maalt linna, palju minnakse intensiivsel maapiirkondadest kesklinnast äärelinnadesse linnadesse). Tekivad pilpakülad/slummid Hiidlinnastud, megalopolised Megalopolised Kiiremini kasvavad eelkõige pealinnad PUIDU IMPORT JA EKSPORT o Euroopa: Väärispuit Aafrikast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. Põhja-Euroopast tuuakse Lääne-Euroopasse okaspuitu. o USAsse: väärispuit Lõuna-Ameerikast, okaspuit Kanadast o Jaapanisse: väärispuit Indoneesiast, pm Kagu-Aasiast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. KESKKONNAPROBLEEMID SEOSES METSANDUSEGA o Üleraie ehk röövraie vihmametsad, eelkõige arengumaades alepõllunduse tõttu. o Metsapõlengud o Metsakahjurid o Happevihmad o Soostumine See toob kaasa:
jms arvelt 4. Metsade röövraie mets võetakse maha luba küsimata, riigile makse ei laeku; väärispuit 5. Suurpuidukasutus ei jälgita metsade majandamise põhinõuet, toorpuit viiakse välja; eriti arenenud riikides ja endistes sots. Riikides Maailma puiduvoolud I. Väärispuit o LõunaAmeerika Kanada, USA o Aafrika LääneEuroopa o Indoneesia, KaguAasia Jaapan II. Okaspuit o Kanada USA o PõhjaEuroopa (Norra, Rootsi, Soome, Venemaa) LääneEuroopa o Kanada, Venemaa Jaapan Arenenud riikide ja arengumaade metsamajanduse ja tööstuse võrdlus ARENGUMAAD Metsamajandus on vähe arenenud või puudub üldse. Esineb sageli röövraiet, sageli võetakse maha väärispuitu ja eriti just vihmametsades. Metsatööstus on väga vähe arenenud, põhiliselt viiakse välja toorpuitu. ARENENUD RIIGID Metsamajandus on kõrgelt arenenud.
aastarõngad, millel pole oksaga mingit sidet. Need on lahtised, kokkukasvamata oksad. Erinevad oksad Kokkukasvamata oks väljalangemata surnud oks, mille ümber on kasvanud puit. Terve oks ümbritsevast puidust veidi tumedam mädanemistunnusteta oks. Sarvoks kõva surnud oks, mis on läbi imbunud tõrvsete vaikudega ja muude värvivate ainetega. Värvusega oks mädanemise algstaadiumis olev oks. Pehkoks mädanemise teises staadiumis olev okaspuit, mis on kaotanud oma esialgse struktuuri ja kõvaduse. Tubakoks okaspuit on kõdunemise viimases staadiumis. Ümarovaalne oks saematerjali saagimisel või tahumisel põiksuunas läbilõigatud oks. Õmblusoks saagimisel või tahumisel pikisuunas läbilõigatud oks. Sõrgoks tüve pikuti läbisaagimisel sümmeetriliselt saematerjali pinnale jääv kahest oksast koosnev ühes ja samas oksakimbus asuv okste grupp. EBATERVED VÄRVUSED ja MÄDANIKUD
koormusi Nõuded vahelagedele - peavad olema: · tugevad; · jäigad; · vastama tulepüsivusnõuetele; · helipidavad; · soojuspidavad · veetihedad Asukoha järgi: · keldrivahelagi · korrusevahelagi · pööninguvahelagi Vahelaed liigitatakse valmistamise viisi järgi: · monteeritavad · monoliitsed · monteeritavad-monoliitsed Puitvahelaed: · Puitvahelagesid kasutatakse vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel - eramutes ja ridaelamutes. · Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit (mänd), milled külge kinnitatakse kandeliistud; · talade samm on 600...1200 mm, talade pikkus 3...6 m; ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest; · pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; · puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid Puitvahelagede talade samm valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Talade mõõdud valitakse vastavalt sildeavale ja vajalikule
lehtpuudel) on umbes 1-3%. Tärklis on looduslik polümeer. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Tärklise summaarne valem on C6H10O5. Valgud on looduslikud polümeerid nagu ka tärklis ja tselluloos. Valgul on aga üks oluline erinevus. Tärklise ja tselluloosi pikad molekulid koosnevad ainult üht liiki lülidest- glükoosi tsüklitest. Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Puiduliigid OKASPUIT Puid liigitatakse erinevalt- vastavalt nende välimusele. Ajaloos on täheldatud, et okaspuit on vanem kui lehtpuit. See on lihtsama ehitusega- seal on ainult kahte liiki rakke. · Trahheiid: Piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega. Nende puidusubstantsi osakaal on 90-100%.
