Esimene päev- Katku probleemi lahendamine Tänane päev algas üpris huvitavalt, mulle tulid külla mitu väga ootamatut külalist. Nendeks olid preester ning hulk noori poisse. Preester tuli alandlikult minu käest abi paluma, soovides katku kohta nõu. See hirmus needus lasus minu kalli rahva peal, mis loomulikult muserdas mu hinge ning sellepärast olin suurima heameelega nõus teda aitama. Selleks tuli mul pinksalt mõelda, kuidas lahendada see keeruline probleem katkuga. Otsustasin enda juurde kutsuda Kreoni, kellelt lootsin saada uudiseid Apollonilt, seoses katku hävitamisega. Olin pikka aega oodanud Kreoni, kuid ta polnud ikka veel saabunud ning see muutis mu natuke närviliseks. Ja lõpuks ta tuligi ning ma südamest lootsin, et ikka heade uudistega. Kui Kreon kohale jõudis, hakkas ta väga imelikku juttu rääkima. Kreon ütles, et kui ma tahan oma rahvast katkust päästa, tuleb mul üles leida, see inimene, kes tapp...
Kuningas Oidipuse elulugu Kuningas Oidipuse elulugu räägib noorest kuningast, kellel hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma saatust muuta. Ta oli tark, täis elutahet ja oma rahvale ustav Teeba linna valitseja, kellel oli armastav naine ja lapsed. Ta oli pealtnäha vapper ja tugev kuningas, kuid sügaval sisimas piinas teda tõde. Kes ma olen? Kuningas Oidipuse elu sai alguse Teebas, kus ta sündis kuningaperre, ent ta ei olnud oodatud laps. Oidipuse isale, Laiosele oli oraakel Teresias ennustanud, et sünnib poeg, kellele on määratud tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Lapse sündides sidus Laios tal jalad kokku ja viis mägedesse, lootes, et laps nii peatselt sureb. Ta eksis, poisi leidsid karjased, kes viisid Oidipuse Korintosesse. Sealne kuningas Polybos ja tema naine Periboia kasvatasid poisi üles kui oma poja ja panid talle nimeks Oidipus. Täiskasvanuks saades ennustati talle, et ta ta...
oli siis et see Oidipus oli kunagise valitseja ja tolle naise poeg. Oraakel vms. ennustas, aga et nende poeg tapab isa maha ja abiellub naisega, mistõttu nad tahtsid lapsest vabaneda. Karjane, kes lapse koksama pidi, hakkas kaasa tundma ja andis teisele karjusele, et too viiks kuskile ära. Kaugel siis võetigi ta ühte perre ja kunagi karjamaal hullates koksas ta teepeal kunni maha ja see kaasatundev karjane jooksis minema. Pmst siis ta päärsis linna ja sai kunniks ja abiellus oma emaga. Sellele järgnes ilge jamamine ennustaja, naise ja sõbraga kes oli Keros (vms.) ja Oidipus arvas, et ennustaja oli Kerosega tiimis. Seda arvas ta, kuna ennustaja rääkis umb. et ta leiab endast vaenlase jms. aga kuna peategelane on alati mingi idi, siis ta ei saand vihjete põhjal aru et ta ise oligi tapja. Pmst siis toodi see karjane karupersest, ennem oli aga see "teine" karjane platsis, kes seletas et ta kasuisa on surnd. Lõpuks olid mõlemad karjased koos...
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse...
Ära süüdista saatust, kui sa talle jalgu jääd. Sophokles ,, Kuningas oidipus." Kuidas teod mõjutavad enda ja teiste inimeste elu ? Kas mingit rolli mängib seal ka saatus ? Kas inimene juhib saatust, või saatus inimest ? Nende küsimuste üle on inimesed pead murdnud juba aastasadu. Elus peab pidevalt langetama otsuseid. Mõni neist on õige, mõni vale. Kunagi ei saa kindel olla, et meie otsused või teod kõigile head teevad. Kõik otsused ja teod mõjutavad kedagi. Kui mina otsustan, et ei tee homseks oma kodu tõid ära, siis pean leppima tagajärgedega, mis ei pruugi head olla. Selline tegu puudutab vaid mind.Tegelikult võivad ühe inimese otsused teisi väga rängalt mõjutada. Sophokelese teoses ,, Kuningas Oidipus " tuleb ilmsiks õudne suhe poja ja ema vahel. Oraaklilt kuulnud, et tal on ette nähtud oma isa tappa, lahkub peategelane tõde teadmata oma kasuvanemate juurest. Varem oli Oidipuse isa korda sa...
