Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigusõpetus Infotehnoloogidele eksami kordamisküsimuste vastused 2016K". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tarkvara, patendi, autoriõigus, litsents, leiutis, patent, autoriõiguste, kaubamärk, leiutise, topoloogia, andmesubjekt, isikuandmed, vaidlustamine, konventsioon, vastutav, tööstusdisain, ärivara, graafiline, hagi, automatiseeritud, intellektuaalne, kaubamärgid, originaalne, põhjenda, arvutiprogramm, arvutitarkvara, vabavara, taotlus, kaubadkirjanduskriitilise või teadusliku väljaande. ● Tööstusomand: Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum. Autoriõigus tekib kirjandus, kunsti ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust
•Kui tasu tuleb maksta pärast tasu maksmise kohustus käsundi täitmist või käsundi muutub sissenõutavaks töö täitmiseks ettenähtud aja valmimisest möödumist, siis lepingu varasemal lõppemisel tuleb käsundisajaale maksta mõistlik osa tasust 20. Kas tarkvara väljatöötamise leping on käsundusleping või töövõtuleping – millistel juhtudel nii 1 või teine? ESSEE 21. Mis on kahju ja mis on kahju hüvitamise eesmärk? Kahju on aineline kaotus, varanduse vähenemine või hävimine. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 22. Millistel juhtudel ei või esitada kahjunõuet – 3 elulist näidet.
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides.
pole kaitstav).............................................................................................................................15 16. Variandi ja komplekti mõiste..............................................................................................16 17. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse kehtivuse tähtaeg, kehtivuse pikendamine...............16 18. Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise võimalused............................... 17 19. Leiutise mõiste, leiutise objektide liigitus (seade, meetod, aine), kriteeriumid, millele leiutis peab õiguskaitse saamiseks vastama.............................................................................. 17 20. Objektid, mis ei ole leiutised...............................................................................................18 21. Mittekaitstavad leiutised..................................................................................................... 19 22
Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile (patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja
Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk. Tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis. Territoriaalsuse põhimõte. Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või piirkonnas, kus kaubamärgile on õiguskaitse omandatud. Rahvuslike õiguste kogum.
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis.
põllumajandustootmisele ja maapõuevarade kaevandamisele ning kõigile toodetele nii toodetavatele kui ka looduslikele, näiteks: veinid, teravili, tubakatooted, puuviljad, kariloomad, mineraalid, mineraalveed, õlu, lilled, jahu1. Seega ei ole võimalik määratleda täpset tööstusomandi definitsiooni. Tööstusomandit võib pidada õiguste kogumiks, mis kaasneb tööstusomandi objektiga. Tööstusomandi objektideks on kaubamärk, patent, kasulik mudel, tööstusdisanilahendus, geograafiline tähis ja mikrolülituse topoloogia. 1.1 Kaubamärk Kaubamärgiks on lühidalt öeldes kaubal või pakendil olev sõna, fraas, sümblol, kujunudus või siis nende kombinatsioon, mille abil eristatakse samaliigilist kaupa tootjate järgi ning mis identifitseerib ja eristab teenuste allikat2. Kaubamärk on seega tähis, millega on võimalik
kunsti alal. Intellektuaalne omand on vara, mida võib võõrandada, tasuta kasutada anda, koormata pandiga. Intellektuaalse omandi erinevus omandiõigusest on õiguste tähtajalisus. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul on omanikul õigus saada oma loome resultaatide kasutamise eest tulu. Tähtaja lõppemisel muutub loome resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Intellektuaalne omand on territoriaalse iseloomuga, st õigusi kaitstakse ainult kindla riigi, Liigitus 1. autoriõigus kirjateosed; kunstiteosed ja teadusteos 2. autoriõigusega kaasnevad õigused (teose) esitlus; helisalvestus ehk fonogramm; raadio ja televisioonisaade; andmebaas; filmiesmasalvestise tootja õigus; isiku õigus kes avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, mille autoriõigus on lõppenud; isiku õigus kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskiitilise või teadusliku väljaande. 3