Esimese kolme päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima Hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele Alates 8.elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina Individuaalsulus tohib pidada kuni 8-nädalasi vasikaid Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õuse Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust, puidust või vineerist Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim on plastik Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5m2 põrandapinda. Ühissulus pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg – 1,5m2, 150- 220kg – 1,7m2, üle 220kg 1,8m2 Värske koresööt ja allapanumaterjal peaks alati varuks olema (odra, kaera, nisupõhk) Uhte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad
Monoliitbetoonist vahelae ehitamine on töömahutamine ja aeganõudvam Võimaldab monoliitbetoonist vahelagi vabamalt valida ruumide kuju ja mõõtmeid. Monoliitbetoonist vahelae võib kujundada taladeta laena, vahelae võib kujundada taladeta laena, vahelae paksendusega posti juures või ribilise vahelaena PUIDUST VAHELAED Puitvahelagesid kasutatakse vahekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel. Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit Talade samm on 600…1200mm, talade pikkus 3...6m Ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest Pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale Puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid PÕRANDAD Parkettpõrand Mosaiikparkett Erineva värvi ja puiduliigid lipid liimitakse põrandale mustriks kokku Kilpparkett
10 aastat pärast põlengut moodustub pioneerpuuliikidest looduslik kase-haava-männi uuendus. Põlendikutaimedest kasvavad põdrakanep, böömi kurereha, kanarbik. Oluliseks vääriselemendiks on vanad männid, tulekahjustusega ja surnud puud 70 aastat peale põlengut on puurinde koosseisus tavalised lehtpuud koos erivanuseliste mändidega. Kooslusest kaovad põlendike liigid, tooni hakkab andma kuuse järelkasv. Võtmeelemendiks on vanad männid ja surnud okaspuit. 120 aastat peale metsatulekahju surevad kased ja haavad, sest 120...150 aastaselt langevad nad vanuse tõttu puistust välja ja valitsevaks puuliigiks jäävad kuused. Tähtsaks vääriselemendiks on pioneerpuuliikide surnud puit ja vanad männid. 250 aastat tulest puutumata metsas surevad järjestikku puistust välja vanuse tõttu kuused ja vanad männid. Suktsessioon on jõudnud kliimaksstaadiumini. Tähtsaimateks
tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke: · Trahheiid: piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega (vt Joonis . Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid. Nende puidusubstantsi osakaal on 90100%. Läbi niinimetatud tühimike, täpsemalt membraaniavade, toimub veevahetus rakkude vahel
alla 16% ja põrandalaudadel alla 10%. Kogu materjal peaks olema kambris kuivatatud niiskus on siis ühtlasem ning sine ja seenkahjustuste tekkimise risk väiksem. Niiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid. Kui see ei õnnestu, tuleks otsad töödelda kaldseks, et vesi saaks kergemini ära voolata. Piki tüve telge on kuivamiskahanemine kõige väiksem, vaid 0,5%, raadiuse suunas 4% ja tangensiaalsuunas 8% (okaspuit,vt. Joon.2). Joon.2 3 NIISKUSE MÕJU PUIDULE A.U. Voolikuvabriku juhataja Arvi Uiga sõnul kuivab konstruktsioonidesse jäänud ülemäärane niiskus tavaliselt ekspluatatsiooni käigus välja. Seda muidugi juhul, kui tarindi auru-, niiskus- ja Puidu omadused ja kasutamine tuuletõkkematerjalid on õigesti valitud ja paigaldatud. Valede valikute puhul pole ka harvad niiskus- ja seenkahjustused. Hoolikas tuleb olla puitmaterjali valikul
