planeeti võib eksisteerida midagi sarnast nagu maaasukad nimetavad eluks. Umbes 1,7 1,4 miljardit aastat tagasi hakkasid tekkima päristuumsed organismid, esialgu küll üherakulised. Hilisem hulkrakseteks kujunemine lubas kudedel ja organismidel tekkida ja sealt edasi oli vaid aja küsimus, millal suudavad organismid kohaned eluga maismaal. Esimesed loomad olid end Maal sisse seadnud umbes 400 miljonit aastat tagasi. Kõik elu teket puudutavad teooriad on aga oletuslikud ning midagi lõpuni kindlat ei ole suudetud tõestada. Igale indiviidile jääb mõttevabadus, kas uskuda kõrgemaid jõude, teaduslikke teooriaid või midagi muud. Mina olen õnnelik, et säärased juhused on kokku saanud ning tekkinud on see absurdne elutegevus, mida juhib ülemliik Inimene.
17.Nimeta depressiooni ja ärevushäirete kolm peamist erinevust kognitiivses profiilis? Depressioon - uskumused keskendunud peamiselt isiklikule kaotusele ja ebaõnnestumisele suhete , Mõtted esinevad minevikuvormis, Hinnangud on püsivad, üldistunud, absoluutsed. Ärevus - uskumused keskendunud füüsilisele või psühholoogilisele ohule, Mõtted suunatud pigem tulevikku, Hinnangud on selektiivsed, oletuslikud ja spetsiifilised hirmutavale situatsioonile. 18.Mis on oluline lastega töötamisel? Lastevanemate kaasamine, vanemliku stressiga toimetulek, vanemlike oskuste õpetamine Mänguoskuste õpetamine Lapse kiitmine, konkreetsete tasude kasutamine, tasustamise programm Piiride seadmine Probleemse käitumise ignoreerimine Aeg-maha meetod
Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on. Olen välja toonud graafikud erinevate aegade lõikes, tänapäevast kuni Fanerosoikumi eoonini. Proovisin põhiosa jätta kindlatele andmetele, mis on saadud liustiku ja merepõhja setete proovidest, mis ulatub vaid 3 miljoni aasta tagustesse aegadsesse. Varasemad kliima mudelid on pigem oletuslikud. 2. Kliima muutuste põhjused 2.1. Inimmõju Liustike sulamise tõttu on juba mitmeid aastaid päevakorras olnud inimmõju kliimale. Varastematel aegadel, enne tööstusrevolutsiooni algust oli inimkonna mõju kliima soojenemine. Tööstusrevolutsiooniga hakati suurtes mastaapides fossiilseid kütuseid kasutama tööstuse tarbeks. Uute töökohtade tekkimise tõttu hakkas rahvastik koonduma linnadesse. Maa erinevaid loodusvarasid on sellest ajast ekstensiivselt kasutatud igasugu
Erinevad turunduskanalid majutusettevõttes Valisin analüüsiks kaks turunduskanalit: messid ja sotsiaalmeedia, mille kohta toon välja nende plussid ja miinused ning oletuslikud arengusuunad. Turundamine messidel Plussid: Valides õige messi valid ka endale sobiva potentsiaalse sihtrühma- on olemas äri- ja eraklientidele orienteeritud messid, erinevatele majutustüüpidele orienteeritud messid, konkreetsetele sihtturgudele orienteeritud messid jne. Messikülastajad on üldjuhul kõrgelt motiveeritud potentsiaalsed kliendid, kes otsivad teadlikult uusi partnereid või teenuseid.
Eesti rahvakalender · Eesti rahvakalender eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist). · Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid.
