d. kasutajatugi (helpdesk) Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Programmeerimise ja disaini vigade parandamiseks kasutatakse .... haldus Vali üks: a. Täiendav (perfective) b. Parandav (corrective) c. Kohandatav (adaptive) d. Ennetav (preventive) Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Andmed saab salvestada Vali üks: a. andmebaasi b. faili c. olemisse d. faili ja andmebaasi e. olemisse ja faili Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Viia õiged paarid kokku Info on esitatud veergudel Tabelikujuline (tabular) väljund Vastus 1 Info on kindlates dokumendipiirkondades Piirkonnapõhine (zone) väljund Vastus 2
müütilise vahel, näitab üsna selgelt, et tänapäeva religioonid liiguvad maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. Kristlikuses tähenduses välistab usk usu ja lootuse asetamist maagiale. Uskumine akosmilisse monismi (monism on filosoofiline väljamõeldis, kes tõe asemel ihkavad ühtsust) ja kõige üks-olemisse, mis esineb enamikus uususundeis, seisab kaugel uskumisest kristlikku Jumalasse. Kristlaste Jumal jääb alati inimesele ja inimlikult tehtud teadusele vastanduvaks isikuks. Religioossetes liikumistes (isegi judeo-kristlikust traditsioonist lähtuvais) asub jumalus inimeses eneses,seega inimene on ja jääb alati jumalikuks . Eerinevusi on arusaamisest inimväimetest ja loodusjõudusest. Kristlane tunnistab Jumala ees oma inimlikku piiratust, uususuline ja uusteaduslane kinnitab
a sakslaste kätte sõjavangi. Pärast vabanemist sai temast vastupanuliikumie liige. Tugevat mõju avaldas talle marksism. Distantseeris end igasugusest „ametlikust“ kultuurist, keeldus ka Nobeli kirjanduspreemiat vastu võtmast. Esimene mõjukas töö oli „Olemine ja olematus“. Peaidee on, et inimene oma vabadust realiseerides, pidevates valikutes ja piiroludes loob end üha olematusest olemisse. Oma eksistentsialismi põhiideed võttis Sartre vastu oma teoses „Eksistentsialism on humanism“. Tema vaateid iseloomustab lause „inimene on see, kelleks ta end ise teeb.“ Albert Camus (1913-1960) Sündis Alžeerias Mondovi linnas põllutöölise peres. Isa suri samuti vara. Õppis Orani ülikoolis filosoofiat. 1934. a liitus Prantsuse Kommunistliku Parteiga, millest aasta hiljem välja astus.
Ka minul tuleb tulevikus minna sõjaväkke ja õppida oma riiki kaitsma, arvan, et on igati loomulik, et iga meessoost kodanik on võimeline vajadusel Eesti eest võitlema. Samuti on mul on kindlasti tulevikus perekond ja hoolitsen oma laste ja naise eest. Kui mu vanemad jäävad vanaks ja küsivad abi, siis aitan nii kuis jaksan ja olen neile toeks. See on küll kodaniku kohustus, aga samas teen seda hea meelega. Ka vanemad on mu haridusse ja õnnelikuks olemisse palju panustanud. Eesti kodaniku õigused on eeskätt õigused riigi kaitsele, isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikul on õigus hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks,kuuluda erakondadesse,kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.
