Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2
Sirli Tooming Eesti Loodusloo muuseumi külastus Essee. Maateaduste alused Õppegrupp: LB-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2009 Ühel külmal ja lumisel novembrikuu kolmapäeval seadsin oma sammud vanalinna, et külastada Eesti Loodusmuuseumit. Kohale jõudnud, märkasin, et parasjagu valmistutakse uue näituse avamiseks nii, et mul oli võimalus olla esimeste seas kes näeb näitust ,,Eesti kalad". Alustasin oma ringkäiku esimeselt korruselt ,,Eesti geoloogia" väljapanekuga. See näitus toob ilusti välja osa meie planeedi kujunemisest ja ajaloost. Ning samuti tutvustab Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid. Teisel korrusel alustasin ,,Maailma loomastik" näitusest. Kuigi väga pisike, oli väga oskuslikult välja toodud iga mandri kõige tuntumad isendid, ning paigutatud nad näiliselt
Agne Kuusing-Soome on vabakutseline kunstnik, kes tegeleb põhimõtteliselt kõigega - maal, akvarell, raamatuköide, graafika jpm. Näitustel esineb ta aktiivselt alates 1990. aastast. Kuusing-Soome on Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige. Kunstnik elab ja töötab Tallinnas. Ta on ise pärit Võrust, aga ta kujutab enda töödel väga palju erinevaid kohti, näiteks Setumaa, Kaali kraater Saaremaal. Kunstnik kasutab oma näituse teostel palju erinevaid tehnikaid: siidimaal (,,Teelahkmel), sügavtrükk(,,Unelinnud"), kolaaz (,,Kui ma olin viiene 2."),nahamaal, õli(,,Aja tähendus") ning suurem osa näituse töödest oli akvarell(,,Valguse poole"). Näideteks nimetatud tööd olid ka ühtlasi minu lemmikud antud tehnikates. Näitus meeldis mulle just sellepärast, et seal oli nii palju erinevaid tehnikaid kasutatud. Ning väljapanek oli rikkalik, mitte ainult 10 tööd, vaid ikka hulgi rohkem
Retsensioon Merle ja Eino Kajalaineni näitusele Roosna-Alliku mõisas Näitus: Kajalainen Eesti-Soome (näituse avamine) Aeg: 08.04.2011 Koht: Roosna-Alliku Mõis Peter Puks 11a klass, JWG Eino ja Merle Kajalainenid on Paides sündinud - õppinud, kuid käesoleval ajal juba 17 aastat Soomes elanud ja tegutsenud kunstnikepaar. Nad avasid oma näituse Roosna-Alliku klassitsistlikus mõisahoones, kuhu nende teosed väga hästi sobisid. Presenteeriti mitmes zanris töid: õlimaale (portreid), graafikat, paljudest erinevatest materjalidest skulptuure ja need tööd andsid infot kunstnike mitmekülgsetest oskustest ning julgusest katsetada. Näitus oli justkui kunstileksikon. Kunstnikud olid oma töödes kajastanud väga erinevas vaates ja võtmes kogetut. Põnevust lisasid kunstnike endi lood teoste saamisloole
kasutanud oma töös mitte midagi muud kui oma mälu ja mõistust, millega ta on maalinud midagi nii imepärast ja ilusat. Pildid olid sisult väga erinevad ja joonistatud valdavalt pliiatsiga. Tunduvalt kajastuvad tema joonistustes ajaloolised teemad, mida on kujutatud suuremeelse ja veidi ka segase kujundusega kujunditena. Tööd ei olnud väga värvikirevad, vaid suhteliselt ühte tooni pliiatsiga tehtud. Tööd olid suuruselt maali sarnasel lõuendil ja üpriski suures plaanis. Näituse juures oli väga hea, selle lihtsus, milles peitus jällegi selle näituse sisupoolne keerukus. Pildid panid mõtlema erinevate teemade ja elu situatsioonide üle. Nad lõid nagu terviku pildi mustvalgest maailmast, mille Gulk enda käega lõi. Kogu näituse juures võib-olla jäi veidi segaseks see, mida autor antud pildiga edasi anda üritas, kuid muidu oli hea vaadata ning Gulki looming pakkus silmale nii mõndagi. Selliseid kunstnikke, kes nii võimsalt ja värvikalt annavad
seotud teemasid. Nendegi loomingus mängisid erilist rolli värvid, mis olid jõulised ja kandsid autorite sõnul kindlaid spirituaalseid või sümbolistlikke assotsiatsioone. Mõlema rühmituse looming tõusis Euroopas huviorbiiti ning neid loetakse ühe olulisima kunstisuuna − ekspressionismi − kõige silmapaistvamateks esindajateks. Lisaks saksa ekspressionismi põhinimede loomingu tutvustamisele on näituse eesmärgiks valgustada ekspressionismi kui 20. sajandi alguse võimsat kunstiliikumist, mis jättis olulise jälje I maailmasõjale järgnenud eesti kunsti arengutele. Ado Vabbe, Peet Aren, Nikolai Triik, Konrad Mägi jt kogesid Saksa kunstimaastikku vahetult oma õpingute ja reiside käigus, samuti läbi ekspressionistlike väljundite modernses kirjanduses, teatris jne. Näituse kontekst võimaldab kogeda väga mitmekihilisi ekspressionismi edasiarendusi eesti kunstnike
POPKUNS T FOREVER! Tallinna Tehnikagümnaasium Grete-Maria Hanson 11c klass Eesti popkunst 1960. ja 1970 aastate vahetusel Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Andres Tolts Graafiline kujundaja: Martin Pedanik Näituse muusika: ansambel Optimistid (1965-1969) Kumu kunstimuuseumi suures saalis olev näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut.
