Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ökoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ökosüsteem, seen, toiduahel, sümbioos, lehetäi, produtsendid, herbivoor, lagundaja, taluvus, lävi, kogustes, metsaraie, puuk, paeluss, parasitism, herbivooria, kiskja, bakterid, destruendid, optimum, abiootilised, valguskiirgus, soojuskiirgus, kõigusoojased, fotosüntees, valgused, pimeduse, riis, kanep, päevalill, tubakas, õide, pikapäevaKoloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organismile kõige sobivam tegur Alumine taluvulävi- inimesel -25 kraadi Ülemine taluvusläbi- inimsel 45 kraadi Sümbioos vastastikki kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organimsi vahel. Seen ja puu- mükoriisa Sipelgas ja lehetäi Mardikas ja seen Kala ja kala Seeneniit ja vetikas- samblik Rohusööja ja bakter või algloom Kommensialism üks isend saab kasu ja teisel on ükskõik Klounkala ja meriroos Takjas ja imetaja Samblik ja puu Parasitism Inimene ja pealuss Inimene ja puuk Taim ja lehetäi Kisklus suhe saaklooma ja kisklooma vahel Lepatriinu ja lehetäi Tiiger ja gasell Konkurents isenditevaheline võitlus ühe ja sama eluruumi ning toiud pärast Taimed lillepotis Ühe pesakonna kutsikad Herbivooria
Lühipäevataimedel, nagu nt kanep, moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed, nagu nt jänesekapses, vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust. 3. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. * Sümbioos- Eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Jaguneb kaheks: Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. NT; Lehetäi ja sipelgas. Endosümbioosi puhul elab üks organism teise sisemuses. NT; Veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. Sümbiontideks nimetatakse sümbioosis elavaid liike. * Kommensialism- Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik, teisele kahjutu. NT; Koer ja takkjas. Kommensaal- liik, kellele on selline kooseluvorm kasulik. * Konkurents- Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. NT; Noores kuusikus
1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismidevahelisi suhteid ja organismide suhteid keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad : biootilised ja abiootilised tegurid. Biootilised elus keskkond, abiootilised eluta keskkond. Näited : biootilised (taim, loom, seen, bakter, inimene (antropogeenne)). Abiootilised (kliima, elupaik, muld, õhk, vesi) 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Valgus aitab näha. Soojus aitab temperatuuri suurendada, liiga palju infravalgust on kahjulik, sest põhjustab DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Temperatuuri erinevuste tõttu magavad mõned loomad talveund ja linnud lendavad ära. Inimene suudab kohastuda. 4
Seda nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks ehk taluvusalaks Organismide omavahelised suhted · Organismide omavahelisi suhteid jaotatakse vastasmõju kasulikkusest ja kahjulikkusest lähtuvalt · Organisme mõjutavad tegurid ongi biootilise ökoloogilised tegurid · Biootlistest teguritest võib erladi välja tuua antropogeensed tegurid, mis on inimtegevuse mõju · Antropogeensed ttegurid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda üha enam (86 Tsernobõl) · Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm · Sümbioosis osalevad osapooled on sümbiondid o Nt seeneniidistik ja taimejuures. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid ja seeneniidistik taimelt orgaanilisi aineid o Nt üherakulised rohevetikad ja seened. Vetikad saavad seenelt vett ja mineraalaineid ja seen vetikatelt orgaanilisi aineid. · Sümbioosis eristatakse
BIOLOOGIA 1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid eluta loodus ehk kliimategurid (sademed, temperatuur, päikesekiirgus, tuul, niiskus) ja elukeskkond (õhk, vesi, muld) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust (parasitism, kisklus, konkurent, sümbioos, herbivooria) 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, saab määrata alumise (kõige väksem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) ja ülemise (kõige suurem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) taluvusläve ning ökoloogilise teguri optimumi (kõige parem keskkonna tingimus) Õ lk 12, sealt jooniselt hea aru saada 3
3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tarbijaga 20.Produtsent - tootja 21.Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid 22
