Postimpressionism - Vincent van Gogh tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Paul Gauguin, kes soovis luua värsket ja uudset kunsti, läks muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. Tahiti saarel töötades ja sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Kub...
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
Põhikooli füüsikaõppe sihiks on anda õpilastele tavaelus toimetulemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Ei olnud eesmärki neist suurt tervikpilti luua. Gümnaasiumis ei saa füüsikaõpe aga selliste eesmärkidega piirduda, sest gümnaasiumi füüsika valmistab õpilast ette õpinguteks kõrgkoolis. Lõpetajalt oodatakse tervikliku maailmapildi olemasoli, oskust eristada olulist ebaolulisest ja teaduslikku väidet ebateaduslikust.Füüsikalised printsiibid-kõige üldisemad tõdemused looduse kohta. Miks on füüsika oluline? Poleks hüvesid (tehnoloogia jne), me elaks kartuses tundmatute loodusjõudude ees, meie maailmas end mugavalt tundmiseks peame oskama füüsikat.Füüsika uurib loodusteadusi (seaduspärasusi) ja kasutab füüsika keeleoskussõnu nende selgitamiseks.Mina olen ma ise ja maailm on kõik ’’mitte-mina’’ (v.a mõttemaailm, tundemaailm jm.)Maailmapilt-Süsteem, info kohta, mida inimene maailma kohta omab.Struktuuritaseme moodustavad ligikaudu ühesuguste...
Impr: 19.saj II pool (1870ndatel) kujutati väljastpoolt saadud muljeid; kiiresti maalitud, visandlik impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest; loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; maaliti ümbritsevat valgust ja õhku (mitte esemeid) *Monet "Tõusev päike" (paadike,päike) *Manet "Olympia" (naine lebos,must teener) *Renoir "Näitlejatar Jeanne Samary portree" (punapea, käsi kaelal) *Pissarro "Montmartre bulvar pilvisel hommikul" (tänav) *Laikmaa "Marie Underi portree" (kübaraga) *Rodin skul "Mõtleja" (filosoofi poos) Postimp:19.saj lõpp tegeleti eneseväljendusega *Vincent van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga", "Päevalilled" Heledad, taltsutamatult kirkad värvid Kunstnik väljendab oma mõtteid ja tundeid värvide kaudu Lemmikuks kollane värv (punase,sinise ja rohelise kõrval) *Paul Gauguin "Tahiti naised rannal" Maalid dekoratiivsed, puhaste värvidega, selgete ...
Analüüs Käisin vaatamas Tapa linnaraamatukogus näitust ’’Pitsilised lood’’ mis on seal nähtav 26.11.2015–09.01.2016. Näituse korraldaja on Aide Leit-Lepmetsa. Tema maalide tegelased on kunstniku sarnased. Punapäised, rõõmsameelsed, romanti- lised pilditegelased tegutsevad kaunis ja õhulises maailmas. Aide ei maali ennast teadlikult, kuid tüdrukud piltidel on tõesti tema moodi. Tema sõnul meeldib talle naiselik ja kaunis maailm. Tema piltide tegelased hõljuvad pilvedel, unistavad õunapuu all, mõnulevad värske ajalehe ja kohvitassi taga. Temale on piltidel tähtsad pitsid, ta on kasutanud Haapsalu salli- ja äärepitse. Aide töötab Haapsalu kooli kunsti õpetajana. Mulle jäi silma üks pilt, kus oli üks poiss, kes oli üksi seilaval paadis, ta oli seal üksi ja ta oli väga kurb. Nägin selles pildis ennast, sest ka mina olen kurvana eemalehoidev ja üksik. Kui mina olen kurb siis hoian omaette. Sama tegi ka s...
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl...
FUTURISM Mis on futurism? Futurism ehk ''tulevikukunst'' on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunstivool. Mis on futurismile omane? Futurismile on iseloomulik vanade kultuuritraditsioonide hülgamine.Futurism väljendab tänapäeva maailma kiirust ning eripalgelisust, see ülistab tehnikat, moodsa ühiskonna ülikiiret arenemist, sõdasid, dünaamikat jms. Kes oli futurismi loojaks? Futurismi looja oli Itaalia luulea Filippo Tommaso Marinetti. Futurism kunstis Futuristid püüdsid korraga kujutada mitmeid rahutuid tundeid, mida kaasaegne linlane tunneb, kuid eelkõige olid futuristlikud kunstinikud huvitatud liikumise kujutamisest. Tihti kujutati üht ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel. Heaks näiteks on Giacomo Balla ''Koera ja keti dünaamika''. Teise moodusena lõhuti nähtav maailm geomeetrilisteks kildudeks,millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dü...
