........................................................................11 1.5 Madalrõhkkond ehk tsüklon....................................................................................................12 5.2 Kõrgrõhkkond ehk antistüklon................................................................................................13 6. Õhurõhu mõõtmise vahendid.........................................................................................................14 7. Katsed õhurõhu kohta.....................................................................................................................17 1. Inimene ei tunne õhurõhku Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku ( cm2, m2 ) kohal kuni atmosfääri ülemiste kihtideni ulatuv õhusamba kaal ehk kergemalt öeldes on õhurõhk maale survet avaldav õhukiht. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa.
Selle musta tugevalt muutub kevadel lume sulamise ja sügisel lume ulatuda cm sügavuseni. Tegevkihi paksus päikesekiirguse keha kiirgusvõime on võrdeline absol temp 4da tuleku ajal. Tuul- õhk, mis liigub paralleelselt suhtes on suurem kui pikalainelise kiirguse puhul. astmega. Seda seadust kasut looduslike kehade nagu maa, maapinnaga. Tekib õhurõhu vahest erinevates kohdades, Muldade soojusreziim-pinnas koosneb 2 soojuslikust lume, rohu, pilvede, atmosf kiirgusvõime arvutamiseks. mis oleneb omakorda õhutemp ebaühtlasest kaotumisest. komponendist,1liivapinnased, 2savipinnased. Erinevus Veeauru kondenseerumine atmosf- produktid, mis Üldine reegel on et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases
Violetset kiirgust hajutatakse 16 Lennunudusmeteoroloogia Advektsioon – õhu ja vedelike liikumine saadava soojushulga muutumist korda enam punasest/ Meremeteoroloogia Konvektsioon – sooojuse ülekanne põhjustavad 3 asjaolu koos: OOsakesed samas suurusjärgus Biometeoroloogia, vedelikes (vesi,õhk) pealelangeva kiirguse lainepikkusega – sateliidimeteoroloogia Maa tiirlemine ümber Mie hajumine Päikesekiirgus, lainepikkused. Päikese (356 p 6 h ja 9,98 s) Maa orbiit, maismaa ja mere jaotus
andmete ja andmete töötlemise kohta. päevas. jooksul ja tuul pöördub NWi läbi Ni. mingi lainepikkusega langev kiirgusvoog Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle Barograaf(< kr. baros "raskus" tekitab hulka kuuluvad ka veel hüdro ja Atmosfääri mõiste: Atmosfäär on Maad + grapho "kirjutan"), baromeeter õhurõhu sama lainepikkusega hajunud kiirguse. agrometeoroloogiajaamad. ümbritsev kihilise ehitusega õhukest automaatseks registreerimiseks. Lahendile avaldab suurt mõju keskkonna Meteoroloogia on teadus, mis uurib (lämmastiku, hapniku, argooni, Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi geomeetriline atmosf
on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes. Massiarv iseloomustab kiirte tee pikkust atmosfääris. Kiirte tee on õhus lühim, kui nad langevad vertikaalselt st. kui Päike asub seniidis (m=1). Tehakse vahet relatiivse ja absoluutse massiarvu vahel. Absoluutne massiarv näitab mitu korda on kaldu langemisel kiirte teele sattunud õhu mass suurem kui püsti langenud kiirte teele jäänud mass, eeldusel, et maapinnal valitseb normaalne õhurõhk. Atmosfääri läbipaistvus oleneb veeauru, tolmu, suitsu jne sisaldusest, samuti kiirgust nõrgendavate ainete hulgast atmosfääris.Läbipiastvuse koefitsent on väikseim (kohalikul) keskpäeval ja suurim hommikul ning õhtul. Parim läbipaistvus on talvel. Bouguer`i seadus seda nimetatakse ka Bouguer`i läbipaistvuse koefitsendiks (pm). Selle arvutamiseks on vaja teada Päikese kõrgust (mille järgi määrame massiarvu m), solaarkonstanti (So) ja otsekiirguse intensiivsust (Sm)
Pilved hajutavad päikesekiired atmosfääri laiali. Selge ilmaga on hajuskiirgus nõrk. Hajuskiired valgustavad meid pilves ilma korral, hajuskiirgus valgustab ka neid kohti, kuhu otsekiirgus ei pääse. Kõige intensiivsem on kiirgus keskkpäeval, so päikese kõrgseisu ajal. 2.Temperatuur meteoroloogilise elemendina Temperatuur ja termomeetrid Meteoroloogilistes nähtustes esineb energia on soojusenergia. Temperatuuri jaotus õhus põhjustab õhurõhu muutust, õhuvoole, veeauru tihenemist jne. Temperatuuri mõõtmiseks Celsiuse termomeeter. Jää sulamispunkt on märgitud 0-ga ja vee keemistemperatuur 100-ga. ( Fahrenheit´i termomeeter vastavalt 32 ja 212 kraadi.) Absoluutne skaala e. Kelvini skaala - nulli kohal -273 kraadi, see on absoluutne null., sest sellel temperatuuril jääb seisma igasugune molekulide liikumine ja järelikult ei saa madalamat temperatuuri enam esineda.