Oidipuse traagika põhjusi Oidipusel oli traagiline elu. Algul ta põgenes kodunt, kuna sai oma saatuse kohta teada. Valitsejana olles oli ta rahval katk ning kõige tipuks tuli tõde temale määratud saatuse kohta välja. Miks just Oidipusel oli raske ja halva saatusega elu? Kas ta põhjustas oma traagilise elu ise või oli keegi teine selles süüdi? Oidipuse tragöödias oli suurelt süüdi tema pärisisa Laios. Laios kuulis oraakli käest, et ta saab poja, kes on talle mõrvariks. Ta ei arvestanud sellega ning kui tal sündis poeg, andis ta käsu poeg tappa. Kuid läks nii, nagu pidi minema. Oidipus tappis Laiose. Laiose vea pärast, kannatasid Oidipus ja tema järglased. Ka Oidipus proovis saatust eirata. Kui oraakel ütles, et ta on mõrvariks oma isale põgenes ta Korinthosest. See, et ta tegi sama vea, mis Laioski, tegi ta elu veel traagilisemaks. Vanasõnagi ütleb: "Nagu isa, nõnda poeg." Neile mõlemale oli saatus määrat...
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipus...
Kangelasmüüdid 4. Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. See oli pooliti lõvi, pooliti naine. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Oidipus otsustas vabastada rahva sellest koletisest. Oli teada, et Sfinks hukkub, kui keegi lahendab ta mõistatuse. Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt: "Kes käib hommikul nelja ...
Kuningas Oidipus Raamat algab sellega, kui Preester tuleb kuningas Oidipusele kurtma häda, et kogu riiki on piinamas katk. Koos leiavad nad, et lahenduse leidmiseks tuleb pöörduda Oraakli (ennustaja) poole. Vahepeal ilmub lossi Kreon (Iaokaste vend). Tema väidab, et olevat kuulnud Suurelt Phoiboselt, et katkust saab lahti, kui tapetakse endise kuninga Laiose mõrvar, või kui kurjategija saadetakse maalt välja. Oidipus uurib, et miks juba tol aal, kui Laiose tapmine oli, ei uuritud kuritegu. Kuid Kreon vastab, et sel ajal oli liiga palju tegemist Sfinksi saladuse lahendamisega. Sfinksi mõistatus : Kui naise pea ja lõvi kehaga sfinks küsis Oidipuselt, kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal, siis teadis Oidipus vastust - inimene. Inimene alustab oma eluteed neljakäpukil, püüeldes uute kõrguste ja ideaalide poole, tõuseb inimene kahele jalale, elufinisis sunnivad kog...
Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees. Raamat sisaldab traagilist irooniat. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning onnende päästmise nimel kõigeks valm...
Kuningas Oidipus Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu ka...
Oidipus saatuse meelevallas Oidipuse saatus oli tegelikult juba ette määratud. Olenemata sellest, kuidas ta proovis selle vastu võidelda, ootas teda ikkagi õnnetu lõpp. Õigupoolest üritas võidelda juba ka tema isa, kuid saatuse vastu ei saa. Delfi oraakel ennustas Oidipuse isale Kuningas Laiosele, et ta tapetakse ta enda poja poolt ja abiellub tema naisega. Laios soovis et hirmus ettekuulutas tõeks ei saaks. Poja sündides, viis ta lapse ühele oma ustavale karjusele ning palus ta hukata. Karjusel hakkas Oidipusest kahju ning ta viis ta teisele karjasele. Tema viis Oidipuse Korintosele, kus ta kasvas üles teadmises, et nood on tema õiged vanemad. Oidpus elas Korintosel õnnelikku elu. Ühel päeval ennustas Delfi oraakel talle, et tapab enda isa ja abiellub oma emaga. Oidipus otsustas Korintoselt lahkuda. Pidades Polybost oma päris isaks, uskus ta, et põgenedes linnast ei lähe ennustus täide. Maailmas ringi rä...
