1662 Grunt uuris inimpopulatsiooni sündivust, suremust, soolist kompositsiooni. 1685 King uuris taimede suksessiooni, kui maa tõuseb merest. 1789 Malthus rõhutas, et inimpopulatsioon kasvab geomeetriliselt, kuid toidu tootmine aritmeetriliselt. 1887 Forbes uuris liikidevahelist tasakaalu. 1900 Kokutsajev esitas mullatüüpide klassifikatsiooni. Eesti tuntumaid ökolooge: Victor Masing, Hans Trass, Martin Soober. Termini ökoloogia võttis kasutusele Heckel teadus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. 1972 täiendas mõistet Krebs ökoloogia uurib neid vastatikuseid suhteid, mis määravad ära organismide leviku ja arvukuse. Iga organismi ümbritsev keskkond e elukeskkond koosneb välistegurite kogumist, s.t kõigist neist faktoritest ja nähtustest, mis asuvad väljaspool organismi, kuid avaldavad sellele mõju. Füüsikalised ja keemilised tegurid on abiootilised
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju.
alustala) 1. Darvini I tees. Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni ei ole identsed. Nad erinevad oma suuruse, arengu kiiruse, temp tundlikkuse jm poolest. 2. Mõningad neist erinevustest on pärilikud. St organismi ja tema järglaste tunnuste samasus ei sõltu kekskonnast, vaid antakse geenidega vanematelt järglastele, millest tulenevalt on järglastel mõningad vanemate tunnused olemas. 3. Kõik populatsioonid võiksid potentsiaalselt asustada kogu maakera ja nad teeksidki seda, kui kõik järglased jääksid ellu ja annaksid maksimaalselt veel ise järeltulijaid. Paljud indiviidid hukkuvad enne suguküpseks saamist. Ja enamus ei anna maksimaalselt järglasi. 4. Erinevad indiviidid jätavad endast järele erineva arvu järglasi! Mitte, et annavad erineva arvu järglasi. Mõeldakse neid, kes jäävad ellu suguküpseks saamiseni. 5
Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete
Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused: a)esteetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga. b)esteetilised-ilus silmale. c)teaduslikud-teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika-toit. d)majanduslikud- mida me hakkame sööma, kaubandus. e)ressursilised- taastuvad ja taastumata maavarad. 7)Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: ökoloogia ja biogeograafia. Keskkonnakaitse seos baas-ja rakendusteadustega: a)Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks- keskkonnakaitse n seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid ellu viia; b)Keskkonnakaitse on meetmete kompleks loodusobjektide säilitamiseks- keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, millel baseeerub loodusobjektide tundmaõppimine. 8)Ökoloogia on õpetus eluruumi seaduspärasustest-elusorganismide ja neid ümbritseva
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2
· Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme.
Saab selgelt eristada, kust organism algab ja kust lõpeb. 2.2 Modulaarne organism – keeruline. Organism koosneb moodulitest, mis on suuremal / vähemal määral iseseisvad. Nt: maikelluke Ramet moodustab geneti. Nt: harilik kuusk. Kuuse oks – 1 tüvest lähtuv oodul. Kui oks end ise ei suuda ülevad pidada (on varjus/kahjustunud) siis lastakse oksal ära kuivada. 3. POPULATSIOONI TASE – Demograafiline ökoloogia Isendid samast bioloogilisest liigist moodusavad populatsiooni. Üksi isendid hakkama ei saa, ja kui saavadki – surevad varsti vlja. Populatsioon... 1) ... vabalt ristuvate isendite kogum DEEM – ehk pammiktiline populatsioon 2) ...mingi liigi isendid mingil ajal mingis kohas. Operatsiooniline populatsioon Populatsioon võib seega olla ka klassiruum, kus toimub info vahetus, puudub aga vaba ristumine.