Vastupidine on R=4/5 *C Kui näiteks Celsiuse skaalal jää sulab 0 kraadi juures ja vesi keeb 100 kraadi juures , siis neid punkte kutsutakse Püsipunktideks. Esimene Hg Baromeeter Torricelli (1643) ligi meetrine klaastoru täideti elavhõbedaga ja otsad olid suletud . Pandi elavhõbedaga täidetud kaussi . Alumise punni ära võtmisel jäi ikka 76cm kõrgune elavhõbeda sammas torru . Tühimikku täitsid elavhõbeda aurud. Samba kõrguse tasakaalustab õhurõhk. Valem vedeliku toru (külg avast) väljavoolamis kiiruse leidmiseks Tegijapoiss 2010 Õhurõhu arvutamised Õhurõhu arvutamise valem Raskuskiirenduse arvutamine lähtuvalt laiuskraadist ( vaevalt seda vaja läheb) G=978.049 ( 1+ 0.005288 sin2 - 0.000006 sin22) (cm/s2) Õhurõhu arvutamise näide suvaliste andmetega Sellest lähtuvalt saab teada et: 1) 1 N/m2 = 1 Pa 2) 100 000 Pa = 1 Bar
päikese hajukiirgus maapinnale, Ea atmosfääri vastukiirgus, Rk tagasipeegeldunud lühilaineline atmosfääri kiirgus, Em maakiirgus (maapinna soojuskiirgus), Ra tagasipeegeldunud pikalaineline atmosääri kiirgus.) Tuule elementideks on tema suund ja kiirus. Tuule suunaks on see ilmakaar, kust tuul puhub. Tuule kiirust mõõdetakse m/sek (km/h). Tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades, mis oleneb omakorda õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotumisest. Üldine reegel on selline, et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast sinna, kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja maakera pöörlemine. Kõige rohkem nõrgeneb tuul, kui nurk tõkke ja suuna vahel on 90 kraadi. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel vastupidi.