ei seal tundmata küll ole leinahääled minule. Aga siiski, oh kui kallis, oh kui kallis mulle ta! Ta on minu õnnerada, mulle armas otsata. 3 Iga kodu on jääv Ellen Niit Iga kodu on jääv, on unumatu, kui ta üldse on olnud kodu üks habruke võrk, taaspunumatu, ummissõlmede lõputu rodu. Mõtteretk sind võib kanda su olemisse: majatunagi oled majas. Iga hetk saad sa studa kotta sisse, mis on alles su südameajas. Mida võõrale ütleb... Lehte Hainsalu MIDA VÕÕRALE ÜTLEB see põllukivi mida võõrale ütleb see pedakarivi mida võõrale ütleb see kaardikepiotsatäis maad mida võõrale ütleb see kaardikepiotsatäis maad kus talupoeglik mõtlemislaad. 4 Kodumaa Ellen Niit Kõrge kuusk mu läve ees
emotsionaalset väärtust. Kui emad spetsialiseerusid täisajaga emadeks, siis laialtlevinud laste tööjõud muutus “piinlikuks”. Demograafilised teooriad väidavad, et laste emotsionaalset väärtust seletavad kõige paremini 20. sajandi langevad sündimuse ja suremuse näitajad. Kõrge suremuse korral kaitsevad lapsevanemad ennast emotsionaalse valu eest, mis kaasneb lapse surmaga. Sellest tulenevalt peeti rumalaks investeerida liiga palju emotsionaalset kapitali nii üürikesse olemisse. Sarnaselt saab seletada, miks langeva sündivuse ja väiksemate perede korral suureneb iga lapse emotsionaalne väärtus. 2. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides? Laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete põhimõte oli teenida tulu. Selleks kehtestati madalad kindlustusmaksed, et klientuuri laiendada. Agendid käisid makse kogumas iga nädal,
Jakob von Uexkülli omailma mõiste lähtub arusaamast, et füüsiline keskkond või ümbruskond ei ole kõikidele organismidele üks ja seesama ning sõltub suuresti organismist ja tema tajuvõimest. Iga liik ja isend ehitab omailma, elades enda omailma piirides ning kasutades selleks märke. Kõik protsessid teostuvad märkide kaudu. Organism loob omailma korduva vastasikmõju kaudu maailmaga. Ta vaatleb maailma ja samal ajal ka muudab seda, andes oma panuse maailma olemusse ja olemisse. Omailma teooria eeldab, et meeli ja taju ei ole võimalik maailmast lahutada, sest just tajud muudavad maailma tähenduslikuks. Et omailm on subjektiivne ning otseseks mõõtmiseks ligipääsmatu, ei ole me võimelised teiste elusolendite omailma kohta midagi ütlema. 5 RASKUSED TEISTE ELUSOLENDITE OMAILMADE MÕISTMISEL Igal organismil on oma maailm, sest tal on olemas oma kogemuslikkus. Ühe bioloogilise liigi elus esinevaid nähtusi ei saa
on surnud-olemine, nad sünnivad üksteisest ja nende vahel on kaks saamist: suremine ja uuestielustumine. Järelikult on elavad sündinud surnuist ning surnud elavatest, et see nii oleks peavad surnute hinged kuskil olema, et tagasi sündida. Kui surnud ei elustuks peale surma, siis oleks paratamatu, et kõik on lõpuks surnud ja elamist enam poleks. Ka siis kui elavad sünniksid muust kui surnutest, sest poleks mingit abivahendit, et kõik ei hävineks surnud olemisse. Niisiis on olemas surnutel hinged ja surnuist taaselustuvad ja sünnivad elavad. Sokrates tõestas hinge olemasolu ka meenutamisega seoses. Kui keegi midagi meenutab, peab ta seda kunagi varem teadnud/näinud olema. Mingi asja nägemine võib meelde tuletada asja ennast, aga ka midagi muud, meenutamine juhtub vahel sarnase põhjal, vahel ka mittesarnase põhjal. Ühe asja puhul meenub ka teine kui ollakse teadlik nii nende sarnasusest kui ka erinevusest. Me teame ka, mis on võrdsus ise
"Ma olen eluaeg mõelnud, et mu naine peab olema eelkõige ilus. Sina olid esimene naine, kes nägi minu meelest hea välja ja kes mulle kohe närvidele ei hakanud käima. Sellepärast ma tahtsingi, et sa minu juurde koliksid. Ja, kui nüüd aus olla, siis ma armastan sind tõesti. Selliseid naisi, nagu Tairi, polnud ma elu sees selles mõttes naisteks pidanud, et nendega mingit liini aretada. Tead, kui naine on tark ja ei näe eriti hea välja, siis kipub mingi vastik feminismijoon juttu ja olemisse sisse, ja minu arust on see tõve. Tavaliselt olen ma ka tööle võtnud just selliseid tibisid, kes ei pruugi küll kuigi taibukad olla, aga nad on usinad ja näevad head välja ". Seega, mida tahab Jan? Ilusat naist, intellektuaalsed omadused ei mängi olulist rolli. Vastupidi, tarkus ja haritus paistavad mehi hirmutavat. On siin tegemist alaväärsuskompleksiga, meeste püüdega alati targem olla kui naine või meeste vajadusega tunda end suure ja tugevana... Üheseid vastuseid ilmselt pole.