Maailmapildi kujunemisest Meie teadmised põhineval sellel, mida me oleme oma meeltega tajunud. Vaadates ringi näeme natuke, ronides kivi otsa, näeme rohkem. Kui aga ronida mõne väga kõrge puu otsa, on vaateväli päris erinev sellest, mis maa pealt vaadates. Sama põhimõte on meie maailmapildi kujunemisel, mida rohkem me teame, seda rohkem täiustub ja vastab tegelikkusele meie maailmapilt. Juba ammu enne meie ajaarvamist oli inimestel ettekujutus maailmast. Nende andmed põhinesid sellel, mida nad olid oma silmaga näinud. Näiteks kunagi usuti, et maailm on hiiglaslik lame ketas, mida hoiavad oma kilbil kilpkonnad. Selle maailmapildi muutis kehtetuks Aristotelese teos ''Taevastest'', kus tõi ta argumendid, miks maailm on pigem ümmargune kui lapik. Ptolemaios täiustas Aristotelese pilti, kujutades terviklikku kosmoloogilist sfääri. Ka need maailmapildid põhinesid sellel, mida inimesed olid näinud ja vaadelnud. V...
20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. ...
20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. ...
Neptuun Astala Vista 05. oktoober 2006 Tartu Neptuun on kõige kaugem neljast hiiglaslikust gaasplaneedist. See on sinine, tuuline ja külm maailm, millel on rõngaste süsteem ja peres kaheksa kuud. See helesinine gaasiline maailm on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Kuid iga 248 aasta järel saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb Päikesele lähemale kui Neptuun. Maalt on Neptuuni raske näha ning nagu Uraani puhul, saadi temast esimene selge vaade kosmosesondilt "Voyager 2". See jõudis Neptuuni juurde 1989. aastal, pärast edukat teekonda Uraani lähedusse aastal 1986. NEPTUUNI VÄLIMUS Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha hele...
Futurism Koostaja: Pille-Riin Tilk Futurismi algus Futurism (ladina keeles futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Futurismi olemus Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamilin...
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arut...
Futurism Esimene futuristlik manifest Kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Teine futuristlik manifest Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest. Kästi kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone. Futuristide taotlused Taotleti korraga paljude rahutute muljete kujutamist. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Futuristid eelistasid eredaid värvikasutusi. Umberto Boccioni Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis ...
FUTURISM Mariliis ja Karoliina ÜLDISELT 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool; Futurum tulevik; vanade kultuuritraditsioonide hülgamine; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat; Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. FUTURISM KUJUTAVAS KUNSTIS Liikumisillusioon; lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks; loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon; kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit; Lenduri vaatepunkt; Eredad värvid. KUNSTNIKUD Giacomo Balla; Umberto Boccioni; Carlo Carrà; Primo Conti; Luigi Russolo; Antonio Sant'Elia; Gino Severini; Ljubov Popova. UMBERTO BOCCIONI 19. oktoober 1882 – 17. august 1916; Itaalia maalikunstnik ja skulptor; Suri noorelt; liikumist (dünaamikat), kiirust ja tehnoloogiat; õppis Roomas koolis Scuola Libera del Nudo; ...
FUTURISM Tulevik tähtis > futurism. Futurismi programm sündis enne kunsti. Esitasid plaane manifestidena rahvakogunemistel ja ajakirjanduses. F. T. Marinetti (poeet) · 1909. avaldas esimese futuristliku manifesti Prantsusmaal (ajakirjas ,,Le Figaro") kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on omapärased, nõuavad uut tüüpi kunsti, vana kunst kõlbmatu. Tehnika uudsus inimhingestatusest olulisem. Kunsti ülesandeks väljendada dünaamikat ja liikumist 1910. futuristlike maalikunstnike manifest loobuti traditsioonilistest motiividest (nt. aktimaal). Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Kriiskavad ja teravad värvikombinatsioonid, mis mõjuvad jõulisemalt. Liikumise kujutamiseks 1) kujutati üht eset erinevas asendis mitmel erineval pildid 2) kubismilik - nähtav maailm lammutati kildudeks, kriiskavavärviline mosaiik, esemed hajuvad ümbrit...