kõrvalekaldejõud,mis tasakaalustavad teineteist vastastikku.Kõverjoonelise gradienttuule korral tuleb arvestada ka tsentrifugaaljõudu.Tuule baariline seadus:Tuul tekib gradientjõu mõjul,kaldudes ise gradientjõust põhjapoolkeral paremale,lõunapoolkeral vasakule.Kõrvalekaldenurk on maapinna lähedal väiksem kui täisnurk,vabas atmosfääris aga lähedane täisnurgale.Kui vaadata pärituult,siis kõrgem õhurõhk jääb taha paremale,madalam rõhk aga ette vasakule.Seda reeglit nim.Buys-Ballot seaduseks.Tuule puhangulisus ja selle põhjused:Tuule kiirus ja ka suund pole ka lühema aja kestel püsivad.Seda nähtust nim. Tuule puhanguliseks.Puhangulisuse põhjuseks on termilise konvektsiooni ja turbulentsuse nähtused õhkkonnas.Õhu tõusvad ja laskuvad voolud esinevad vaheldumisi,kõrvuti.Need protsessid häirivad suurema mastaabiga rõhtsate
Akustika: Helilained: Helilained ehk kuuldav heli ehk heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz – 20 000 Hz Infraheli – alla 16 (20) Hz Ultraheli – üle 20 000 Hz Hüperheli – üle 109 Hz Heli levimise kiirus: Õhus 344 m/s (30C) Vees 1500 m/s (25C) Alumiiniumis 5000 m/s Kummis 50 m/s Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkes ka ristilainena Doppleri efekt: Heli kõrguse muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb Kasutatakse näiteks kiiruse mõõtmisel Molekulaarfüüsika: Aine ehitus: Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest: aatomid, molekulid, elektronid Mikroskoopilised osakesed on pidevas kaootilises liikumises
läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangut (~30 min 1 h) päike laskunud 10° horisondil.Tuul laiemas mõttes atmosfääris kulgevad õhuvoolud, kitsamas mõttes õhuvoolu horisontaalkomponent. Tuule elementideks on tema suund ja kiirus. Tuule suunaks on see ilmakaar, kust tuul puhub. Tuule kiirust mõõdetakse m/sek (km/h). Tuule tekkimine tekib õhurõhu vahest erinevast kohast, mis oleneb õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Takistused tuule teel mõjutavad nii tuule suunda kui ka kiirust. Õhuvoolude seletamisel tuleb üldjuhul arvestada järgmist viit jõudu: 1)gradient jõud see on õhurõhu muutus pikkusühiku (100m) kohta maksimaalse muutuse suunas. Baarilise gradiendi olemasolul tekib jõud (gradiendijõud), mis paneb õhu liikuma, siht sama, suund kõrgema õhuvooluga alalt madalamale poole. 2)Corisoli jõud - maakera
atmosfääris kulgevad õhuvoolud, kitsamas mõttes õhuvoolu horisontaalkomponent. Tuule elementideks on tema suund ja kiirus. Tuule Esimesteks sooja frondi tunnusteks on kiudpilvede ilmumine. Õhurõhk hakkab aeglaselt langema. Frondi lähenemisel ilmuvad kiudpilvede suunaks on see ilmakaar, kust tuul puhub. Tuule kiirust mõõdetakse m/sek (km/h). Tuule tekkimine – tekib õhurõhu vahest erinevast kohast, asemele kihtsajupilved. Kuni frondi saabumiseni iseloomustab ilma laussadu, halb nähtavus ja tuule tugevnemine. Frondi lõppemist mis oleneb õhutemperatuuri ebaühtlasest jaotusest. Takistused tuule teel mõjutavad nii tuule suunda kui ka kiirust. Õhuvoolude seletamisel iseloomustab tuule järsk pöördumine ning sademed kas lakkavad või sajab uduvihma. Edasiliikudes toob front endaga kaasa kõigi nende
erinevate gaaside osarõhkude summaga. Küllastatud auru rõhk on rõhk, millel vedelik antud temperatuuril aurustub. Suhteline niiskus ehk relatiivne õhuniiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Molekulmass on arv, mis näitab mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik. Kastepunkt on temperatuur, milleni konstantse õhurõhu ja niiskusesisalduse juures peab õhku jahutama, et õhk küllastuks veeauruga. Härmapunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et tekiks küllastus jää suhtes, õhurõhku ja segusuhet muutmata. Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest ühe mõõtlekolb hoitakse märjana. Niiskuse väärtus määratakse termomeetrite näitude erinevuse põhjal. Lingpsühromeeter õhuniiskuse mõõtmiseks on vaja ühes käes termomeetrit ringi keerutada.