Ökoloogiline püramiid – Kujutab biomassi ja energia jagunemist ökosüsteemis Ökoloogiline efektiivsus – Näitab, kui suure osa looma söödud toidu ja energia saab kätte toiduahela järgmine lüli Kordamisteemad 1. Keskkonna mõjutegurid – abiootilised ja biootilised Abiootilised ehk eluta Biootilised ehk elus Abiootilised Biootilised Veerežiim (Keskkonnategur) Sümbioos (Mõlemale kasulik, pikaajaline kooselu, nt samblik on liitorganism – seeneniidistiku ja vetika sümbioos) Rõhk (Keskkonnategur) Kommensalism (Ühele kasulik, teisele kasutu, samblik ja puu, orhidee ja puu)
saba tuulutavad ning jahutavad keha; koerad lõõtsutavad; higistamine. · Kuidas on loomad kohastunud põhjapoolsete alade talveperioodiga? Talveuni, talveuinak, paksem karv, söögivarude kogumine... 6. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). 1. biootilised eluslooduse tegurid nt liigikaaslased, kisklus, parasitism, konkurents, sümbioos 2. abiootilised eluta looduse tegurid nt päikesekiirgus, tuul, sadamed, temperatuur 3. antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid nt keskkonna saastamine, metsade hävitamine, soode kuivendamine, salaküttimine 7. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, mutualism, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. 1. parasitism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele
N: paeluss koera soolestikus, inimese verd imevad sääsed, täid. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Tippkiskja toiduahela tipplüli N: hunt murrab haige loomad maha.Seega ei saa haigused levida Taimetoidulisus ehk herbivooria taimetoidulise looma, herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Kasulik vaid loomale. (Herbivoorid: lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder) N: jänes sööb talvel puukoort Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.o osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Endosümbioos üks organism elab teise kehas. N: bakterid, mis lagundavad. 6. Aineringe
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub.
2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi mõju kestab tänini. Paljud on seetõttu surnud ning kuna kiirgus hävitab rakke, võib see viia impotentsuseni, hävitada loote, kahjustada erinevaid elundkondi jne. 5
Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt)
ikka edasi elada. (inimese verd imev sääsk) Kisklus-röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.Kiskjad e. karnivoorid on loomad,kes söövad teisi loomi.(ristämblik toakärbsest/ vähese kohanemisvõimega ,haiged või väiksed loomad). Herbivooria-taimtoidulise looma-ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.Herbivoor on taimtoiduline loom,toitub üksikutest taimeliikidest,teised poled toidu suhtes nii nõudlikud ja söövad kõike taimeliike.( lehetäi,viidikas,metskits) Omnivoor-segatoiduline, toituvad nii taimedest kui loomadest.( karu ja metssiga) Ökosüsteem Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta.
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus.
5. Konkurents (liikidevaheline olelusvõitlus, kus mõju on vastastikku negatiivne) – kahe elusorganismi konkurents energia või energia säästmisvõimaluste kasutamise osas. Toimub kahe liigi vaheline ja liigisisene olelusvõitlus piiratud ökoloogiliste tegurite pärast (sh. eluruumi, kasvuruumi, valgustingimuste pärast). Näited: noores kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 14.6. Sümbioos (kahe elusorganismi „kooselu“, mis on mõlemale energeetiliselt kasulik) – erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näited: bakterid – sõralised (bakterid lagundavad sõraliste maos tselluloosi). 15. Bioproduktsioon on aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. 16. Brutoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. 17
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell
7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakterid, vetikad, taimed ja loomad Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes elusolendid koos eluta keskkonnaga. Nt järve org. Aga ka vesi, muda, kivid 8. Biosfäär- suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond 2. Teadusliku uurimismeetodi etapid 1. Probleemi püstitus - lühidalt, kitsalt, korrektselt 2. Taustainfo kogumine - meedia, raamatud, teadlased 3. Hüpoteeside esitamine- oletatav vastus probleemile 4. Hüpoteeside kontroll uurimistöö kavandamine ja läbiviimine, vaatluste, katsete, eksperimentide abil 5. Tulemuste analüüs ja järeldused hüpoteeside tõesus 6
*Ökosüsteemi iseloomustavad Liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond). *Ökosüsteem püsib tasakaalus siis, kui toitumissuhted tema liikmete vahel on tasakaalus, kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. *Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli.