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism
maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. 10. Ökoloogia teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. 11. Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. Jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi. (nt lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat.) 12. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest juhtuvat dünaamikat. 13. Sünökoloogia uurib populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid. 14
2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike rituaalide sõilitamine iidsetest aegadest tänaseni *eestalstele ,kui metsarahvale olid paljud puud salud(hiied), allikad,kivid, jõed,järved, pühadpaigad
Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioloogiline aineringe b. aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe.
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökoloogia.
jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid 1) Eksperiment ehk katse- Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning
Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. • Autökoloogia (organismal ecology)– organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). • Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
Populatsiooni tsüklite seletuseks on pakutud mitmeid hüpoteese. 1. Üks idee on, et tiheduse suurenemine reguleerib populatsiooni, võib-olla mõjutades organismide sisesekretsiooni süsteeme. 2. Teine hüpotees on, et populatsiooni lained on põhjustatud ajalisest viivitusest röövlooma või parasiidi vastuse ja tema saaklooma või peremehe tiheduse suurenemise vahel. Areaal Areaal e levila – geograafilised (ruumilised) piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad Liigid võivad olla: - Kosmopoliitsed - Tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed - Endeemsed - Katkelised Relikt – liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal Levik Territoriaalstruktuur e levik näitab, kuidas isendid on ruumis jaotunud Levikul on 3 tüüpi: Elustrateegiad K ja r strateegia K strateegia: vähe järglasi, järglased suhteliselt suured, järglased hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal. NT
· Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastmise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaiste on loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. · Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. · Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. · Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat · Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.
(bioomi tüüp, nt okasmetsa bioom). Biosfäär – Maa sfäär, kus elavad organismid, st kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. 3. Ökoloogilise teadmise allikad. Nähtuste kirjeldused, vaatlused, katsed – ehk teadustõendid ja nende hankimine 4. Ökoloogia rakendamisvõimalused. Prognooside koostamine, looduslike protsesside mõjutamine (liigikaitse, kahjurite ja parasiitide kontrolli all hoidmine jms). 5. Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed. Ökoloogia – teadus interaktsioonidest, mis määravad eluslooduse leviku ja arvukuse. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitse. Keskkonnakaitse – ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii
01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond
vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist · Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet · Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega · Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. · Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga,
kui indikaatorite abil. Ammu on kasutatud üksikuid taimeliike ja terveid kooslusi keskkonnategurite hindamiseks mitmesugustel rakendusaladel: maade viljelusväärtuse määramisel metsades, soodes, niitudel, põhjavete ja maavarade otsinguil, vee ja õhu reostusastme määramisel jm. Taimede järgi saadakse kiiresti üldistatud kujutus keskkonnamuutustest ja seda ilma instrumentaalsete uuringuteta. Taimeindikaatorite kasutamise peamiseks eeluduseks on ökoloogia tundmine; tuleb arvestada tegurite koosmõju ja kaudseid olenevusi. Näitajate abil uuritakse seost taimede ja keskkonna vahel. Taimede uurimisel on näitajaks indikaatortunnused e näittunnused, mis jagunevad järgmiselt: 1. Floristilised: teatavate indikaatorlike taimeliikide puudumine või esinemine, taimekoosluse liigiline koosseis tervikuna. 2. Füsioloogilised: taimede biokeemilised eripärad, anomaaliad taimede kasvus ja