see on siiski küllalt suur kogus õhku, aga ka paljudel väiksematel õhuhulkadel toimuvad ilma soojusvahetuseta. kui näiteks maapinnal on küntud põld, siis see neelab hästi soojust, pind soojeneb ja pinnalt hakkab õhk tõusma ning kui see õhk läheb ülesse, kui ta on jõudnud 20m kõrgusele, siis võime öelda, et edasi ei ole tal kontakti aluspinnaga. Ehk siis ta ei vaheta enam aluspinnaga soojust. Kõrgemale tõustes õhurõhk langeb, siis seesama õhuhulk hakkab laienema, hakkab paisuma, see tähendab, et ei lähe nagu ühes suunas ülesse otse. Paisumise töö saab tulla ainult siseenergia arvelt ehk tema siseenergia peab vähenema ning selle tulemusena langeb temperatuur (selles samas õhuvoolus). Ehk siis kõikides tõusvates õhuvooludes temperatuur langeb madalamaks! Tehakse vahet kahesuguse gradiendi vahel kus õhk on kuiv ja veeauru ei kondenseeru ja kus õhk on märg ja õhk kondenseerub
- röntgeni kiirgus 0,01-10nm - UV kiirgus 10-400nm: - UV-C 200-280nm, ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub osoonikihis - UV-B 280-315nm , ohtlik elusorganismidele neeldub osaliselt osoonikihis, on hõreda osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks - UV-A 315-400nm päevituse ja D-vitamiini tekitaja - Nähtav valgus 380-760nm - infrapuna(soojus)kiirgus 760-1000000(1mm) - raadiolained üle 1mm Sfäärid Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõmuhõõtmise ühikud: mm elavhõbedasammast(mmHg) millibaar=1cm/Hg= 13,3 mb hektopaskal (hP) 1mb=1hP normaalne õhurõhk merepinnal: 760mmHg=1013mb(hP) Troposfäär 0-8km valdav osa õhkkonna massist temp. langeb 6c km kohta tropopaus - õhukiht millest kõrgemale temp. enam ei lange 8-9km polaaralade kohal eestis 11km ja ekvatoriaalsetel 15-16 km seal tekivad pilved stratosfäär- ulatub -50km kõrgusele, moodustab umbes 20% atmosfääri masssit. seal hakkab temp
- Aastaaeg - Asukoht - Telje kalle poolkerad on suvel päikese poole kaldu ja talvel eemale - Aluspind Kiirgusenergia juurdevool ning äravool määravad atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi. Sellest seisundist sõltub õhutemperatuur ning õhurõhujaotus maapinnal. LIIKUMISED ATMOSFÄÄRIS Atmosfääri rõhk- Jõud, mida vaadeldava punkti kohale jääv õhusammas avaldab pindalaühikule. Rõhuväli e baariline väli- õhurõhu jaotus. Igas atmosfääri punktis kirjeldatav numbriga. Atmosfäär jaotatakse isobaarpindadeks. Rõhu gradient rõhu muutuspikkusühiku kohta. HORISONTAALNE RÕHUVÄLI, BAARILISED SÜSTEEMID - Madalrõhuala, millel on kinnised isobaarid nim. tsükloniks. Rõhk langeb keskosa suunas. Lohk tsükloni väljasopistunud ala - Kõrgrõhuala, millel on kinnised isobaarid nim
kuivamine pakaselise ilmaga. Nähtavaks saab sublimatsiooni teha aga süsinikdioksiidi (süsihappegaasi) abil. Tahke (külmunud) süsinikdioksiid e kuiv jää (süsihappelumi) sublimeerub, s.o muutub gaasiks temperatuuril -78,5 °C. Pildil nähtav udu on külma süsihappegaasi ja niiske õhu segu, mis tekib süsihappelume sublimeerumisel. Looduses tekib sublimatsioon teatavates ilmastikutingimustes - kuiva tuulega, kui õhu suhteline niiskus on väike. Seda juhtub kõrgmäestikes, kus õhurõhk on madal. Vaja on ka energiat, nt intensiivset päikesekiirgust. Kui otsida paika maakeral, kus lumi ja jää sublimeeruvad, sobib selleks hästi Dzomolungma lõunanõlv, kus õhk on külm, tuuled tugevad, päikesekiirgus intensiivne ja õhurõhk madal. Veevaru atmosfääris: atmosfääri auruna kogunenud vesi, millest moodustuvad pilved ning mis muudab õhu niiskeks Atmosfäär on täis vett Kuigi atmosfääris ei ole vett väga suurel hulgal,
liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Kõrge sagedus,lühike lainepikkus, levivad nii tahkises kui vedelikus, maapind võngub edasi-tagasi, tekitavad väikesi muutusi maapinnas, maakoores liiguvad kuni 13km/s. b. S-lained, ehk ristlained- muudavad kivimikeha kuju; kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainetega risti. Kõrge sagedus, lühike lainepikkus, aeglasemad kui pikilained, ei levi vedelikes, maakoores liiguvad kuni 7,3km/s, liihuvad ka kõrvale. c. pinnalained liiguvadmaavärina epitsentrist eemale piki maapinda. Kõige aeglasemad, levivad maapinnal, nagu lained vees, põhjustavad kõige rohkem kahjustusi. 14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need? P-lained, sest nende levimiskiirus maakoores on kiireim. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest.