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse...
"Kuningas Oidipuse" peategelaseks on kuningas Oidipus. Ta on heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kreon on kuninganna vend, kuninga sõber ja abiline, ta on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus. Kuninganna Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Pime ennustaja Teiresias hoolib oma kuningast ja püüab teda tõest säästa, kuid on sunnitud tõtt rääkima. Kuningas Oidipuse kasuisa Kotintose vürst Polybos ja kasuema Merope lapsendasid Oidipuse, kuna olid lastetud. Siiski jätkus neil halastust ja armastust võõra hüljatud lapse vastu. Karjane, kelle kohustuseks oli vastsündinud laps surma saata. Kaastunde tõttu andis ta lapse kasvatada, mitte ei jätnud teda surema. Jumalaid iseloomustati kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega enn...
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse...
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud...
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud...
KUNINGAS OIDIPUS "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik onpärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda ...
Kuningas Oidipus Sophokles "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Käesoleva loo on Edith Hamilton võtnud Sophoklese samanimelisest näidendist, välja arvatud sfinksi mõsitatud, millele Sophokles vaid kaudselt vihjab. Teeba kuningas Laios kuulus Kadmose järeltu...
,,Kuningas Oidipus" Sophokles Mis hoidnuks ära traagilise lõpu ,,Kuningas Oidipuses" ? Me mõtleme tihti, oleksin ma teinud nii, ei oleks seda õnnetust juhtunud või oleksin ma ometi oma suu lahti teinud ja enda eest seisnud. Mu ema on mulle lapsest peale öelnud: ,,Oleks on paha poiss !!". Leian, et tal on õigus. Raamat ,,Kuningas Oidipus" lõppes väga veriselt ja koguni jõhkralt , kuid mis oleks ära hoidnud selle traagilise lõpu ? Raamat, mida lugesin, meeldis mulle, selles oli piisavalt tegevust, mis hoidis mind pidevalt põnevuses ja sarnanes väga tänapäeva nn ,,seebikatele". Ometi oli raamatu lõpp verine ja jõhker. Tegevus raamatus kulges imelise kiirusega aina hullemaks. Raamatu peategelaseks oli noor ja tark Oidipus, kes soovis oma bioloogilise isaga kohtuda. Teel teise kuningriiki toimus aga väikene kähmlus Laiose ja Oidipuse vahel. Hiljem selgus aga kohutav tõsias...
KULTUURILOOD I 30.09.2009 Sõda,rahu ja eepos Hektori ja tema nais ekohtumine justkui üks väikene rahu koht.Kas sõjal on mõtet?Kuidas sõdida,Andromake annab sõjastrateegilist nõu- kaitse,mitte ära ründa.Sest ta ei taha Hectorit kaotada.Hektor vastab argumendiga - au ei luba paigale jääda,linna müürid kaotada.Väike poeg kuuleb seda jutuajamist pealt.Hector ei taha poja ees häbisse jääda ja ei taha et tema naisest saaks orjatar.Kas on võimalik sõjale vastu hakata? Eleos - halastus,hoolimine Kleos - aupaiste Surra ei tohi põlvili,anumise läbi,haigusesse.Surema peab lahingu käigus.Endale armu paluda on väga ebaväärikas,kuid naistele on see lubatud. Iliase viimane vaatus lööb selle ümber: Priamos kaotas poja Hectori Achilleuse käe läbi ja läks tema laagrisse laipa tagasi paluma,et teda väärikalt matta.Sõjas/sõdalasel on võimatu kleost ja elost kokku viia - sophrosyne - mõõdutunne,moraalne ja emotsionaalne...
