Keskföderaalringkond, moodustades üldisest rahvaarvust 26,9% (38 427 539 inimest). Rahvaarvult väikseim on Kaug-Ida föderaalringkond, moodustades üldisest rahvaarvust 4,4% (6 293 129 inimest). 2. Föderaalringkondade rahvaarv 2.1. Keskföderaalringkond (suurima rahvaarvuga) Keskföderaalring kond on Venemaal rahva alrvult suurim, haarates enda alla 26,9% (38 427 539 inimest) Venemaa rahvastikust. Keskföderaalringkonnas on 18 all-haldusüksust: 17 oblastit ja 1 linn (pealinn Moskva). Keskföderaalringkonnast haaravad enda alla peaaegu poole rahvastikust Moskva linn ja Moskva oblast. Esimene moodustab antud föderaalringkonna rahva arvust 29,9 % ja teine 18,5% . Neile järgneb Voronezi oblast 6,1 %- ga. Teistes oblastite rahva arv 4%. Madalaima rahvaarvuga oblast Keskföderaalringkonnas on Kostroma oblast 1,7 %-ga (vt. Joonis ). Selle föderaalringkonna üldine suur rahvaarv tuleneb Venemaa ärikeskuse ja pealinna,
Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39 rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. 3.EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI LIIKMETE ARV AASTATEL 1953-1981. 1. Kuidas iseloomustavad need andmed eestlaste kommunistlikkusse parteisse suhtumise muutumist? Miks sellised muutused toimusid? - Üha enam eestlasi hakkas partei liikmeks. Sest enamus eestlasi olid töölisrahvas ja kommunistlik partei seisis nende õiguste eest. 2
1991. aastaks 1665 objekti 87147 hektarit Osa linnade elamufondist sõjaväe käsutuses 1944-1950 ka oma kaitseministeerium 1956. aastani oma rahvusväeosad (8. laskurkorpuse baasil) Lembit Pärn 1945-1950 ENSV kaitseminister Haldusjaotuse muutused 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja osa Petserimaast 1950 valdade asemele külanõukogud maakondade asemele rajoonid 1952-1953 ka kolm oblastit 1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. Lühikest aega 1952-1953 on Eestis ka kolm oblastit: Tallinna, Pärnu ja Tartu. 1950.aastate lõpul sai selgeks, et rajoonide arv on liiga suur. Nende arvu hakati vähendama. Nii nägi Eesti NSV haldusjaotus välja 1959.aastal. 1962.a. viidi läbi järjekordne rajoonide reorganiseerimine
Valgevene Valgevene, merepiirita riik ida-euroopas. Pindala 207 695 km2 Pealinn minsk Haldusjaotus 6 oblastit Riigikeeled valgevene ja vene keel Rahaühik valgevene rubla Suurimad järved: Narats 79,6, asveja 58,2, lukomei 37,7 Valgevene on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks rahvas. P Minsk kuulub ka miljoni linnade hulka. Minskis elab 1 753 200 inimest. Valgevene teistes linnades elab inimesi alla poole miljoni. Gomel , magiljov, brest. Kesskm. Eluiga 69a Sündimus 1,1% Suremus 1,4% Aidsi surnuid 2001a umbes 1000 inimest Loodus. Kristalne aluskord valgevenes ei paljandu
a suurus 30ha. 1978, vene keele omadamine ja õpetamine ja Maakondade asemel regioonid täiustamine Valdade asemel külanõukogud Tuli täita liidu norm 3 oblastit Stalini surm 1953 Iseloomulikud Võitlus kodanliku natsionalismi vastu Liberaliseerumine Venestamine jooned Vastupanuliikumine Rehabiliteerumine NSVL majandus seisak Sundindustraliseerimise algus Isikuvabadus Venelaste sissevool
aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1950 kaotyati vallad. Linnapiirkonnad Maakonnad oli 13 maakonda. Loodi 3 maakonda: Hoou-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950 maakonnad likvideeriti. 39 rajooni Oblastid rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks? Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremaks tegemine, kodanliku natsionalism. Taheti kiiremini Eesti venestada ja siinne juhtkond asendada venemeelsega. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi üldisemad põhjused? Alahindamine, kolhoosipoliitika, nõrk kriitikas ja enesekriitikas. Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik,