Eesti pressifoto Eesti Pressifotograafide Liit ja NIKON avavad 21. märtsil Viru Keskuse aatriumis 2010. aasta Eesti parimate pressifotode näituse. Näitus kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.Lisaks EPFLi töögrupile osales näituse koostamisel kunstiteadlane Anneli Porri (Eesti Kunstiakadeemia), kelle sõnul on ajalehefoto ja fine art photography külgnevad praktikad, mis moodustavad kokku puutudes hägusa ala, kus piire tõmmata ei ole nii lihtne. Ta lisab: ,,Mõlemal valdkonnal on omad eelised: meedial operatiivsus, levik ja tiraaz, kunstil kontseptsioon, eksklusiivsus ja positsioonivabadus." Näitus on koostatud konkursile laekunud 819 foto põhjal
maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast. Aivazovski elas aastatel 1817-1900 ning jõudis selle aja jooksul maalida üle 6000 töö, mis on väga märkimisväärne number. Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. Kuraatorid on Aleksandra Murre ja Alar Nurkse. Aivazovski maalide läbivaks teemaks on loodusvaated, täpsemalt mere kujutmaine. Tema maalidel on kujutatud merd erinevates olekutes (tormine, rahulik, jne) ning ka palju päikeseloojanguid. Näituse pealkiri aitas luua õige meeleolu maalidega tutvumiseks ning aitas kaasa näituse vaatamisele. Mulle väga meeldisid tema teosed, kuna ta oskas maali õhkkonda ja meeleolu väga osavalt edasi anda. Tihti pani mõni Aivazovski maal näituse ajal mõtisklema ja unistama. Kunstniku maalid mõjusid väiksemates ruumides võimsamalt ja vägevamalt, kui suuremates ruumides. Maalid ise olid mõõtmetelt keskmised ning varieerusid suuruses.
Victoria Talpsepp Pressifoto näituse analüüs 1. Üldine ülevaade Külastasin 14. märtsil 2017. aasta parimate pressifotode näitust Viru Keskuses. Kuna külastan Viru Keskust iga päev, olen näitust ka eelmistel aastatel vaadanud, kuid mitte analüüsinud. Pildid olid järjestatud kuude kaupa, mis tegi näituse jälgimise lihtsaks ning ühtegi fotot ei jäänud kahe silma vahele. Mulle meeldis, et fotode teemasid oli palju erinevaid: sport, poliitika, olemus, lapsed jne. Oli tore näha, et enamus fotod olid ka seotud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga. 2. Minu valdkonnapõhine paremusjärjestus: 1) Uudisfotod I koht: Vabadus / Stanislav Moskov II koht: Nuga kui asitõend / Liis Treimann III koht: Aasta spontaanseim tantsupidu / Andres Putting 2) Olemusfotod
"Mida huvitavat sain teada Eesti ajaloost Okupatsioonide muuseumi külastades?" Külastades Okupatsiooni muuseumi olin natukene pettunud, meie ajaloos on palju rohkem, kui seal välja oli toodud, ootasin palju rohkem. Käisin seal lastega, seega minu kuulamisest ei tulnud suurt midagi välja. Arvan, et lähen sinna veel tagasi kui saan keskenduda rohkem. Mida ma siis teada sain? Hetkel oli Vabamus väga huvitav näitus „Vabadusel ei ole piire“. Näituse sisu oli okupatsioonist, vastupanust, taastamisest ja vabadusest, mis koosnes viiest osast: „Ebainimilikus“, „Eksiilis“, „Nõukogude Eesti“; „Taastamine“, ja „Vabadus“. Näituse osa „Ebainimlikus“, räägib näituse kõige tumedama ajajärguga meie ajaloost. Ajajärguga, kui inimlikust nappis suures osas Euroopas. Teine maailmasõda tõi Eestile kaasa iseseisvuse kaotamise ning okupatsioonid – sõja algul ja lõpus Nõukogude Liidu, sõja
Retsensioon Ma käisin teisipäeval 22.veebruaril 2010 külastasin ma Kuressaare Raegaleriis kunstinäitust, mis kandis nime ,,Meie leidikud". Näituse oli kokku pannud Jasper Zoova, kes on Eesti üks väga hea loovusega kunstnik, kogudes kahekümnelt leidikult töid. Kunstinäituse kujundaja oli samuti Jasper Zoova. Näitusel osalevad peamiselt kujutavkunstnikud ja muud tegelased, kes tavaliselt ei tegele tarbekunsti ja disainiga ja kellele seega pakutakse võimalust tegeleda enda jaoks uudse küsimusega.