keelatud mänguasju lõhkuda või neid teistele lastele anda. 1.3. lause: a) õigustkaitsev, b) otseviitava keerulise hüpoteesiga, c) lihtsa täielikult määratletud varalise õigusttaastava sanktsiooniga Kui müüja rikub oma tööd tehes käesoleva seaduse § 125 lg 2 ja lisaks müümisseaduse § 26 lg 1, siis peab ta tööandjale maksma 1000 Eesti Krooni iga lõhutud kassaaparaadi eest. Järgnevad juhtumid on oletuslikud ning nende lahendamine põhineb ainult juhtumi asjaolude kirjeldusele, mitte aga kehtivatele Eesti Vabariigi õigusaktidele 2. Lahenda ülesanne Põhiseadus näeb ette eneseteostuse vabaduse tagamise, mida võib piirata ainult seaduse alusel. Abipolitseinikuseadus näeb ette abipolitseinikule õiguse seaduserikkuja vahistada ning transportida ülekuulamiseks ning asjaolude selgitamiseks jaoskonda. Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta
Kui see ei õnnestu, likvideeritaks ettevõte ökoloogilise pankroti kaudu ning järelejäävaid varasid müües soositaks neid kreeditore, kelle tegevus on suunatud keskkonnahoiule. Kas asjad arenevad just sellisel moel, pole teada. Ometi on selge, et olulised muutused senistesse leebetesse tehis-ja looduskeskkonna koosolemist reguleerivatesse ühiskondlikesse kokkulepetesse tulevad. Samuti on selge, et põlevkivi senisele kasutamsele jätavad oletuslikud tulevikureeglid vähe võimalusi. VÄLTIGEM ARENGULÕKSU! Me ei tea, millise majandusliku tähenduse omandavad fossiilsed mineraalid tulevikus. Vähemalt osa neist võivad anda uute tehnoloogiate rakendudes praegusest hoopis suuremat kasu ning juba seetõttu peaksime neid säästma. Kui aga põlevkivil (või mistahes muudel fossiilsetel kütustel) tulevikku pole, siis mõelgem sellele, et nende
On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu. Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõstli, tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigur Snogöye('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Isana nimetatakse veel Ingvarit, kelle kaudu Rjuriku esivanemate liin võis ulatuda legendaarse Skandinaavia valitseja Harald Hildetani ning Skjöldini valitsejasooni. Kõik need versioonid on väga oletuslikud. Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda, Edvina). Neil oli poeg Igor (877 arvatavasti 946). Oleg vürstina Kroonikate põhjal oli Oleg Rjuriku kaaskondlane (võimalik, et väimees), kes pärast viimase surma 879 sai regendina Novgorodi valitsejaks, sest Rjuriku poeg Igor olevat olnud veel liiga noor. Oleg aga haaras võimu enda kätte ning valitses kuni surmani. Olegi võib pidada ka Vana-Vene riigi tegelikuks rajajaks.
väidetakse et nad ei nuta, tüdrukuid peetakse üliemotsionaalseteks, nõrkadeks ning pigem rumalateks. Arvan, et nendel stereotüüpidel on teatud põhi, kuid tegelikult pole asi üldse nii ekstreemne. Psüühikahäired 1. Kumba, kas normatiivset või kultuurinormi aluseks võttes leiaks rohkem ebanormaalseid isikuid? Normatiivse normi järgi, sest kõiki ideaale täitvaid inimesi on vähe 2. Nimeta skisofreenia tõestatud ja oletuslikke põhjusi! Oletuslikud: Viirushaigused raseduse ajal, lapse kasvutingimused, elamine vaestekvartalis. Tõestatud: Geneetiline eelsoodumus, kriitika ja emotsionaalne pealetükkivas. 3. Mida tähendab psühhoteraapia kitsamas ja laiemas tähenduses? Psühhoteraapia kitsamas ehk spetsiifilises tähenduses on tervisehäirete ravi psühholoogiliste meetoditega. Laiemas tähenduses on psühhoteraapia all kombeks mõelda kõiki psühholoogilisi tegureid, mis
Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatistsevi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu. Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Kõik need versioonid on väga oletuslikud. Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda, Edvina). Neil võis olla poeg Igor (877 arvatavasti 946). Vene kroonikate andmetel ("Jutustus möödunud aegadest" jt) tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki mere tagant kolm venda-konungit Rjurik, Sineus ja Truvor
George Edward Moore raamat pani aluse metaeetikale. Mittenaturalism: Teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil. Moore'i intuitsionismi 4 teesi: 1.Hjuumlik tees. Peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetest. 2.Platonlik tees. Põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele. 3.Kognitiivne tees. Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada. 4.Intuitsiooni tees. Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt; nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. Emotivism moraaliotsused väljendavad vaid meie emotsioone. Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed või mittenaturaalsed.
