Isikuandmeteks võivad olla mis tahes andmed, mis võimaldavad isiku identifitseerimist, näiteks nimi, telefoninumber või foto. Infotehnoloogia areng ja uued telekommunikatsioonivõrgud võimaldavad isikuandmeid lihtsamalt edastada ka teistesse riikidesse. Selle tulemusena töödeldakse ühe liikmesriigi kodanike andmeid vahel teistes liikmesriikides. Isikuandmeid võib töödelda (nt koguda ja edaspidi kasutada) ainult juhul, kui: andmesubjekt on selleks andnud oma ühemõttelise nõusoleku, st kui ta on nõusoleku andnud oma vabast tahtest ja konkreetselt pärast seda, kui teda on asjakohaselt teavitatud; isikuandmete töötlemine on vajalik sellise lepingu täitmiseks, mille osapool andmesubjekt on, või lepingu sõlmimiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele, nt isikuandmete töötlemine arveldamise eesmärgil või töökoha või pangalaenu taotleja isikuandmete töötlemine;
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud
1. Mis reguleerib isikuandmete töötlemist EV-s? Isikuandmete töötlemisvaldkonda reguleerivad peamised üldseadused (IKS ja AvTS). Regulatsiooni kohaldamine Isikuandmete kaitse seadus (edaspidi IKS) Avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) Valdkondade eriseadused (nt rahvastikuregistri seadus, reklaamiseadus, infoühiskonna teenuse seadus, elektroonilise side seadus jne) 24.oktoobri 1995 Direktiiv 95/46/EC isikuandmete töötlemise kohta EN 1981. a Üksikisikute kaitse konventsioon, mis puudutab isikuandmete automatiseeritud töötlemist. Regulatsiooni põhimõte on tagada isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. St millistel juhtudel peab ja millistel juhtudel ei pea isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldama? Isikuandmete kaitse seadust ei kohaldata: Füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel;
· Volitatud töötleja on isik, kes peab andmekogu või töötleb andmeid andmekogu vastutava töötleja tellimusel · Volitatud töötleja on seega andmekogu tehniline pidaja Erinevad subjektid · Isikuandmete töötleja ehk vastutav töötleja on see, töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid · Isikuandmete volitatud töötleja on isik, kellele vastutav töötleja on edasi volitanud andmete (tehnilise) töötlemise · Andmesubjekt on isik, kelle andmeid töödeldakse · Kõik ülejäänud isikud on töötlemise suhtes kolmandad isikud 9 · Isikuandmete töötlemise lubatavus tulenevalt seadusest · Üldreegel: isikuandmete töötlemine on lubatud ainult isiku nõusolekul · Haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni
3) kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. (3) Isikuandmete töötleja sooritab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud toimingu andmesubjekti nõudel viivitamata, välja arvatud juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud asjaolud või kui andmesubjekti nõue on põhjendamatu. Isikuandmete töötleja teavitab andmesubjekti tema nõude rahuldamisest. Rahuldamata jätmist tuleb andmesubjektile põhjendada. § 22. Andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. § 23. Andmesubjekti õigus nõuda kahju hüvitamist Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist:
isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik. Delikaatsete isikuandmete töötlemiseks tuleb isikule selgitada, et tegemist on delikaatsete isikuandmetega ning võtta selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldav nõusolek. Andmesubjekti nõusolek kehtib andmesubjekti eluajal ning 30 aastat pärast andmesubjekti surma, kui andmesubjekt ei ole otsustanud teisiti. Pärast andmesubjekti surma on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti pärija, abikaasa, alaneja või üleneja sugulase, õe või venna kirjalikul nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemiseks nõusolekut ei ole vaja, või juhul, kui andmesubjekti surmast on möödunud 30 aastat. Isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse: 1) seaduse alusel;
3) kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. (3) Isikuandmete töötleja sooritab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud toimingu andmesubjekti nõudel viivitamata, välja arvatud juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud asjaolud või kui andmesubjekti nõue on põhjendamatu. Isikuandmete töötleja teavitab andmesubjekti tema nõude rahuldamisest. Rahuldamata jätmist tuleb andmesubjektile põhjendada. § 22. Andmesubjekti õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni ja kohtu poole Kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust vaidlustamise korda. § 23. Andmesubjekti õigus nõuda kahju hüvitamist Kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist:
vastu kohtusse hagi patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Patendiomanik võib hagi menetlemise käigus piirata patendikaitse ulatust, kui selle tulemusel leiutis vastab §-s 8 sätestatule. 33. Mis on isikuandmed? + Isikuandmed on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut tuvastada otse või kaudselt. Isikuandmeteks on näiteks inimese nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht. 34. Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsuse kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 35. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6. + Delikaatsed isikuandmed on isikuandmed, mille avalikustamine võib inimest ohustada või põhjustada tema diskrimineerimist. · poliitilised, usulised, maailmavaatelised veendumused · etniline/rassiline kuuluvus · terviseseisund/puue · pärilikkus · biomeetrilised andmed · ameriühingu liikmelisus · süüteo toimepanek/ohver 36