Avastasin ka sellise variandi, et KUMUs on mõeldud ka erinevaid ja arendavaid programme lastele, vanuritele ja üldse peredele. Kindlasti mingi periood oleksin huvitatud olema osa võtmast mõnest huvitavast programmist. KUMU on koht, mis sobib erinevate väljavaadetega inimestele. Seal on palju erinevaid saale ja pidevalt muutuvaid näitusi. Väga huvitav koht, soovitan seda kohta ka oma tuttavatele, et nad saaksid ka hea elamuse sealt. Külastasin muuseumis erinevaid näituse saale ja kõige enam meeldisid pildid kalevipojast, enim silmajääv pilt oli kus kalevipoeg oli jalgadeta ja pikali maas(surnud). Õlad olid tehtud väga suureks võrreldes kehaga ja jooned olid hästi välja toodud, pilt oli must valge. Näituse saalis ,,Rasked valikud" meeldis maal ,,Huuled" (kunstniku nimi on ununenud). See meenutas rohkem vagiinat, kui huuli, kuna huuled ei saa olla kahekordsed. Võimalik, et oli
Istanbulis asuva Milli Reasürani Kunstigalerii koostatud näitus Türgi rahvalikust arhitektuurist tutvustab Mustamere idakalda vähetuntud ja ohustatud ehituspärandit. Mitmekultuurilise ajalooga Musta mere piirkonna kohalikud elanikud räägivad lisaks türgi keelele veel ka lazi, vana-kreeka, armeenia ja gruusia keelt. Aastasadade jooksul on seal välja kujunenud kohalik ainulaadne ehitustraditsioon, mida iseloomustavad vanad talumajad, armeenia ja gruusia kirikud ning vanad puidust moseed. Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu Türgi Musta mere piirkonna hävimisohus rahvaliku arhitektuuripärandi kaitsele ja professionaalsele restaureerimisele. Näitusel kasutatud fotode autor on türgi fotograaf Ali Konyali. Näitusega koos oli võimalik vaadata ka Suha Arini dokumentaalfilmi ,,When The Fog is Swept Away, The Old Houses and Craftsmen of Eastern Black Sea Region". Rändnäitus on olnud väljas Sarajevos, Ljubljanas, Tbilisis, Batumis,
harrastuskunstnik/lasteaia direktor), Maie Kupitsalt (62.aastane, päritolu Eesti, harrastuskunstnik/raamatupidaja) ja Gerda Tomsonilt (61.aastane, päritolu Eesti, vabakutseline kunstnik (pastell, akrüül)). Tegemist on neljanda maalinäitusega sarjast ,,Saaremaa". Varasemad näitused on ,,Saaremaa mõisad", ,,Karala kiviaedade rüpes", ,,Saaremaa sadamad". Maalid on peamiselt akrüülid, pastellid ja akvarellid. Teemaks on usk ja seda kujutatakse näituse põhjal väga suuremeelselt läbi erinevate võtete. Näiteks on maalidel kasutatud kõike, mis on mingilgi määral kirikuga seotud, olgu need siis nunnad, inglid või kirikupühad. Kunstnikud kujutasid kõik erinevalt oma teost läbi teose suuruse ning värvistiku, mis erinesid vägagi üksteisest. Oli väga silmapaistvaid toone, mis tegid silmale rõõmu ja tuhme toone, mis jätsid mittemidagiütleva mulje.
Sisukord Kaili-Angela Konno................................................................................................ Näituse arvamus................................................................................................... Lõppkokkuvõtte................................................................................................ Kasutatud kirjanuds:......................................................................................... Kaili-Angela Konno Kaili-Angela Konno on sündinud 1970. a Valgas, õppinud Pärnu Sütevaka
Adamson-Eric 13.ndal märtsil käisime klassiga Adamson-Ericu kunstimuuseumis. Püsiekspositsioonid näitustesaalides andsid meile hea ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust läbi tema eluperioodi. Praegune juubelinäitus keskendus Adamson-Ericu kujunemisperioodile 1920. Ja 1930. aastatel. Näituse idee toetub ühele unikaalsele mälestusraamatu materjalile, mille kirjutas Adamson-Eric 1939. aasta suvel põhjarannikul Leetses. Huvitav käsikiri olevat näituse kuraatorit inspireerinud lisama väljapanekusse Adamson-Ericu poolt tekstis mainitud kolleegide töid, et teha nähtavaks elu-oluline loominguline keskkond, milles kogenud korüfeed ja noored kunstiõppurid Berliinis ning Pariisis toona kokku puutusid. Seega on väljapanek koostatud teadlikult väga mitmekesise valikuga, kaasates loomingut kunstnikelt kes sõbrad ja mõttekaaslased elus ning teisalt konkurendid riiklike kunstiostude ning kultuurkapitali stipendiumide osas
Valitsejad läinud ajalukku kui ühe või teise ajastu tunnusfiguurid, seega ei saa me alahinnata valitsejaportreede vajalikkust. Rääkides Peetri, Katariina või Nikolai ajastust, siis on selge, et jutt on keiser Peeter I, keisrinnade ja Katariina II või keiser Nikolai I valitsemisajast, millest igaüks kujutab endast omaette terviklikku etappi Venemaa arengus, nii, nagu Elisabeth I valitsemisaeg Inglismaal või Louis XIV valitsemisaeg Prantsusmaal. Ajaloo arvestamine antud näituse puhul on eriti oluline. Ajalugu tõstab antud näituse mõtekust veelgi ning aitab aru saada nende kindlate maalide tähtsusest. Maalidel olid vaid Venemaa keisrite ja keisrinnade portreed ning endamasti olid need õlimaalid 18.-20. sajandist. Kunstnikud olid enamikel maalidel teadmata, kuid osade maalide puhul oli ära toodud ka aasta ning kunstnik. Maalid olid enamuses hästi säilinud- maalid olid selgelt nähtavad ning arusaadavad, ei olnud väga suuri