Venemaal on üksteist ajavööndit. Üldandmes Iseseisvus- 26. detsember 1991. Pindala- 17 075 400 km2 Rahva arv- 148 673 000 inimest Rahvastiku tihedus- 8,5 in/km2 Pealinn- Moskva Rahaühik- Vene rubla(RUB) Ametliud keeled- vene keel ja vabariikides kohalikud keeled. Vene rubla(RUB) 1 EUR = 39.7268 RUB Sümboolika Lipp Vapp Haldusjaotus Venemaal on 21 vabariiki, 7 kraid, 48 oblastit, 1 autonoomne oblast, 9 autonoomset ringkonda ja 2 föderaallinna (Moskva, Sankt-Peterburg). Suuremad linnad Moskva (10,4 milj. inimest) Sankt-Peterburg (4,7 milj. inimest) Novosibirsk (1,43 milj. inimest) Nizhni Novgorod (1,36 milj. inimest) Jekaterinburg (1,27 milj. inimest) Samaara (1,17 milj. inimest) Venemaa kaardil Riigikord Venemaa on föderatiivne vabariik. President- Dmitry Medvedev Peaminister- Vladimir Putin
2. klassi õpilastele mõeldud vepsa keele õpiku autoritega. Petroskoi soome-ugri kooli vepsa keele õpetaja Nadežda Kukojeva, ajalehe Kodima peatoimetaja kohusetäitja Marina Ginijatullina ja filoloogiadoktor Nina Zaitseva kirjutatud keeleõpik on valmis väljaandmiseks ja jõuab koolidesse õppeaasta alguseks. Möödunud aastal valmis samadel autoritel õpik 1. klassi õpilastele. Kes arvab ära mis raamat see on? Kas keelel on ametlik keelepoliitika? Muidigi riiki või oblastit keegi ei juhi vepsa keeles, selleks on ametlikult vene keel. Kuid Vepslaste kodukandis on liiklusmärgid kahes keeles. Koolides on võimalus õppida vepsa keelt. Keele näited. Vepsa keel – Eesti keel Kisoim-kasoim - Mu kiisu-miisuke kus olid? - kus olid? Mecas. - Metsas. Mind said? - Mis said? Pün sain. - Püü sain. Kuna panid? - Kuhu panid? Pachan pähä. - Posti otsa. Ken söi? - Kes sõi? Papin koir. - Papi koer. Huvitavaid fakte Vepsa lipp
kuuekümnendatel hakkas noorte aktiivsus kasvama ja usuti, et kommunismi on võimalik inimlikuks muuta. igasugused malevad ja ühingud ja värgid olid. aga peale praha kevade mahasurumist kaotati täielikult see lootus, nii et paljud inimesed andsid lõplikult alla ja hakkasidki kommunismi teenima 5. Millised muutused toimusid sõjajärgsetel aastatel Eesti haldusjaotuses, maaelus ja tööstuses? · Oli 13 maakonda. Rajoonide asemele moodustati 3 oblastit, mis likvideeriti 1953 ning asendati 5 vabariikliku alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed , külanõukogud, 3 oblastit. · Maaelu hakkas hääbuma, linnastumine · Algas industrialiseerimine. Võõrtööliste sissetoomine ja rõhk oli rasketööstuses 6
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Sotsialistlik maailmasüsteem 1917 tekkis Nõukogude Venemaa. 1922 loodi NSVL. 1929 tekkis Mongoolia RV. Pärast sõda tekkisid Saksa DV, Poola RV, Ungari RV, Tsehhoslovakkia RV, Rumeenia RV, Bulgaaria RV, Jugoslaavia RV, Albaania RV, Hiina RV, Vietnam, Põhja-Korea, Laos ja Kuuba. Sotsialistlike riikide arengu sarnased jooned on, et kõikides riikides valitses kommunistlik ideoloogia, oli ühe partei võim ja isikukultus, parteijuht oli ka riigijuht, julgeolekuorganitel (KGB) oli eriline roll riigi juhtimises, plaani- ja käsumajandus, majandus oli valdavalt riigistatud. kõrge sõjaväestatus. Arngu erinevused seisnesid selles, et ainult NSVL-is oli võimustruktuuriks nõukogude võim (mujal oli selleks rahvademokraatia), oli ka riike, kus oli rohkem kui ü...