põhjused. Kui korteris on juba paar m2 hallitusseentega kahjustatud pinda, pole mõistlik seda ise eemaldama hakata, vaid tuleb kohale kutsuda professionaalne hallitustõrjet tegev firma. Tõrjet tuleb alustada kohe, kui hallitusseened on avastatud. Ka niiskusekahjustused tuleks pärast nende avastamist kohe kõrvaldada. Meie kliimas hakkab hallitus tekkima juba pärast 48 tunni möödumist materjali niiskumisest. Lehtpuu hallitab läbi ja seda polegi võimalik puhastada ega taastada. Okaspuit aga hallitab enamasti 12 mm sügavuselt ning selle saab taas kasutuskõlblikuks, kui hallitus pealt maha hööveldada. Muide, rõivaid, mis hallitama läinud, ei saa enam täielikult puhtaks. Võib proovida keemiliselt puhastada, kuid kui see ei aita, on õigem need ära visata. 5 4. ALGLOOMAD Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse
Kui korteris on juba paar m2 hallitusseentega kahjustatud pinda, pole mõistlik seda ise eemaldama hakata, vaid tuleb kohale kutsuda professionaalne hallitustõrjet tegev firma. Tõrjet tuleb alustada kohe, kui hallitusseened on avastatud. Ka niiskusekahjustused tuleks pärast nende avastamist kohe kõrvaldada. Meie kliimas hakkab hallitus tekkima juba pärast 48 tunni möödumist materjali niiskumisest. Lehtpuu hallitab läbi ja seda polegi võimalik puhastada ega taastada. Okaspuit aga hallitab enamasti 1–2 mm sügavuselt ning selle saab taas kasutuskõlblikuks, kui hallitus pealt maha hööveldada. Muide, rõivaid, mis hallitama läinud, ei saa enam täielikult puhtaks. Võib proovida keemiliselt puhastada, kuid kui see ei aita, on õigem need ära visata. 3. Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Ka niiskusekahjustused tuleks pärast nende avastamist kohe kõrvaldada. Meie kliimas hakkab hallitus tekkima juba pärast 48 tunni möödumist materjali niiskumisest. 4 Kristel Ausmees Mikroorganismid Lehtpuu hallitab läbi ja seda polegi võimalik puhastada ega taastada. Okaspuit aga hallitab enamasti 1–2 mm sügavuselt ning selle saab taas kasutuskõlblikuks, kui hallitus pealt maha hööveldada. Muide, rõivaid, mis hallitama läinud, ei saa enam täielikult puhtaks. Võib proovida keemiliselt puhastada, kuid kui see ei aita, on õigem need ära visata. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest.
juhendamterjalile, aga kasutatakse peamiselt, kas autoklaavimist, sissekastmist või pihustamist. Pinda võib hiljem ka katta viimistlusmaterjalidega. Paljude toodete puuduseks on nende vähene UV -kiirguse taluvus. Puit on põlev ehitusmaterjal, mis tulekahju olukorras süttib ning mille käigus puidu pindmine osa söestub, säilinud siseosa aga säilitab endiselt nii staatilisekui ka tulepüsivuse. Puidu söestumiskiirus oleneb puiduliigist (okaspuit monolitsena 0,8, liimpuiduna 0,7 ja vähemalt 20 mm paksusega puitplaadina 0,9 mm/min; suure tihedusega lehtpuit 0,5 ja väikese tihedusega 0,7 mm/min)ja tema tulele avatusest (1-, 2-, 3- või 4 küljest tulele avatud. Vastavalt nimetatud kriteeriumidele arvutatakse jääkristlõike suurus ning sellest lähtuvalt tugevusnäitajad. Puitkonstruktsioonide tulepüsivust saab parandada elementide ristlõike suurendamisega 8jääkristlõige
eest pole nad kunagi eriti hoolt kandnud-- hoone halba seisukorda kirjeldavad juba eestiaegsed inventariseerimisaruanded (1937.a.) 46-ndal aastal väljastatud kirjutiselt võib lugeda, et kahekorruselise katusetoa ning klaasitud verandadega puitelamu alus (madalvundament- paas), välis- ja kap.seinad ning seinte väliskate (krohv) on veel heas seisukorras, kuid muud osad: plekkkatus, laed koos konstruktsiooniga (põlev, krohv), laudpõrandad, puitvaheseinad, puittrepid, aknad-uksed (okaspuit+ õlivärv), korstnad, kütteseade (50%klaaspalt, 50% lihtpalt) ning pliidid (lihtpalt) ei saa enam paremat hinnangut kui ,,rahuldav". Samasse kategooriasse langeb ka katusetuba oma saepuruseinte 6 ning laudpõrandate ja lagedega. Märgitakse ka, et majas on sees elekter (220V), veevärk, kanalisatsioon ja 2 puiduküttega ahju. Keskküte puudub. Sel ajal on ehitise omanikuks Elamute Valitsus.