kes võttis selle ameti vastu taas tõrkuva hoiakuga ning nõustus valikuga alles pärast Bütsantsi keisri mandaadi saabumist. Eelnevalt oli ta keisrilt palunud teda mitte tunnustada, kuid Rooma prefekt Germanus lükkas paavsti palve tagasi. Traditsiooni järgi põgenes Gregorius pärast keisri mandaadi saabumist metsa, kus ta veetis kolm päeva. Tema asupaik metsas oli valgustatud üleloomuliku valguse poolt. Ta suhtus paavstiks olemisse väga tõsiselt, elades paavstina endiselt koduses kloostris. Ta oli esimene munk, kes sai paavstiks. Gregorius I kultuuriloos Gregorius I on tuntud gregoriuse laulu loojana. Üle 850 kirja Gregorius I tegevust kirikupeana kajastavad tema 854 kirja. Need on ühed olulisemad tolleaegsed allikad, mis kätkevad endas mitmeid teoloogia- ja moraaliküsimusi ning annavad aimu Gregoriuse elust paavstina. Muuhulgas formuleeritakse ta kirjades ära ka seisukoht, mis
Riigiarhiivist ja Ajalooarhiivist. Enno tähendus eesti luule avardamisel on kinnistunud ajapikku, nüüd peetakse teda üsna üldiselt "teise tee" rajajaks eesti luules. Tema lugejate ja hindajate ring on tema surma järel järjest kasvanud, tema luuletusi on viisistanud paljud heliloojad. Ernst Enno oli 20. sajandi alguskümmnendite omapärasemaid luuletajaid. Enno luule on tihedalt seotud tema elufilosoofia, kodu ja loodusega. Luuletustes on mina-tegelane vangistatud materiaalsesse olemisse ning püüdleb valguse, puhtuse ja täiuslikkuse poole. Tundub, et ühe eriti olulise seletuse oma isikut ja loomingut ümbritseva "arusaamatuse" mõistmiseks on andnud Enno ise, kui ta ütleb: "Mina ei ole oma hinge kõige varjatuma olemuse poolest luuletaja, ei ole vähemalgi mõõdul poeet, vaid olen igavesti äraseletamatu olemise alandlik teener, olen igaviku tõeahelates vang" 3 ELULUGU
tolerantsemaks. Hiina kogukondades väljaspool Mandri-Hiinat, näiteks Taiwanil, on taoism populaarne. Taoismi rõhuasetus meditatsiooni-tehnikale ja soov leida tee, mis oleks kooskõlas loodusega, on tekitanud huvi nii nendes Lääne inimestes, kes otsivad alternatiivseid vaimseid teid, kui ka nendes, kes on mures keskkonna olukorra pärast. 3. Peamised uskumused Tee Nagu Laozi rõhutas ,, inimeste teed on määratud taevaste omast, taeva teed näärab dao ja dao tuli olemisse iseenesest". Dao on müstiline nähtus, mis näib olevat passiivne, kuid ei jäta siiski midagi tegemata. Taoismi järgijad püüavad elada kooskõlas dao'ga. See püüdlus oli eriti tähtis valitsejate jaoks nii nende võimu tõttu, mis andis neile voli inimeste üle, kui ka selle tõttu, et alamad võtavad nende käitumisest eeskuju. Seega soosib taoism tarka valitsejat, kes arendab endas klammerdumisest loobumist, põlgab luksust ja ei aja taga võimu võimu pärast
Seeläbi suurenevad tema paindlikkus ja empaatiavõime. Lastega palju tegelevatel isadel on vähem stereotüüpseid soolisi arusaamu, nad on sõbralikumad ja peavad laste eest hoolitsemist eriliseks rikastavaks kogemuseks. Tänu maailmapildi laienemisele suudavad nad ka ennast hoopis avaramalt teostada. Isaks saamine võimaldab mehel saada täiesti täiskasvanuks ja sotsiaalselt küpseks. Viimasel ajal on kogu maailmas viidud läbi uuringuid, mille uuritud nii isade suhtumist isaks olemisse kui ka teiste pereliikmete ja ühiskonna arusaama isadusest. Erinevate eesti autorite, Jüri Uljas, Dagmar Kutsar, Inger Kraav, Toivo Niiberg jt, artiklitele toetudes võib kokkuvõtvalt välja tuua järgmised tõsiasjad: · Peaaegu pooled erinevates uuringutes küsitletud isadest sooviks veeta rohkem aega oma lastega, kuid seda motivatsiooni tõmbab alla üldine arvamus, et meeste ülesanne on peamiselt ikka töötegija ja rahateenija olla.