Uued linnad Paldiski ja Võru. Eestile on kindlasti tegu esimese Eesti külanõukogudega. Maakondade nimetused linnade järgi. 1796 1917. taastatakse kubermangud, Vabariigiga). Maakonnad jagunevad 1952 1953 on Eestis 3 maakondade nimetused muutuvad endisteks omakorda valdadeks. oblastit. (Tallinna maakond > Harjumaa). Uued maakonnad, v.a. Paldiski jäävad püsima. 1917. ühendatakse Eesti alad ühtseks rahvuskubermanguks (endine Eestimaa kubermang + endise Liivimaa kubermangu põhjaosa), esimest korda Eesti ala ühtses tervikus. Sündmus, 1918. veebr nov. Saksa okupatsioon. 1940 1941 esimene Nõukogude okupatsioon. Nõukogude Liidu lagunemine >
okup. e Venemaaga taasiseseisvumisega 1991 industrialiseerimine, sund ENSV 1950 maakonnad rajoonideks, vallad kollektiviseerimine, migratsioon e 1944-1991 linnanõukogudeks võõrtööliste sissevool, käsumajandus 1952-1953 3 oblastit (plaanimajandus), varimajandus, venestamine Taasiseseisv 15 maakonda jagunevad valdadeks 1992 rahareform, uus põhiseadus, riigikogu ja Eesti presidendi valimised Vabariik 1991- .....
Nõukogude 1944-1950 maakond (10) - vald; uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, okupatsioon- valdade sees külanõukogud, 1944 lõppes 1991. aastal Eesti Eesti NSV liideti Petserimaa ja Narva-tagune taasiseseisvumisega 1944-1991 ala Vene ,NFSV-ga; 1950 maakondade asemel rajoonid (39) ja valdade asemel külanõukogud; 1952-1952 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit, rajoonid, külanõukogud); rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni; 1990. aastal nimetati rajoonid taas maakondadeks(15) Eesti Vabariik Maakond - vald 1992 rahareform, uus põhiseadus, alates 20. au- Riigikogu j a presidendi valimised; 1994 gustist 1991 (31. august) võõrvägede lõplik
Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud esitada küsimusi jne. Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne. 1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid STALINISTLIK AEG Stalinismi aja saab jagada kaheks: 1944-1950 võimu ülesehitamise aeg. Oli võimalik elada ilma hirmuta, polnud sellist terrorit, leevendati nõudmisi jne. Rajati kolhoose. See oli alguses keeruline, inimesed ei tahtnud kolhoosi minema.
