Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ökoloogia keskonnakaitse ja evolutsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
populatsioon, evolutsioon, ökosüsteem, täi, biosfäär, biomass, toiduahel, kiskja, püramiid, kohastumine, bakterid, elundid, alleelid, sümbioos, sündimus, suremus, aegkond, eelispaljunemine, fotosüntees, areaal, ökosüsteemid, aineringe, muundumine, graafiline, prob, kaitsealad, keskkonnapoliitika, kaitsel, natura, loodete, rakk, muutlikus8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. Kõige soodsam temperatuur taimede kasvuks on 20 C. Temperatuuridel, mis on väiksemad, kui 5 C või suuremad, kui 40 C, on hukkumisohus (muidugi on erandeid nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
● Teooria positiivsed küljed: Esimene terviklik evolutsiooniteooria. ● Negatiivsed küljed: elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele; hindas üle keskkonnamõju organismidele ja organismi sisemist püüdu täiustumisele. Charles Darwin (1809-1882) - Darwin-Wallace’ loodusliku valiku loojana üks tänapäevase evolutsiooniteooria rajajaid. 1. Evolutsiooni mõiste – bioloogiline, füüsikaline, keemiline ja sotsiaalne evolutsioon? Evolutsioon on süsteemi ajalooline ning pöördumatu areng. Füüsikaline evolutsioon Elementaarosakestest tekkisid aatomid. “Suure paugu” hüpotees - 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon - Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid
erinevused. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm, mis võib viia sa organismide hukkumiseni. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast. Liikidevaheline konkurents sõltub keskkonnast ning ellu jääb liik, kellel on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad. 6. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Ühes tiigis elavad karpkalad moodustavad populatsiooni, kuid Eestimaa eri metsades elavad ühte liiki mägrad kuuluvad eri populatsioonidesse. Populatsiooni saab iseloomustada selle arvukuse ja tihedusega. 7. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad
BIOSFÄÄR (Maad ümbritsev elu sisaldav kiht) BIOOMID (samatüübiliste ökosüsteemide kogum) ÖKOSÜSTEEMID / eluskooslus ökotoop eluta osa (taime-, seene-, loomakooslused, ( vee-, õhk-,muldkeskkond) mikroorganismid) Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena toiduahel. Põimunud toiduaheld moodustavad toiduvõrgu. Iga toiduahel lüli e troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest! 1. lüli: produtsendid orgaanilise aine tootjad. 2. lüli: konsumendid e tarbijad jagunevad: · I astme tarbijad -kasutavad toiduks orgaanilist ainet. · II astme tarbijad kõigesööjad · III astme tarbijad lihasööjad Destruendid e lagundajad tarbivad eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundavad selle mineraalaineks
Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus)
Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Biotsönoos; ökotoobia. Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tarbijad, tootjad ja lagundajad. Ökosüsteemide muutused Kasvav ja kahanev populatsioon. Iga järgmise troofilise taseme biomass in ligikaudu 10% eelmse taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. Globaalsed probleemid Erosioon. Kõrbestumine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Happevihmad. Kasvuhooneefekt. Eestis on peamine probleem põlevkivi kaevandamine. 1. Sealne toidupuudus ei likvideeru seetõttu, et elanikud toovad ilmale järglasi, mis suurendab elanike arvu, seega tahab juba suurem hulk rahvast kõhu täis saada ning
evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
Maal elavad orgaismid kasutaksid toiduks ära ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 3. bioloogiline evolutsioon- Elu areng esimestest elusolenditest kuni inimeseni. 4. sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu areng Maal: loe õpikust Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismi rühmades. Üksik indiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumis võimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustuvad selle populatsiooni geenifondi ehk genofondi. Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes).
Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaarsel tasandil. Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad Kultuurtaimede ja koduloomade aretus. Sordiaretus taimedel, tõuaretus loomadel Mikroevolutsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsiooni isendite Milj a. Aegkond Ajastu Algus (milj. A Kestus tagasi) 0 Uusaegkond e Kvaternaar 1,6 1,6 kainosoikum Neogeen 23,8 22,2 Paleogeen 65 41 Keskaegkond e Kriit 144 79 Katteseemnetaimed
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe
Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid.looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. Kivimid, fossiilid, DNA.