Kõige tähtsam on silmale nähtamatu Maailma õpitakse tundma kahel viisil,silmade ja südamega. Silmadega vaadatakse,kuid jäädakse ikkagi justkui pimedaks.Südamega püütakse aru saada inimeste tunnetest ja olemusest. Kuid mis on see, mida me näeme vaid südamega? Sageli tuleb elus otsustada inimese olemuse üle. Me valime endale tihti uusi sõpru ja tuttavaid. Esimene mulje tehakse alati silmadega ja tihti peale juhtub nii, et hea esmamulje jätnud inimene on halva iseloomuga. Inimest südamega tundma õppides saame me temast palju rohkem teada.Sageli juhtub nii, et see kes on jätnud kohutava esmamulje, osutub hiljem väga sõbralikuks ja toredaks inimeseks. Sellepärast ei tohikski inimest kohe hukka mõista, sest kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Unustada ei tohi ka iseenast ja oma südamehäält. Sageli laseme end välja paista teistsugusena, kui me südames tegelikult sooviksime. Kas me seeläbi ka õnnelikumad oleme? V...
Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane) · Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihma...
19:36 Abstraktne kunst ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, tunnete väljendamine V. Kandinsky P.Klee Konstruktivism (Geomeetriine abstraktsionism) sirged jooned, viis värvi, P.Mondrian nähtav maailm on tegeliku maalima juhuslik pinnavirvendus K.Malevits must ruut Rühmitus De Stijl lihtsuses peitub ilu saladus Funktsionalism uus arusaam inimese elukeskkonnast, esemete ja ehitiste vormid pidid lähtuma otstarbest. L.Conbusier Kunstikool Bauhaus W.Gropius Ludwig Mies van der Rohe L. MoholyNagy Abstraktne ekspressionism hoogsate pintslitõmmetega abstraktsed pildid J.Pollock F.Kline Dadaism eesmärk lüüa väikekodanik lüüa tavaelust välja sokeerimise ja absurdi teel H.Arp M.Duchamp kasutas tavalisi tarbeesemeid, kunstivõõrastest materiaalidest konstruktsioone, "L.H.O.O.Q" Saksamaal K.Schwitters 20ndatel J.Heartfieldi fotomontaazid...
Minimalistlik muusika on muusika suund, milles muusikat tehakse väga väheste muusikaliste vahenditega. Kõige tuntumad minimalistliku muusika loojad on Philip Glass ja Steve Reich. Minimalism muusikas tekkis 1960-ndate alguses ja tähendab oma ehedas vormis üksikute muusikaliste ideede (järk-järgulist, astmelist) kordamist pika aja jooksul. Tuntuim minimalismi esindaja ja üks loojatest on Steve Reich. Ta kasutas esimesena eksperimentaalseid tehnilisi võtteid, kus lasi linditsüklitel omavahelisest faasist kergelt välja libiseda (It's Gonna Rain 1966). Kiiresti hakkasid minimalismist huvituma ka traditsioonilisse klassikalisse muusika ringkonda mittekuuluvad inimesed, mis omakorda nõudis heliloojatelt mahukamaid teoseid. Philip Glassi lavatriloogia (Einstein on the Beach, Satyagraha, Akhnaten) 1970-ndate lõpus ja järgmise kümnendi alguses liitis tema loodud muusikale avangardismi alged. 21. sajandil käsitletakse minimalismi, avangardismi ja...
Essee Carola Sulu Kohastumine kui bioevolutsiooni peamine protsess: suhtelisus, erinevus kohanemisest. Loomad ja taimed on muutunud pika aja jooksul palju, ning arenenud selliseks nagu nad praegu on. Selle käigus toimub kohastumine, ehk organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega. [1] Individuaalsed kohastumused on teatud aja vältel ja keskkonnas kasulikud, aga mujal keskkonnas ei saa see nii olla või vajab harjumist. Enamus loomad ja taimed on kohastunud ja muutunud just nii, et ainult oma keskkonnas suudavad nad ellu jääda, paljuneda ja vastu pidada, vastasel juhul nad surevad. Osad taimed ja loomad suudavad seda ka mujal, aga selleks peavad nad harjuma keskkonnaga ja muutuvad otstarbekalt jällegi ümber, ehk kohanevad. Kohanemine on pöörduv ja sellel on mittepärilik m...