(Termopuidu omadused: tasakaaluniiskus väheneb; biokindlus paraneb, kuid mitte kasutada pinnases ja vees; värvus tumeneb; ilmastikukindlus paraneb; tihedus väheneb; okaspuidul eraldub vaik; paindetugevus muutub (+/-); survetugevus suureneb; tõmbetugevus väheneb, niiskusdeformatsioonid vähenevad). Protsessi etapid: 1) kuumutamine ja kuumkuivatus; 2) termotöötlus veeauru keskkonnas; 3) jahutus. Soovituslikud lõppkasutuskohad termopuidule: 1) Termo-S okaspuit; 190°c: ehitiste komponendid, sisustamine (kuiv ruum), mööbel, aiamööbel, sauna pingid, uksed-aknad 2) Termo-S lehtpuit; 185 °c: sisustamine, mööbel, põrandad, saunadetailid, aiamööbel 3) Termo-D okaspuit; 212 °c: välisvoodri materjal, välisuksed, aknaluugid, väliskonstruktsioonid, saunad, vannitoad, põrandad, aiamööbel 4) Termo-D lehtpuit; 200 °c: Sama, mis termo-S. Materjal tumedam. 41. Kuidas tuleb töödelda puitu enne spooni koorimist? Millist
vaskulaarsest silindrist Ksüleemis on kerge eristada väikese läbimõõduga trahheiididest protoksüleemi (ksüleemikiirte tippudes) ja suurtest astrik-, võrk- ja poortrahheedest koosnevat metaksüleemi. Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega. 8. Miks ei teki juurtes lülipuitu? 9. Millised erinevused on leht- ja okaspuu juurtepuidul võrreldes tüvepuiduga? Kus kasutatakse juurtepuitu? Okaspuit: + Trahheiidid on pikemad ja laiemad + Võime sünteesida vaiku on suurem kui tüve puidus, sest rohkem on parenhüümrakke Juurte südamikus puudub säsi, selle asemel on kesksilindris nn. juveniilpuit Juurtes ei teki lülipuitu Juurte puidus on väga raske määrata aastarõngaid Juurte puit on väiksema tihedusega, nõrgemad mehaanilised omadused Lehtpuit: + Sooni on juurtes rohkem + Soonte läbimõõt on suurem kui tüve puidus
tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood. Raielank tuleb alati puhastada raiejäätmetest ja selleks on viis võimalust: 1) kogumine vallidesse või hunnikutesse; 2) tükeldamine ja laialilaotamine; 3) asetamine puidu kokkuveoteedele; 4) lauspõletamine langil; 5) äravedu langilt. Väljavedamise tähtajad on ka paika pandud. Toores koorimata okaspuit, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta tuleb välja vedada 1. juuniks, kui see puit on raiutud 1. septembrist kuini 30. aprillini. Kui puit on raiutud 1. maist kuni 31. augustini, siis tuleb puit välja vedada ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates.