toitumissuhe. q Leidke organismidevaheliste suhete võimalustele vasakust tulbast sobiv näide ja paremale tooge ise näiteid. Näide Organismide vaheline suhe Oma näide Põder ja mänd sümbioos Inimene ja solkmed kommensalism Kuusk ja kuuseriisikas kisklus Kaks kaske herbivooria Hai ja haihoidja konkurents Lõvi ja antiloop parasitism Ø Populatsioon Igal liigil on oma levila e areaal. Levila võib olla osadena. Erinevas piirkonnas elavad liigikaaslased ei pruugi kokku puutuda. Ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda. Ühe tiigi karpkalad. Ühe metsa kuused. Kui isendite arvukus on püsiv, on tegemist stabiilse populatsiooniga. Kasvavas populatsioonis arvukus tõuseb, kuna sündimus ületab suremuse
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat
Toiduvõrgustik omavahel põimunud toiduahelate kogum, mille kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeriva terviku Ökosüsteemi iseregulatsioon iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust Troofiline tase iga järgmine toiduahela lüli Toiduahel ristikhein-rohutirts-rott-rästik-merikotkas Ökosüsteemides toimuvad muutused Ökoloogilise tasakaalu tingimustes võib ökosüsteem pikemat aega muutumatult eksisteerida. Sellises ökosüsteemis on iga populatsiooni arvukus püsiv. Populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nim stabiilseks populatsiooniks. Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilist tasakaali võivad rikkuda nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Nende mõjul hakkab õhe või mitme populatsiooni arvukus kiiresti tõusma või langema. Kasvav populatsioon milles arvukus ajas suureneb, sündimus ületab suremuse
15) Bio ja Geo isolatsioon GEO pop või liikide ristumist välistav ruumiline eraldatus. BIO omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel 16) Erimaine liigiteke - 17) Geenivool geneetilise materjali vahetus isendite migratsiooni või ristumise teel 18) Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübisageduse kõikumine põlvkondades 19) Isolaat liigi põhilevilast eraldatud väike populatsioon 20) Kohanemine on nähtus, mille puhul isend sobitub elu kestel elutingimuste muutusega. 21) Kohastumine pop, liigi pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel 22) Kohastumus isendite ühised pärilikud tunnused, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist. 23) Liik ajas muutuvad organismi rühmad. 24) Lõhestav valik toimub kahe keskmisest erinevate tunnustega isendi eelispaljunemine
Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal. Esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne evolutsioon-inimkonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Evolutsioon-teadusharu, mis uurib organismide ajaloolist arengut. 4 põhivormi: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Paleontoloogia-teadusharu, mis uurib fossiile. Fossiil-kivistis, leidub maakihtides (mida sügavamas kihis, seda vanem organism). Makroevolutsioon-liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikroevolutsioon-evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uue liigi tekkele. Erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine); aluseks on muutused
71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone;
Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 2. Esimesed organismid millal, kus, millised? Väidetavalt on tsüanobakterid Maal elanud juba ligi 3,5 miljardit aastat, olles seega ühed vanimad elusorganismid, kellest on jälgi leitud 3. Koosta taimede arengurida: Ainuraksed vetikad .... 4. Koosta loomade arengurida: Ainuraksed loomad ... 5. Miks on populatsioon evolutsiooni seisukohalt tähtis? mida suurem on populatsioon seda keerukamaka ning mitmekesisemaks saab muutuda evulotsioon 6. Mikroevolutsioon ja selle tegurid mutagenees, geenivool, geneetiline triiv ja looduslik valik Mikroevolutsioon. Uute liikide tekkimine looduses on evolutsiooniprotsessi kõige tähtsam etapp. Uued liigid tekivad looduses evolutsiooni liikumapanevate jõudude mõjul. Mutagenees tekitab uusi alleele ja vahel ka uusi geene
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus
allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossiilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria 6. Mis on kohastumused, too näiteid? Kohastumus on populatsiooni või liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes. 7. Selgita kohastumuste suhtelisust. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumusi 8. Selgita liigi mõistet Liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. 9. Milles seisneb bioloogiline isolatsioon? Ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon – liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristamist teiste liikidega. 10. Milles seisneb geograafiline isolatsioon? Geograafiline isolatsioon – kui levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid,
) Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik peremees. (Parasiidid on nt sääsed, kirbud, täid, kellele on peremeheks inimene.) Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad e. karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor ka ise olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskjaahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. (Nt toitub ristämblik toakärbsest.) Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. (Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits.) 5. Populatsiooniökoloogia: populatsiooni mõiste, struktuur ja muutused selles. Igal liigil on oma leviala ehk areaal. See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................
Bioloogia kontrolltööks kordamine 1. Mõisted Organism- elusolend. Elav terviklik rakuline süsteem. Jaotatakse: ainuraksed ja hulkraksed. Jotatakse2: prokarüoodid ehk eeltuumsed (bakterid) ja eukarüoodid ehk päristuumsed Populatsioon- Rühm mingeid liiki isendeid/ühte liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglasi. (ahvenad kuremaa järves) Kohastumine (adapteerumine) ja kohastumus- Kohastumine on organismi elutegevuses ja ehituses toimuvad pöördumatud muutused mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks. Kohastumise tulemuseks on kohastumus ehk tunnus, aitab paremini hakkama saada ja ellu jääda. Kohanemine (aklimatiseerumine)- organismis toimuvad muutused mis aitavad tal paremini ellu jääda. See toimub ühe organismi eluea jooksul. KOHASTUMINE (adapteerumine) KOHANEMINE (aklimatiseerumine)
taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Selle etapid (nende toimimiseks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist): Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid) Polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks 1953 aastal tõestas Stanley Miller katseaparatuuriga ,,ürgsupi" hüpoteesi.
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema.
eraldatud. Selle tulemusena toimuvad muudatused. Näiteks ei lase kiirteed tigudel liikuda ühest piirkonnast teise.Aja jooksul kujunevad eraldatud populatsioonid geneetiliselt erinevateks. Olelusvõitluse tulemusena kas liigid surevad välja või muutuvad uute tingimustega, nii tekivadki uued liigid. 3. Võrrelge kohanemist ja kohastumist * Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv. * Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel( populatsioonil,liigil). Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine on pöördumatu. Kohastumine on organism ehituse ja talituse pöördumatu pärilik muutumine, kohanemine aga on organism ehituse ja talituse pöörduv mittepärilik muutumine. Näiteks kohanemisega on tegu, kui punaste vereliblede arv suureneb, et tulla toime kõrgmäestikus (madal hapnikutase),
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad:
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele.
annaabi.ee 