SISSEJUHATUS Intellektuaalomand on immateriaalne vara, millesse tasub investeerida. Mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast proprius kellegi oma (inglise keeles property). Üldmõistena tähistab intellektuaalne omand kõiki inimese vaimsest tegevusest tulenevaid resultaate, nagu: ideed, leiutised, luuletused, maalid, teosed, arvuti riist- ja tarkvara. Intellektuaalomand on õigus, mida reguleerivad autori,- avastus- ja leiutusõiguse normid. Rahvusvaheliselt tunnustatud intellektuaalse omandi legaalne määratlus on antud 14. juulil 1967. aastal Stockholmis allakirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni 2. artikli 8.s punktis. Intellektuaalne omand hõlmab õigusi seoses kirjandus- ja kunstiteostega ning teadustöödega;
1. Intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses - Teadmusmajanduse mõiste tekkis Euroopa Liidus 2000. aastal, kui Lissaboni strateegia kuulutati Euroopa põhiliseks arengustrateegiaks. Sellele järgnevad uuringud selgitasid teadmusmajanduse tegelikku olukorda. Teadmusettevõtted tuginevad oma töötajate teadmistele ja ettevõtte teadmusvarale, mis on üldjuhul unikaalne ja kallis. Sellest võivad tuleneda küsimused seotud autoriõiguste kaitsmisega. Virtuaalse revolutsiooni tulemusel pürib ühiskonna teadvus vabaduse poole ja see on pöördumatu protsess. Kirjastusäri peab vastu viimse hingetõmbeni, aga nende kaitseliin on nõrgenenud. Juba arutatakse tõsiselt, kuidas harmoniseerida intellektuaalse omandi seadusi vaba teadmuse tulevikuga. Euroopas on juba kaks digiraamatukogu: Europeana ja Euroopa Raamatukogu portaal, rahvusraamatukogus avab eesti teadmust Digira. See kõik tähendab, et IO küsimused
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on:
1. Patendi õiguskaitse kehtib... c. maksimaalselt 20 aastat, patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõiv 2. Patentsuse registreerimise kriteeriumid on: a. Leiutisel on leiutustase b. Leiutis on uus d. Leiutis on tööstuslikult kasutatav 3. Registreeritud kaubamärk... a. Annab omanikule ainuõiguse kaubamärki kasutada registreeritud kaupade ja teenuste osas 4. Litsents on... b. luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks, mis vormistatakse juriidiliselt litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepingud erinevad sisu ja ulatuse poolest (eristatakse näiteks lihtlitsentsi, ainulitsentsi, täislitsentsi, ristlitsentsi. all-litsentsi, sundlitsentsi) 5. Kaitstud geograafiline tähis annab selle kasutamiseks ainuõiguse selle geograafilise tähise omanikule. Väär Erinevalt tööstusomandi õiguskaitse muudest objektidest (nt kaubamärk,
Õiguste ammendumine, mille kohaselt tööstusomandi objekti omanik kaotab igasugused õigused toodangule, mille tema ise või tema poolt volitatud isik on valmistanud *3 ja seejärel käibesse lasknud. Selle doktriini kohaselt on tööstusomandi objekti omanik toodangu realiseerimisega oma tulu saanud ja seetõttu ei tohi realiseeritud toodangu edasine ärikäibes kasutamine enam olla mingite piirangute objektiks. Nt teil oli see leiutis juba teada, aga keegi ka leiutab selle ja patenteerib enne teid ära, siis teil endal säilib selle kasutamise õigus; siin tekib küsimus IO juhtimisest, sest juristina teame, et asjal puudub väärtus kui seda ei saa juhtida, st kuidas tõendada selle leiutise eelnevat olemasolu). Suurim risk patendi puhul on tühistamine. 4. IO tekkimine töösuhtes Autoriõigus: oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus, kuid
- tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; - kujundama ettevõtte, asutuse või ühenduse töökorralduse niisuguseks, et see võimaldaks täita andmekaitse nõudeid. } Isikuandmete töötleja on kohustatud pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: - seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; - tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed. Isikuandmete töötlejal on õigus salvestada ja säilitada kõiki sidevahendite (e-posti, telefoni vm) teel antud Andmesubjekti teateid ja korraldusi, samuti muid toimingud, mis Andmesubjekt on teinud ning vajadusel kasutada neid salvestisi korralduste või muude toimingute tõendamiseks.