30 4. Kas uurimistöös leidub terminoloogilisi eksimusi või vaieldavusi, millega retsensent ei saa nõustuda? 5. Kas kasutatud kirjandus on esinduslik ja autoriteetne? 6. Kas kõik teiste autorite seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed, joonised, tabelid on viidatud? 7. Kas uurimistöös esitatud kokkuvõte/järeldused tulenevad ülesannete lahendamise tulemusena või on need oletuslikud (st ülesannete lahendamise käigus pole tegelikult antud küsimustega tegeletud)? 8. Kas uurimistöö vastab retsensendi meelest TJG uurimistöö koostamise ja vormistamise juhendile? Kui retsensendil tekib uurimistööd lugedes täpsustamist nõudvaid küsimusi, siis tuleb need retsensioonis eraldi välja tuua. Näiteks: Elulookirjelduste uurimine on õpilaste hulgas populaarne (lk 16). Millisele faktile või millisele allikale tuginedes uurimistöö autor seda väidab?
• Rahvakalendriks nimetatakse Eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi millega seostuvad ka teatud uskumused ja kombed. • Rahvakalender on ajajooksul muutunud ja erinevates allikates mõjutusi saanud(ristiusk, slaavi kultuur) • Eestlaste muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema 19. sajandil. • Andmeid on Kroonikates ja reisikirjades. • Väga paljud seisukohad/ hüpoteesid on oletuslikud. • Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade(kevad, suvi, sügis, talv) ja loodusnähtuste(kliima, temperatuuri muutused) rütmilisus ning sellega hiljem seondunud põlluharija töö tegemised. • Uuema kihistusega on tulnud kirkukalendi pühad- andsid tähtapäevadele uue nime, kuid nendel tähtpäevadel on säilinud ristiusu kombestik. Rahvakalendri vanim kihistus
Intuitsionism see on teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest. Eripärane mitte-naturalismi vorm. Eetika ainus peaksid edendama ainult "minu" huve. See tähendab, et moraali puutub vaid see, millel on tegemist tolle ühe indiviidi enda huvidega. Filosoofiliselt on seda vaadet raske põhjendada, sest mis teeb mõtlemisobjekt on uurida mida tähendab “hea”. Moraaliväited on tõesed ja väärad; st nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse koha, mida on võimalik teada. Moore intuitsionismi programm: just ühest inimesest erilise persooni, kelle heaolu peaksid kõik teised edendama. Universaalne eetiline egoism on seisukoht, et iga inimene peaks edendama omaenda huve, isegi kui see võib teistele 1) Naturalismi kriitika. See on eetikateooria, mis tugineb eeldusele, et eetikaotsustused tulenevad otseselt (teaduslikult) avastavatelt faktidelt. Naturalism väidab, et kõik moraalimõisted on kahju tuua
4. Kogutakse infot iga segmendi atraktiivsusfaktorite tegelike (praktikas esinevate) väärtuste kohta ja koondatakse tulemused tabelisse (tabel 1). Näiteks kui firma on valinud atraktiivsusfaktoriteks segmendi suuruse, segmendi kasvu ja konkurentsi, võimalikke segmente on aga kolm (1, 2 ja 3), siis kujuneb tabel alljärgnevaks (atraktiivsusfaktorite esitatud väärtused on oletuslikud). Tabel 1. SEGMENTIDE ATRAKTIIVSUSFAKTORITE VÄÄRTUSED 30 ATRAKTIIVSUSFAKTORITE ATRAKTIIVSUS- VÄÄRTUSED FAKTORID Segment 1 Segment 2 Segment 3 1. Segmendi suurus (milj. Kr) 75 32 90 2