lülipuit, sooned jne.. Üks tähtsamaid puidu välistunnuseid on selle jagunemine lõli- ja maltspuiduks. Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa. Kui malts- ja lülipuitu on võimalik eristada, on tegemist lüliga puiduliigiga. Lüliga puiduliikideks on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm, saar, künnapuu, jalakas, kreeka pähklipuu, paju, pappel, pihlakas jt… OKASPUIT Okaspuidule on iseloomulik pleekimine päikesevalgusest tulenevate UV- kiirte mõjul. 1. Viim. Materjalid 2. Pindade ettevalmist 3. Viim. Tehnoloogilised 4. Viim. Seaded 5. Viim. Kambrid .e. ruumid 6. Kuivamine ja kuivatid 7. Käitlemine ja ohutushoid 8. Keskkonnakaitse . Lihvimine . Et puitu üldse viimistleda saaks siis tuleb seda lihvida. Lihvimine on
A1-A3 on mööblikodades töötlemiseks. D on puit, millele ei ole antud vigade mahtu, peaasi, et ära ei laguneks, kui kuskil kasutatakse. Põhiline ehitusmaterjal on B ja C, lisaks veel ka A4. Tugevusklass karkassil- on võimalik tellida puitu, millel on ära märgitud tugevusklass, valmistaja jne andmed. Selle järgi saab vaadata nt tellija, et kasutatakse üiget puitu ja, et kui tugevat puitu on tarvis, tugevusklassid on erinevad. Liimpuit on tähistatud Gl, okaspuit C ja lehtpuit D. Numbrid nende taga näitavad tugevust . nt C40 on , et okaspuit tugevusega 40 N/mmr kohta. Looduskivimaterjalid Looduskivimaterjalid on erineva tekkega, päritoluga, maa peamised koositsosad, kasutatakse ehitusmaterjalina ple kogu maa. Mõisted: • Mineraal- keemilise v füüsikalise omadustelt looduslik moodustis • Kivim- koosneb ühest või mitmest mieraalist • Looduskivim- on tekkinud looduses geoloogiliste protsesside käigus, kasutatakse
Peamised puuliigid on pöögid, kastanid, nulud, kuused, lehised ja alpi seedermännid. 3. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Suuremad metsamassiivid paiknevad põhjaosas, sest lõunaosas paiknevad Alpid, kus eriti palju metsa ei kasva. 4. Milleks metsi kasutatakse? Metsa raiutakse Sveitsis umbes 6 miljonit m3 aastas, sellest umbes 80% on okaspuit. Metsi kasutatakse kütteks, papiks, paberiks, saepuruks, tööstuslikuks ümarpuiduks, vineeriks ja saepalgiks. 5. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis (kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest). Metsamajandus on Sveitsis hästi arenenud, kuna arengutase on seal kõrge. Keskkonnanõuete
v – lõige (nihe) Gaussi kõver: Puidu tõmbe-survepinge ja deformatsiooni diagramm: PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 5/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puidu tugevusklassid on määratud vastavalt EVS-EN 338:2005 ja liimpuidu tugevusklassid vastavalt EVS-EN 1194:2000. Tugevusklasse tähistatakse tähe ja numbri kombinatsiooniga. - Täht tähistab puidu liiki: C-okaspuit (coniferous), B- lehtpuit (decidous), GL-liimpuit (gluelaminated) (c-kombineeritud, h-homogeene), - Number tähistab normatiivset paindetugevust. Eestis on enimkasutusel järgmised tugevusklassid:C16, C24, GL24h, GL28h. Monoliitpuit C Tugevusklass C16 C18 C22 C24 C30 C35 Tugevusomadused N/mm2 Paine fm,k 16 18 22 24 30 35
ei ohustaks kasutaja ega teiste isikute turvalisust või tervist nende sihipärasel kasutamisel või muul eeldataval mõistuspärasel viisil, arvestades laste tavapärast käitumist. 4 Mänguasjade liigitus kasutatava materjali järgi Mänguasju valmistatakse väga erinevatest materjalidest: puidust, metallist, plastmassist, kummist, paberist, pehmed topismängud, kombineeritud mänguasjad ja keraamikast. Mänguasjade valmistamisel eelistatavad materjalid: · Puit - leht- ja okaspuit. Lehtpuudest on enimkasutatavad kase- ja haavapuit. Sageli kasutatakse vineeri. · Metall- alumiinium, teras, mitmed kergmetallide sulamid jt. · Plastmass- PE, PP, PS, PC, PMMA, SI, MF, EVA jt. Ettevaatlik peab olema PVC materjalidega. · Kumm- imikutarvete puhul kasutatakse enamasti lateksit, aga ka naturaalset kummi. · Pehmed topismänguasjad- riie, trikotaaz, lausriie. Riie ei tohi eraldada karvu. · Nahk ja karusnahk naturaalset või tehiskarusnahk