,,Haldjamaailm". Naine on sündinud 1 novembril 1937. aastal. Kujutavat kunsti õppis ta Tartus ,,Pallase" meistrite käe all. Näitustega esineb ta juba aastast 1979. Meelis maalimise viis on õlivärvitehnika, kuid tegeleb ka minigraafikaga ja maalib segatehnikas Fantaasiaküllaseid Haldjamunasjutte. Oma parimaks õpetajaks peab ta loodust ja see on ka vast põhjus miks enamasti kohtab tema piltidel meresid, maastikke ja lilli. Peale L. Luuse näituse oli seal suuremas ruumis ka teise Pärnu elaniku Aivar Kurvitsa graafikanäitus ,,Külastades Egiptust". Mees on ühtlasi ka Eesti vast kõige tuntum art-brut stiili viljeleja. Luule L. näituse piltidel oli kujutatud haldjatüdrukut erinevates looduse kujundites ja olukordades. Kunstnik andis edasi loodusharmooniat ja värvide pastelset ühtesulavust. Maalid olid loodud segatehnikas. Pildid olid värviküllased ja rõõmsate varjunditega. Igal teosel oli
Näitusearvustus Käisin laupäeval 3. oktoobril Tartu Kunstimajas Maalikunstnike Liidu aastanäitusel ,,Maali sõna vol 2". Näitus oli korraldatud Maalikunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu poolt. Näituse kuraatoriks oli Harry Liivrand ja kujundajaks Rauno Thomas Moss. "Maali sõna vol 2" tähendab kuraatori sõnul teema jätkamist muutunud ajas ja ruumis, olukorras, kus uuel sajandil pealetulnud uus maalijate põlvkond nagu ka vanemad generatsioonid käsitlevad maali kui spetsiifilist meediumi ilma komplekside ja hirmudeta, mida tunnetati veel 1990. aastatel. Väljapanek hõlmab Tartu Kunstimaja ja tema kahte galeriid ning
KUNSTI RETSENSIOON Mulle on alati meeldinud mood ja disain ning seega otsustasin külastada septembris Rotermanni kvartalis toimunud näitusel nimega ,,Uus Põhjamaade Moeillustratsioon". Otsustasin selle kasuks, kuna näituse nime nähes/kuuldes tekkis kohe huvi näituse vastu ning olin head tagasisidet saanud ka oma tuttavatelt. Näitusel olid esindatud Eesti, Soome ja Rootsi moeillustraatorid. Oma originaaltöid tutvustavad Marju Tammik, Anu Samarüütel-Long, Kätlin Kaljuvee ja Leana Salvet Eestist, Laura Laine ja Minni Havas Soomest ning Lovisa Burfitt ja Cecilia Carlstedt Rootsist. Näituse mõte oli tutvustada tänapäeva põhjamaade illustratsioone ja nende kunstnike erilist käekirja ja erinevaid tehnikaid.
isikupära saavutamist. II 1899-1909. a. Segased suhted naistega III Alates 1909.a. saab temast päikese ja valguse kummardaja. Maalid: "Karje" ja "Elutants" 8. 9. Ciurlionis: *Sündis 1875.a. Drusninskais. *Perekonnas 9 last *isa oli organist *looming mõjutatud kodukoha loodusest,vanadest muinasjuttudest, legendidest ja tutvumisest vanaindia usunditega *kaks kunstiliiki: maal ja muusika *1903.a. esimene teadaolev pilt *1909.a. sõidab Peterburi *organiseeris esimese rahvusliku näituse Leedus *36-aastaselt suri kopsupõletikku *Leedu rahva vabaduse ja rahvusliku ideede autor 1.Claude Monet` töö "Impressioon,tõusev päike". 2.Temaatika: püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast alust ja loodusest. Nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. 3. Loobusid teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Maalisid esemeid, ümbritsevat õhku ja valgust. Kasutasid puhtaid värve. 4
innovatiivset multifunktsionaalset õpikeskkonda uute teadmiste omandamisele orienteeritud teenuste pakkumise kaudu. Põhiliseks meetodiks on "käed-külge"-näitused, mida toetavad erinevad lisaharidusvõimalused (planetaarium, koolilabori pilootprogrammid, õppematerjalide loomine, teadusteater jm). 1 Kuidas möödus minu praktika Ahhaa keskuses? Esimesed päevad tegin tutvust ettevõtte töötajatega ja sain ise näituse täielikult läbida. Esimene ülesanne oli mul koostada ettekanne külalistele pääste teemalisest näitusest. Enamuse praktika ajast olin ma saali peal abiks. Aitasin ja suunasin vajadusel inimesi. Esimene näitus(pääste teemaline) sai paari esimese korraga läbi. See oli mulle heaks proovikiviks. Seejärel tuli uus teema, milleks oli metsa teema. Sain ametliku kutse Ahha keskuselt, tulla näituse avamisele. Osalesin ka koosolekul ja kohvitasime ühiselt. Koosolekul tutvusin lähemalt