ja toiduainete puhul osa kõhust. Üksiktarbijate puhul on sellist infot hankida praktiliselt võimatu. Ühelgi turu-uurijal ei ole võimalik inimese kodus kappe sorteerida. Seega tuleb lojaalsuse mõõtmiseks kasutada alternatiivseid meetodeid. Taasostukavatsus. Iga kliendiga kommunikeerimisel on võimalik tema käest küsida, kas ta kavatseb ka tulevikus antud toodet või teenust osta. Vaatamata sellele, et vastused on oletuslikud, on kavatsus tulevikukäitumise tugev indikaator. Tegelik taasostu võimalikkus saab küll tugevalt ülehinnatud, kuid liialdusprotsent on väga püsiv ja see tähendab, et tegelikku tulemust on võimalik päris täpselt prognoosida. Soovitused ja infolevitamine on lojaalsuse hea indikaator. Klientide kaudu leviv info on tihti strateegiliselt üks olulisemaid infokanaleid. Tavaliselt on kliendil mugavam ja ausam vastata küsimusele, kas ta soovitaks antud brändi oma tuttavatele, kui
Setumaal, Põhja-Eestis ja saarel üksikuid. tu-lõppu esineb 47 nimes. See võib olla nimisõnast või verbist tuletatud. Pigem võib olla nii, et –tu lõpp väljendab mitte seda, mida kuskil vähe oli (lehetu = vähe lehti), vaid just palju. Nii on näiteks Pühatu asulanimena pühadusega seotud. 1) tu-denominaalsufiks (vrd nimetu) 2) tu-deverbaalsufiks (vrd tehtu) 3) Seostamised kummagi tüübiga on oletuslikud: Kohatu, Nehatu, Puiatu, Vaiatu, Põvvatu, Orjatu. stu-lõpp on kas kollektiivsufiks, olemas ka üldnimes, või vahelduvalt –ste lõpuga. See on küll iseloomulik soome keelele, aga esineb rohkem Kagu-Eestis. –stu ja –ste täiendavad teineteist. ste-lõpp on asulanimedes levinud rohkem Kagu-Eestis, ent ka Hiiumaal. Setumaal võib olla rööpvormina -stõ. Teinekord on –ste olnud hilisem lisand (Kuninguste). See võib vahelduda ka si-lõpuga. se-lõppu esineb palju
Läbara nt Lebbaru. Järve- lühenenud ra. rahva lühenenud ra-ks. -ma (a) lõpp. Nende hulgas nimed maa lõpulised (nt Põltsamaa põllurikas maa). Algselt mäe. Raskem otsustada kumb õigem on, sest nimed vahelduvad. -va-lõpp. Mitmeti tõlgendatav. Sufiksilaadsed seletused verbaalsufiks, v-kesksõnast arenenud. Nimisõnast lähtuv liide nt Jõgeva (jõeline paik). Tu-lõpp. Nt nimetu kus nime pole. Seletada kui deverbaalsufiksit. Nt Taritu. Seostamised oletuslikud. -stu lõpp. Sukfisline alus kollektiivsufiks nagu üldkeeles on. stu ja ste variandid vahelduvad. -se lõpp. Võimalik, et lühenenud mõnedest järelkomponentidest. Algselt ne lõpuline või s- lõpuline substantiiv. Lühenenud ka aluse ja selja ning taguse. -si lõpp. Sama lähtega nagu se lõpp. Mitmusliku tüve üldistumine. S-lõpuline mitmusliku tüvega käiku läinud. Ebaregulaarselt vaheldunud. LINNATOPONÜÜMIKA Eestis kasutatud keeled läbi aegade
näeme neid praegu. Ma tunnistan, et sündmused, mida pean kirjeldama, võisid toimuda mitmeti, ja seetõttu saan ma oma valikuid tehes juhinduda ainult oletustest. Kuid vähe sellest, et oletustest saavad põhjendatud väited, kui nad on kõige tõepärasemad nende seas, mida saab asjade loomusest tuletatada, ja kui nad kujutavad endast ainsaid vahendeid, mille abil me üldse saame tõde avastada -- järeldused, mida ma söandan oma oletustest teha, ei ole ise kaugeltki oletuslikud, sest nende printsiipide põhjal, mis ma äsja kehtestasin, ei saaks luua ühtegi teist süsteemi, mis ei annaks mulle neidsamu tulemusi ja millest ma ei saaks tuletada täpselt neidsamu järeldusi. Eeltoodud põhjustel ei tarvitse ma siinkohal pikemalt arutleda selle üle, kuidas nimelt aja kulg korvab nende sündmuste toimumise vähese tõenäosuse, või selle üle, miks on iseenesest tühistel põhjustel hämmastavalt suur jõud, kui need toimivad pidevalt ja