Monotremaadid ongi nokkloom ja sipelgasiil ning nad on ürgsemad loomad kui kukkurloomad - viimased on elussünnitajad, monotremaadid on munejad. Jänes sünnitab nägijad, küülik pimedad. Kuulus ökolood Wood Rod võttis kasutusele termini gild: tähistas liikide gruppe, kes tarvitavad ühesuguseid toite. Seega sattuski ühte gildi loomad, kes väliselt väga ei sarnane (jänes ja küülik väike erinevus, kits ja lammas - suurem erinevus) · Konvergentne ja paralleelne evolutsioon näitab, et kahe piirkonna liikide, perekondade ja sugukondade loetelu ei tarvitse meiel anda mingi teavet nende alade ökooloogilise iseärasuse/sarnasuse kohta. Enamikel juhtudel sisaldavad kooslused laia spektri eluvorme. Meie maismaabioomid. Bioomide ehk biogeograafiliste vöödete arv. 1. tundraalad - paiknevad põhjas polaarjoone ümbruses, merepiirist alates. Põhja-jäämerest lõuna poole. Tundrat leidub ka lõunapooles arktilistel saartel ja euroopa Alpi mägedes
Autogeenne suktsessioon - mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Autotroof - on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühenditeoksüdeerimisest. Autökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Biogaas - käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad Biogeograafia - on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas
Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksamaal). 1840 I loomakaitseseltsid Saksamaal, 1875 I looduskaitseline org. Saksa Linnukaitsjate Ühing, 1888 I looduskaitseline seadus Saksa linnukaitseseadus; E. Rudoff võttis I kasutusele Euroopas mõiste "looduskaitse". Esimeste rahvusparkideni jõuti alles möödunud sajandi alguses 1909 Rootsis. Areng Põhja-Ameerikas 1873-75 I metsakaitseorg-d (sest metsad hakkasid vähenema raiumise ja tulekahju läbi) 1886 Metsaamet, 1870 Am. Kalanduse Selts, 1883 Am. Ornitoloogide Liit 1832 maalikunstnik G. Catlin käis välja idee luua rahvusparke. Idee levis ruttu edasi Kanadasse (I rahvuspark 1885), Mehhikosse (1898), Austraaliasse (1879), Lõuna-Aafrikasse (1897). Maailmas oli 1990. a ligi 7000 rahvusparki üldpindalaga u 651 milj ha ehk 4,9 % maakera pindalast Areng Eestis Algas nagu mujalgi maailmas looduslike rituaalpaikade säilitamisest
organism suudab elada. Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav. Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab. Ökoniss Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu( ökoamplituudise vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Fundamentaalne e. Põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu Realiseerunud e. Tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss Kitsas vs lai Spetsialistid kindlate keskkonnatingimustele ( kindlale toidule) kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga ( mitmesugust toitu kasutavad) organismid. Eurü eesliide lai. Tähistab laia eurütermne ökoamplituudi. Näiteks eurühaliinne( soolsus,) eurüfaagne( toit), eurübaatne(rõhk), eurütoopne( elupaik), eurühuürgiline (niiskus), eurüioonne ( pH),
vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide
● Teooria positiivsed küljed: Esimene terviklik evolutsiooniteooria. ● Negatiivsed küljed: elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele; hindas üle keskkonnamõju organismidele ja organismi sisemist püüdu täiustumisele. Charles Darwin (1809-1882) - Darwin-Wallace’ loodusliku valiku loojana üks tänapäevase evolutsiooniteooria rajajaid. 1. Evolutsiooni mõiste – bioloogiline, füüsikaline, keemiline ja sotsiaalne evolutsioon? Evolutsioon on süsteemi ajalooline ning pöördumatu areng. Füüsikaline evolutsioon Elementaarosakestest tekkisid aatomid. “Suure paugu” hüpotees - 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon - Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid
Näiv konkurents- olukord, kus kiskjad reguleerivad herbivooride arvukust või taimed reguleerivad tarbijate arvukust oma kaitsevahenditega. Suktsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Ökosüsteemi insenerid- organismid, kes muudavad keskkonna just selliseks nagu nad ise tahavad. Sünökoloogia eksamiküsimused kevadel 2013 1. Sünökoloogia aine ja põhimõisted Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Tähtsaim mõiste on kooslus, mille uurimisega tegelevad sünökoloogia, koosluste ökoloogia ja biotsönoloogia. Põhimõisteid äkki veel- konkurents. 2. Biootiliste interaktsioonide tüübid ja tüüpidevahelised üleminekud Biootiliste interaktsioonide tüübid:
suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss · Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km).