aastatest suureneb troposfääriosooni hulk atmosfääris ~1% aastas esineb lühiajalisi kõrgeid kontsentratsioone esineb nn osoonipuhanguid osooni teke sõltub päikesekiirgusest, mistõttu on O 3 kontsentratsioonid kõrgeimad aprillist augustini ja madalaimad talvel osooni moodustumine algab pärast päikesetõusu ja on maksimumis pärastlõunal öösel osooni kontsentratsioon väheneb Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõhu mõõtmise ühikud: mm elavhõbedasammast (mmHg) millibaar (mb) hektopaskal (hP) Normaalne õhurõhk merepinnal: 760 mmHg = 1013 mb (hP) Õhutemperatuuri ja –rõhu jaotus Maa atmosfääris: TROPOSFÄÄR (ca kuni 12 km) → STRATOSFÄÄR (ca kuni 40-50 km) → stratopaus → MESOSFÄÄR (kuni 80 km) → mesopaus → TERMOSFÄÄR e. IONOSFÄÄR Troposfääri kõrgus sõltub laiuskraadist ja aastaajast Hüdrosfäär:
p = F/S Rõhu mõõtühikuks on paskal (1Pa) 1 Pa = 1 N/m2 Vedelikus on rõhk 1Pa siis, kui see vedelik mõjub iga 1m2 suurust pinda jõuga 1 N. Rõhk 1 Pa on väga väike. Vananenud rõhuühik 1 atmosfäär võrdub 98 100 paskaliga. 1 bar = 100 000 Pa = 100 kPa 1 mm Hg = 133,3 Pa 31.10.2011 11 Rõhk Keskmine õhurõhk on 1013 mbar = 760 mm Hg seda nimetatakse normaalrõhuks. Õhurõhk kahaneb kõrguse kasvades 1 mbar iga 9 m kohta ehk 1 mm Hg iga 11 m kohta. Rõhuühik baar (bar) on 100 kPa ja ligikaudu võrdne atmosfääri normaalrõhuga. Viimane on defineeritud 1.01325 baari. 31.10.2011 12 Dzaul (tähis J) on energiaühik SI-ühikute süsteemis. Dzauli põhiühik on kg × m2/s2 ehk N × m:
siis juhtub seesama, mis gravitatsiooni konstandi suurenemisel. 6 2. Suvine loodus 2.1. Ilm · Miks on suvel soe , aga talvel külm? Vihjed: Maa telg on pöörlemistasandi suhtes kaldu, lumi on hea soojuskiirguse peegeldaja, päevapikkused on erinevad. · Kui läänest läheneb madalrõhkkond, siis tuul võib puhuda idast. Miks? Vihje: õhk liigub sinna, kus rõhk on väiksem. · Kas õhurõhu langus põhjustab õhuniiskuse suurenemist või vastupidi, õhuniiskuse suurenemine põhjustab õhurõhu langust? Vihjed: kindel kogus gaasi sisaldab jääval temperatuuril ühesuguse arvu molekule (Loschmidti arv); vee molekulkaal on väiksem kui õhu molekulkaal. · Milles seisneb "kasvuhoone efekt" ? Vihjed: kasvuhoone klaas laseb läbi päikesevalgust; päikesevalguse energia muundub soojusenergiaks; klaas laseb
Tavaliselt on nendel tuultel oma nimi ja meteoroloogilistes käsiraamatutes on toodud üle saja kohaliku tuule. Kohalikke tuulte hulka kuuluvad ka mussoonid. Mussooniks nimetatakse püsivaid valdavalt ühes suunas puhuvaid sesoonseid tuuli. Talvel puhuvad mussoonid mandrilt ookeanile ja suvel vastupidi. Ja suvel vastupidi. Mussoonid tekkivad sest maismaa ja ookean soenevad ja jahtuvad erinevalt. Kui talvel on ookeani vesi soojem ja maismaa külmem siis tekkib mandril suurem õhurõhk kui ookeani kohal. See tingibgi püsiva tuule maalt merele, suvel on olukord vastupidine. Briis- Suurte sise veekogude ja ranniku kohal puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt masale ja öösel vastupidi. Briis hõlmab 10-50km laiuse ranniku riba. Sageli neid tuuli nimetatakse vastavalt ka merebriisiks ja maabriisiks. Mäe-oru tuul: Tekkib mägedes see tõttu et nõlvad ja orud soenevad ja jahtuvad erinevalt