Karin Valt 11.b Käisin Tallinna Kunstihoones vaatamas näitust kaasaegsest kunstist näitust ,,Eksootika". Sealt võis leida väga palju mitmekesiseid ning huvitavaid töid. Kaasaegne kunst on mind alati huvitanud, sest see on midagi erilist ja midagi teistsugust. Selles stiilis on lubatud kunsti edasiandmiseks kõiksugused meetodid. Näitusele sisenedes esimeseks pilgupüüdjaks oli näituse sissejuhatus, mis oli paigutatud erkoranzi seinale. Seda lugedes, pani mind mõtlema, et näitusele kuhu olen sattunud on müstiline ja erakordne, sest eelnevalt olen elus vaid korra käinud mittekaasaaegse kunsti näitusel. Esimene teos, mis mind enim kõnetas oli Kennard Philipsi tehtud ,,Photo Op". Antud teos pani mõtlema, et kas see on päriselt nii juhtunud või on tegemist photoshopiga? Mehe ilme vastab kõigele välja arvatud sellele, mis tema taga toimub
olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest vooludest. · 1885. aastal läks Munch Pariisi, kus ta alustas tööd tulevaste tõeliselt populaarsete taieste kallal. ,,Haige laps" mis valmis aastal 1906 oli tolle aja üks kuulsamaid töid. Pildil kujutas kunstnik oma õde Sophiet. Maal annab hästi edasi kunstniku isiklikku valusat läbielamist. Maal sai väga negatiivse kriitika osaliseks. Kunstnikukarjäär · 1889. aasta sügisel korraldas Edvard Oslos suure näituse. Ta tööd osutusid nii populaarseteks, et ta sai järgnevaks kolmeks aastaks riigipoolse rahalise toetuse. Munch suundus juba samal aastal Pariisi, et õppida vanameistri Léon Bonnat'i käe all. Oma isa surmast ajendatult, valmis maal ,,Öö". Linna aktiivne ööelu ja kunstnike rohkus said ka järgnevate tööde inspiratsiooniallikateks. Ajal mil ta viibis Pariisis toimus just postimpressionistlik läbimurre, mis mõjus kunstnikule vabastavalt. · 1891
Talvine maastik seostub meie inimeste teadvuses lahutamatult ikka jõuluajaga. On ju rõhuv halli talvepäeva hämarus, hing ihkab valgust ja veidi sära. Värvilisi aastaaegu on kindlasti rohkem maalitud, aga paljude kunstnike loomingus on just talvel oluline koht eks see ole ka väike väljakutse, valget on raske maalida. Ja jõulud on valged ja värvilised. Novembris avas Tartu kunstimuuseum talveteemaliste maalide näituse ,,Talvevalgus". Detsembris kaunistasid fragmendid maalidest Tartu Raekoja akendel avanevat advendikalendrit. Igal õhtul avati üks aken, jutustati maali lugu ja siis... näitusele, mis viib ,,baltisaksa kunstnike detailsetest maalidest, pallaslaste mahlakst realismist kaasaegsete autorite loominguni." Näituse kuraator on viltuse maja maalid jaotanud nelja saali. Pea- ehk Suures saalis on talvised olustikumaalid ja Tartu vaated. Esimesena jäi silma Johannes
Tallinna Kunstihoone Külastasin 12. aprillil Tallinna Kunstihoonet, milles esinevad kahe kunstipõlvkonna staarid Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu ühisnäitusel ,,Kaunitar ja koletis". Näitus koosneb kahe erineva põlvkonna tippkunstnike värvilisest ja mängulisest dialoogist. Töödes tuleb esile värvide intensiivsus ja kooslus. Näituse võime jagada kaheks Pääsukese ja Lemsalu tööd. Näitusele jõudes saime valida kahe pildi vahel abstraktne või kujutav kunst. Nii jagunesid ka kunstnike tööd. Alustasime Tiit Pääsukese töödest, kes kujutas oma maalides palju müüte, nt härja kujutamine. Samuti kasutas palju erksaid värve, mis tegi sünge ja hirmuäratava maali rõõmsaks. Üheks tema kõige silmapaistvamaks tööks oli langevarjuga mees, kelle kuju oli tehtud üleni savist
Näituse külastus 15.märtsil külastasin tallinnas toimuva fotonäituse. Selle autoriks oli Dmitri Kotjuh , Fotograaf on vähe tuntud kuna ta ei pildista clubides ega ei tee kaanepilte. Dmitri tegeleb vaid kunstiliste piltidega ehk pildistab loodust, inimeste emotsioone ,tegevust ja esemeid. Kõik välja pantud pildid galeriis olid must ja valged. Näituse nimetuseks pani fotograaf ,,Meie must valge elu,,. Kogu näitus sisaldas endast tabatud inimesed mõnel tegevusel ja näode emotsioone .Kõige tihedamini oli piltidele jäädvustatud inimeste kurbus,mõtlikus ja väsimus vähestel piltidel võis kohata naeratamas inimesi, kes olid elurõõmu täis . Samuti fotograaf rõhutas väga palju inimeste silmi .Mõnel pildil oli väga selgelt näha kuidas oli tehtud silmadele piirjooned ,see ei rikkunud pilti vaid näitas kui ilusad võivad ühed või
Need tooni vastanduvad mustale ja hallile. Realistlikkust väljendavad hoogsad pintslitõmbed. Veel on sellele teosele iseloomulikud rohmakad tumeda joonega ümbritsetud näod. ,,Kivilõhkujad" - tahtis sellega kujutada rasket tööd. Nägusid maalil näha ei ole, aga käed ja kehad on hästi välja toodud. Tagaplaani maastik on üldistatud, esiplaani kivid ja rohukõrred on detailselt esile toodud (See maal on sõja ajal hävinenud). 1855.a korraldas oma töödest eraldi näituse, mille pealkirjaks pani ,,Realism". Oli esimene kunstnik kes korraldas kontranäituse(- väljendab kunstniku või kunstnike rühma rahulolematus suure näituse korraldusega või zürii põhimõtetega). Edaspidi said kontranäitused sagedasemaks ka teiste seas, kus esitati uudset kunsti. Tema põhimõtteks oli maalida seda, mida silmad näevad. Lubas endale vaid maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi kujutamist.