rahva vastu, kes oli tulnud tänavatele Stalini hukkamõistmise vastu protesteerima. Rahvusväeosade olemas olu võimaldas ka enamikul tollastel ajateenijatel läbida teenistus, 1950 keskpaigast saadeti need laiali. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed, külanõukogud, 3 oblastit. Kodanik nationalism- üldmõiste, lööksõna. Võitlus selle vastu oli sisepoliitilise arengu tunnus, selle taga oli ÜK(b)P keskkomitee. EK(b)P 8. pleenum tuli kokku 1950 märtsi II poolel, et arutada olukorra parandamist. Eesti kõrgemat juhtkonda süüdistati möödalaskmistes(natsionalismis, vales kolhoosipoliitikas, halvas kaadrivalikus. Suurpuhastus ametites: Karotamme asemele Ivan Käbin, jt . Ivan Käbin ja tema meeskond:Allus Moskvale, kuid arvestas ka Eestiga, hea läbisaamine NLKP
Idatipp: 42.059° N 80.283° E Läänetipp: 39.791° N 69.276°E Laiuskraadide vahemik: Pindala: 198 500 km² Rahvaarv (1.01.2007): 5 190 000 Rahvastiku tihedus: 24,6 in/km² Pealinn: Biskek (42°52 N; 74°36 E) Keeled: Kirgiisi ja vene Religioon: Islam 75%, Vene Õigeusu kirik 20%, muud 5% Rahaühik: som (KGS) SKT: 1700 USD/in Ajavöönd: GMT +5 (Erinevus Eestiga +3h) President: Kurmanbek Bakiyev Peaminister: Igor Tsudinov Iseseisvus: 31. august 1991 Hümn: Ak möngülüü aska Haldusjaotus: 7 oblastit ja 1 keskalluvusega linn Õiguskord: tsiviilõigus, ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Maavarad: nafta, gaas, elavhõbe, antimon, kivisüsi, uraan Põllumajanduse kultuurid: vill, suhkruroog, tubakas, kariloomad Tööstus: tekstiilitööstus, nahktooted, metallid, masinad, elektroonika ja kaevandamine (süsi ja uraan) Eksport: elavhõbe, antimon, kivisüsi Import: masinad, kütus, toit Biseki kaugus Tallinnast: 3812 km (Tallinnast kagu suunas) 2 2. Geograafia
* teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal - ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaotus, 1991 rajoonid nimetati maakondadeks ja vallad külanõukogudeks Piiritsoonid- saared ja osa põhjarannikust, kuhu mittesealne elanik sai vaid erilubadega/küllakutsetega II Riiklik süsteem Ainuke partei- Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP) , mitte iseseisev partei, vaid NLKP regionaalorganisatsioon, liikmelisus on NLKP, mitte EKP.
alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust. 3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit: Pärnu, Tallinna, Tartu oblast 1952. aastal nimetati ka Kuressaare rajoon ümber Kingissepa rajooniks. Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953. aastal ning uueks haldusjaotuseks kujunes: Eesti haldusjaotus 1954. aastal 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva; 30 rajooni 24. jaanuar 1957. aastal likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13 rajooni 37-st 1962 aastal Pärnu rajoon 15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon
Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad + 1 linnapiirkond Maakonnad Juurde loodi 3 maakonda: Hiiu-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a maakonnad likvideeriti. Oblastid Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu 3. EK(b)P VIII pleenum. TV lk. 39 ül. 1. Missugune vastuolu oli EK(b)P 8 Milles süüdistati ENSV juhte? pleenumi otseseks põhjuseks? · Kodanliku natsionalismi alahindamises Sisemine võimuvõitlus juunikommunistide ja · võõras kolhoosipoliitikas Venemaa eestlaste vahel. · puudulikus kaadrivalikus · nõrgas kriitikas ja enesekriitikas
