIKA SEOSTE TÕLGENDAMINE EHK PROTSESSIDE ANALÜÜS 1. Kas esineb intertekstuaalsust kas ja kuidas kasutatakse tekstis teisi tekste või viidatakse teistele tekstidele? Mis eesmärki intertekstuaalsus täidab? Kas teiste tekstide taasesitamine on otsene või kaudne? Otsese taasesitamise korral on tsiteeritav tekst nt jutumärkides, viidatakse autorile (see on väga iseloomulik akadeemilistele tekstidele)
· (Mõnikord lisatakse zanrid, mõnikord teadlikud võtted kindlate tunnustega teksti saavutamiseks) · Füüsiline olukord, tingimused: aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne territoorium / institutsionaalne territoorium jms · Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne). · Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine: millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub 2.1. Kohamurre ja dialektoloogia Keelegeograafia ehk dialektoloogia: · meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks · tekkis 19. sajandi lõpul, mil lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod. VA meetod väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. · D sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta
Keelesidus konvektsionaalsus tähendan, et tavaliselt on eri keelte konvektsioonid erinevad. (igas keeles on erinevad kokkulepped) Suguluse, laenude või juhuse tõttu on keeltes palju kokkulangevusi. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Oma sõnumit keeleliselt kodeerides peab kõneleja arvestama suhtlussituatsiooni ning kuulaja eeldusi ja teadmisi. Tõlgendusprotsessi muudavad vastuvõtjale kergemaks tastateadmised kõneleja ja kõneaine kohta. Kuigi suhtlussituatsioon mõjutab mitmeti sõnumi kuju ja selle tõlgendust, on keele üks olulisi omadusi see, et seda on võimalik kasutada ka suhtlussituatsioonist sõltumatutel eesmärkidel. Info vahendamine ei ole keelelise suhtluse ainus eesmärk. (vandesõnad - märk emotsionaalsest seisundist; palub - eesmärk saada midagi; tervitamine - äratundmise ja sotsiaalsete suhete kindlustamine)
Throughout major European cities there were wealthy men who, with lots of free time on their hands, would dabble [ harrastama ] in science. These were t the amateur scientists. These men oftentimes made original contributions [ koostöö, panus ] to scientific endeavor [ nimel, heaks ]. They also supplied organizations like the Royal Society with needed funds. By 1700, science had become an issue of public discourse [ avalik kõneaine ]. The bottom line, I suppose, was that science worked! It was wonderful, miraculous and spectacular [ suursugune ]. For the 17th century scientist, science produced the vision that anything was indeed possible. Science itself gave an immense boost to the general European belief in human progress, a belief perhaps initiated by the general awakening of European thought in the 12th century.
tõekspidamiste olemasolu, millest tähtsamateks on konfidentsiaalsus, usalduslikkus ja saladuse tagamine. Vastuseid tuleks kuulata nii, et mõistetaks vestluspartneri tundeid ja mõtteid. Tavaliselt on inimesed üsna veendunud, et nad oskavad kuulata, kuid näiteks videoharjutustes ilmneb pigem vastupidine tendents. Kuulamisoskus etendab vestluse korraldamisel väga olulist osa. Läbiviija peab laskma partneril rääkida ja jälgima, kuidas ta selgitab uuritava probleemi või kõneaine üksikuid tahke. Kuulata tuleb kõike, mida inimene räägib, sest iga väide võib sisaldada midagi olulist. Partneri tegevust saab reguleerida nii verbaalsete kui mitteverbaalsete suhtlemisvahendite abil. Ametivestluse kuldreegliks peetakse, et 25% ajast räägib vestluse juhtija ning 75% tegevuse kestusest tema vestluspartner. Muidugi pole see absoluutne reegel, kuid väärtustab vestluse juhtija oskust teist kuulata. Kuulamisel võib paluda selgitusi, kui midagi jääb arusaamatuks
Elu niisugune, kus taktikalised kokkulepped, eksisteerivad väljapressimised, kiusamine, muu vägivald. Kõik, mis puudutab kiusamist ja vägivalda, peetakse seda igapäeva tavaliseks osaks. Igapäevaelu reguleeritud ätpselt, järelevalve, ettepanekute tegemine alt üles võimatu, range hierarhiline süsteem, indiviidid loovad subkultuuri, mille ülesandeks on sotisaliseerida uustulnukaid; igapäeva kõneaine on kuritegevus; Goffmann: - Kõik eluaspektid ühes kohas, sama järelevalve - Igapäeva kõik faasid.... - Kõiki koheldatakse ühtemoodi - Päevareziimis muutusi ei ole - Indiviidi kui üksikisikut ei arvestata - Eesnimesid ei kasutata; antakse hüüdnimed, ja koheldatakse selle järgi, milliseks kujuneb nende sealne identiteet, mitte varajasem - Suur arvuline lõhe suure grupi kinnipeetavate ja väheste järelvaatajate vahel