Pilte vaadates tekkis minu sees rahulolu tunne. Pildid olid rahustavad, kuid samas ka meeldejäävad. Kõige enam meeldis pilt, kus foto oli jagatud laiupidi pooleks ja pildil oli kujutatud naist, keda oli erinevate külgede alt pildistatud. Pilt ise oli üks terviklik kompositsioon, mis oli peegelpildis ülesehitatud. Osad pildid olid väga sünged ja tumedate värvidega joonistatud ning neist oli väga raske arusaada, sellepärast need mulle eriti ei meeldinudki. Huvitav selle näituse puhul oli see, et mitte ühelgi pildil ei olnud pealkirja. MERLIN KITSINGI 11h
Erinevus rikastab Külastasin reedel 01. juunil lõunasel ajal Vabaduse väljakul asuvat Tallinna Kunstihoone Galeriid. Seal toimus näitus nimega ,,Juubelikevad". Näitus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Esindatud oli palju erinevaid kunstnikke, kellel igaühel oli selgelt eristuv ning tema nime kandev väljapanek. Näituse eesmärk oli elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Täiendavat lisainfot saab leheküljelt https://www.kunstihoone.ee/programm/juubelikevad-2018/. Näitus toimus küllaltki väikestes valgete seintega ruumides. Arvan, et see kindlasti mõjutas minu kogemust seal. Suuremad ruumid oleksid osasid maale võimsamane esitlenud ning ka teise mulje jätnud
Pildid olid raamatukogu fuajee seinale riputatud, kahte ritta. Fotod olid kõik kividest, täpsemini öeldes kaldakivimitest Pirita rannas. Kunstnik ise on informatsiooniks teadetetahvlile kirjutanud, et pildid tegi ta oma fotoobjektiiviga hommikustest jalutuskäikudest Pirita rannas. Mare Ikojan on Tartu Kunstikooli lõpetanud kunstnik ning looduspiltidega on ta tegelema hakanud viimastel aastatel. Peale kaldakivimite on ta korraldanud ka näituse maastikufotodest 2008. aastal. Pildid olid tõeliselt kaunid, silm jäi päris pikalt peale. Alguses tekkis küsimus, et kas need ikka on fotod või on tegemist maalidega. Esile olid tulnud kenasti looduses leiduvad puhtad värvid, roheliste vetikate all olevate kivimite värvus, samuti kivimite ebatasane pind, kivimid kaugelt vaadatuna mererannas, kivid rannaääres rannataimesitkuga kaetuna. Pildid merest on alati inimestele toonud rahuliku meeleolu, nüüd olen veendunud selles, et ka
KOOL Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris RETSENSIOON NIMI Klass Tallinn 2015 Sissejuhatus Valisin näituse Surm ja ilu, sest ma olin seda näitust juba käinud vaatamas ja teadsin, et sealt on võimalik hea kogemus saada. Töö eesmärgiks oli süveneda põhjalikumalt kindlasse teosesse ja uurida selle tausta. Peamine allikas oli internet ja näituse sõnastik. Foto 1: Toomas Volkmanni triptühhon Foto 2: Kei ja Pärtel. 1995. Osa triptühhonist Teose teema
Minu jaoks oli Toomas Vildi teoste juures kõige huvitavam valguse-varju mäng, mille abil tõstis ta esile erinevaid hooneid, puid ning üksikuid puulehti. Minule jätsid suure mulje näiteks tema ringi kujuline teos „Valguse algus“, kus on ta kujutanud päikesetõusu suvisel aasal. Samuti meeldisid mulle tema kaks müstilist maali „Sammaldunud nõlvak“ ja „Tee linnalähedases metsas“. Veel rohkem olen vaimustatud Aili Vindi teostest. Näituse eesruumi oli Aili loonud valgusinstallatsiooni, kus olid erinevad värvid, mis tekitasid loojanguefekti. Järgmisesse ruumi astudes oli näha mitmeid maale millel oli kujutatud merd. Kord oli kujutatud tormist halli merd, teinekord aga rahulikku päikeseloojangut. Kuna esile olid toodud Vindi vanemad ning ka uuemad teosed, siis oli ka näha muutust, kuidas aastate lõikes on muutunud värvide kasutamine mere kujutamisel, sinistest, rohekatest toonidest pruunideni. Oli tunda kuidas
Regina Kari ,,Hetked" Külastasin 12. Novembril 2008 aastal Kuressaare Ajamaja, kus sattusin fotokunstil põhineva näituse ,,Hetked" otsa. Asi tundus niivõrd huvitav, et ei lasknud mul taganeda ning ma lihtsalt pidin näituse ekspeditsiooni sukelduma. Tegu oli siis Regina Kari välja panekuga. Näitusest üldiselt nii palju, et esmapilgul tundus see kohati eemaletõukav, kuna pildid olid väga sürrealistliku tagaplaaniga ning ausalt öeldes lausa ajasid mulle hirmu naha vahele. Kuid võttes vaatluse alla selle kohati hirmuäratava ekspeditsiooni leian, et midagi nii originaalset ei ole Kuressaare linnas ammu kohanud. Eriti kauaks jäi minu mõtteis kajama pilt tüdrukust tumedal tagapõhjal.
järgida fotol olevat. aeg-ajalt ta lõõgastub oma rangetest reeglitest, näiteks 2004 aastal esitas ta oma ühesuuruste portree piltide seeriat oma lemmik kunstnikust. Ta tundub olevat nagu igapäeva elu dokumenteerija, üritab lahendada igapäeva probleeme teiselt positsioonilt. Talle meeldib teha oma tööde välapanekuid erinevates kohtades, näiteks korterites, galeriides jne. Bakalaureuse tööna koostas ta näituse "harjutus".Selle näituse tööde kohta on öeldud,et ükski pilt selles seerias ei ole käsitletav asjana iseeneses vaid osana teosest. Preemiad Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia Vaal galerii noore kunstniku preemia Kasutatud kirjandus http://saadoja.ee/2009 http://www.einst.ee/Ea/persona/saadoja.html http://www
Joosep Lall , 12c POPkunst forever! Niisiis, käisin KUMU's vaatamas näitust ,,POPkunst forever." Tegemist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis oleva näitusega, mis annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatele. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Selle näituse kuraatoriks on Sirje Helme, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal ning alates 2005. a on ta ka Kumu kunstimuuseumi direktor. Näituse kujundajaks on Andres Tolts, kes on eesti maalikunstnik ja graafik. 1973. aastal lõpetas ta ERKI tööstuskunstnikuna. Ta on tegutsenud vabakunstnikuna; loonud muu hulgas maale, kollaaze, raamatugraafikat ning osalenud külmnetel näitustel. Näitusel kõlav muusika on pärit ansamblilt ,,Optimistid," mis tegutses aastatel 1965-1969.
