Läätsed ja nende kasutusalad (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Läätsed ja nende kasutusalad

Mis on lääts? Lääts – see on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust.
Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätseks. Kumerlääts on keskelt paksem , nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust.
Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus.
Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

chibi Õppematerjali autor

Kokkuvõte

mõisted joonised füüsika 8 klass

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Lääts

Nii Plinius kui ka Seneca noorem (3 eKr 65) kirjeldasid veega täidetud klaaskera suurendavat omadust. Araabia matemaatik Ibn Sahl (u. 940 1000) kasutas nüüdseks teada Snelli valemit, et arvutada läätse kuju. Ibn al-Haitham (9651038) kirjutas esimese suure uurimuse, "Optika Raamatu", mis kirjeldab kuidas inimese silmalääts projitseerib kujutise võrkkestale. Väljakaevamistel Viikingite sadamalinnas Fröjelis (Gotlandil, Rootsis) 1999. aastal tulid välja kvartsist Visby läätsed, mis on pärit 11. 12. sajandist ja mille omadused on lähedased 1950. aastate asfääriliste läätsedega. Viikingite läätsed koondavad päikesevalgust piisavalt, et süüdata tuld. Enne lugemiskivide kasutuselevõttu 11. sajandil ja prillide leiutamist umbes 1280 Itaalias polnud läätsede kasutus laialt levinud. Arvatakse, et Nicholas Cusast oli esimene, kes avastas 1451. aastal, et nõgusläätsetega saab korrigeerida lühinägelikkust. Abbe siinuse tingimus on Ernst Abbe järgi (1860

Füüsika

doc

Läätsed

kool Füüsika referaat nimi klass kuupäev Läätsed Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Sarnaselt tasapeegliga tekitab ka lääts valgusallikate kujutisi. See tähendab, et mingist eseme punktist lähtuv valgus koondub pärast läätses murdumist uuesti ühes punktis. Tavaliselt valmistatakse läätsed klaasist. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus.Punkti, kus koonduvad läätse läbinud valguskiired nimetatakse fookuseks ehk tulipunktiks. Fookuskaugus on kaugus läätse keskpunktist fookuseni. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda rohkem ta valgust murrab, see tähendab seda suurem on tema optiline tugevus. Kumerläätsed Kumerläätsed on keskelt paksemad, kui servadest. Sellist tüüpi läätsed koondavad valgust.

Füüsika

docx

Referaat optilised läätsed

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjaliuuringute teaduskeskus Optilised läätsed Referaat Koostaja: X Juhendaja: Urve Kallavus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Lühidalt öeldes on lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Esimesed teadaolevad kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast ja siis kirjeldati

Materjalide uurimismeetodid

doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

Elektrivälja jõujoontel on suund, jõujooned algavad posit laengutel ja lõpevad negatiivsetel. Jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Homogeeniline elektriväli ühesuguse tihedusega elektriväli, jõujooned paralleelsed. Väljatugevuse vektor on kõigis väljapunktides ühesugune. N: plaatkondensaatoris Superpositsiooni printsiip Elektrivälja sp - kui mitu laengut tekitavad elektrivälja, siis kogu elektrivälja tugevus on võrdne nende laengute poolt tekitatud elektrivälja tugevuste summaga. Väljatugevuse vektorvoog Välja tugevuse vektorvoog läbi pinna määratakse seda pinda läbivate jõujoonte arvuga. Gaussi teoreem Elektrivälja tugevuse vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sees olevate laengute algebralise summaga ja elektrilise konstandi jagatisega. 0 - elektrivälja konstant qs/0 D n dS = qi = dV S i V

Füüsika ii

109

doc

Füüsikaline maailmapilt

.....................................................97 11.6. Kiirgused...........................................................................................................99 12. Relatiivsusteooria alused....................................................................................... 105 13. Kosmoloogia..........................................................................................................107 Sissejuhatus Järgnev ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ja on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas

Füüsikaline maailmapilt

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

.................................. 102 4.2. Erifarmakoloogia................................................................................................................. 106 4 5. Raadioside alused ....................................................................................................................... 134 6. Suhtlus ja koostöö häirekeskuse, teiste tervishoiutöötajate ning operatiivteenistustega ............ 142 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152 8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180

Esmaabi