Buddha elust ja missioonist Budism Budism sai alguse 1. aastatuhandel eKr Põhja-Indias Budismi õpetust nimetatakse buddha õpetuseks või dharmaks ehk seadmuseks Budismi eesmärgiks on virgumine 7,1% maailma rahvastikust budistid Enamlevinud Kambodžas, Jaapanis, Taimaal Buddha elutee Prints Siddharta Gautama (563-483 eKr) jättis rikkuse, et leida vastus küsimusele “Kuidas ületada inimlikke kannatusi?” Kohtus teispoolsusega, ta virgus ning peale seda hakati teda kutsuma Buddha Šakjamuniks Tema missiooniks sai teiste juhendamine ja õpetamine Ta suri ehk vaibus parinirvaanasse 80-aastaselt. Järeltulijat ei valinud, soovitas juhinduda oma õpetusest Kes on buddha? Buddha – sanskriti keeles virguma, ärkama Budisimis teadvuse kõrgeima seisundini jõudnud inimene Algselt nimetati buddhaks ainult Šakjamunit, kuid üsna pea arvati, et buddhasid on olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus Tipitaka tekstides mainitakse kuut bud...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 6. teema: Platoni õpetus olevast. Eelkäijate poolt kujundatud probleemsituatsioon. Platon (427-347) on esimene kreeka mõtleja, kelle filosoofilised huvid tõusevad partikulaarsetest küsimuseasetustest inimliku eksistentsi kogutõlgitsuseni. Tema mõtisklust ärgitanud probleemsituatsioon kujunes kahe erineva mõjutuse pingeväljas. Ühelt poolt mõjutas teda kaasaegne sotsiaalne situatsioon ja teiselt poolt senine filosoofia traditsioon. Tolleaegset sotsiaalset situatsiooni võib lühidalt iseloomustada polis`e kriisina. Nende samade ühiskondlike protsesside mõjul, millele sai osutatud juba seoses sofistidega, oli polis Platoni kaasajal lõhenenud erihuvilisteks ja üksteisega konfliktis olevateks osadeks. See tõi endaga kaasa püsiva poliitilise ebastabiilsuse. Loomulikult pidi tolle aja filosoofiline mõtlemine esitama endale küsimuse, mis on selle nähtuse põhjused ja millistel teedel ...
Kunstistiil Üldised põhimõtted Kus levis Esindajad Teosed Aeg Põhja- Euroopas, Sooviti tõsta rahvuslikku eneseteadvust. Taheti Gerhard Munthe ,,Kosilased" Rahvusromantism eriti nende väljendada kollektiivseid ideaale. Oma rahva ajalugu, Erik Werenskiold ,,Must surm" 19.sajandi II pool rahvaste kunstis, rahvaluulet ja mütoloogilisi tegelasi tõlgendati Akseli Gallen- ,,Lemminkäise 20. sajandi algus kus polnud ...
Füüsika konspekt.Astronoomia töö II lk 76 (1,3-9); lk 94 (1-3,5,16); lk 118 (1,12-13) 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). 2.Miks näib Päikese serv teravana? Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 3.Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. Päikese puhul tähendab granulatsioon Päikese sisemusest tema pinnale tõusvaid kuumi gaasipilvi ,mis jahtuva...
FUTURISM …kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, selle poolest erineb ta varasematest kunstivooludest, kus teooriad on tekkinud loodud teoste tõlgendusena. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristide manifesti tähtsaim autor ja ettevõtmiste peakorraldaja oli poeet FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944). Esimeses manifestis Pariisis kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Eriti vaimustab futuriste tehnika areng ja selle kajastamist peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. Masinaajastu olemuseks on liikumine ning kunsti ülesanne on väljendada dünaamikat. 1910. aastal esitati futuristlike maalikunstnike manifest. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, s o ühel pildil esitada järgnevaid olukordi ja seisundeid. Kasutati teravaid ja võima...