Kodumaised kunstnikud on hinnas Näituse pealkirjaks oli ,,Juubelikevad 2018". Tegu oli Eesti Kunstnike Liidu 18. kevadnäitusega, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind. ,,Juubelikevad 2018" on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane formaat kannab
TTÜ TARTU KOLLEDZ GENFI AUTONÄITUS Koostaja: Keivin Kivimägi Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine I Tartu 2012 Genfi autonäitus AJALOOST: Esimene Genfis korraldatud autonäitus toimus 29 aprill 7 mai 1905. aastal. Sellel esimesel näitusel oli 59 autot. Näituse üldmulje ja inimeste tagasiside oli väga hea, et kohe järgmisel aastal korraldati Genfis uus autonäitus. Kolmas näitus toimus 1907. aastal Zurich'is. Järgmine suurem autonäitus Sveitsis toimus jällegi Genfis 1911. aastal. Peale neljandat autonäitust järgnes 12. aastane paus enne järgmist motoshow'd. Järjekorras viies näitus kandis pealkirja ,,Salon Suisse de l'Automobile". See toimus valimiskomisjoni hoones Robert Marchand'i eestvedamisel.
Seda näitust toetab Eesti Kunstnike Liit. Lähemalt aurotist: T lõpetas 1966ndal Kunstiinstituudi, pärast seda suunati ta kirjastusse ,,Eesti Raamat". Pärast seda on ta ka töödanud Eesti Televisioonis kunstikuna, juhendajana Kunstiinstituudi ettevalmistuskursusel ning ühel suvel õpetajana laste suvelaagris. Kunstnike liitu võeti ta vastu 1972. aastal. 1969ndal aastal ostis ta maja Ruhnu, kus ta on vabakutseline kunstnik. Sellest tuleb ka tema näituse pealkiri: ,,Ruhnu radadel". Näitus oli minu meelest väga kena, mulle meeldisid väga paljud pildid. Minule väga meeldib kui autorid kujutavad oma piltidel merd, see on väga kaunis ja eriline minu jaoks. Autor oli väga palju kujutanud enda piltidel merd ja see kindlasti üks põhjus miks mulle see näitus väga meeldis. Kõik pildid olid loodusest ja seda tundisin kohe kui uksest sisse astusin, kõikidel maalidel jäi see silma.
Viru värav ja tornide väljak Koostasid: Kristi ja Jane Tornide väljak e. Näituse väljak Nime sai väljak selle järgi, et sellelt on olnud näha seitse Tallinna linnamüüri torni. Grusbeke tagune torn, Eppingi torn, Plate torn, Köismäe torn, Lippe sadultorn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu
Jukkasjärvi jäähotell Maarja Janson H11 Rootsis Jukkasjärvi külas Torne jõe kaldal Jäähotell sai alguse 1989. aastal, kui mõned jaapani jääskulptorid seal oma kujude näituse tegid. Aasta hiljem tegi üks prantsuse skulptor 60 ruutmeetrise iglu, kus avas näituse. Külastajad jäid sinna ööbima. Alates 1991. aastast ehitatakse jäähotell iga talvel ja igal kevadel sulab taas kõik ära. Tänapäevaks on jäähotellis 6000 ruutmeetrit pinda Ettevalmistused algavad kevadel. Jõest raiutakse jääplokid ja pannakse hoiule. Novembri keskel lumekahurid katavad kaarjad metallist vormid helvestega. Pärast külmumist võetakse vormid välja ja üle maailma koostatud tiim ehitajatest, arhidektidest, disaineritest ja
Ryoji Ikeda. supersümmeetria Lugesin ajalehest Postimees kunstniku ja helilooja Kiwa arvustust Ryoij Ikeda näituse „Supersümmeetria“ kohta. Käisin ka ise KUMUS seda näitust vaatamas. Minu jaoks on kvantfüüsika keerulise teooria mõistmine ning seoste leidmine selle teooria ja eksperimentaalse elektroonilise muusika vahel üsna keeruline. Seetõttu osutus Kiwa arusaam näitusest mulle kohati raskesti mõitsetavaks. Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon
huvitav jälgida ning uurida kuidas kõik need lahendused olid loodud. Minule jäi silma koheselt teos „Pistikud ja lülitid“, kus pistik oli tehtud seapea kujuliselt ning notsu ninaaugud olidki pistikuks. Näitusel oli veel ühendatud järgmine eksponaat selle teosega vooluvõrku. Raske oli välja lugeda mõne kindla teose tagamõtteid, kuid ilmselt tahtis kunstnik lihtsalt luua midagi enneolematut ning silmapaistvat. See temal ka õnnestus. Ainsaks miinuseks kogu näituse juures võin tuua ainult eksponaatide vähesuse. Kokku oligi 12 teost, millest igaüks kujutab ühte vabalt valitud kuud aastas. Nimelt lõi kunstnik oma teostest kalendri, mida oli võimalik ka näitusel soetada. Kokkuvõtteks võin õelda, et taoline kunst ei pruugi küll olla igaühe maitse järgi, kuid kindlasti huvitaks mindki millegi sarnase loomine. Omapärased ning kergelt vaimukad eksponaadid olid selle näituse pärliteks. Inimpea-lambi, aga ostaksin hea meelega ära.