omamoodi "kõlbelisest aktsioomist" järeldusi, mis viimaks sattusid sellega sügavasse vastuollu. Pascali tavade psühholoogia peaeesmärgiks oli enesearmastuse diskrediteerimine. Tal õnnestus üsnagi rikkalik empiiriline materjal "enesearmastuse puu" harudele paigutada. "Mõtetes kirjutas Pascal, et inimene soovib säästa oma Mina, ega taha mõelda omaebatäiuslikkusele. Iseenda eest püüb ta põgeneda välisesse olemisse: meelelahutusse, lõbude jahtimisse, seltskonnatutvustesse, mis millekski ei kohusta, hasartmängudesse jm. Niisuguse elu pärisosaks on tühisus. Pascal kujuta ilmekalt kõikide seisuste tühiselt toimekat elu. Õnne peavad inimesed "ülimaks hüveks" ja seda nad tahavad omada pidevalt. Pascali sõnade kohaselt esitas Montaigne vooruse nii meeldiva, naiivse ja kõikidele kättesaadava asjana, mis lubab õdusalt rahulikku jõudeelu. Montaigne´i jaoks ei olnud miski kindel ega tõene
Vastus 4 Küsimus 11 Relatsiooniline andmebaas ei sobi hästi objekt-orienteeritud lähenemisega, sest Vali üks või enam: a. Objektide maht on liiga suur b. Andmebaas toetab ainult lihtsad (elementaarsed) andmetüübid c. Objektide vahel puuduvad seosed d. Ei sobi müügipoliitikaga seotud põhjusel e. Terve objekt tuleb mahutada ühe kirje sisse Küsimus 12 Andmed saab salvestada Vali üks: a. olemisse b. andmebaasi c. faili ja andmebaasi d. olemisse ja faili e. faili Küsimus 13 Füüsiline andmemudel tuletatakse peamiselt (ja ainult) loogilisest andmemudelist Vali üks: Tõene Väär Küsimus 14 Atribuut, mille väärtus on unikaalne ja mis üheselt eristab antud kirje teiste samasuguste kirjete hulgas saab nimetada Vali üks: a. Primary key b. Join attribute c. Secondary key d. Recursive key e. Data Marker Küsimus 15
reguleerivatest ja muudest lahendustest. Tervise kultuurilised eripärad Tervis on kultuuriomane kontseptsioon ta pohineb valdavalt väärtushinnangutel ja oleneb suuresti kultuurikeskkonnast. Seda kujundab uhelt poolt indiviid ning teisalt kultuurikeskkond, mis omakorda mõjutab ja vormib indiviidide tervist (Williams, 1983). Viis, kuidas me tervist defi neerime, peegeldab meie maailmavaadet ja seda, kuidas me teeme oma otsuseid. Paljudes kultuurides suhtutakse haige-olemisse torjuvalt ja suudistavalt ning põdurust peetakse indiviidi enda suuks ning vastutuseks. Sellise motteviisiga poliitikud peavad tervist igauhe iseenda vastutusvaldkonnaks. Tervise liblika mudel demonstreerib tervise ja keskkonna tihedat seost (Van Leeuwen jt, 1999), kus keskkonda mõjutab inimese kaitumine, suhtumised ja kultuur ning mida omakorda mojutab sotsiaalpsuhholoogiline keskkond. Nii indiviidil kui keskkonnal on tervis ja heaolu, mille kvaliteet soltub vastastikusest toimest
7 9). Luik, Tõnu 1994 Heideggeri tõlgitsevais jälgedes Akadeemia 1/ 86-97 (KÜSIMUS: Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu.) MARTIN HEIDEGGER (1889 - 1976) - kontinentaalne filosoof, hermeneutik, fenomenoloog. Tuntuim teos “Olemine ja aeg” (1927) - aeg annab olevale olemise. Aluse ostmine, millelt olemasolev ennast olevana avaldab. Olev saab oma tähenduse ajahorisondis, mingis kontekstis. Elu on suhete võrgustik. Inimene on oma olemisse heidetud, ega saa seda ise valida. Seda heidutust on aga enese jaoks võimalik teha nö läbipaistvaks, mida küll kaasaegne teaduslik mõtlemine ja linnastunud eluviis ei soosi. Globaliseerunud maailm on indiviidile hoomamatu. Puudub võimalus olla enesekriitiline ja vastutada ükskõik milliste protsesside eest. Teaduslik-tehniline maailm on nii efektiivne ja tulemuslik, et puudub vajadus selle moraalsuse kohta küsida. Tulemus pühitseb abinõu
