Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Odüsseus - sarnased materjalid

odysseus, odysseuse, sseia, kalypso, sparta, penelope, kloop, kirke, pavlov, trooja, athena, poega, teenrid, saarest, motiive, eepos, armastatud, ppes, nnelikult, suga
thumbnail
2
docx

Odüsseia

"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg eeposele "Ilias". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 24 110 värssi. „Ilias” ja „Odüsseia” haaravad tõelisust väga laialdaselt, seepärast on neid nimetatud „antiikaja entsüklopeediateks”. Homerose eeposte järgi õpiti lugemist ja kirjutamist alates 5. sajandist eKr. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Odüsseia

Ranet Nüüd 10.R Odüssei a Odüsseia » Vanakreeka eepos » Homeros » Odysseus » 650 aastat eKr. » Ilias Odüsseus » Odüsseus – Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa Sisu » Koosolek » Sõnumitooja Hermes » Penelope Ithaka saarel » Odysseust peetakse hukkunuks » Telemachos isa otsingutel » Faiaagid » Faiaakide saar » Odysseuse naasemine Ithakale » Pojaga kohtumine » Telemachose habe » Vibulaskmisvõistlus » Kättemaks Tänan kuulamast!

Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Odüsseia

Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 1. Kes olid Penelope, Telemachos ja Odüsseus? Kus nad elasid? -Penelope oli Odüsseia abikaasa(Naine), Telemachose ema -Telemachos oli Odüsseia ja Penelope poeg -Odüsseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa. 2. Miks läks Odüsseus sõtta ja kelle poolel sõdis? -Odüsseus läks sõtta Et vallutada mida pole keegi suutnud vallutada, nimelt troojat. -Odüsseus sõdis Kreeka poolel. 3. Kui kaua oli Odüsseus kodunt ära? -Odüsseus seikles 20 aastat võõrsil, kuni ta kaassõdalased ta laevaga kodusaarele viisid. 4. Miks pärast sõda algasid eksirännakud? -Eksirännakud algasid sest Odüsseus oli merejumalaga ülbe ja teine ei lasknud

Eesti keel
57 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Odüsseia

See on järg teosele „Ilias“. On välja selgitatud, et teos loodi umbkaudselt kuussada viiskümmend aastat eKr ning see koosneb kaheteistkümnest tuhandest ühesaja kümnest daktülilise heksameetriga värsist. Lisaks sellele on teos jaotatud kahekümne neljaks lauluks. On üsna tõenäoline, et teos on loodud Mükeene ajastul ning seda mitmete laulikutest-aoidide poolt. „Odüsseia“ sisaldab hulgaliselt meremehejutte. Eepos algab sellega, et jumalad käsivad Hermesel vabastada nümf Kalypso juures viibiv Odysseus. Samaaegselt käivad peategelase naise ukse taga pidevalt kosilased, kuna kakskümmend aastat kadunud olnud Odysseus arvatakse surnud olevat. Mehe poeg Talemachos asub enda isa otsinguile. Ta purjetab läbi nii Pyloselt kui ka Spartast, neist viimase kuningalt saab ta Odysseuse kohta andmeid. Samaaegselt satub Odysseus tormi tõttu faiaakide saarele, kus ta sealse kuninga poolt lahkelt vastu võetakse

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Odüsseia

I Ithaka saarel * Oli Odysseuse abikaasa Penelope ja poeg Telemachos *Paleesse oli tulnud 100 kosilast, ühegagi neist ei tahtnud Penelope abielluda *Et viivitada kosilase valimisega, hakkas Penelope kuduma äiale surirüüd *Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti.

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Odysseus

Odysseus (Nimi) (klass) (kool) Kes ta on Odysseus on tegelane vanakreeka mütoloogias ja Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa Elulugu Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Nimi Odysseos tuli kereeka keelsest sõnast vihane, mis võib tähendab jumala vihastaja Trooja sõda Kefalloniast juhitud Odysseusega 12 laeva saabusid Troojasse Kui laevad saabusid Trooja kaldale, rünnak oli peaaegu purustatud

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Odüsseia

,,Odüsseia" - lood Odysseusest. Koosneb rohkem kui 12 000 värsist. Odysseus oli kreeklaste parim vägilane, puuhobuse-idee autor. Ta on olnud juba 10 aastat kodust eemal. Tema kodus tahavad rikkamad mehed kosida tema naist Penelopet. Tal on poeg Telémachos. Odysseus on paar aastat merel ekselnud ja 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel. Zeus saadab Hermese sellele saarele käsuga Odysseus koju lasta. Ta ehitab parve, kuid merejumal Poseidoni saadetud torm hävitab selle ning Odysseus pääseb tundmatule saarele. Saare kuninga Alkinoose palvel jutustab Odysseus oma rännakutest. Jutustus sisaldab palju sündmusi: nt sattus Odysseus Poseidoni poja kükloop Polyphemose saarele. Sealt pääses ta kavalusega. Ta on käinud ka nõiatar Kirke saarel, kes muudab mehi sigadeks. Ta on mööda purjetanud sireenidest ning ta on läbi sõitnud kitast väinast, mida valvavad 2 koletist: Skylla ja Charybdis. Vastutuul on teda ka ühel saarel kinni pidanud. Tema