empiiriliselt falsifitseerida e ümber lükata, ent metafüüsilisi mitte. Sellest tulenevalt ütleb Popper, et mida rohkem on võimalusi teooria kriitikaks ja falsifitseerimiseks, seda rikkam ta on. Ta loob ka skeemi, kuidas saavutatakse tunnetus. P1(probleem)-ET(esialgne teooria)-VK(vigade kõrvaldamine)- P2. Probleemi proovitakse seletada esialgse teooriaga, mis aga allutatakse diskussioonile e vigade kõrvaldamisele, misjärel tuleb esile uus probleem. Kõik teooriad on seega ainult oletuslikud, ent selle protsessi käigus võivad sündida täiesti uued teooriad. Me mõistamegi oma kogemusi lähtuvalt teooriatest, seletustest. Popper on veendunud, et lõplikku teooriat ei saabu kunagi, ent leiab, et kõik liigub suurema tõelisuse suunas. Popper eristab kolme maailma: füüsikaline reaalsus (objektid, kehad), teadvuse maailm (inimese probleemid ja teooriad), objektiivne maailm (maailm, millest me mõtleme, maailm, mis on meie endi mõeldud, loodud)
4. Kogutakse infot iga segmendi atraktiivsusfaktorite tegelike (praktikas esinevate) väärtuste kohta ja koondatakse tulemused tabelisse (tabel 1). Näiteks kui firma on valinud atraktiivsusfaktoriteks segmendi suuruse, segmendi kasvu ja konkurentsi, võimalikke segmente on aga kolm (1, 2 ja 3), siis kujuneb tabel alljärgnevaks (atraktiivsusfaktorite esitatud väärtused on oletuslikud). Tabel 1. SEGMENTIDE ATRAKTIIVSUSFAKTORITE VÄÄRTUSED 57 ATRAKTIIVSUSFAKTORITE ATRAKTIIVSUS- VÄÄRTUSED FAKTORID Segment 1 Segment 2 Segment 3 1. Segmendi suurus (milj. kr) 75 32 90 2
tugevasti nõrgestanud viimasel paarisajal aastal juurdunud moraaliskeptitsism, mille järgi me pole võimelised teadma, kas mingeid moraalitõdesid on üldse olemas. Moore'i intuitsionismi 4 teesi: 1. Hjuumlik tees. Peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetest. 2. Platonlik tees. Põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele. 3. Kognitiivne tees. Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada. 4. Intuitsiooni tees. Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt; nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. Emotivism - nonkognitivismi Versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. A.J.Ayer, silmapaistev emotivist, oli seisukohal, et moraaliotsustus "mõrv on väär"
GULag- ist kujunes tohutu monstrum, olid terved laagrite kompleksid ja piirkonnad, ühte piirkonda võis kuuluda mitukümmend üksteisest lahus seisnud laagrit jne. Suur Terror ei pannud tegelikult alust laienemisele, olulisem oli kulakluse kui klassi likvideerimine- need miljonid, kes kulaklust likvideerides välja saadeti, panid aluse GULag-i laienemisele. 1938 a-l võis Stalin pidada end ainuvõitjaks. Kõikvõimalikud tegelikud, oletuslikud, potentsiaalsed vaenlased olid kõrvaldatud. Välja oli kujunenud ainuisikuline diktatuurivõim. Kedagi teist võrdväärset polnud. Vormiliselt valitses partei KK abil, selle liikmed olid ka tähtsad. Paljuski sõltusid Poliitbüroo otsused just sellest, mida Stalin ütles ja tahtis ja nõudis, teised pidid selle vaid heaks kiitma. Stalini kõrval 30ndate lõpu NL valitsejad olid veel RKN esimees Molotov, Leningr
vastavust kehtivatele nõuetele ja soovitustele. 6.1 Sisepiirete helipidavuse tagamise lahendused Sisepiirete helipidavust hinnati kahe konstruktiivse lahendusega puidust korterelamus. Nende konstruktiivse süsteemi moodustasid kandvad rõhtpalk- ja püstplankseinad, millele toetuvad puitvahelaed. Kuna helipidavuse hindamisel puudus võimalus konstruktsioonide avamiseks, on andmed nende konstruktiivsete lahenduste kohta oletuslikud. Sellest tulenevalt puudus võimalus konstruktiivsete lahenduste iseärasuste mõju hindamiseks katsetatud tarindite helipidavusele. Käsiraamatutes oli esitatud lahendusi (Joonis 6.1) helipidavama vahelae kohta, kuid uuringus olnud hoonete hulgas neid ei esinenud. Joonis 6.1 Tavalise (vasakul) ja helipidavama (paremal) vahelae lahendus. Õhuhelipidavuse saavutamiseks kasutati vahelaes täidist (sae- või turbapuru, linaluid, liiva, räbu, telliseid jne.) ning lagi krohviti altpoolt
annaabi.ee 