Üldiseks tendentsiks KOV suhtes perioodil 1934.-1940. a oli suund detsentralisatsioonilt tsentralisatsioonile ja dekontsentratsioonile, riikliku järelevalve igakülgne tugevdamine KOV-de üle, KOV organites kollegiaalsuse printsiibile monokraatsuse printsiibi eelistamine ja täitevorgani, eelkõige selle juhi positsiooni tugevdamine esinduskogu volituste arvel. Venemaa- 89 föderatsiooni subjektist koosnev liitriik: 21 vabariiki, 8 kraid, 47 oblastit, 2 föderatiivse tähtsusega linna- peterburi ja moskva, 1 autonoomne oblast ja 6 autonoomset ringkonda - kõigil föderatsiooni subjektidel oma seadusandlikud ja täitevorganid - vabariikidel on oma president ja konsitutsioon - ülejäänutel on oma põhimäärus ja oma administratsiooni juhid ehk kubernerid - õiguspädevus on 2-tasandiline: Vene Föderatsiooni õiguspädevus ja selle ning selle subjekti
sellele tekkis metsavendlus. Hakati ära kaotama erasektorit ning toimus rahareform. Samuti algas maareform, mis jättis enamus talusid täiesti elujõuetuks. 1949. aastal tabas järjekordne küüditamine, mille käigus viidi ära üle 20 tuhande inimese. Sellele järgnes hulgaline kolhooside rajamine. Alates 1950. aastast olid valdade asemel külanõukogud ja maakondade asemel rajoonid. 1952-1953 tekkis ka kolm oblastit. 17. ENSV 1960.-1980. aastatel Põllumajandus hakkab paranema tänu reformidele. Eesti peab hakkama kasvatama maisi. Kartuli asemel hakati kasvatama kaalikat ning kaera- ja rukkikasvatus polnud otstarbekas. Kolhoosid muudeti sohvhoosideks. Agratööstus ja talude taastamine, et kriisist pääseda. Tekitati juurde erinevaid tööstusi ja tehaseid (Kunda tsemenditehas, Maardu mineraalväetiste tehas, Kohtla-Järve mineraalvati tehas)
Impeeriumi lagunemine Vietnami iseseisvumie 1954 Alžeeria sõda SAKSA LIITVABARIIK 1949 see liit tekkis K.Adenaur 1949-1963 Sotsiaalne turumajandus Eesti II maailmasõja järelf 1944. a. Sügisel algas teine Nõukogude okupatsioon Haldusjaotus 1945 aastak koovutas Eesti NSV Narva jõe taguse ala ja suurema osa Petserimaast 1950 aasta haldusreform Maakonnad kaotati, moodustati rajoonid Valdade asemele loodi külanõukogud 1952-1953 oli Eestis 3 oblastit Külanõukogi Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Eesti NSV juhtimine Tähtsamad otsused tegi EKP (Eestimaa Kommunislik Partei), juhindudes Moskva näpunäidetest Tähtsaim ametimees Eestis oli EKP Keskkomitee I sekretär Nikolai Karotamm EKP KK I sekretär 1944-1950 Johannes Vares Ülemnõukogu Presdiidiumi esimees, tegi 1946 enesetapu? Eduard Päll 1947-1950 Ülemnõikogu Presiidiumi esimees Arnold Veimer ENSV valitsusjuht 1944-1951 1950 märts EKP KK 8.pleenum J.Käbin
Sotsiaalne pessimism suurenev alkoholitarbimine ja enesetappude arv Majandus tervikuna: Omandivorm riiklik, eraomand kaotati, riigistati Juhtimine tsentraliseeritud, kõik plaanid ja käsud tulid Moskvast. Nende täitmisest tuli teada anda Moskvale Planeerimine ENSV Riiklik Plaanikomitee, majanduselu oli allutatud plaanidele Prioriteedid Rasketööstus (Virumaa põlevkivitööstus) toodeti elektrit ja gaasi, varustati Leningradi ja Pihkva oblastit Põllumajandus: Ühistamine ühistati maa hakati rajama kolhoose kollektiivne majapidamine. Sovhoos riiklik ettevõte. Esimene kolhoos 1947 Saaremaal "Uus elu" Kurnamine kolhoosidele pandi peale suured müüginormid, tööpäevad pikad, tasu olematu, mehhaniseeritust praktiliselt ei olnud *Kultuurielu põhijooned Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks.