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini nende
kusjuures võnkesiht ja -amplituud muutuvad täiesti ettearvamatul viisil kaootiliselt. Vedelikes käituvad molekulid lühiajaliselt nagu tahkes aines, kuid vahetavad siis, jällegi juhuslikul hetkel ja juhuslikus suunas oma asukohta. Tahkes ja vedelas olekus on molekulid vastastikuses mõjustuses naabermolekulidega: tasakaaluasendis on nende molekulaarjõudude vektorsumma võrdne nulliga, naabrile lähenedes saab ülekaalu tõukejõud, kaugenedes aga tõmbejõud. Tahkes aines ja vedelikes on molekulide tsentrite vahemaa tasakaaluasendis samas suurusjärgus nende läbimõõduga. Gaasides on normaalrõhul ja -temperatuuril molekulide keskmine vahemaa umbes 30 korda suurem nende läbimõõdust. Sellistel kaugustel on molekulaarjõud praktiliselt võrdsed nulliga, seepärast ei ole gaasimolekulidel ka lühiajaliselt mingit fikseeritud tasakaaluasendit, nad võivad liikuda mistahes suunas, muutes suunda vastastikustel elastsetel põrgetel. Anumas oleva gaasi molekul võib jõuda
sooje tuulepuhanguid. Tavaliselt on neil tuultel oma nimi ning meteoroloogistes käsiraamatutes on toodud üle 100 kohaliku tuule. Kohalike tuulte hulka kuuluvad ka mussoonid. Mussooniks nim püsivaid, valdavalt ühes suuna puhuvaid sesoonseid tuuli. Talvel puhuvad mussoonid mandrilt ookeani ja suvel vastupidi. Mussoonid tekivad seetõttu, et maismaa ja ookean soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Kui talvel on ookeani vesi soojem ja maismaa külmem, siis tekib mandril suurem õhurõhk kui ookeani kohal. See tingibki püsiva tuule maalt merele. Suvel on olukord vastupidine Briis - suurtes siseveekogudes ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Sageli nimetatakse neid tuuli ka merebriisiks ja maabriisiks Mäe-orutuul - tekib mägedes seetõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Päeval
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
Jugavoolu kohal on väiksem või suurem tropopausi katkestuspind, st et tropopaus kõrgus muutub hüppeliselt. Reljeefi jmt tegurite tõttu on jugavool sageli väga looklev, kuid õhu liikumine toimub põhjapoolkeral siiski läänest itta (kaldumist põhjustab Coriolise jõud). 6. Tsüklonid ja antitsüklonid. Madalrõhuala e. Tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Troopilised tsüklonid Tekivad ookeanide, merede kohal, kui on pinnavee temperatuur on umbes +27°C , need on suure purustusjõuga orkaanid. Levikuala: 5°- 25° põhja- ja lõunalaiustel Tuule kiirus 50-60 m/s, puhangud >100 m/s Kaasneb lausvihm, äike,
võib tema mass suureneda ainult väljastpoolt juurdetuleva massi võrra. Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 4. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti.Ristlained ei levi vedelikes ega gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, mis levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ja koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised
See on potensiaalne energia . Tasakaalus vedeliku kaaluühiku kohta tulev ( e.erienergia) potensiaalne energia võrdub vedelikusamba kõrguse kaudu mõõdetud rõhu e.survega . Vedeliku potensiaalne energia mooduatub kahest osast - asendi energiast e. kõrgussurvest ( z) ja - rõhu energiast e. piesomeetersurvest p/g Tasakaalus olevas vedelikus on asendi ja rõhu -erienergia konstantne. Kui vedelik liigub ,lisandub potensiaalsele energiale kineetiline energia. Absoluutrõhk on õhurõhu e. atmosfäärse rõhu ja vedelikusambast tingitud rõhu summa: p abs = p õ + gh Vedelikusambast tingitud rõhk on ülerõhk. p ü = Ülerõhu sünonüüm on manomeeterrõhk ,sest manomeeter ise on õhurõhu all ja mõõdab ainult ülerõhku Kui absoluutrõhk on õhurõhust väiksem ( p abs < p õ ) ,siis on süsteemis vaakum. P vac = p õ - p abs. Üldkehtivas mõõteühikusüsteemis ( SI ) avaldatakse rõhk paskalites : 1 Pa = 1 N/ m2
· positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?GroupId=12426&ResourceID=40445 VAATA, VÄGA HEA ASI ! KLIIMAELEMENDID e. METEROLOOGILISED ELEMNDID Õhutemperatuur t C = 5 / 9 * ( t F - 32) t F = ( 9 / 5 * t C ) + 32 Õhurõhk Õhurõhku mõõdetakse baromeeteriga; barograafiga (õhurõhu isekirjutaja) Normaalrõhk 760 mmHg Baromeetriline aste - vahemaa meetrites, mille võrra on vaja tõusta või laskuda, et õhurõhk muutuks ühe ühiku võrra ISOBAAR - samarõhujoon MADALRÕHULOHK e. tsükloni väljasopistunud ala KÕRGRÕHUHARI e. antitsükloni väljasopistund ala Õhuniiskus - veeauru sisaldus õhus Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetriga hügrograafiga (õhuniiskuse isekirjutaja) absoluutne - g/cm3 suhteline - % Sademed - vedel/tahke vesi, mis sajab/sadestub maapinnale Tuul - Tuult põhjustab õhurõhkude erinevus Tuule parameetrid: kiirus, suund, puhangulisus Pilvisus
Molaalsus- Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis Lahustis Moolimurd- Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest 58. Kolloidlahused- lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. 59. Gaaside lahustuvus vedelikes (Henry-Daltoni seadus)- Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumist lahusest. 60. Gaaside lahustuvuse sõltuvus temperatuurist- Gaasi lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb; On eksotermiline protsess. LAHUSTE OMADUSED 61. Lahuse aururõhk (Daltoni seadus)- 62. Raoulti seadus- Komponendi aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi moolimurru ja aururõhu korrutisega. 63
Madalrõhuala ehk tsüklonon ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad tuuled äärealadelt tsükloni keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Läbimõõt 1000-2000 km Kõrgrõhuala ehk antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Antitsüklonis liiguvad tuuled spiraalselt päripäeva põhjapoolkeral ja vastupäeva lõunapoolkeral. Läbimõõt mõni tuhat km Tsüklonid tekivad frontide (külma ja sooja õhumassi piir) ookeani kohal. Parasvöötme põhjaosa tsüklonite liikumise (keskmiselt 30-45 km/h) üldine suund on läänest itta, eluiga 3-7 päeva
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põhjendamata usul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