Vaevalt on ettekujutatav olukord, kus inimest tema enda mina, tema isiklik käekäik ei puudutaks. Niisiis, kuigi kõik need individuaalsed minad on üksteisest ehk erinevad, on suhe oma minasse midagi, mis iseloomustab inimlikku maailmamõistmist üldiselt. Selle kohta üteldakse, et inimene on eneseteadvusega olend, st. ta võib omada suhet ja tal ka tuleb omada mingitlaadi suhet iseendasse ja, sellest suhtest lähtudes, ümbritsevasse maailma. Olemist, millesse inimene suhtub kui iseeenda olemisse, on filosoofias nimetatud eksistentsiks. Nüüd võiks siis juba anda kokkuvõtva formuleering selle kohta, mida antud kursuses mõistega maailmamõistmine silmas peetakse. Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast, ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest ning sellest tervikust, mis kujuneb seostest nende komponentide vahel ja sees. Individuaalsetes maailmades elavad inimesed kommunikeeruvad üksteisega ja koordineerivad vastastikku oma tegevusi
tunnus. Essentsialistid on üksmeelel selles, et religioonile olemuslik ei ole empiiriline (nähtav, katsutav), vaid seda peab isiklikult kogema. Religiooni mõiste on vaieldamatult üks retoorika elemente, mille abil määratletakse rühma identiteeti. RELIGIOONI PÕHITUNNUSED Usk ja uskumused, käitumisnormid, müüdid ja rituaalid, pühad ajad ja paigad, õpetus ja filosoofia, väljendumine kultuuris ja ühiskonnaelu vormides. Järjekindel ateism on samuti religioon usk jumalata olemisse. Usundites on alati arusaam üleloomulikust olendist, -maailmast, või tegevusest, mis mõjutab sündmusi ja tingimusi siin maailmas. Islamistlikus traditsioonis leitakse, et religioon koosneb praktikast, usust ja meelsusest ning need on tugevalt omavahel seotud. Nt millegis osalemise ja millegi tegemisel tekib usk. Religioon on seega: Uskumused ja tavad Filosoofia ja praktika, nt ,,mis on elu eesmärk?" Maailmanägemise viis
2. Kronotoop. Mihhail Bahtin’i (1895 – 1975) 1930ndate aastate lõpus loodud mõiste, mis kreeka keelest tõlgituna tähendab „aegruum“. Eeskujuks oli Albert Einsteini mõiste „aegruum“ füüsikast (relatiivsusteooriast). Esimest korda tuldi 20. sajandil selle peale, et aeg ja ruum moodustavad neljamõõtmelise ühtsuse. Bahtin rakendas selle idee humanitaarias kirjandusele. Kirjanik loob oma jutustava teosega justkui ühtse maailma aegruumist omaette olemisse sopistunud iseseisva, autonoomse aegruumi (kronotoobi). Eri ajastutel ja erinevates eepilistes žanrides on kronotoobil erinevad avaldumisvormid. Bahtin vaatles neid vorme alates antiik-kreeka romaanist kuni 20. sajandini (näiteks Marcel Proust). 3. James Joyce (1882 – 1941). Iiri kirjanik, kirjutas inglise keeles. Talle eelnes Iirimaal nii-nimetatud „keldi taassünd“ või „iiri taassünd“ (tuntud ka kui „keldi videvik“). Selle tuntumad esindajad on