Nähtav ja nähtamatu maailm Meie ühiskonnal on palju külgi. Mõningaid külgi me näeme, mõningaid jällegi mitte. Sama kehtib ka inimeste kohta paljudel on külgi, mida me ei saa iial tundma õppida, eriti noorte puhul. Vanemad tunnevad oma lapsi ainult nii palju, kui lapsed neile endast räägivad või kui palju kuulevad nad õpetajatelt või muudelt juhendajatelt. Enamuselt on inimesed, vähemalt noores eas, sunnitud vahel valetama mingite kindlate aspektide suhtes oma elus. See puudutab eriti nende vaba aega, mida nad veedavad oma sõpradega, kuid ega täiskasvanud ka väga palju erine. Tööl peavad nad käituma viisakalt, rõõmsameelselt ning koostöö võimeliselt, et jätta head muljet oma ülemustele või kaastöölistele. Suurem osa ei saa lubada endale seda luksust käitud vastavalt oma tujudele või tahtmistele, tekitades sellega ebameeldivusi teistele või hoopis jääda tööst ilma selle tõttu. Ma isikl...
1.Platoni-ontoloogia. Platon (427-347ekr) Oli Sokratese kuulsaim õpilane. Teda peetakse esimeseks filosoofiks ja praktilise filosoofia rajajaks. Platon vihkas sofiste. Pettus ühiskonnas kui Sokrates tapeti ja kirjutas kriitika kogu Kreeka filosoofiale. Platon lõi oma olemisõpetuse ehk ontoloogia. Tema ontoloogia oli väga spetsiifiline. Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks võib pidada kogu senise kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku. Vahetult reageerib ta oma õpetusega sofistide intellektuaalsele väljakutsele ja Sokratese ning sofistide vahelisele probleemile. Sofistide poolt esindatud relativismi ohud pidid Platonile väga selgeks saama siis, kui Ateena kodanikud mõistsid demokraatliku kohtupidamise käigus surma Sokratese. Platoni jaoks kehastas Sokrates vooruslikku inimest kõige täiuslikumal kujul. Tegelikult ei arvanud Platon et sofistid eksivad täielikult. Ta pi...
Kunstistiil, aeg Üldised põhimõtted Kus levis? Esindajad Teosed Rahvusromantism, Stiili esiletõus oli seotud rahvusliku Eriti levis Põhja- T. Kittelsen (1857- ,,Must surm" 19.saj II pool ja eneseteadvuse tärkamisega. ja Ida Euroopas. 1914) ,,Kosilased" , ,,Allmaa 20.saj algus Rahvusromantism üritas vastanduda nö G. Munthe (1849- hobune" vanadele Euroopa rahvustele otsides 1929) rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest H. Sohlberg (1869- ,,Talveöö Rondanes" päris "oma" rahvusliku kunstistiili 1935) väljatöötamiseks. E. Saarinen (1873- Helsingi raudteejaama ...
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb. Loo algus võib olla fikseeritud ehk määratletud või fikseerimata ehk avatud. Sageli võib loo algus anda võtme kogu narratiivi mõistmiseks. Loo lõpp, mis on fikseeritud, annab enamasti loole lahenduse. Loo toimumise ajaline kestus ja teksti pikkus ei sõltu teineteisest, s.t, et kui on pikk lugu, võib seda edasi anda ka ühe lausega...
HINDUISM OM'i abil loodi maailm. Mediteerimisel tehakse sama häält. Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Kui hindude valdustesse tungisid aarjalased, muutus kõik. Nad rääkisid sanskriti keelt. Neil oli kastisüsteem. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaisijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma. Neljas kast olid sundrad ehk teenijad, kes tegid musta tööd. Kui inimene sünnib mingisse kasti, siis ta si...
Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. He...
1.Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Inimesed jälgivad juba iitsetest aegadest taevast, püüdes sealt leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taeva vaatamisest on välja kasvanud nii ilmaennustus, kui ka ajaarvamin, samuti hulk astronoomilisi süsteeme ja muud müstikat. Pani aluse kalendri arvutamisele, millega tegelesid kõik põllumajandlikud ühiskonnad. Päikesekalender, Kuukalender. 2.Mis on tähtkujud? Aastaaegu määras tähtkuju, kus Kuusirp nähtavale olmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12 jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks- 12 sodiaagi tähtkujuks. Kaldea tähtarkade järeltulijad katsid loomariigist ülejäänud taeva Kreeka mütoloogiliste kangelastega. Tähtkujud on kindlate kordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed. 3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujut...