võrdlemisi uued ning kasutajale raskemini hoomatavad kui tavalised füüsilised turvameetmed. Samuti on arvutis failide kujul hoitavate andmete kopeerimine võimalik kiiresti, ilma kvaliteeti kaotamata ning jälgi jätmata. Tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest on kõik andmetöötlejad, kes puutuvad kokku delikaatsete isikuandmetega, kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise või muudatused delikaatsete isikuandmete töötlemisel Andmekaitse Inspektsioonis. Andmekaitse seadus Andmekaitse seaduse eesmärk on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. Seadus sätestab: 1) isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; 2) riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel; 3) vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Käesolevat seadust ei kohaldata:
tarkvara litsentseerimise süsteem, mis tugineb autoriõigusel. CC võimaldab lihtsa vaevaga ning süsteemiga kursis olevatele inimestele arusaadavalt anda õigusi oma programmide (või ka teiste autoriõigusega kaitstavate teoste) kasutamiseks. 70 5.05.2016 Andmebaaside õiguslik regulatsioon Andmebaaside õiguslik regulatsioon - Berni konventsioon - WIPO autoriõiguse leping - Euroopa Liidu direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õigusliku kaitse kohta - autoriõiguse seadus - avaliku teabe seadus - isikuandmete kaitse seadus Andmebaaside õiguslik regulatsioon Teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
Intellektuaalne omandi moodustavad õiguslikult kaitsvad loometöö tulemused, millega saab nagu asjadega tehinguid teha ja õiguste kaitseks vastavalt õigusaktidele välja astuda. Intellektuaalne kapital on isiku mittevaralised väärtused, mis ei ole õiguslikult kaitstud, nt oskused, teadmised, suhted jne. Intellektuaalse omandi legaaldefinitsioon tuleneb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklist 2 (viii). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967 ja jõustus 26.04.1970. Eesti ratifitseeris konventsiooni 1993. aastal. Art 2 VII : Intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses: - kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega, - esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega, - leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, - teaduslike avastustega, - tööstusnäidistega, - kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega,
Informatsiooniline enesemääramine Isikuandmeteks peetakse kõiki füüsilise isiku kohta käivaid andmeid, sealhulgas iseenesestmõistetavalt ka isiku nime kui üht peamist isikut identifitseerivat tunnust. Informatsioonilise enesemääramisõiguse kohaselt on igal inimesel õigus otsustada, millisel määral ja milliseid andmeid töödeldakse. Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus, mis hõlmab ka informatsioonilist enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §19 hõlmab ka üldist isiksusõigust ehk enesekujutamise õigust, mis tähendab seda, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. Heaks näiteks võin tuua siinkohal S. Rannamaa ,,Kasuemas" toodud näite sellest, kui kaaslased varastavad peateg
paikkonna või grupi kihtidest. • Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid väldivad liigseid arhivaalidele juurdepääsu ja nende kasutamise piiranguid, kuid võivad üleandmistingimustest tulenevalt soovitada või rakendada selgelt sätestatud piiratud kestvusega piiranguid. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks: Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. • EPRA eetikakoodeks: Teenides klientide ja tööandjate huve, pühendame me end parema kommunikatsiooni, arusaamise ja erinevate isikute, gruppide ja ühiskonna institutsioonide vahelise koostöö edendamisele. Tunnistame oma kohustusi
8. Teabenõude kohta kehtivad nõuded. 9. Teabenõude täitmise tähtaeg. 10. Teabenõude täitmise kulude katmine. 11. Teabevaldaja kohustuse teave avalikustada. 12. Kellele AvTS on teinud kohustuseks veebilehe pidamise? 13. Mis on andmekogu? Mõiste. 14. Juurdepääsupiirangu tähtajad. 15. Kes teevad järelevalvet avaliku teabe seaduse (AvTS) täitmise üle? 16. Mis eesmärki teenib isikuandmete kaitse seadus? 17. Millised on delikaatsed isikuandmed? NB! Vaja kõiki täpselt teada! 18. Kes on andmesubjekt? 19. Mida tähendab seaduslikkuse põhimõte? 20. Mida tähendab eesmärgikohasuse põhimõte? 21. Mida tähendab minimaalsuse põhimõte? 22. Mida tähendab andmete kvaliteedi põhimõte? 23. Mida tähendab turvalisuse põhimõte? 24. Mida tähendab individuaalse osaluse põhimõte? 25. Kelle nõusolekul on lubatud isikuandmete töötlemine? 26. Digitaalallkirja mõiste. Vajalik normatiivmaterjali: 1. Avaliku teabe seadus 2. Isikuandmete kaitse seadus 3. Digitaalallkirja seadus 1
Pärimisel 11. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena. 12. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui: teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda
Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. 46. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus tekib teose loomisega ehk hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ega teostamiseks ei nõuta registreerimist. 47. Kes on andmesubjekt, vastutav andmetöötleja, volitatud andmetöötleja ja kolmas isik andmekaitse õiguse tähenduses? Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Vastutav töötleja - füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. Volitatud töötleja - füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus,
vajadusteks töödelda andmesubjekti kohta käivaid andmeid üksnes kodeeritud kujul. Tingimusel, et selleks on teadusuuringu teostaja hinnangul ülekaalukas avalik huvi ning töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta tema kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Delikaatseid andmeid ei tohi enne menetleda ,kui isikuandmete töötleja ei ole registreerinud delikaatsete isikuandmete töötlemist Andmekaitse Inspektsioonis või määranud isikuandmete kaitse eest vastutavat isikut. Delikaatsete isikuandmete töötlemine registreeritakse viieks aastaks. Isikuandmete kaitse eest vastutav isik on oma tegevuses sõltumatu isikuandmete töötlejast ning kontrollib, et isikuandmete töötleja töötleb isikuandmeid seaduse ja teiste õigusaktide kohaselt. Isikuandmete kaitse eest vastutav isik peab isikuandmete töötleja andmetöötlemiste registrit. Andmete edastamine välisriiki on
11. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena. 12. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui: teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda
ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Õiguste kaitse: Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse, isikuandmete kaitse turvameetmete või isikuandmete töötlemise muude nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (kuni 18 000 krooni). Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. Muude nõuete rikkumise eest teeb Andmekaitse Inspektsioon ettekirjutuse ja kui seda ei täideta, siis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või juriidilist isikut rahatrahviga kuni 500 000 krooni. 19. Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada
Järgnevatel sajanditel võeti privaatsuse kaitseks vastu esimesed seadused (nt Rootsis, Prantsusmaal, Norras). Need seadused kaitsesid privaatsuse selliseid tahke nagu kodu ja kirjavahetuse puutumatus jms, mitte niivõrd isikuandmete kasutamist. Nende seaduste vastuvõtmise tingis eelkõige trükikunsti areng. Veel paari sajandi eest oli privaatsuse kaitse lihtne - isikul oli kerge ennast eraldada soovimatute silmade- kõrvade eest. 1820 kasutasid esmakordselt mõistet privaatsus oma artiklis ,,Right to Privacy" ameerika juristid S.Warren ja L.Brandeis. Artiklit ajendas kirjutama Bostoni ajalehtedes ilmunud kajastus S.Warreni tütre pulmadest. Esmakordselt tõdeti, et privaatsus on sotsiaalne hüve, mida peab saama kohtus kaitsta. Privaatsust defineeriti selles artiklis, kui inimese"õigust olla üksi". 1849 aastal nõudis prints Albert Inglismaal temast tehtud piltide avaldamise keelamist tuginedes privaatsusõigusele ning sellest
autorilepingus kokkuleppima kasutamise ja kuuluvuse) Miinimumstandard tuleneb Berni konventsiooni artiklist 6bis: Liimesriigid peavad võimaldama autorile nõuda autorlust teosele ja vaidlustada teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust. Mandri-Euroopa riigid garanteerivad ulatuslikuma autoriõiguste kaitse kui Berni konventsioon Eesti AutÕS § 12 lg 1 sätestab autori õigused (õigus teose autorlusele, autorinimele, teose puutumatusele, teose lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, teose täiendamisele, teose tagasi võtmisele ja õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia AKOM- 13 ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perekonna- ja eraelu võib rii
1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
..............................................................................................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö
com Miina Härma Gümnaasium 9.A klass Juhendaja Urma Linnus Selles kohtujuhtumis on hagejaks Armeenia juurtega 29-aastane ärimees Viktor Dransitov. Viktori advokaat on Jüri Raidla. Kostjaks on Nädalaleht. Nende advokaat on Norman Aas. Nädalalehte esindab kohtus Nädalalehe peatoimetaja. Juhtumiga on seotud: Viktor Dransitov, tema eksmodellist abikaasa Diana, tema kaks teismelist last- 14-aastane Victoria ja 15-aastane Tanel. Juhtumiga on veel seotud erinevad ajakirjanikud, Nädalaleht ja Andmekaitse Inspektsioon. VIKTOR: Esitan kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (AKI), milles palun teha Nädalalehele ettekirjutuse lõpetada minu enda ning mu pereliikmete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine ning kohustada väljaannet ühtlasi avaldama fotod teinud isiku nime. Lisaks nõuan, et AKI määraks Nädalalehele rahatrahvi suurusega 5 000 000 eurot. Mul oli plaan ärimaailmast väljuda ning kandideerida järgmisel kevadel toimuvatel Riigikogu valimistel
Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis 1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel.