Kaasaegse kunsti näituse retsensioon Veetsime klassiga ühe toreda päeva, 24. Septembri 2013 Tallinnas ning külastasime sealseid erinevaid paiku, millest üheks oli Eesti Kunstimuuseum KUMU. Seal tutvustas giid meile uut mastaapset rahvusvahelist näituse saali, mille nimeks oli ,,Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945". ,,Kriitika ja kriisid" vaatleb esimest korda tolleaegset kunsti ühtse tervikuna, liigitamata seda ideoloogiliselt, geograafiliselt ja poliitiliselt kaheks eraldi leeriks, Idaks ja Lääneks. Sellest näitusesaalist pidime valima ühe enim meeldinud teose ning andma sellele oma nägemuse ja arusaama. Mulle meeldis sealt kõige rohkem Antony Gormley töö "Kodu", mille ta valmistas 1984.aastal.
Paljudel piltidel võis lausa "tunda" klassikalist muusikat, mille järgi baleriinid tantsivad. Palju oli kasutatud helesinist ning musta värvi. Parimaks näiteks on tema maal "Valge luik", mis kujtas baleriine laval, punktvalguses. See oli väga reaalselt edasi antud ning kaugelt tundus, nagu vaataksin päriselt läbi akna lavale. Ka tantsijate varjud valguslaigus olid huvitavalt ning maaliliselt lahendatud. Minu teisteks lemmikuteks olid "Giselle'i proov" ja näituse nimitöö "Arabesk". Mülemad tööd olid heledates soojades toonides ning detailsed. Ainuke negatiivne asi, mis mulle silma hakkas, oli "Arabesk'i" kompositsioon. Pildil olev tantsija mahtus vaevu tööle ära nin tema sõrmeotsad ning varbaots olid pildilt väljas. Laila Taluniku tööd olid tumedates toonides ning agressiivsemate pintslilöökidega. Igal pildil oli mingi osa tantsijast. Ühelgi tööl polnud kujutatud tervet inimest. Ka piltide formaadid olid väga erinevad
Varjude värv sobis väga hästi sõidutee värvusega ning jättis mulje ühtsest tervikust. Pintslitõmbed olid sellel maalil päris laiad. Maalil olev taevas sobis väga hästi kokku teiste kujutistega. Lasse Juhani Alander on Soomest pärit kunstnik. Ta hakkas varakult tööle ning on omanud palju erinevaid ameteid näiteks on ta olnud postiljon. Maalimist alustas Alander 17-aastaselt. Ta on väga tagasihoidlik sellest ka põhjus, miks ta alles nüüd oma esimese näituse avas. Alanderi maalimise ajendiks on sisemine vajadus. Töödes taotleb ta ilu ja harmooniat. Lasse Juhani Alander on iseõppija. Eestis käis Alander esimest korda 1997. aastal turistina. Praegusel hetkel elab ta Soomes, kus ta teenib elatist ehitustöödel. Tegemist oli huvitava näitusega, kuid maale oli näitusel üsna vähe.
Näituse retsensioon Käisin 6. oktoobril vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses Ilari Rantala fotonäitust ,,Trolssi". Ilari Rantala sündis 1944. aastal ja ta on soomlane. Ta on sotsiaalteaduste meister, lõpetas Tampere Ülikooli 1972. aastal. Veel on ta õppinud majandust ja on tegelenud mõnede projektidega. Peamiselt on ta näitused olnud väljas Soomes. .Ilari on praegu pensionil ja tegeleb fotograafiaga. Ta tegi selle näituse, kuna ta tegeleb fotograafiaga ja talle meeldib teha looduspilte ning tuua välja selle varjatud ilu. Näitus koosnes mitmetest loodusfotodest, mis olid jäädvustatud vee peegeldusest, mille peegelpilt oli hägune ja millest võid ainult järeldada. Pildid olid prinditud paberile millel oli kilejas välimus ja need olid peamiselt 60 cm laiad ja umbes 50 cm kõrged, väljaarvatud kaks suuremat pilti, mis olid tunduvalt suuremad. Fotodel oli kujutatud loodust, vett ja kivist
Andrei Jegorovi(1878-1954) maal ,,Ruhnu vana kirik"(1926), andis väga hea ettekujutuse, milline nägi välja Ruhnu kiriku sisemus. See oli pruunides toonides ning puidust. Pingid olid nikerdustega kaunistatud, kuid seejuures lihtsad. Peale maalide olid seal veel 20.sajandi Ruhnu tanud, sõled ning tanu lehvid. Viimased olid väga ilusate värvidega ning nendel oli kasutatud lillornamenti. Sõlgede peal kujutati laeva. Tanudest oli välja toodud Ruhnu valge tanu ja Leinatanu. Olen selle näituse külastamisega äärmiselt rahul ning mul on hea meel, et valisin just selle näituse, sest see huvitas mind. Sain palju uut teada ning kavatsen ka tulevikus näitusi külastada.
Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Ajamajas olevat näitust. See kestab 6. detsembrist 9. märtsini ning näituse autor on Lasse Juhani Alander, kes on sündinud 28. oktoobris 1950 aastal Soomes. Ta sündis suurde perre ning seetõttu läks tööle juba 14- aastasena. Ta hakkas maalima umbes 17-aastaselt, kuid liigne tagasihoidlikkus takistas teda siia maani isiklikku näitust korraldamast. Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud
annaabi.ee 