31.1.18 Teine Nõukogude okupatsioon 1944.a. sügisel algas teine Nõukogude okupatsioon Haldusjaotus ● 1945.aastal loovutas Eesti NSV Narva jõe taguse ala ja suurema osa Petserimaast Eesti 1940.aastate lõpus ● Jõhvimaa- TÄHENDAB, et on vana kaart ● 13maakonda 1950.aasta haldusreform ● Maakonnad kaotati, moodustati rajoonid. ● Valdade asemele loodi külanõukogud ● 1952-53 oli Eestis 3 oblastit ENNE: vallavalitsus NÜÜD: Külanõukogu Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkommitee Eesti NSV juhtimine ● Tähtsamad otsused tegi EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei), juhindudes Moskva näpunäidetest. ● Tähtsaim amtimees Eestis oli EKP Keskkomitee I sektretär Nikolai Karotamm EPK KK I sekretär 1944-1950 Karotamm Johannes Vares Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, tegi 1946 enesetapu?
haldusstruktuuri ülalpidamiseks. Uueks keskuseks saamine andis piirkonnale majandusliku impulsi – hakati ehitama rajoonikeskusele vajalikke administratiivhooneid, mitmete keskuste puhul ei oleks ilma selleta mingit ehituslikku arengut toimunud. Oblastieksperiment 1952-1953. Karotamm leidis, et oblasteid pole vaja (1949.) Eksperimenti hakatakse realiseerima 3. mail 1952. aastal kui võeti vastu seadus oblastite loomise kohta ENSVs. Loodi kolm oblastit: Pärnu, Tartu ja Tallinn. Samaaegselt loodi ka Läti NSVs, Leedu NSVs olid oblastid loodud juba 1950. aastal. Moskva jaoks oli oluline, et kogu NSVLi territoorium oleks unifitseeritud. Ka seal saadi aru, et oblastite loomine ei aita kaasa majanduslikule edenemisele ega juhtimise hõlbustamisele. 4. aprillil 1953 kaotati L.Beria käsul oblastid Eestis. Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat. - Ajalooliselt kujunenud ja toimiva haldusjaotuse likvideerimine.
maakonda Harju ja Järvamaa arvelt. Lisaks väiksemates liiduvabariikides. 1950. aastal loodi muudeti ka Tallinna administratiivpiire ning Leedu NSVs neli, 1951. aastal Gruusia NSVs mitmed alevid muudeti linnadeks. 1946. aastal kaks oblastit. 1952. aastal jõudis järg ka Läti ja tõsteti linna staatusesse KohtlaJärve ja Kiviõli. Eesti NSV kätte kumbki jagati kolmeks Samal ajal hakati vanasse haldusstruktuuri oblastiks. Eesti NSV territooriumil loodi Tartu, lisama uusi struktuuriüksusi. 1945. aasta
1940. aastate teisel poolel pärast Petserimaa likvideerimist loodi juurde 3 uut maakonda Hiiumaa, Jõhvimaa ja Jõgevamaa. Seega 13 maakonda kuni rajoniseerimiseni. 1950 rajoonid (39) ja külanõukogud (rajoniseerimine) 1952-52 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit Tallinn, Pärnu, Tartu; rajoonid; külanõukogud), rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni, 1990. aastal nimetati rajoonid taas maakondadeks (15) Eesti Vabariik Maakond (15)-vald (193) + 1992 rahareform, uus põhiseadus, Riigikogu ja alates 20. linn (33) presidendi valimised,