Kuidas oleks olnud võimalik Oidipuse tragöödiaid ära hoida? Teos räägib noorest kuningast, kellel hoolimata oma suurtest püüdlustest ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Kui teose alguses oli Oidipus mässumeelne, siis lõpus on ta muutunud täielikult allaandlikuks, on elus pettunud ja vihkab ennast. Teos lõpeb aga traagiliselt ning Oidipus saab teada,et tema on süüdi kõiges halvas,mis juhtunud on. Ta oleks saanud kõike teisiti teha küll. Oleks saanud vältida traagilist lõpplahendust, kui ta poleks meeleheitlikult otsinud Laiose mõrtsukat, siis poleks tegelikult ka tõsi välja tulnud. Kuningas Oidipus oleks võinud rahulikult oma elu edasi elada, isegi siis, kui ta ei teadnud, kust ta pärit on. Ta ei teadnud ju isegi, kes tema vanemad on. On olemas ka fakt, et Oidipus olevat tapnud oma isa ja abiellunud oma emaga. Kui see poleks välja tulnud, oleks Oidipus saanud vältida oma naise/ema surma ning muid sellega kaasnenud sünd...
Kuningas Oidipus See raamat pole kindlasti igühele. See on värsivormis ja üldse kui kokkuvõtlikult öelda siis paljud tänapäeva noored ei loe enam. Selle asemel loevad internetis kättesaadavaid kokkuvõtteid või siis loodavad oma vaistule. Ka minagi arvasin alguses, et selle raamatu lugemine hakkab üsna tüütuna välja nägema, kuid umbes poole peal, kui hakkasin asjadest aru saama, hakkas see mulle huvi pakkuma. Tavaliselt ongi nii, et alguses on kõik väga arusaamatu ning raamat ei paku huvi, kuid kui loed edasi, siis asjad võivad muutuda hoopis vastupidiseks. Seepärast ütlen, et mulle see raamat meeldis. Oidipuse lugu on väga keeruline ja sündmused põimitud. Minu arust see teema on täitsa eluline, kui välja arvata Delfi Oraakli ennustust. Ma ei usu ennustustesse, sest kõik võib iga hetk muutuda. Raamatus aga juhtus täpselt see, mida oraakel oli ette ennustanud. Kui su vanemad salatseva...
´´Saatust ei ole, on elu, ole rahul kui võid`` (Rein Sander) Sophokles ´´Kuningas Oidipus`` Nimi ja klass Mis on saatus? Sellel küsimuse üle on läbi aegade arutanud paljud filosoofid. Enamasti on need vastused sarnased, kuid lahendustest arenevad veel mitmedki teised küsimused, millele on raske seletust leida. Saatust ehk fortuunat kirjeldatakse kui mingit teatud hulk sündmusi, mis on ette määratud mingi kõrgema väe poolt. Sellest vastusest tekivadki uued küsimused, näiteks kuidas on võimalik saatust muuta ning kas tasub seda üldse teha, või kuidas saavad inimesed kindlad olla, et saatus eksisteerib. Raamat ´´Kuningas Oidipus`` tekitab palju küsimusi fortuuna kohta. Teose autor on Vana-Kreeka kirjanik Sophokles. Vanaajal oli kindel arusaam, et saatust ei ole võimalik muuta, sest selle olid jumalad juba inimese sün...
Müüdikursuse meelespea Müüt (kr mythos sõna, jutt) on pärimuslik mõtlemise vorm ja maailmanägemise viis. Müüdid esinevad kultuuris lugudena narratiividena, mis erinevad muudest rahvaluule vormidest selle poolest, et neis käsitletakse maailmapildi olulisimaid osi: maailma, inimese, ühiskonna ja kultuuri tekkimist ja ehitust (nt maailmapuu). (EE järgi) Müüdi eesmärk on kõnelda olemuslikest nähtustest, õigustada ja põhjendada olemasolevat. Sellest tuleneb, et müüt ongi maailma seletamise alus, sellega ei vaielda ega otsita talle omakorda põhjendusi müüt ongi seletus. Sellisena on see traditsioonilise (mitte teadusele, vaid pärimusele toetuva ühiskonna suunaja ja kontrollija, rituaalide aine ja põhjendus. Inimesed elavad, käituvad müüdipõhiste keeldude ja käskude järgi, müüt seob ühtviisi elavad hõimud rahvaks, kultuuriks, põhimõtted religiooniks. Kui usund laguneb, püsivad müüdi osad muinasjuttudes ja muistendites, kirjandus...
