Retsensioon: Arabesk II (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Retsensioon
Käisin vaatamas näitust Arabesk II, mis oli 15. jaanuaril üles pandud Aja majja. Näitusel oli esindatud kaks kunstnikku: Anke Oks ja Laila Talunik. Näitust saab vaatama minna kuni 11. märtsini. Tegemis oli maalinäitusega. “Korralik kokteil temperamendist ja graatsiast ehk näitus, milles põimuvad flamenko ja ballett ”. Balletti oli kujutanud Anke Oks ning flamenkot Laila Talunik.
Anke Oks on õppinud näitekunsti eriala Pärnu Raeküla Gümnaasiumis ning skulptuuri Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Tema tehtud olid maalid, mis kujutasid balletti. Tema tööd on olnud esindatud kuuel ühisnäitusel ning kahel personaalnäitusel.
Laila Talunik on samuti õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri erialal, kuid oma kooliteed alustas ta Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Tema tehtud olid maalid, mis kujutasid flamenkotantsijaid.
Mulle meeldisid mõlema kunstniku maalid, kuid Anke Oksa tööd olid natuke sümpaatsemad. Tema pintslilöögid olid kergemad, rahulikumad ning täpsemad. Ka värvikasutus oli tema piltidel helgem ning rõõmsam. Ta suutis väga hästi edasi anda balleti kergust ning voolavust. Paljudel piltidel võis lausa “tunda” klassikalist muusikat, mille järgi baleriinid tantsivad. Palju oli kasutatud helesinist ning musta värvi. Parimaks näiteks on tema maal “Valge luik”, mis kujtas baleriine laval, punktvalguses. See oli väga reaalselt edasi antud ning kaugelt tundus, nagu vaataksin päriselt läbi akna lavale. Ka tantsijate varjud valguslaigus olid huvitavalt ning maaliliselt lahendatud . Minu teisteks lemmikuteks olid “Giselle'i proov ” ja näituse nimitöö “Arabesk”. Mülemad tööd olid heledates soojades toonides ning detailsed. Ainuke negatiivne asi, mis mulle silma hakkas, oli “Arabesk'i” kompositsioon. Pildil olev tantsija mahtus vaevu tööle ära nin tema sõrmeotsad ning varbaots olid pildilt väljas.
Laila Taluniku tööd olid tumedates toonides ning agressiivsemate pintslilöökidega. Igal pildil oli mingi osa tantsijast. Ühelgi tööl polnud kujutatud tervet inimest. Ka piltide formaadid olid väga erinevad. Ruudukujulised kanvased olid tavaline nähtus. Kõige rohkem meeldis mulle maal “Juerga”, mis kujutas kaabuga vana mehe nägu. Mehe vanus oli hästi välja maalitud.
Näituse olustik polnud kiita. Aja majas ei tekkinud galerii tunnet , sest tegu on ju ikkagi kontorihoonega. Kindlasti oleksin saanud parema elamuse, kui näitus oleks üles pandud näiteks Raegaleriisse ning taustaks mängitud muuskat, mis läheks kunstnike töödega kokku. Siiski oli elamus üldjuhul positiivne.
Piret Metsamäe 11.B

.ODT Laadi alla originaalfail 1 lk · .odt · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blandade Õppematerjali autor

Näitus oli üleval 15.01-11.03
“Korralik kokteil temperamendist ja graatsiast ehk näitus, milles põimuvad flamenko ja ballett”

kunstiajalugu retsensioon anke oks laila talunik arabesk ii maalinäitus

Sarnased õppematerjalid

odt

Ann Jõerase näitus ''Ruhnu radadel''

Näituse retsensioon Käisin Kuressaare Raegaleriis vaatamas Ann Jõerase näitust Ruhnu radadel, mis on avatud kaheksandast septemberist kungi kaheksanda oktoobrini. Seda näitust toetab Eesti Kunstnike Liit. Lähemalt aurotist: T lõpetas 1966ndal Kunstiinstituudi, pärast seda suunati ta kirjastusse ,,Eesti Raamat". Pärast seda on ta ka töödanud Eesti Televisioonis kunstikuna, juhendajana Kunstiinstituudi ettevalmistuskursusel ning ühel suvel õpetajana laste suvelaagris. Kunstnike liitu võeti ta vastu 1972. aastal. 1969ndal aastal ostis ta maja Ruhnu, kus ta on vabakutseline kunstnik. Sellest tuleb ka tema näituse pealkiri: ,,Ruhnu radadel". Näitus oli minu meelest väga kena, mulle meeldisid väga paljud pildid. Minule väga meeldib kui autorid kujutavad oma piltidel merd, see on väga kaunis ja eriline minu jaoks. Autor oli väga palju kujutanud enda piltidel merd ja see kindlasti üks põhjus miks mulle see näitus väga meel

Kunstiajalugu

doc

Galeriid Saaremaal

Galeriide külastamine Külastasin Saaremaa kunstigaleriisid ja näitusi. Esimesena käisin Ajamajas, mis asub aadressil Tallinna 16. Näitus avati reedel, 19. detsembril kell 16.00. Näitus kannab nime ,,Tallinna tuul". Samanimeline näitus sai hoo sisse käesoleva aasta oktoobris Kohtla-Järvel ning jääb saarlastele uudistada kuni veebruarikuu lõpuni. Näitusel ,,Tallinna tuul" näitavad oma loomingut kolm kunstnikku maalikunstnik Tamara Breideks ning keraamikud Marget Tafel ja Viive Väljaots. Tsiteerides Ilmar Laabanit ütlevad autorid, et tööd on valminud ,, läbi vee ja kivi ja savi..." Ühiseks nimetajaks kolme kunstniku näitusele võib pidada Viive Väljaotsa interpretatsiooni ,,Taaveti silm", mis on kui Aja sümbol ja tunnistaja Ajast. Kõik kolm autorit on õppinud Tallinnas ning lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi erinevatel aastatel- Tamara Breideks 1975, Viive Väljaots 1974 ja Marget Tafel 1972.aastal. Nüüdseks on k?