Kokkupuuted isikuandmete töötlemise ja nende kaitsega igapäeva tööelus Privaatsus-ja andmekaitseõigus essee Juhendaja/õppejõud: Urmas Kukk Üliõpilane Üliõpilase meiliaadress Õppekava nimetus Tallinn 2017 Isikuandmete töötlemisega on tegu alati, kui tehakse midagi inimese kohta käivate andmetega. Isikuandmete töötlemine on ainuüksi isikuandmete kogumine, aga ka näiteks salvestamine, säilitamine, edastamine ja avalikustamine või hävitamine. Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava inimese kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need on. Töötan Päästeametis, mis on Siseministeeriumi haldusala valitsusasutus, ning kujundab ja hoiab Eestis turvalist elukeskkonda, ennetab ohte ning abistab inimesi õnnetuse korral kiirelt ja professionaalselt. Umbes 2200 töötajaga on
Märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäävustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist Teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. Seadus jõustus 2001. aastal. Seaduse üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Isikuandmete kaitse seadus Seadus kaitseb füüsilise isiku põhiõiguseid ja põhivajadusi isikuandmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega. Isiku privaatsuse tagamiseks rakendatakse andekaitsereegleid juhul, kui isikuandmeid pole veel õiguspärasel viisil avalikustatud. Seadus sisaldab igasuguseid õiguseid isikuandmete töötlemise, kasutamise, jagamise ja muuga. Seaduses on 8 delikaatseid isikuandmeid, mida kaitstakse: 1
seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Volitatud töötleja on kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse. Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja), andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Järelevalve seaduse täitmise üle. Andmekaitse Inspektsioon ja tema õigused. Digitaalallkirja seadus Sätestab digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelevalve teostamise korra. Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal Sertifikaat käesoleva seaduse mõistes on dokument, mis on välja antud, võimaldamaks digitaalallkirja
· Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security
2002 lk 307- 317 2. Riigiõigus. Taavi Annus, Juura 2006, lk 312- 322 3. ,,Sõnavabadus ja selle piirid."R. Maruste, Juridica 2001, nr 1, lk 14 4. ,,Kas kaubanduslik sõnavadadus väärib põhiseaduslikku kaitset?" K. Saaremäel, Juridica 2002, nr 9, lk 593 5. Harju Maakohtu pressiteade ,,Kohus keelas seitsmeks aastaks mängufilmi ,,Magnus" avaldamise ja levitamise" 12.mai 2008 kättesaadav elektrooniliselt: www.kohus.ee 6. Euroopa inimõiguste konventsioon. 7. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 8. Eesti Vabariigi Põhiseadus. RT 1992, 26, 349, RT I 2007, 33, 210 9. Karistusseadustik. RT I 2001, 61, 364, RT I 2010, 17, 93 10. Euroopa inimõiguste kohtu 26.04.1979 nr 30 ,,Sunday Times vs United Kingdom" 11. Euroopa inimõiguste kohtu 08.07.1986 lahend nr 103 asjas ,,Lingens vs Austria" 12. Riigikohtu lahend nr 3-1-1-117-05 (,,Kriminaalasi Lauris Kaplinski süüdistuses KarS §
EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