Kuningas Oidipus Ülevaade/kokkuvõte Inimesed Teeba linnas olid sattunud katku küüsi. Katkust vabanemiseks tuli Laiose mõrvar üles leida ja ta maalt välja saata. Kutsuti ennustaja, kes vihjas, et mõrvar oli Oidipus ise. Ta rääkis talle, et ta mõrvas oma isa ja ta naine on ta ema. Oidipus vihastas selle peale, kuid siis tuli talle meelde kunagine ennustus selle kohta. Oidipus ei tahtnud seda algus uskuda, kuid siis ta avastas, et tema ongi see, kes tappis oma isa Laiose. Pärast seda võttis ta Laiose naise endale, kes osutus tema emaks. Ta ema ei suutnud selle olukorraga leppida ja võttis endalt elu. Ja siis otsustas Oidipus kurbusest omal silmad peast torgata. Tsitaadid · ,,Kui miski säilib ööski veel, surmab selle saabuv päev"( Sophokles ,,Kuningas Oidipus" lk 13.) Ma arvan, et siin on mõeldud seda, et iga hea asi saab kord otsa · ,,Kel teoks on julgust, see ei kohku öeldu ees." ( Sophokl...
KUNINGAS OIDIPUS 1. Miks hakatakse otsima Laiose tapjat? 2. Kes on huvitatud tõe ilmsikstulekust? 3. Kelle ülestunnistused selgitavad tõe? Milline on see tõde? 4. Kuidas reageerib Iokaste, kui selgub tõde? 5. Kas Oidipus on süüdlane või ohver? Põhjenda oma arvamust. 6. Kuidas lõpeb teos? 7. Miks on ,,Kuningas Oidipus" tragöödia? 8. Kirjuta pikemalt teemal KAS MEIE SAATUS ON MEIE ENDI KÄTES? Vastus 1.Teeba linna tabas katk ja ainuke viis sellest pääsemiseks oli ülesse leida Laiose tapja. 2.Tõe ilmsikstulekust on huvitatud Kuningas Oidipus ise,ta tahab teada oma päritolu ja Laiose saatust. 3.Tõe selgitavad välja Treiseiase ülestunnistus Oidipusele,et too ise ongi Laiose mõrvar .Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi oli Laiose tapnud, teadmate kellega on tegu. See oli juhtunud ühel maanteel toimunud kokkupõ...
Kunignas Oidipus vs tänapäeva poliitikud Oidipuse ja tänapäeva poliitikute vahele võib tuua palju erinevusi, kuid ka sama palju sarnasusi. Võib tunduda, et nende vahel pole midagi sarnast ning nad on väga erinevad,kuid lähemat uurides võib neid välja tuua palju. Kuid millised on nende sarnasused või erinevused? Edukaks toimetulekus valitsejana peab olema sul palju enesekindlust. Tänapäeva poliitikute enesekindlus väljendub eriti valimiste ajal. Aeg kui poliitikud hakkavad lubama inimestele kokku maid ja ilmu, kinnitades neile, et just nemad suudavad neid lubadusi täita. Kuningas Oidipus jäi aga enda seisukohale, et tema isa Laiose mõrvar on keegi nende seast, kuni tõe väljaselgumiseni kindlaks. Oidipuse karismaatilisus väljendus teoses sellega, et ta suutis panna rahva uskuma, et mõrvar on üks nendes. Kõik olid temaga nõus ega väitnud vastupidist, kuigi keegi ei teadnud, kes selle kuriteo toime pan...
Apollon oli tõejumal ja kõik, mida Delfi preestritar kuulutas, pidi sündima, kuid sellest hoolimata, kui oraakel hoiatas Laiost, et too peab surema oma poja käe läbi, otsustas kuningas seda ära hoida sidudes lapse jalad kokku ning jättes ta kõrvalisse mäekurusse, kus abitu olend pidi peagi surema. Laios oli nüüd mureta, kuna oli veendunud, et vähemalt antud juhul võis ta paremini kui jumal tulevikku ette näha. Kuningas tapeti aastaid hiljem kodust kaugel ja ta ei saanudki teada, et tema surm kinnitas Apolloni tõde. Kõneldi, et Laiose tappis röövlijõuk, kes jättis ellu vaid ühe mehe, kes sõnumi koju tõi. Juhtumit polnud tol ajal võimalik hoolikalt uurida, kuna Teeba oli sel ajal suurte segaduste keerises. (Hamilton, 1975) Ümbruskonda terroriseeris hirmuäratav koletis, sfinks, kellel oli lõvi keha, kotka tiivad, naise rind ja nägu. Ta luuras teelisi ja esitas neile, kelle kinni püüdis, mõsitatuse, lubades kõiki, kes ülesande ära lahendav...