piirdesse. Optimum on elutegevuse kõrgpunkt. Rõhumistsoon, mis ei sobi on viirutatud. Ökoloogilise teguri intensiivsus vahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED Moodustavad tegurite kompleksi, mida nimetatakse biootiliteks teguriteks. Organismide vahelised suhted saavad olla kasulikud, kahjulikud või neutraalsed. Sümbioos Suhtes elavaid organisme nimetatakse sümbiontideks. nt. samblikus elavad koos vetikas ja seen. Seen annab vetikale vett ja mineraalsooli aga vetikas orgaanilist ainet. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega nii moodustub taime juure ja seene hüüfide läbipõimumisel mükoriisa. Kase juurte ümber, kasvab kaseriisika mütseel. See annab kasele vett ja mineraalsooli, mida puujuures ei ole suutelised ise tegema. Kommensalism See on suhe, mida ühelepoole kasulik ja teisele kahjutu. nim. kommensaaliks. nt. Inimese sees on bakterid, mis toituvad soolesisust. Nad saavad
8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. Kõige soodsam temperatuur taimede kasvuks on 20 C. Temperatuuridel, mis on väiksemad, kui 5 C või suuremad, kui 40 C, on hukkumisohus (muidugi on erandeid nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine. Näiteks Hiiumaa rebased, Võrtsjärve angerjad. Igal liigil on levila ehk areaal, ehk maa ala, kus neid võib kohata. Populatsiooni arvukus. Populatsiooni tihedus. Kasvav populatsioon. Kahanev populatsioon. Stabiilne populatsioon. * Keskkonna kandevõime kui palju suudab vastav keskkond mingeid liike ,,üleval pidada". S-kujuline kasvukõver. Organismidevahelised suhted * Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. Kujunenud välja evolutsiooniga. Näiteks sipelgad ja lehetäid. * Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. Näiteks hai ja lootskala või imikala. * Parasitism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks saab kahju aga teine kasu. Üldiselt on seotud toitumisega. Sääsed ja inimesed. * Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel.
Parasitism - erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit) - nt sääsed, kirbud, täid; organismisisesed: maksalutikad, paeluss Sümbioos - erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid) - mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid - mükoriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos - seen saab taimelt orgaanilisi aineid - seen varustab taime vee ja mineraalsooladega Mutualism - kooseluvorm, kus mõlemad osapooled saavad tingimata kasu - nt samblikus fotobiont (tsüanobakter) + seen - taimtoidulise looma seedekulglas elavad bakterid Kommensialism - kooselust, mis on mõlemale osapoolele kahjutu, saab kasu vaid üks pool - nt puude tüvedel samblad ja samblikud Liikidevahelised suhted ja evolutsioon
Süsteem moodustub elementidest, mida võib käsitada kui tema ehituse (struktuuri) terviklikke algosi. Süstemaatikas on süsteem orgaanilise looduse klassifikatsioon. 37. Biootiline organismidest ja nende suhteist olenev. 38. Abiootiline eluta loodusest põhjustatud. 39. Produtsent ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks 40. Autotroof ehk produtsent ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks 41. Heterotroof (konsumendid) on organismid, kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismi välist orgaanilist ainet
BIOSFÄÄR (Maad ümbritsev elu sisaldav kiht) BIOOMID (samatüübiliste ökosüsteemide kogum) ÖKOSÜSTEEMID / eluskooslus ökotoop eluta osa (taime-, seene-, loomakooslused, ( vee-, õhk-,muldkeskkond) mikroorganismid) Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena toiduahel. Põimunud toiduaheld moodustavad toiduvõrgu. Iga toiduahel lüli e troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest! 1. lüli: produtsendid orgaanilise aine tootjad. 2. lüli: konsumendid e tarbijad jagunevad: · I astme tarbijad -kasutavad toiduks orgaanilist ainet. · II astme tarbijad kõigesööjad · III astme tarbijad lihasööjad Destruendid e lagundajad tarbivad eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundavad selle mineraalaineks
Jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafia. 35. Integratsioon liitumine 36. Süsteem omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Ökoloogias süsteem- on looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum. 37. Biootiline organismide kooseksisteerimisest tulenevad ökoloogilised tegurid. 38. Abiootiline organisme ümbritsevatest anorgaanilistest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. 39. Produtsendid ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks. 40. Autotroof organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid võivad ise lihtsaist ühendeist (süsinikdioksiidist, veest, mineraalsooladest, ammoniaagist) sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühenditest või päikesekiirgusest. Enamik taimi on autotroofid 41