Autor viitab sõnakuulelikkusele ja justkui loobub oma algsest teemaarendusest. Kutsub inimest üles arvestama kõigi osapoolte huvidega. Rousseau ise luges õnnestunumaks romaani viimaseid osi. Siit tekib mingi alge realistlikule romaanile. See on ka raamat kirest (18. sajandi prantsuse kirjanduses räägitakse palju kirgedest). Rousseau leiab, et ümberkasvatamine on võimalik, aga seljuhul tuleb kired alla suruda ja suhtuda oma olemisse maailmas mõistusega. Samas on esindatud ka teine seisukoht looduse vastu ei või astuda (hilisvalgustuse üks juhtivaid seisukohti). Kasvatada saab konkreetsest karakterist lähtuvalt, muidu pole võimalik ümber kasvada, loomulikkust ei tohi alla suruda. Puudused kasvatuses tulenevad sellest, et kasvatus pole suutnud järgida oma tõelist ülesannet ega toimunud mõistuslikult, arvestades kõiki asjaolusid. Rousseau toob sisse ka uue inimese teema. Valgustuses osutatakse sageli
kui autor ja näha seda, mis autori juures oli teadvustamata. Jääb aga üksikisikukeskseks, ei huvitu ajaloo mõistmisest.Oluline ka, et keel saab mõistmises keskseks ja aktiivsena mõistetuks ei ole enam staatiline vahend. Dilthey tähtsustab ajalugu.Dilthey meetod konstrueerida subjektiivsete psühholoogiliste faktide põhjal ajastu tervik. HEIDEGGER Inimese olemine on DASEIN ennast reflekteeriv olemine, olev, kes suhtub oma olemisse. Olemine (EKSISTENTS) seega paratamatult hermeneutiline elades mõistame paratamatult nii või teisiti olla.Me oleme olemisse heidetud ja sellega ka heidetud paratamatult valikusse:a) oma heidetus läbipaistvaks teha,b) elada nagu elas Man, oma olemisse kontuure teadvustamata.3 EKSISTENTSIAALI: 1) meeleolu, 2) mõistmine, 3) kõne.Olemist on võimalik käsitleda:A. Vorhandenheit ebapäristine, mõnest
See ajendas Bd pöörduma tema poole, mis ei jäänud Ale märkamata (kontakt on taastunud, I vastastikuse suunatuse faas). B vaadates A-d, saab koheselt aru miks too naerab selge, et mitte teda vaid millegi üle ajalehes. Tabades B pilgu, mõistab A, et tõmbas oma naeruga (kuid mitte millegi muuga) tahtmatult B tähelepanu endale (II vastastikkuse peegeldamise faas). Edasi A soovimata, et keegi kõrvaline tungiks tema omaette olemisse, kustutab naeratuse näolt ning suunab rõhutatult pilgu taas ajalehele see peab tähendama: minu naer ei olnud teile määratud. Oletame, et B ignoreerib neid märke ning jätkab huvitatult A poole vaatamist; A kontrollides situatsiooni ei lähe kaasa sõnatu kutsega dialoogile (III vastastikkuse informeerimise faas seisneb selles, et A informeeris tundmatut oma soovimatusest vestelda). Järgnevalt A ja B "unustavad" uuesti teineteise (IV vastastikkuse väljalülitamise faas).
See on kõige nähtavam Heideggeri „Olemises ja ajas“(1927).Sellest Heideggeri teosest kuni Gadameri „Tõe ja meetodini“(1960) jäi ajaloolisus saksa filosoofia põhiteemaks. Teiseks pani Dilthey oma teesiga vaimuteaduste tunnetusteoreetilisest autonoomsusest aluse kuni tänapäevani vältavale diskussioonile humanitaar- ja sotsiaalteaduste eripära üle. HEIDEGGER Inimese olemine on DASEIN — ennast reflekteeriv olemine, olev, kes suhtub oma olemisse. Olemine (EKSISTENTS) seega paratamatult hermeneutiline — elades mõistame paratamatult nii või teisiti olla. Olemist on võimalik käsitleda: A. Vorhandenheit – ebapäristine, mõnest filosoofilisest või ideoloogilisest ideaalettekujutusest lähtuv või teadvustamata suhe olemisse.B. Zuhandenheit – käepärane olukorra vaatlemine. Heideggeri arvates heidetus (Geworfenheit) tuleb läbipaistvaks teha. Inimese olemus on igal juhul ajalooline