kanaliks ongi seesama tehnoloogia. Neid maailmaga suhtlemise märke näeme läbi kogu nüüdiskirjanduse ka ja seda juba alates 90ndate algusest. See avatuse psühholoogia on mitmesuguseid teemasid siin esile toonud. Kuivõrd selle globaliseerumise ja avatuse kõrval mängib rolli rahvuslikkus ja rahvuslike ideede olemasolu? Kas siin on mingi pinge või mitte? Kindlasti pole need rahvuslikud ideed väga populaarsed ja midagi sellist, mis oleks pidevalt teema või kõneaine. Võib-olla viimase paari-kolme aasta jooksul on näha pööret, et globaliseerumine pole ainuvõimalik tee, vaid ka lokaalsust hakatakse tähtsustama. Me pole ainult maailmaruumis, vaid ka mingist lokaalsest ruumist pärit. Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi
Teenis hästi ja elas luksuslikult, mistõttu aga hakkas toimuma vaimne allakäik ning autor hakkab manduma. Ta polnud enam kuigi särav isiksus ning temaga polnud meeldiv vestelda. Tema suureks mõjutajaks sab lord Alfred, kellega mehel tekib lähedane suhe. See ei meeldi aga Alfredi isale, kes kaebab Wilde'i kohtusse, süüdistades autorit oma poja rikkumises. Wilde ei suuda kohtus veenvaid argumente tuua ning talle määratakse vanglakaristus. Süüdistaja peamine kõneaine oli Wilde'i homoseksuaalsus. Lisaks moraalsele hävimisele kannatas ka tema majanduslik olukord, mis päädis laostumisega. Vanglas pidi tegema rasket tööd ning tema ees ei tuntud mitte mingit aukartust. Näiteks kui ta ema suri, siis ei lastud meest matustelegi. Vanglaaastad aga mõjutasid Wilde'i positiivselt, ta sai võitu lodevusest ning hiljem, kui reziim leevenes, sai tegeleda ka loominguga. Pärast vangis veedetuid aastaid otsustas suunduda Prantsusmaale
vilumuse, vaimukuse, muretuse, edevuse, uhkuse, kõrkuse, toreduse ja hiilgusearmastuse pärandas talle ema, isale võlgnes ta kahtlemata tänu oma põhjalikkude teadmiste eest antiikkultuuris ja renessansis. Ema olevat Oscari sündimise eel oodanud tütart, nii pidi ta algul tüdruku riideid kandma. Hellitatuna kasvas ühes oma venna ja õega, kes noorelt suri. Juba varakult liikus ta ema võõrastetoas külaliste keskel, kus valitses harilikult vaba õhkkond ja ei pandud erilist rõhku kõneaine valikule. Nõnda võisid lapsed juba õrnas eas asju kuulda, mis polnud nende kõrvadele mõeldud. Kooliaastad Enniskillenis, Dublinis Trinity College'is (187174) ja Oxfordis Magdalen College'is (187478). Oli tugev keeltes ja kirjanduses. Inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud tal õpilaste seas võistlejat. Dublinis sai ta aga kr keele oskuse eest kuldmedali. Mängud ja ajaviited, mis nõudsid kehalist pingutust, harjutust ja oskust, ei leidnud temas pooldajat
kõrkuse, toreduse- ja hiilgusearmastuse pärandas talle ema, isale võlgnes ta kahtlemata tänu oma põhjalikkude teadmiste eest antiikkultuuris ja renessansis. Ema olevat Oscari sündimise eel oodanud tütart, nii pidi ta algul tüdruku riideid kandma. Hellitatuna kasvas ühes oma venna ja õega, kes noorelt suri. Juba varakult liikus ta ema võõrastetoas külaliste keskel, kus valitses harilikult vaba õhkkond ja ei pandud erilist rõhku kõneaine valikule. Nõnda võisid lapsed juba õrnas eas asju kuulda, mis polnud nende kõrvadele mõeldud. Kooliaastad Enniskillenis, Dublinis Trinity College'is (1871-74) ja Oxfordis Magdalen College'is (1874-78). Oli tugev keeltes ja kirjanduses. Inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud tal õpilaste seas võistlejat. Dublinis sai ta aga kr keele oskuse eest kuldmedali. Mängud ja ajaviited, mis nõudsid kehalist pingutust, harjutust ja oskust, ei leidnud temas pooldajat. Kehaseisangud
suurim vastane, sest tema ei saavat härra Mauruse kõnest põrmugi aru, nagu ta kinnitas. Ei aidanud midagi, et direktor rääkis oma arvates ükskord selgesti, Koovi ei saanud ikkagi aru. Tema oli üldse imelik inimene: tema kas ei saanud põrmugi aru, või ta mõistis liiga selgesti ja ühesugune häda oli mõlemat pidi. Esimese vargajahi kõrval seisis alalise kõneainena igivana ,,komade palee", nagu härra Koovi seda nimetas ja tema eeskujul ka teised. See kõneaine ei kadunud kunagi õhtueine kõlblus- ja kombeõpetusest ja alati tundus ta härra Mauruse suus värskena. See oligi aine, mida Koovi liiga selgesti mõistis, nii selgesti, et ta kord direktorile kõigi kasvandikkude kuuldes õhtueinel ütles: ,,Härra Maurus, täna teie räägite juba nii selgesti, et mul on tundmus, nagu istuksin ma komade palees, mitte aga ülal söögilauas." ,,Sest on vähe, et teie, härra Koovi, nõnda tunnete," vastas direktor siinsamas, ,,vaid minu poisid
annaabi.ee 