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi ...
Valged laigud iseendas Sophokles "Kuningas Oidipus" Sophoklese "Kuningas Oidipuses" käsitletakse teemasid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval, veelgi enam, mõned teoses käsitletud teemadest on tänapäeval teravamadki, kui olid tol ajal. On palju inimesi, kes ei tea oma päritolu. Seejuures ei tea nad sedagi, et nad oma päritolu ei tea. Levinud on spermadoonorlus, naiste hulgas kasvatab populaarsust arusaam, et lapsel ei olegi isa vaja. Laps muretsetakse soovist saada laps, samas ei taheta end siduda ühegi mehega või ei leita karjääri tehes kiires elutempos kaaslast, kellega järeltulijaid saada. Palju on ka neid inimesi, kes mingil meditsiinilisel põhjusel järglasi ei saa. Sel juhul kasutatakse doonoreid või adopteerimist. Pärast seda peetakse aga vajalikuks lapse enda eest tema päritolu maha salata. Tagajärjed võivad olla traagilised nii lastele, päris- ja kasuvanematele kui ka doono...
Antiik teater Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega. Läänepärase teatri kodu on Antiik-Kreekas. Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysosele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Lava Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Näitlejad Kreeka teatris olid näitlejatel la...
Kuningas Oidipus * "Kuningas Oidipus" on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr. * Tragöödia süzee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest nin...
IIDSETE AEGADE LOOD II Inimsoo 5 ajastut Nimetus Iseloomustus Miks hävis? Kuldne sugupõlv Inimesed elasid täielikus Inimesed hävitati karistuseks üksmeeles titaan Kronose pattude eest Polnud muresid, loodusõnnetusi ega sõdu Polnud väsimust, haigust, valu ega vananemist Hõbedane sugupõlv Inimesed nõrgad ja rumalad Inimeste kurjade tegude ja Elu täis valu ja kurbust jumalate vastu aupaklikkuse Ei teinud tööd, polnud puudumise tõttu saatis Zeus armastust nad kõik Hadesesse Jõuga võetud asjad, tapmised Pronksine sugupõlv ...
KAFKA MERERANNAS See on raamat, millest võib meeletult palju rääkida, kuid kokku võtta on raske. “Nii loobki igaüks meist hoopis oma “Kafka mererannas” ja see teos, mida mina lugesin, ei ole päris see, mida sina või hoopis keegi kolmas käes hoidis.” Kafka ja noormees, keda kutsutakse rongaks • Kafka otsustab oma 15. sünnipäeval kodunt põgeneda • Pole olnud helge lapsepõlv; elas isaga, kes oli talle peale pannud nö. “oidipuse needuse”. Isa oli skulptor ja kohtles oma poega kui järjekordset skulptuuri, mille ta loonud on. “Tema oma asi, kas lõhub ja hävitab need, või ei” Ema oli ta hüljanud koos kasuõega. • Poiss, keda hüütakse Rongaks on ta alter ego; hääl, mida ta kuuleb vahel oma peas, mis annab nõu ja abistab. Andis talle juba alguses nõu, et ta peab saama kõige tugevamaks 15-aastaseks siin ilmas. Nakata • Kaotas müstilistel asjaoludel...
Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, Teeba kuninga Laiose ja kuninganna Iokaste poeg, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta Korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope (või Periboia) kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on. Pärast seda sündmust edasi liikudes jõudis mees Teebasse, mida hoidis hirmu all Sphinx. Olles saanud oma mõistatusele õige vastuse sfinks hävis ning Oidipus määrati Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse minevik selgeks sai, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuni...