Sissepööratud tundelise loomuga, loojatemperamendilt ja maailmavaatelt Suitsust ja Tuglasest erinev, oli Enno kahtlemata tugev mõtleja ja ennast hariv intellektuaal. Enno ka esimene vabavärsiga katsetaja. Tõsisemaks panuseks luuleuuendusse on Enno 1909. ja 1910. aastal ilmunud kaks esimest luulekogu "Uued luuletused" (1909) - esitab poeetilise ja teosoofilise maailmapildi põhijoonise - kadunud maailmaühtsuse, sellest eraldatud ja oma individuaalsesse olemisse vangistatud inimese, kelle surematu hing igatseb taas ühineda jumaliku kõiksusega. Enno loodussümbolid vihjavad teispoolsusele ja samas inimlikele hingeseisunditele, kehtestades inimese, nähtava looduse ja kõiksuse vahelise ühenduse, vastavuse. Enno lüürika keskset sa on nimetatud igatsusluuleks. Selles esineb olulisi sümboleid. Teine luulekogu "Hallid laulud" (1910) - igatsusluule tundeskaala meeleolult varjundirikkam,
R tees kasvatuse küsimustes: inimese ümberkasvatamine või -kasvamine on võimalik.Samas viidatakse, et inimese ümberkasvatamine ei pruugi olla võimalik. See on ka raamat kirgedest ja võib öelda, et 18. sajandi prantsuse kirjanduses räägitakse palju kirgedest. ,,Arvati, et oma kirgedele alluvale inimesele tuleks kaasa tunda :D) R leiab, et ümberkasvamine on võimalik, aga seljuhul tuleb kired alla suruda ja suhtude oma olemisse siin maailmas mõistusega. Samas on esindatud ka teine seisukoht- looduse vastu ei tohi minna (hilisvalgustuse üks juhtivaid seisukohti). Kasvatada saab konkreetsest karakterist lähtuvalt, muidu pole võimalik ümber kasvada. Loomulikku ei tohi alla suruda jne. Igasugu puudused kasvatuses tulevad sellest, et kasvatus pole suutnud järgida oma tõelist ülesannet ja toimunud mõistuslikult, arvestades kõiki asjaolusid. R toob sisse ka uue inimese teema. Valgustuses osutatakse
Mingid kokkupuutepunktid areenile pürgiva modernistliku kirjutamisviisiga, aga vb vanema sümbolismi suurt haaret. Pretensioon seal ka sees. "Leiud kajast" 1977, sellele eelnes 3 proosatekstist koosnev "Oaas" lülitab selle uue romaani koosseisu. Selles kujutas ta kõrbeekspeditsiooni, peategelaseks geoloog, kes rabaservas leidmas olemise mõtet kokkukuulumises loodusega. Otsene loodusega seotud eetiline probleemistik. Kava kõrbesse juhtida suurjõgede veed, inimene kavatseb looduse olemisse sekkuda ja tekitab küsimusi loodusliku tasakaalu kohta. Loodusliku tasakaalu küsimus on üks tollaste 22 B teoste põhiküsimusi. Teine järk: suurteoste ajajärk. Pikalt kestnud. Kui pikk periood tänapäevani, siis mingid variatsiooni tulevad: esimene see, et 90ndatel ja 00ndate alguses aktiivsem. 2012 Lendav hollandlanna
Zurvan on kogu füüsilise olemise ning füüsikalise liikumise algpõhjuseks. Ta pole mitte ainult loodusjumalus, vaid Loodu (cihr) ise. Samas juhib Zurvan ainult füüsilist universumi, tal puuduvad moraalsed omadused ning ta ei sekku Hea ja Kurja vahelisse võitlusse, vaid on mõlema suhtes ükskõikne. (ibid) Algne müüt kahe vastandprintsiibi (Ohrmazd & Ahriman) tekkimisest kujutab ka neid olemuselt suhteliselt neutraalsetena. Ohrmazd (Ahura Mazda) muutub Olemisse sisenedes ,,kuum- niiskeks" ja Ahriman ,,külm-kuivaks". Ohrmazd seostub siis õhuvalla ja tulega (päike kui Ohrmazd`i silm) ning Ahriman maaga, kuivõrd vesi voolab maa peal. (ZAEHNER 1972:267) Hilisem areng lisab protousundi kahele printsiibile veel omadusi ning isisksustab need. ,,Nii paistab olevat küllalt selge, et esimene erisus, mis Ühe puhul ilmsiks saab, on jagunemine mees- ja naispooleks: meespool on valgus (tuli ja õhk), naispool on pimedus (vesi ja maa).
annaabi.ee 
