· Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid
Toiteelemendid · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S Happelisus ehk pH · Neutraalse lahuse pH=7 · Happelise lahuse pH on alla 7 · Aluselise lahuse pH on üle 7 · Mulla pH 3 9 Ökosüsteem e biogeotsönoos on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus · mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi) · mesoökosüsteemid (mets, järv) · makroökosüsteemid e bioomid (kontinent, ookean) · globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem biosfäär Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Herbivoorid taimetoidulised loomad
ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell
elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA inimese väisehitus FÜSIOLOOGIA inimese elundid ÖKOAMPLITUUD teatud k keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Troof toidumõisted
kasulik) – erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näited: bakterid – sõralised (bakterid lagundavad sõraliste maos tselluloosi). 15. Bioproduktsioon on aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. 16. Brutoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. 17. Demutatsioon ehk taastumine toimub juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse (sageli inimtegevuse tagajärel tekkinud) tõttu. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. 18. Dominant on mingis koosluses organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. 18.1. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi; 18.2
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme.
Ökosüsteem e biogeotsönoos-on vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Mikroökosüsteemid(mädanev puutüvi) Bioproduktsioon-aja jooksul kogunenud Mesoökosüsteemid(mets,järv) orgaanilise aine hulk Makroökosüsteemid(kontinent,ookean) Ökoamplituud-teatud keskkonnatingimuse Globaalne ökosüsteem väärtuste vahemik, milles organism suudab Herbivoorid-taimetoidulised loomad elada. Karnivoorid-lihatoidulised loomad Ökoniss-populatsiooni püsimiseks tarvilike Omnivoorid-kõigetoidulised loomad tegurite olemasolu Autoökoloogiline amplituud-hõlmab Fundamentaalne e põhiniss-eluks vajalike parameetri piirkonna, milles organismi tegurite olemasolu
Amensialism üks liik surub teise maha aga kasu ise ei saa Protokooperatsiooni mõlemale kasulik aga mitte vajalik Mutualism mõlemale kasulik ja vajalik Organisme looduses mõjutavad: Abiootiline ehk eluta keskkond Biootiline ehk elus keskkond Teised organismid ja esmajärjekorras nende enda liigikaaslased Populatsioon rühm üht liiki isendeid, elavad koos samal ajal samas kohas, ristuvad vabalt ja teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud Geograafiline populatsioon loodusgeograafiliselt ühtlases kohas, koosluse poolest mitmekesisel maastikul Ökoloogiline populatsioon seoses kindla ökosüsteemiga Lokaalpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm Populatsiooni tihedust saab mõõta kõikide isendite loendusega, väljapüügi või proovialade tegemisega. Suhteline tihedus näitab indeksit vahe või muutuse kohta. Populatsiooni arvukuse valem: R- strateegia(reproduction) palju järglasi, väikesed järglased ja väikese
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia.
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju.
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid.
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e
jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid 1) Eksperiment ehk katse- Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 4) Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning
maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. 10. Ökoloogia teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist. Aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. 11. Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. Jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi. (nt lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat.) 12. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest juhtuvat dünaamikat. 13. Sünökoloogia uurib populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid. 14
A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A.
a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele! Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid. 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. 1) Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos
orgaanilist ainet ei sünteesi. Keemiline element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad . Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult. Kliimakskooslus e lõppkooslus - Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakskoosluseni.
1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus? - Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus.
Autogeenne suktsessioon - mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Autotroof - on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühenditeoksüdeerimisest. Autökoloogia - on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Biogaas - käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad Biogeograafia - on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas
Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus.
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt taim) Tarbija �
veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) Biogeotsönoos teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi. Biootiline kooslus organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. Bioloogiline liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org.
talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism isetoituv organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond. 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta
Ökoloogia · Demograafiline plahvatus on rahavastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnade pidurdamatu kasv. · Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780 Inglismaal. Selle käigus asendati manufaktuurne tööstus vabrikulisega · Teaduslik-tehniline revolutsioon
Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi kooslused. Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks puud, põõsad,
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