Kirjandus
162 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Odysseus

1. Miks utles Agamemnon Achilleusele: " Ajalugu maletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale!" ja kas tal oli oigus? Achilleus laks Trooja sodalastele vastu oma meestega ja ilma kuninga loata, jattes koik teised sodalased kaugele seljataha. Tema eesmark oli suuresti see, et ajalugu jaaks teda maletama ning temast raagitaks ka aastatuhande parast. Agamemnon see kaik ei meeldinud ja ta utles Achilleusele , et ta voitis kull lahingu, kuid mitte tervet soda ning Achilleus kui uksik sodalane ei jaa kellegile meelde. Agamemnon arvas, et meelde jaavad vaid need, kes sodalasi juhivad

Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Odüsseia

Pylos el .e 3. laul Pylos el võtab Nestor Tele m a c h o s e viisakalt vastu. Vana Nestor soovitab Tele m a c h o s e l s õita Spartas s e . Nii Kui ta Spartas s e jõuab käib parasja gu pidu. 4. laul Spartas võtab Men elao s Tele m a c h o s e vastu ja Tele m a c h o s küsib talt om a isa kohta. Sparta kuningalt Men el saab ta and m eid oma isa kohta. Külalise d märkavad Tele m a c h o s e kadu mi st. 5. laul Jumalad saad avHerma d e s käskjalana e nümf Kalyps

Eesti keel
95 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Odüsseia faabula

"Odüsseia" faabula *Odysseus on olnud oma kodusaarelt Ithakalt lahkunud juba 20 aastat tagasi. *Oma teel koju kohtub Odysseus koos kaaslastega esimesena kikonite rahvaga. Odysseus koos kaaslastega rüüstavad Ismaros linna, kuid kilkonid tulevad abiväega tagasi, sundides Odysseuse põgenema. *Järgmisena kohtuvad nad lotofaakidefa, kes väliselt näivad heatahtlikud, kostitades meremehi lootosega, kuid tegelikult varitsevad ohud selle söömises ­ sööjatel kaob mälu. *Pääsedes lotofaakide käest, satub Odysseus kükloopide maale. Seal saab ta omale vihavaenlaseks merejumal Poseidoni, kuna võitluses Poseidoni poja Polyphemosega, torkab Odysseus temal ainsa silma peast välja. Lisaks osutub Odysseouse uudishimu

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
3
pptx

Odüsseia 2. laul

Odüsseia (2.laul) Homeros 2. LAUL Odysseus ­ 20 aastat eemal, arvatakse, et surnud Penelopeia ­ tänu Odysseuse eemalviibimisele palju kosilasi Telemachos ­ rahvakoosolek; sõitis ära isa otsimise eesmärgil KREEKLASTE MAAILMAVAADE, ELLUSUHTUMINE & KOMBESTIK, JUMALAD SAATUSE SÕLTUMINE KREEKLASTE ELU JUMALAST Abiellumine ­ isa ,,õnnistus" Ennete saatmine ­ kotkad Rahvakoosolekud Inimeste aitamine jumalate

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Odüsseia kokkuvõte

Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümpusel. Saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloopPolyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke , allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest

Ajalugu
292 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Homeros referaat

Samuti on ka Homerose sünniaeg väga ebakindel, mõned teadlased väidavad isegi, et Homerost ei eksisteerinud ning tema tuntuimad eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" ei olegi tema poolt kirjutatud, vaid on läbi põlvkondade suuliselt edasi kandunud ja arenenud lugude tulemus. Herodotos, kes oli vanakreeka tuntud ajaloolane, väidab, et Homeros sündis 400 aastat enne teda, ehk aastal 850 eKr. Teine allikas väidab, et Homeros sündis 168 aastat pärast Trooja langust, ehk aastal 1102 eKr. Nende kahe aastaarvu vahe on 252 aastat. Probleem tuleneb ka sellest, et Homeros elas arvatavasti enne esimesi antiikolümpiamänge, mis oli vanakreeklaste ajaarvamise algus. 1.3 Teooriad elust Mõned allikad väidavad, et Homeros oli pime. Selle väite lükkavad ümber, aga faktid, et ta luuletused olid liiga pikad, et meelde jääda, seega pidi ta olema võimeline tegema mingisuguseidki märkmeid. Samuti on ta luuletused väga graafilised ja kirjeldavad ning