Abstraktne kunst 1. Tekkimise koht, levimine, olemus? Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio, mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Alates postimpressionismist oli kunstis looduse otsene kujutamine hakanud vähehaaval tagaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Neis oli säilinud mõte/side mõne loodusliku motiiviga, mida oli lihtsustatud, moonutatu, kuid neile veel ei vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. 1910. aastal loobuti täielikut nähatava ümbruse imiteerimisest neid teoseid nimetatakse abstraskseteks.. Abstraktne kunst tekkis Saksamaal. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866 1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvid...
Futurism (Giacomo Balla, "Abstraktne kiirus + Heli" 1913- 1914) Triin Kingu 12 c 11.09.2012 (19 saj. Itaalia) Tekke eeldused Tööstuslik revulutisoon Tööstuslinnade väljakujunemine ühes riigis mitu erinevat haldusüksust põhjustas karmi vastuolu uue elulaadiga Uue ja vana kontrastid Noorte vastuolu traditsioonid, provintslik kord ja ka ülirikkalik kunstipärand, kui tõke kaasaega sobiva kultuuri ning Lääne-Euroopani järelejõudmise ees ; usuti areng liiga aeglane ning riik vajaks kiiret muutust -> Uueks jumaldusobjektis sai kunst, mille kaudu loodeti selgelt katkestada sidemed minevikuga (Itaalia keeles futuro e. tulevik) Futurismi areng Kärarikas algus: Futurism kui programm sündis enne kui vastavas stiilis kunst Futuristid avaldasid manifes...
Abstrakstionismi teke ja levik Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kubistide loomingus kaob äratuntav motiiv peaaegu täielikult. Siiski on nende töödes veel juhuslikkust ja kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. 1911.aastal püüdis rühm Pariisis elavaid noori kunstnikke tuua oma kubismist inspireeritud töödesse rohkem värvi ja poeesiatunnetust. Orfistlik eksperiment viis peagi välja läbinisti abstraktse maali juurde, mis põhines harilikult hoogsatel loogetel, kuid seejuures tekstuursetel värviplokkidel. Kunstivooluna pidas orfism vastu üksnes esimese maailmasõjani, samas avaldas suurt mõju kaasaegse kunsti arengule. 3. slaid Abstraktsionismist arenes välja kaks põhilist suunda, ekspressiivne abstraktsionism ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstra...
Füüsika kontrolltöö 1. Horisont tasand kuhu taevavõlv toetub. Taevavõlv ehk taevasfäär poolkera pind, mille keskpunktis me vaatlejana asume. Seniit - Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Asimuut - nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. 2. Taevakehade näiv liikumine on põhjustatud meie kui seisva objekti ettekujutusest, kuidas ümbritsev maailm liigub. Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3. Taevakehade tegelik liikumine ei klapi näiva liikumisega. Tegelikust liikumisest saadi aru alles 1543. aastal. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Päikese asemel Maa liigub ehk pöörleb ümber oma telje tekitades ööpäeva vaheldumise. Teoreetiliselt võiks ööpäeva vaheldumine olla kõigil Päikesesüsteemi planeetidel. Suvel on päeva pikkus ajaliselt kauem kestev kui talvisel ...
Futurism Futurism, "tulevikukunst", sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. Neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestveda...
ABSTRAKTSIONISM (ld. keeles abstractio- eraldumine) e. nonfiguratiivne kunst e. esemetu kunst Pildid: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/abstraktne.htm Tunnused: · hoogne, värviküllane, maaliline · värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. · ei lähtuta reaalsetest objektidest · puudub mõistusepärane konstruktsioon Sündis peaaegu üheaegselt Münchenis, Amsterdamis ja Moskvas Esimene teos 1910 VASSILY KANDINSKY-lt (1866-1944)- akvarell, mis koosnes vaid värvilistest laikudest ega kujutanud midagi looduses esinevat. Vassili Vassiljevits Kandinsky oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal -tegutses rühmituses ,,Der Blaue Reiter" (,,Sinine ratsanik") -omistas joontele ja värvidele erilisi tähendus...