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest
AVALIKU TEABE SEADUS Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Teabevaldajaks on: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: 1) teabenõude täitmisega; 2) teabe avalikustamisega. Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Dokumendiregistris registreeritakse: 1. asutusele saa
◦ liita teiste teoste või muu materjaliga ◦ levitada (levitamine ei ole oma pere ja lähedaste hulgas) Autoriõiguskaitse objekt autoril on õigus luua teos ainult iseendale, seda kellegagi jagamata; teose tellija või õiguste ostja peab nende tegevuste tarvis omama kestvat, tähtajalist või igakordset kirjalikus vormis kasutusluba või loovutatud õiguste omamise tõendit (autorilitsentsi või – lepingut). Autoriõiguskaitse objekt VORM – autoriõigus SISU – patent, tööstusdisain, kasulik mudel, ärisaladus, võlaõigus MATERIAALNE KANDJA – asjaõigus, võlaõigus Autoriõigus Arvutiprogramme kaitstakse nagu kirjandusteoseid Autorsuse presumptsioon: ◦ isik, kes avaldab teose oma nime all, on teose autor ◦ tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal algab teose loomisega kestab 70 aastat alates avalikustamisest (kui varalised õigused kuuluvad autorile, siis lisandub autori eluiga)
Tallinna Polütehnikum Isikuandmete kaitse tavad Eestis Referaat Sandra Lott PA-10B Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Isikuandmed............................................................................................................................ 4 Isikuandmete liigitus............................................................................................................ 4 Delikaatsed isikuandmed ................................................................................................4 Kuidas sai alguse isikuandmete kaitsmine ?..
Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe VI jagu ÜLEMINEKUKORD ......................................................................19 VII jagu INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS: LÕPPSÄTTED ..............19 3.4 TRIPS lepingu põhisätted...........................................................................20 3.4.1 Autoriõigus ja kaasnevad õigused.......................................................20 3.4.2 Kaubamärgid........................................................................................21 3.4.3 Tööstusdisainilahendused................................................................... 21 3.4.4 Geograafilised tähised......................................................................... 22 3.4.5 Patendid.........................................................
Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis 9
Sama teo eest eesmärgiga takistada arvuti- või telekommunikatsioonisüsteemi tööd karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Autoriõiguse seadus (vastuvõetud 1992. aasta) kehtestab järgmised nõuded: · Kaitstakse teoseid (palju liike); teosteks pole näiteks ideed, päevauudised, faktid ja andmed · Autori varalised õigused on võõrandatavad, isiklikud mitte · Autor otsustab, kellel ja mis tingimustel ta oma teoseid kasutada lubab · Autoriõigus tekib teose loomisega (vajalik tajutav väljendus) automaatselt · Copyright, patent, leping · Teoste edasi levitamine, välja rentimine, avalik esitus jms on enamasti autori või levitaja poolt lepinguga piiratud · Isiklikuks tarbeks (mitteäriliselt) tohib kopeerida (ka võrgust "tõmmata") ja sõpradega koos vaadata Delikaatsed isikuandmed Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 alusel on delikaatseteks isikuandmeteks:
Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus.......................
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara ......
(2) Käesoleva seaduse §-des 812–815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus. (3) Käesoleva seaduse §-s 812 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet. (4) Käesoleva seaduse §-s 815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet. (5) Politseiasutus või kohus konfiskeerib käesoleva seaduse §-des 81 2–814 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. 81 7 Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslik kaitse (1) Autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda: 1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043; 2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esiteks on igaühel võimalus k
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL Teadusreferaat Tallinn 2013 Sissejuhatus Kõik me oleme autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid tihtipeale me lihtsalt ei oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi
1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta.................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................6 2. Autoriõigustega rikkumisega kaasnev vastutus................................ 19 2.1 Autori õigused.......................................................................................................................... 19 2.2 Autoriõiguste rikkumisega kaasnev karistus- ja tsiviilõiguslik vastutus..................................22 Kokkuvõte.................................................................................................25 Kasutatud kirjanduse loetelu.................................................................. 26 2 Sissejuhatus Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba
annaabi.ee 