Selleks vajaminevat energiat saadakse päkesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Need ogaanilised ühendid on valmistatud autotroofid. Konsument- ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest. Konsumentidele vastanduvad produtsendid ehk tootjad. Kõik heterotroofsed organismid on konsumendid. Redutsent- ehk lagundaja Parasiit- ehk nugilsed organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis või toitaineid. Detridofaag- detriidist toiduvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.) Jaotatakse: esmasteks – toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänued nt mahakukkunud lehed, hukkunud
rasvu. 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Selle võrrandi analüüs näitab, et saaduste hulk on sõltuv nii süsihappegaasist kui ka veest ehk siis niiskusest. Taim saab vett juurtega mullast (enamasti) ja süsihappegaasi lehtedel olevate pooride nn. õhulõhede kaudu. Reaktsioon on pöörduv. Mida see tähendab? Päripidine reaktsioon kulgeb ainult energia andmisel ehk on endotermiline reaktsioon. Energia andjaks on päike. Ameeriklaste katse teha kinnine ökosüsteem maal ebaõnnestus. Süües aga süsivesikuid või teisi energiarikkaid aineid, vabaneb sama kogus energiat, mis talletati ainesse ja mida organism saab kasutada talitlemiseks. Energia vabastamiseks on vaja hapnikku (pöördreaktsioon), et energiarikast ainet oksüdeerida = põletada, mille käigus energia jälle vabaneb. Koos aastaaegade vaheldumisega muutub meie kliimavöötmes ka päeva pikkus – valgusperioodi pikkus. See avaldab mõju ka taimede ja loomade elutegevusele.
Happevihm (happesademed) pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. Herbivoor - Herbivooria e. taimetoidulisus taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe. Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Herbivoori vastand on karnivoor. Mõnikord eristatakse herbivooride seas füko- ehk algofaage, kes toituvad vetikatest. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotrofid on loomad, seened, parasiittaimed, ja valdav enamik baktereid.
siga .Kiskja- röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele Toiduahel- jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine Toiduvõrk- Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e.konneksi. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. Biomass- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85–100 miljardit tonni. Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 97–99% on fütomass;
saakloomadele · Ohver- · Toiduahel- jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine · Toiduvõrk- Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e.konneksi. · Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. · Biomass- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. · Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass;
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�
1. Sümbioosi > mutualismi (selgitus järgneb) 2. Kommensalismi 3. Konkurentsi 4. Parasitismi 5. Kisklust e. karnivooriat (II astme tarbijad) 6.Taimtoidulisust e. herbivooriat (I astme tarbijad) Sümbioos liikidevaheliste suhete vorm. Euroopa autorite käsitluses ka mutualism. Kahe eri liiki organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib sisaldab klorofülli, seenerakud tarbivad energiat, aga seen loob ka kaitsva veekihi, niiskuse, mis lubab neil organismidel kasvada ja areneda väga ekstreemsetes tingimustes = kaljudel, puutüvedel, kus teised organismid ellu ei jää. Eristatakse: a) ektosümbioosi kahe vabalt elava organismi kasulik kooselu. Näiteks puiduüraskite ja ambroosia kooselu. Üraskid õõnestavad puitu käike ja ambroosia on selles elav seenestik (enamasti kaks kottseene liiki koos). Sipelgad kes kaitsevad lehetäisid, saavad neilt vastu mesinestet, kuid nad
tulenevad ökoloogilised tegurid. Abiootiline eluta osa. Organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Produtsent tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Autotroof organismid, mis võivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid lihtsaist ühendeist ise sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist või päikesekiirgusest. Produtsendid e tootjad: taimed, kemobakterid. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik bakterid. Valmis orgaanilise aine tarbijad: 1) konsumendid e tarbijad; 2) redutsendid e lagundajad. Konsument tarbijad; organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist.
annaabi.ee 