Kunstiajalugu

rtf

Eduard Wiiralt ja Evald Okas – eesti graafika suurkujud

2E. Eduard Wiiralt ja Evald Okas eesti graafika suurkujud Retsensioon Käisin 10.aprillil Kuressaare Raegaleriis Eduard Wiiralti ja Evald Okase kunstinäitust vaatamas. See näitus algas juba 8.märtsil ning kestab 28.aprillini. Oma kunstikogusid näitavad seal Mart Maastik ja Marek Kokk. Eduard Wiiralt (18981954) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil.Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas

Kunstiajalugu

docx

Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“

Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediakajastused

Kultuur

doc

R.T. Moss - "Eesti ballaadid"

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM ,,EESTI BALLAADID" Retsensioon Hanna Kata Norma 10A Kaire Maalma Tallinn 2012 Käisin 08. detsembril 2012. aastal vaatamas Tallinna Linnagaleriis Rauno Thomas Moss'i näitust pealkirjaga ,,Eesti ballaadid". Rauno Thomas Moss on eesti maalikunstnik ja graafiline disainer. Ta õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja maalikunsti. Taani Rønshovedi Rahvaülikoolis täiendas ta ennast kunstide alal ja

Kunstiajalugu

docx

Kunstiretsensioon

Retsensioon Külastasin näitust nimega ,,Muutuv maalikunst" Kumus, kus eksponeeriti mitmete kunstnike töid. Tegemist oli kaasaegse kunsti näitusega. Väljapanek oli väga mitmekülgne, kuna igal autoril oli midagi erinevat öelda ning igaüks oli lähenenud oma teose kujutamisele eri nurga alt. Näitusele sisenedes köitis esimesena mu tähelepanu Jaan Toomiku teos ,,Järv". Ta on 49- aastane eesti maali- ja videokunstnik, kes on tunnustatud Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga 1995. aastal ning Konrad Mäe medaliga 2005. aastal. i Tema maal kujutas endast urineerivat meest, kelle ees paiknes suur värviline järv. Veekogu oli kujutatud sellele esmapilgul mitteomaste värvidega kasutatud oli punast, kollast, valget, pruuni ja veidi loomulikumat sinist. Mees pildil ning taust tema taga olid hallikas-valged, et nendele mitte tähelepanu tõmmata. Mulle meeldis see teos, kuna see oli väga otsekohene, aus. Minu arvates tah

Kunst

docx

Kunstiajaloo retsensioon Rasmus Nora „Swingapore“

Kunstiajaloo retsensioon Rasmus Nora „Swingapore“ Septembrikuus külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rasmus Nora näitust, mis kandis nime „Swingapore“. Nagu ta ise ütles oli tema näituse eesmärk näidata reaalsuse uusi maagilisi ja müstilisi vaatenurki. Rasmus Nora on Soome noorema põlvkonna kunstnik, kelle jaoks Kultuurikeskuses olev näitus on tema elu esimene välisnäitus. Rasmus on lõpetanud Soomes kunstikooli nimega Maa ning nüüd jätkab oma õpinguid Helsingi Kunstiakadeemias. Rasmus Nora peamised teosed olid õlimaalid kangal ja puidul. Ta kasutas paljudes oma töödes jootmistehnikat, kolmemõõtmelisi objekte ja metalli. Näitusel oli minu mäletamist mööda kokku 19 tööd, mis kõik erinesid üksteisest täielikult. Tähendab, et ma ei osanud leida tema töödes eriti sarnasusi. Samuti olid töödel veidi naljakad pealkirjad. Minu lemmik teos sellel näitusel kandis pealkirja „Naine on ahjus“. See oli akrüülmaal, mi

Kunstiajalugu

doc

OP-kunst

Sissejuhatus Väljend OPkunst tuleneb ingliskeelesetest sõnadest optical art, mis tähendavad optilist kunsti. Tegemist on abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuunaga, mis kasutab lihtsate kujundite kordusi ja värve, et tekitada vaatajais segadust ja silmapetteid. OPkunstiga tutvumine aitab mõista silma töö põhimõtteid, tajuda lausa füüsiliselt, kuidas silm näeb. Lihtsate geomeetriliste kujundite, värvide või valguse ja varju abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Kunstiteos luuakse vaataja silmas. Mõnes mõttes põhineb see kunst nägemise trikkidel: kasutatakse perspektiivi ehk ruumilisuse reegleid ja värve, et edasi anda pette kujutlusi kolmemõõtmeliselt ruumist ning valguse ja varju vastandlikkusest. pilt 1 Victor Vasarely Ajalugu OPkunst tekkis 1960ndatel. Selle kunstiliigi algatajateks olid BRIDGET RILEY (1931) ja VICTOR VASARELY (19081997). Bridget'i maalid said rahvusvahelise

Kunst

Rohkem sarnaseid