Kas Oidipus oleks võinud vältida traagilist lõpplahendust? ,,Kuningas Oidipus" on tragöödia, mille idee on see, et tehku inimene mis tahes, oma saatusest ta ikkagi ei pääse. Raamat lõpeb traagiliselt. Oidipus saab teada, et tema on süüdi kõiges halvas, mis on toimunud. Oidipus oleks saanud vältida traagilist lõpplahendust. Kui Oidipus poleks nii meeleheitlikult otsinud taga Laiose mõrtsukat, ei oleks ilmselgelt tõsi välja tulnud. Oidipus oleks võinud elada rahulikult oma elu edasi, teadmata kust ta pärit on ning kes on tema tegelikud vanemad. Kui fakt, et Oidipus on tapnud oma isa ja abiellunud oma emaga, poleks välja tulnud, oleks Oidipus saanud vältida oma naise/ema surma ja muid sellega kaasnenud traagilisi sündmusi. Vaatamata kõigele, oli Oidipuse saatus jumalate poolt määratud ning ta ei saanud seda muuta. Tema kohustus oli välja uurida, kes on Laiose tapja, kes on tema linnas katku levitanud. Oidipus oli ...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt ...
Mida on tänapäeva poliitikutel Oidipuselt õppida ? Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, kelle isa oli Teeba kuningas Laios ja ema Iokaste. Valitsejana oli Oidipus õiglane ja aus mees, kes pidas oma rahva heaolu enda omast tähtsamaks. Teebalased austasid Oidipust ja pidasid teda heaks valitsejaks. Oidipus, keda tunti ausa ja sõnapidaja mehena, võiks olla eeskujuks kõigile tänapäeva poliitikutele. Oidipus oli aumees ja pidas alati oma sõna. Näiteks torkas ta oma silmad peast, sest oli lubanud, et kuninga mõrvar saab teenitud karistuse. Kahjuks tänapäeva poliitikud oma sõna pahatihti ei pea. Valimiskampaania ajal lubavad nad valijatele, et parandavad nende elujärge, kuid täide nad seda enamjaolt ei vii. Eesti poliitikud võikski õppida Oidipuselt sõnapidamise oskust. Oidipus pidas oma sõna ka siis, kui lahendus oli tema jaoks saatuslik. Tänapäeva poliitikud aga proovivad süüd teiste peale ajada ja ise olukorrast väl...
''Kuningas Oidipus'' Sophokles Juba antiikajal tuli inimestel silmitsi seista saatuse ja sellega kaasneva tragöödiaga. Sophoklese ''Kuningas Oidipus'' põhinebki saatusetragöödial. Oidipusele oli ette määratud, et ta tapab oma isa ning abiellub oma emaga. Kartes ennustuse tõeks saamist, lahkub Oidipus linnast. Oma linna päästmiseks pidi ta aga leidma Laiose tapja. Oidipus arvas, et suudab oma saatuse eest põgeneda, kuid enese teadmata mõrvas ta oma isa ehk Laiose ning abiellus oma emaga. Teos põhines saatuse ning vaba tahte vastuolul. Igale inimesele on ette määratud kindel saatus. See ei olene inimese tahtest seda muuta. Oidipus üritas selle eest põgeneda, kuid saatuse poolt oli ette määratud juhus, mille tagajärjel sai ettekuulutus tõeks. Siinkohal tekib aga küsimus, kas Oidipus oli süüdi toimepandud kuriteos või oli ta kõigest mängukann kõrgemate jõude käes? Viimas...
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Posei...
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski kandev...
Mida on tänapäeva poliitikutel Oidipuselt õppida? Kuningas Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus emaga. Talle oli määratud karm saatus, mida mees proovis ka muuta, kuid lootuselt. Kõigest halvast hoolimata oli temas mitmeid positiivseid iseloomuomadusi, mis võiks kõigile eeskujuks olla. Eelkõige võiksid õppust võtta tänapäeva poliitikud Eestis, kes on muutunud üpris laisaks ning jultunuks. Pean kõige tähtsamateks iseloomuomadusteks ausust ning oskust pidada sõna. Oidipus hindas neid samuti ja käitus lubadusele vastavalt. Ta kuulutas, et otsib endise kuninga mõrvari ja karistab tapjat julma teo eest. Leides ennast pärisisa mõrtsukana ja lisaks emaga ühteheitnuna, oli Oidipus aus ning tunnistas juhtunut. Ta karistas end julmalt torkas iseendal silmad läbi. Poliitikud ei soovi tegude eest vastutada, proovivad avalikkusele võimalikult napisõnaliselt vastata...