Jorgen Alasoo IATB113080 Mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näitega. Posteriori tunnetus on sõltuv kogemusest, ta algab kogemusega, ta on empiiriline. A priori tunnetus on puhtast arust, ilma meeli kasutamata. A priori ei eelda kogemusi. Analüütiline otsustus mõtestab millegi lahti, kuid ei lisa midagi, ta on a priori. Selline objekt, mille mõismiseks pole vaja eelnevat kogemust. Näiteks ,,keha", see sõna ütleb ära et tegemist on ulatuvusliku objektiga(Kanti järgi on kõik kehad ulatuvuslikud). Sünteetiline otsustus eeldab aga millegi lisamist. Näiteks ,,keha on raske". Kanti järgi ei saa me sõnast keha välja lugeda, kas ta on raske või mitte ehk me peame talle midagi lisama, te...
,,Phaidon" on üks Platoni dialoogidest, milles Platon jutustab Echekratesele Sokratese viimasest elupäevast. Sokrates veetis oma viimase elupäeva koos oma õpilastega ning ,,Phaidon" annab edasi peetud jutuajamise sisu. Sokrates arutas oma õpilastega hinge olemuse üle ja püüdis tõestada, et hing on surematu. Platoni teoses arvatakse, et kõik sünnib vastanditest, ühed sünnivad teistest ja saadakse vastastikku teineteist, näiteks sünnib tugevamast nõrgem ja aeglasemast kiirem, ning nende vahel on kaks saamist ühest teise ja teisest esimesse. Samuti on ka elamisega, mille vastandiks on surnud-olemine, nad sünnivad üksteisest ja nende vahel on kaks saamist: suremine ja uuestielustumine. Järelikult on elavad sündinud surnuist ning surnud elavatest, et see nii oleks peavad surnute hinged kuskil olema, et tagasi sündida. Kui surnud ei elustuks peale surma, siis oleks paratamatu, et kõik on lõpuks surnud ja elamist enam poleks. Ka siis kui ela...
20 sajandi kunst Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (...
Hinduismi ja Budismi võrdlus Koostaja: Kristjan Pille Hinduism Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaisijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma. Neljas kast olid sundrad ehk teenijad, kes tegid musta tööd. Kui inimene sün...
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus o...
Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul Arutlus 20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1914, ehk aastad enne Esimest maailmasõda. Maailm oli sellelajal muutumas jõudsalt rahvale meeldivamas suunas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa toob. Paljugi oli see aeg Euroopa-keskne, mis pani nii mõneski maailmanurgas inimesed ja valitsuse oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Läänes valitses veendumud, et neidki rahvaid õnnistatakse peagi ritiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Üldiseks moesõnaks oli progress. Progressi ooati igas valdkonnas. Samuti ootasid seda naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad. Just nemad ootasid seda nii mitmel põhjusel. Ja kui see ka väiksel määral juhtus, muutus naiste elu. Mida tähendas, siis olla tolajal moodne naine? Naiste osalemise üle avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks P...
2010 Futurism Itaalias Referaat Algus Itaalia oli 20. sajandil Euroopas veel väga mahajäänud riik. Just sellepärast oli kunstnikele, kirjanikele ja teistele vaimuinimestele tähtis katkestada sidemed minevikuga ja vaadata tulevikku. Samuti ei meeldinud neile provintslikkus. Futurism tuleb itaaliakeelsest sõnast futuro tulevik. Futurism sai alguse Itaalias kirjandusliku liikumisena. Sellele pani alguse poeet Filippo Tomaso Marinetti 1908- ndal aastal. Futurismi lähtekohaks on itaalia patriotism. Marinetti kutsis inimesi üles avalike kohti täielikult hävitama: raamatukogusid, muuseume, akadeemiaid ja kogu tervet linna. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, see tähendab et kirjandus tekkis enne kunsti. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivoo...
Planeetide kaaslased ja Kuu Päikesesüsteemis on kaaslased kuuel planeedil Maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun ja puuduvad kahel Veenusel ja Merkuuril. Kõige rohkem kaaslasi on neist Saturnil.(18) KUU . Üldiselt on kaaslased planeetide endaga võrreldes väga väikesed. Maa kaaslane Kuu on aga oma emaplaneediga võrreldes erakordselt suur. Kuu on oma mõõtmetelt ainult 4 korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul ligikaudu 1 kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku kogun Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Maa pealt vaadetes on Kuul juba palja silmaga näha tumedaid laike, neid kutsutakse juba 17.sajandist Kuu meredes. Kuul on 22 merd, neist suurima nimi on Tormide ...
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korv...
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toim...
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- ...
annaabi.ee 