Rahvamajandusnõukogude loomine oli H poolt läbi viidud väga suur ja oluline reform- tuli ideega välja 1950ndate keskpaiku, realiseerus see 1957 a-l, kui NL-s loodi Rahvamajandusnõukogud. Rahvamajandusnõukogude loomine tähendas väga põhimõttelist muutust- seni oli ka majandust juhitud valdkonna põhiselt, nüüd majanduse juhtimine muudeti suuresti territoriaalseks. Kogu NL territoorium jagati ära Rahvamajandusnõukogude piirkondadeks- Eestist sai üks, Vene Föderatsioonis pandi 2-3 oblastit kokku, nii jagati sisuliselt ära kogu NL. Enamik majanduselu juhtimisest anti nõukogude kätte. Ei tähendanud, et kõik valdkonnad oleks ära kadunud. Sõjatööstuse valdkonnad jäid endiselt üleriigilisteks, valdkonna põhisteks. Tavapärane majanduselu anti juhtida Rahvamajandusnõukogudele. See oli tõesti oluline uuendus, jäiga tsentraliseeritud majanduse juhtimise osaline kõrvale jätmine, funktsioonide delegeerimine allapoole
Demjanka) ja idahandid (Obi keskjooks Pimist Vasjuganini), kes erinevad üksteisest murde/keele, enesenimetuste, elatusalade ja materiaalse kultuuri poolest. Hantide etnilised rühmad jagunevad jõgikonniti veelgi väiksemateks sotsiaalseteks üksusteks (nt Vasjugani, Tromjogani, Vahhi, Kazõmi, Jugani, Ljamini, Pimi jt handid), kes elavad üksteisest üsna eraldatult. Administratiivselt asustavad handid Handi-Mansi ja Jamali Neenetsi autonoomset ringkonda ning väike osa ka Tomski oblastit. Hantide asuala jääb valdavalt taigaaladele, kus kasvavad seedrid, männid ja lehised, põhjas ka metsatundrasse ja lagetundrasse. Need on soised madalad alad (25-100 m ü.m.p) rohkete jõgede ja järvedega. 2 ARVUKUS 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 28 678 hanti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 22 283
rajoonide väljaanded. Siit pärineb suuresti ka meie praegunegi eesti ajakirjandussüsteem. Näiteks, kohalikud lehed ja meie haldussüsteem. See erineb mõneti sellest, mis oli Esimeses vabariigis, mille õigusjärglaseks ennast peame. Omaaegses Eesti Vabariigis praegust nelja maakonda polnud, ehk siis ka nelja maakonna ajakirjandust: Jõgevamaa, Põlvamaa, Raplamaa ja Hiiumaa. Või teine näide 1952-53 aastal, lühikest aega, olid ka Eestis oblastid. Kolm oblastit Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Püsisid nad kolmandik aastat, sest see oli absurdne kopeerida nii väikeses vabariigis suurte haldussüssteemi. Terve meie vabariik on väiksem kui Vene Föderatsiooni enamik oblasteid, ent selliseid narrusi tol ajal tehti, kõike püüdi ühe vitsaga lüüa. See mõjutas lehtede ilmumissagedust enamik oblastilehti ilmus 5 korda nädalas, "Edasil" võttis kaua aega sõdimist, et tagasi saada neljapäevane leht. Maakonnalehena
Riiklik korraldus: Venemaa on 89 föderatsiooni subjektist koosnev liitriik. Need on: - 21 vabariiki (vabariik on etniline haldusüksus, mis on nimetatud seal elava etnilise eponüümse rahvusgrupi järgi, kes enamikul juhtudel moodustab sellel territooriumil vähemuse); - 8 kraid (territoriaalsed üksused, mis ühendavad väiksemaid etnilisi haldusüksusi); - 47 oblastit (territoriaalsed üksused, mis ümbritsevad suuremaid linnu ja on nimetatud nende järgi); - 2 föderaalse tähtsusega, st föderaalalluvusega linna (Moskva ja Peterburi e Sankt-Peterburg); - 1 autonoomne oblast (Juudi autonoomne oblast); - 6 autonoomset ringkonda. Konstitutsiooniline alus: Kõigil 21 vabariigil on oma konstitutsioon ja president. Kraidel, oblastitel, föderaalstaatusega linnadel ja autonoomsetel
annaabi.ee 