13.00.04 2 7 Põhi KH/20.13.00.05 1 8 Kapikülg KH/20.13.00.06 2 9 Ukse küljelatt KH/20.13.00.07 2 10 Ülemine ja alumine latt KH/20.13.00.08 2 Ukse küljelatt hingepesadega KH/20.13.00.09 11 Paigaldustüübel Ø8 x 40 14 okaspuit Standartsed tooted 12 Kruvid 0,4 x16 mm 4 13 Kruvid 4x50 mm 1 14 Kruvid 5x30 mm 3 Liimi arvestus Liimi mark: PVA Liimitavad pinnad Lamelli mõõtmed mm Liimitav pindala m2 jrk.nr detail arv pikkus laius detail
erinevad. pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; Erineva temperatuuriga ruumide vahelised laed peavad olema vajaliku soojapidavusega;kelrdilagede ja pööningu lagede soojapidavus peab vastma normidele 83. Kuidas ehitatakse puitvahelaed? Puitvahelagesid kasutatakse vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel - eramutes ja ridaelamutes. Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit (mänd), milled külgekinnitatakse kandeliistud; · talade samm on 600...1200 mm, talade pikkus 3...6 m; ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest; · pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; · puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid Hoonete puitvahelaed valmistatakse talade vahele kilpidest monteeritud muldlaega, millele
gimustes, eriti väljas olev või pinnasega kokku puutuv puit immutatud, ei tohiks raiumisaja mõju kuidagi tunda anda. Saematerjali ehituse jaoks valides tuleb teha järgmised otsused: · kasutatav puiduliik; · saematerjali sort ehk kvaliteet; · saematerjali niiskusaste; · saematerjali mõõtmed; · kas on vajalik immutatud puit; · kas on vajalik tugevussorteeritud puit. Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk, mänd või lehis. Lehis on seni veel vähe levinud, samas aga eriti sobiv välistingimustes, sest ta kestab kaua ka ilma immutamiseta. Enamasti tehakse valik siiski kuuse ja männi vahel. Ehituses on enam kasutusel kuusk. Männi peaks valima siis, kui puitu on plaanis immutada või on tegemist profiilhööveldatud materjaliga, sest mänd on paremini töödeldav. Kuuse rakusein on ehituselt männist üsna erinev,
Monoliitbetoonist vahelae ehitamine on töömahutamine ja aeganõudvam Võimaldab monoliitbetoonist vahelagi vabamalt valida ruumide kuju ja mõõtmeid. Monoliitbetoonist vahelae võib kujundada taladeta laena, vahelae võib kujundada taladeta laena, vahelae paksendusega posti juures või ribilise vahelaena PUIDUST VAHELAED Puitvahelagesid kasutatakse vahekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel. Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit Talade samm on 600…1200mm, talade pikkus 3...6m Ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest Pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale Puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid PÕRANDAD Parkettpõrand Mosaiikparkett Erineva värvi ja puiduliigid lipid liimitakse põrandale mustriks kokku Kilpparkett
poorideks.rakkude paljunemine ehk puu kasvamine toimub mähakihis kasvavate noorterakkude paljenmisviisil,algul pooldub pooldub tuum,seejärel tuumapooled poolduvad ja nende vahele tekib sein sabki kaks rakku. · puidust kui niisugusest on üldjuhul kolme eriliiki rakke: 1. Tugirakkud-annavad puidule tugevuse 2. Juhtrakud-juhivad puidus mahlu 3. Salvestusrakud-juhivad ja salvestavad toitaineid Okaspuidu ehitus: · Okaspuit koosneb põhiselt kahte liiki rakkudest:trahheiididest ja salvestusrakkudest.põhimassiks milleks on 90-95% modustavad 2-10 mm pikkused ja 0,02-0,05 läbimõduga trahheiidist. · aastarõnga kevadpuidu osas: trahheiidid suure õõne ja õhukeste seintega,nende ül.on mahlade juhtimine. · sügipuidu osas:kitsad paksu seinalised trahheiidid annavad puidule tugevuse. · okaspuidu säsikiired on kitsad ja paljale silmale nähtamatud,nad koosnevad lühikestest
teisi lisandeid, mis moodustavad ühtse süsteemi (liimi). Puiduosakeste sidumiseks kasutatakse liime: Fenoolvaigud – madal kõvenemise kiirus (-) Karbamiidvaigud – eritab formaldehüüdi (-) Isotsüanaatvaigud – eeliseks tugev liimühendus väiksema liimihulgaga, ei erita formaldehüüdi. Spoonitud puitlaastplaat saadakse samal meetodil, kuid immutatud paberi asemel on naturaalne puiduspoon, tavaliselt lehtpuidust. Lehtpuit on tavaliselt kõvem kui okaspuit ja ilusama tekstuuriga. Omadused • Puitlaastplaatidel on rida omadusi ja faktoreid, mis neid mõjutavad. • Puitlaastplaatide olulised mõõtmed on järgmised: − Paksused 3,2...38,0 mm − Laiused 400...2530 mm − Pikkused 1500...6020 mm • Laastplaatide omadusi mõjutavad tegurid: − Laastu kuju, suurus, tihedus (puiduliik), laastu suund plaadis, niiskussisaldus kuumpressimisel; − Liimi tüüp ja kogus laastu suhtes; − Tootmisviis (meetod, pressi surve ja temperatuur). 44
Raielankide raiejäätmetest puhastamise viisi ja korra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (5) Pestitsiide tohib metsas kasutada ainult keskkonnaministri kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga sätestatud juhtudel. (6) Metsa uuendamise ja raiega ei tohi pinnast lubatust enam kahjustada. Metsa uuendamisel ja raiel pinnase kahjustamise maksimaalse lubatud määra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (7) Toores koorimata okaspuit tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada tähtajaks, mille kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (8) Metsatulekahjude vältimiseks rakendatavate meetmete rahastamise korraldamiseks liigitab maakonnad suure, keskmise ja väikese metsatuleohuga maakondadeks keskkonnaminister määrusega. (9) Metsa kahjustamise vältimiseks ülemäärase rekreatiivse kasutamise tõttu on metsa asukohajärgsel
liivapaberi või lihvvõrguga karedus 100-120. Õliga viimistletav puidu pind puhastatakse hoolikalt tolmuimejaga. OKASPUIDU TÖÖTLEMINE TREMAX PUIDULEELISEGA Kuna õlid ei sisalda päikese UV-kiirguse kaitset, on soovitatav okaspuidu pind katta spetsiaalse puiduleelisega. Töödeldes puitu leelisega hoitakse ära puidu tumenemine päikese mõjul. Puiduleelis avab paremini puidu poorid ning tänu sellele imendub ka õli paremini puidu pooridesse. Kui okaspuit on eelnevalt leelisega töödeldud saadakse tugevam ja ühtlasem õli toon. Puiduleelis on mõeldud ainult okaspuidu töötlemiseks, lehtpuidu puhul ei tohi seda kasutada. Leelise kasutamisel lehtpuidule muutub puidu pind tumedaks. Vahtra pind muutub leelise kasutamisel koguni punaseks! Tutvu kasutamisjuhendiga. PUIDU TÖÖTLEMINE PAJUTEX PUUÕLIGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. PUUÕLI on kohe kasutusvalmis ja ei vaja lahjendamist
1...2 nädalat · Esimese kolme päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima · Hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele · Alates 8. elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina · Individuaalsulus tohib pidada kuni 8- nädalasi vasikaid · Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õues · Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust, puidust või vineerist · Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim aga plastik · Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid · Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5 m2 põrandapinda. Ühissulu pindala sõltub vasika massist: · * kuni 150 kg vasikatele - 1,5 m2; · * 150...220 kg vasikatele - 1,7 m2; · * üle 220 kg vasikatele - 1,8 m2. · Ühte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad · Noorloomade pidamiseks mõeldud hooned on üldjuhul puit- või
või piimaasendaja jootmisele. Alates 8. elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina. 44 KALAKASVATUSE ERIALA Individuaalsulus tohib pidada kuni 8- nädalasi vasikaid. Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õues. Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust, puidust või vineerist. Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim aga plastik. Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid. Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5 m põrandapinda. Ühissulu pindala sõltub vasika massist: · Kuni 150 kg vasikatele 1,5 m²; · 150...220 kg vasikatele 1,7 m²; · Üle 220 kg vasikatele 1,8 m². Ühte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad. Noorloomade
annaabi.ee 