Antiikkirjandus. ''antiquus'' ladina keeles tähendab - vana, muistne. Antiik kirjanduse all mõeldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, need on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Kreeta saarele läksid 15 saj eKr. Kreeklased ja võtsid üle sealse kultuuri. Seda vanemat ajajärku nim. Mükeene perioodiks. Umbes 12 saj eKr. Arene Kreeka majanduslikult ja ausse tõusis võistlustlik eluhoiak. Püüd leida sellel ajal elu nähtustele põhjuslikke seletusi. ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus) foiniiklastelt laenatud tähestiku kasutusele võtt. 4 saj. Hakkas selle põhjal välja kujunema KOINEE Vana-Kreeka esimene ühtne kõnekeel. (Vaata õpikust lk. 11 perioode). Hellenism tekkis umbes 3-1 saj. eKr. On Aleksander Suure vallutustega levinud Kreeka keele ja kultuuri mõju periood. Arhailine eepos Homeros aoid, pime laulik. Teda peetakse ''Iliase'' ja ''Odüsseia'' Iliasest on pärit 1 müüt, Trooja sõ...
Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele...
Kindlam on astuda, kui tead kuhu oled teel Elus on oluline omada eesmärke ja seada sihte. Iga inimene astub oma rada pidi. Näiteks, kirjanikud loovad maailmu omaenese vaadetest ja fiktsioonist. Nad panevad oma mõtted elama ning annavad tegelaste kaudu edasi enda ideed ja arvamused. Iga kirjandusteos on kui eraldiseisev reaalsus: neis on tegelased, keda päriselt ei eksisteeri ja seadused, mis väljaspool raamatut ei kehti. Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga kujundanud minu maailmapilti ja teekonda. Kõigepealt tooksin esile Emile Zola, kes oli prantsuse vabakutseline kirjanik ja naturalismi esindaja. Ta on mulle sügavat muljet avaldanud teosega ,,Théresé Raquin''. Raamatu meestegelasel Camillel on eesmärk silme ees. Ta soovib saada edukaks ja tuntuks ning liigub kindlalt oma sihi suunas; ta teab, et miski ei sünni üleö...
KIRJANDUS 1. Müüdid ja mõisted: *Achilliuse kand- ainus nõrk koht *Ariadne lõng- juhtnöör, mille abil probleeme lahendada *Sisyphose töö- ränk, aga mõtetu töö *Tantalose piinad- üli inimlikud piinad *Damoklese mõõk- ähvardav hädaoht *Muusad- kunstide, vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (9) *Moirad- saatusemäärajad (3) *Erinnüsed- kättemaksujumalannad *Kerberos- kolmepealine koer, allilma sissekäigu valvaja *Heraklese vägiteod- 12 vägitegu *Pandora laegas- tundmatu sisuga *Sfinks- nutikuse sümbol , tähistab päikesejumalat *Pegasos- inspiratsiooni, loomepuhangu ja luulehobu võrdkuju *Trooja hobune- saadetis, mis teeb saatjale halba *Ikarose lend-viimane etteaste *Gordioni sõlm- keerukas probleem *Kuldvillak- kullast jääranahk, võimu ja tarkuse sümbol *Minotaurus- härja keha ja inimese peaga *Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- ...
Sissejuhatus Sürrealism on 20 saj. kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Efektse, kohati lausa sokeeriva loominguga kaasnesid elegantselt sõnastatud spekulatiivsed teooriad, skandaalsed väljaastumised ja lärmakad manifestatsioonid. Kõik see on andnud põhjust väga erinevateks suhtumisteks sürrealismi, kuid vaieldamatu on tema mõju kogu meie sajandi edasisele kunstikultuurile. Sõjast põhjustatud psühholiigiline sokk jätkas oma toimet ka 1920.a. , leides väljundi mitmesugustes irratsionalistlikes õpetustes. Prantsusmaal kujunes moefilosoofiks Henri Bergson, kelle põhimõisteks oli ,,intuitsioon". Tema filosoofias oli eriline koht kunstiloomel kunstis nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate võimalustega on suuteline väljendama subjektiivseid seisundeid. Kunstipraktikale vahetumat teoreetilist alust pakkus see-eest teine tol ajal populaarne õpetu...
annaabi.ee 