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Antiikmütoloogia

8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ­ ajalugu 2. Urania ­ astronoomia 3. Melpomene ­ tragöödia 4. Thaleia ­ käsitöö 5. Terpsichore ­ tants 6. Kalliope ­ eepiline luule 7. Erato ­ armastusluule 8. Polyhymnia ­ jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste

Kunstiajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Trooja Sõda

Parise kohtumõistmine. Õli lõuendil. Rahvusgalerii, London. Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte Ilias1 ja Odüsseia2 legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. saj. eKr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros võis tunda ja kasutada kirja. Tõepärasem on, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid Iliase looja ning et Odüsseia on hiljem kirja pannud tundmatu autor, kuid see on vaid oletus. Eeposte praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. saj. eKr, seega pärast Homerose surma. Kõik laulud (kummaski eeposes on 24 laulu e. peatükki) on kirja pandud heksameetrites (heksa ­ kuus; metron ­ mõõt). Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Rooma periood (1-5 saj pKr). 12-9 saj on tume periood. Vana- Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee - kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud. 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et Homeros ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (Homeros lõi suurema osa)

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kreeka-Mükeene

mööda seilavaid meremehi,kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele.Trooja-Ilion,Herakles- vägilane.Nemea lõvi tapmine,Lerna hüdra tapmine.Agamemnon-Mükeene kuningas.Priamos- Trooja kuningas.Hektor-Priamose mehelikuim poeg.Paris-noorim ja ilusaim Priamose poeg.Oinone-Parise abikaasa.Odüsseus-Ithaka saare valitseja,Penelope abikaasa,Telemachose isa.Ithaka-saar Joonia saarestikus.Asub Kefallinía saare lähedal,sellest idas.Odysseuse kodupaik.Menelaos-vanakreeka mütoloogias Sparta kuningas,Mükeene kuninga Atreuse ja Aerope poeg,Agamemnoni vend ning Helena abikaasa.Helena-vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde.Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja.Achilleus-müütiline vanakreeka kangelane,sureliku Tessaalia kuninga,Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg.Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas,Homerose "Iliase" kangelane

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kokkuvõte Vana-Kreeka mütoloogiast

· Hestia- kodukolde jumalanna · Demeter- vilja jumalanna · Hera- Zeusi naine- abielukaitsja · Apollon- zeusi laps- ilu, kunstijumal · Hephaistos- tulejumal · Ares- sõjajumal · Athena- tarkusejumalanna · Aphrodite- armastuse jumalanna · Hermes- jumalate käskjalg · Artemis- loomade, jahijumalanna Homerose eeposed: Ilias- lugu kreeklaste sõjast Trooja linna vastu. Kujutab 50 päeva 10. sõjaastal Kõik algas sellest, kui titaan Prometheusile ennustati, et ta ei tohi merenümf Thetisega abielluda, sest too olek ta muidu troonilt tõuganud. Ohu vältimiseks pani ta Thetise paari Peleusega. Nende pulma jäeti kutsumata tülijumalanna Eris. See vihastas, ja viskas rahvasekka õuna kirjaga kõige kaunimale. Selle peale läksid tülli Athena, Aprhrodite ja Hera. Nende kohtunikuks tuli Paris ( trooja kuninga Priamose poeg)

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

-1. saj eKr) 3. Rooma kirjanduse kuldne ajajärk- 1 saj eKr, jagunes kaheks: Cicero aeg- rooma proosa õitseaeg (81-43 eKr) ja Augustuse aeg ­ rooma luule õitseng (43 eKr ­ 14). 4. Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk ­ epigoonlus kirjanduses, kuni keiser Traianuse surmani 1.saj pKr (14 ­ 117pKr); 5. Hilise keisririigi ajajärk ­ enamjaolt kristlik kirjandus 2.-5.saj (117 - 476). 2. Homerose eeposed "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele ­ pulmapidu kuninglik.

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314­u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste ­ nt Ioannes Chrysostomose ­ õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527­565 Nonnos (4. ­5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid. Selgus, et on veel pikemaid eeposeid peast osatud. Väidetavalt oli H ühe osa oma elust pime. Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul ( 1416. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaadehumaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.18. saj; võeti üle vormiline pool) "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega

Kirjandus
540 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Ajaloo arvestus

Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv) 20. Hiiobi sõnum ­ raskest õnnetusest teatav sõnum. Jumal pani Hiiobi usu proovile, saates talle kaela õnnetusi (hävitas karja, tervise, vara, pere) 21. Jesaja ennustus ­ Kord saadab jumal messiase (salvitu), kes taastab Iisraeli riigi kunagise vägevuse. Messias on Taaveti soost ja sünnib Petlemmas. 22. Tüliõun - Trooja kuningapoeg Paris andis kuldse õuna kolmest jumalannast kõige ilusamale, Aphrodite lubas Parisele kauneima naise (Sparta kuninga abikaasa Helena) Lahkheli põhjus 23. Achilleuse kand - nõrk koht. Achilleuse ema, nümf, kastis Achilleuse Igavese jõe voogudesse, hoides kinni tema kannast. Paris lasi noole Achilleuse kanda ja too suri. 24. Trooja hobune - kingitud, mis on saajale ohtlik. Odüsseus mõtles välja

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Mütoloogia tegelased

Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus ­ vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis ­ Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon ­ Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias ­ Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus ­ Ateena kuningas. Amatsioonid ­ Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda ­ Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite ­ Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust.

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Antiikmütoloogia

· Ilias- Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Hektori surmast ja Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Kreeka Vanim Periood

rääkida oma lastele ja kasutada on pärit just Klassikalise kreeka ajastu eelnevast perioodist. Vana kreeka ajastust pida täna päeval tuntakse kui Kreeka -Mükeene kultuuri. Kreeka- Mükeene kultuuri ajastu oli väga rikkalik paljudes tegurites. Sellest ajastust on pärit Heraklese müüd mida on paljudes vormides tänapäeva inimeste ette toodud. Homeros kirjutas siis oma surematud eeposed ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" millest kirjeldatakse Trooja linna hävitamist ja Itaka kuninga Odysseuse eksirännakuid. Samal ajastul kujunes ka välja Kreeka usund, mille hiljem võttis üle suur ja uhke Rooma impeerium, mis kujundas selle oma keele ja põhimõtede järgi. Kreeka-Mükeene kultuur on paljuski Klassikalise kreeka kultuuri ja tänapäeva elu aluse panija, kuid me kippume seda alati unustama. Article I. Maa ja selle rahvastik Section I.1 Kreeka loodus Vana- Kreeka võttis oma alla Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike- Aasia ranniku

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm ­ linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
7
docx

KREETA – MÜKEENE KULTUUR:

omanäolise kõrgetasemelise kultuuri väljakujunemine. Klassikaline 500 ­ 338 eKr · Kreeka ­ Pärsia sõjad (500 ­ 479 eKr) ajajärk panid aluse Kreeka hiilgeajale. · Demokraatliku Ateena ja aritokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. · Perioodi lõpul algas Kreekast põhja pool asuva Makedoonia riigi esiletõus. · Makedoonia kuningas Philippos II allutas Kreeka linnriigid oma

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm ­ linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis

Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odyssey“ 1997, Andrei Kontšalovski – järgib Homerose „Odüsseia“ lugu, mõned stseenid on võetud ka Homerose „Iliasest“ ja Vergiliuse „Aeneisest“. Trooja sõda; rännuepisoodid, millega seonduvad kükloop Polyphemos, Skylla ja loodusjõud, naasmine koju oma naise Penelope juurde. Perseus – muinasjutu elemendid Thermopylai lahing – Kreeka linnriigid Themistoklese juhtimisel vs Pärsia „The 300 Spartans“ 1962 Rudolph Mate „300“ 2006 Zack Snyder

Antiigi pärand euroopa...
66 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Raha müntimine ­hõberaha. Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta ­karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus.

Ajalugu
358 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Kirjanduse arvestus I - antiik

Hobused olid aru saanud, et vankris oli vale juht. Nii tormasid nad ülepeakaela, põrgates vastu tähtkujusid ja süüdates kõrgemad mäed ja Olümpose. Gaiagi ei suutnud kuumust taluda. Ta karjumine äratas jumalate tähelepanu ja Zeus karistas Phaetoni, tappes ta oma välgunoolega. Kaarik laskus merre,aga Phaeton kukkus kaarikust välja, maandudes salpärasesse Eridanose jõkke, mis kustutas leegid ja jahutas surnukeha. Najaadid matsid surnukeha maha. Pilet 14 - Kangelased enne Trooja sõda, Theseus Pilet 15 - Herakles Nemea lõvi kägistas ära, kandis nahka turvisena Hydra tappis ära, kõrvetades päid ja viimase kivide alla mattes Püüdis aasta aega Artemise kuldsete sarvedega hirve Püüdis kinni metssea, ajas taga ja siis ajas lumme Puhastas Augeiase tallid kahe jõe abil ära Lasi maha Stymphalose linnud Tõi ära Minosele kingitud sõnni Tappis Diomedese ja tõi ära tema inimsööja märad Tappis amatsoonid ja võttis Hippolyte vöö Tõi ära Geryoni kariloomad

Kirjandus
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun