I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt.
Lehekülje paremale servale uurimistöö pealkirja ja viimase rea vahele kirjutatakse töö juhendaja. Lehekülje viimasele reale kirjutatakse töö kirjutamise koht ja aeg. Kõik peale töö juhendaja kirje on tiitellehel keskjoondatud. Tähesuurus tiitellehel on 16 24 pt. 3. Sisukord Sisukord (vt. LISA 2) on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu nad esinevad töös endas. 4. Töö põhiosa Põhiosa tekstis on põhijaotused (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne
plokkstiil) taandrida kasutamata; * ühtse raamistuse saamiseks kasutatakse vasak-parem joondumist (Justify ikoon); * kõik tööd algavad tiitellehega, millele märgitakse kooli nimi, töö autori ees- ja perekonnanimi, klass, töö pealkiri, töö üldnimetus (essee, referaat, retsensioon jne), õppeaine, õpetaja ees- ja perekonnanimi, töö tegemise koht ja aasta; * kirjaliku töö kõik lehed nummerdatakse läbiva numeratsiooniga lehekülje all paremas nurgas ja seda alates tiitellehele järgmisest lehest, mis kannab seega lehenumbrit 2; * tööd esitatakse vasakult ülaservast klammerdatuna (mitte esitada kileümbrikutes ega kiirköitjates, samuti kirjaklambriga kinnitatult).
Uurimustöö trükitakse valgele paberile formaadis A4 (210x297mm). Töö peab esitama kiirköitjas. 2. Töö tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: õppeasutus, töö pealkiri ja liik (antud juhul uurimistöö), autori nimi, juhendaja nimi, töö kirjutamise koht ja aeg (Vt tiitellehe näidis). 3. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui
Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti. Töö põhiosa liigendatakse vajadusel peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1.). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida, enne pealkirja kaks. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt. Kursusetöö esitatakse köidetult. Töö kokkuvõtte lõppu kirjutab autor oma allkirja ja töö
ära näidata Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev. Näide: Pappel, P. Põder.http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (26.09.2007) TABELITE JA JOONISTE VORMISTAMINE Tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. VORMISTAMISE NÄIDE Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a. (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) VORMISTAMISE NÄIDE Tabel 3 VORMISTAMINE
7. Kasutatud kirjandus 8. Lisad (kui on) 3.2 TIITELLEHT Tiitellehel peavad olema järgmised andmed (vt. näidist lisa nr 1): 1. õppeasutuse nimi; 2. töö pealkiri (suurte tähtedega); 3. viide töö iseloomule uurimistöö, referaat jne; 4. autori ees- ja perekonnanimi; 5. juhendaja nimi 6. töö valmistamise koht ja aasta 3.3 SISUKORD Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö osad selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Kõik uurimistöö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega (vt. näidist lisa nr 2) 3.4. VIITAMINE Kõik töös kasutatud autorite seisukohad, tsitaadid, arvandmed, joonised jm peavad olema korrektselt viidatud. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teiste autorite seisukohti võib töös esitada täpse tsitaadina või refereeringuna. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk).
I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS 4 1
struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, arutelu, allikate loetelu jne) alustatakse töös uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Peatükid ja nende alljaotused nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga maksimaalselt viiel erineval tasandil araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa 1.1.1 jne.). Sisukorras esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende töös esinemise järjekorrale ja sõnastusele alguslehekülgede numbritega. Pealkirjade hierarhiline liigendus esitatakse sisukorras astmelisena (näitena käesoleva töö sisukord). Sisukorras loetletakse, kuid ei nummerdata sissejuhatust, arutelu, allikate loetelu, registreid, lisa. 3.5
Katastri aluskaart Katastrikaart e. kõlvikute kaart oli katastrisse kantava info aluskaardiks. Kaardi valmistamiseks joonestati eraldi kiledele majandite alusplaanidelt ning fotoplaanidelt saadud info. Hiljem skaneeriti saadud kiled ning kasutati digitaalsete aluskaartidena nendes katastrites, kus põhikaarti või uusi ortofotosid veel ei olnud. Katastri aluskaardiga on kaetud kogu Eesti. Katastrikaardi lehtede numeratsioon ühtib Eesti Põhikaardi lehtede numeratsiooniga. Tänaseks on tegemist arhiivitootega (http://geoportaal.maaamet.ee...). Katastri aluskaardi mõõtkava on: 1:10 000 ja projektsiooniks Lambert-EST, formaadid digitaalkujul: mustvalge raster (CIT, GeoTIFF) (http://www.maaamet.ee...). Joonis 3. Katastri aluskaart 7 Mullakaart Eesti mullakaart on mõõtkavas 1:10 000 andmebaas Eesti mullastiku kohta, mis katab peaaegu kogu Eesti territooriumi
vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata. Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. Töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt leheküljelt, alapunkte samalt leheküljelt. Tuleb jälgida, et
Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, (26.09.2014) 5. TABELITE, JOONISTE JA FOTODE VORMISTAMINE Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud tööd läbiva numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all sellele viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) ning fotod pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1., Foto 1. jne). Igale joonisele, tabelile ja fotole tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) Tabel 3. Inimarengu indeksi võrdlus (allikas: http://www.kogu
Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, (26.09.2014) 5. TABELITE, JOONISTE JA FOTODE VORMISTAMINE Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud tööd läbiva numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all sellele viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) ning fotod pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1., Foto 1. jne). Igale joonisele, tabelile ja fotole tuleb tekstis ka viidata. Näited: Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) Tabel 3. Inimarengu indeksi võrdlus (allikas: http://www.kogu
arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1 . 1 , punkt1 . 1 . 1 ) . NB! Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Töö iseseisvad osad (peatükid, sisukord jt) algavad uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, alustatakse trükkimist järgmiselt lehelt. Töös jaotatakse tekst lõikudeks
12 c Juhendaja: ?p. J?ri Ruut Linn 2000 II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka
Juhendaja: õp. Jüri Ruut Linn 2000 II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik le- heküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata
3. peatükis esitatud nõuetest (vt „Lõputöö vormistamine“). 2.2.1. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema õppeasutuse nimi, töö pealkiri ja liik (uurimistöö või praktiline töö), autori ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistamisnõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. 2.2.2. Sisukord Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu nad esinevad töös endas. Sisukorra vormistamise nõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. 2.2.3. Sissejuhatus Sissejuhatusel on järgmised ülesanded: põhjendada teema valikut; selgitada teema aktuaalsust, tähtsust ja/või uudsust; anda lühiülevaade uurimuse või praktilise töö valdkonnast ja/või -objektist ning sellest, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat juba uuritud/käsitletud;
Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes all valemist paremal. Viidates tekstis valemile, paigutatakse selle numeratsioon sulgudesse. Tabelid Tabeleid kasutatakse arvuliste andmete ja oluliste tekstiosade ülevaatlikuks ja kompaktseks esitamiseks. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Tabeli kohale lehe vasakusse serva kirjutatakse üldnimetus Tabel -, millele järgneb tabeli number. Lühendit nr. ja punkti numbri järel ei kasutata. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega läbiva numeratsiooniga kogu töö ulatuses või iga peatüki ulatuses eraldi. Näit. Tabel 10 või Tabel 3.4, mis tähistab kolmanda peatüki neljandat tabelit. Kui töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata. Tabeli number paigutatakse tabeli kohale vasakule. Tabeli numbrilisest tähisest ühe rea võrra allapoole kirjutatakse tabeli pealkiri, mis peab olema võimalikult lakooniline kuid sisu ammendav. Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada otsest suunamist
..[100] ja eelviidatud kirjandusallikatele võib korduvalt viidata. Kui viidata tuleb mitmele allikale, siis tuleb viited kirjutada suurenevas järjestuses, nt [1,3,7,9] või [1, lk 3; 2, lk 72]. Viide võib kuuluda kas kogu allika, lause või viidatud tekstiosa kohta. 2.2.7. Töö põhijaotised ja jaotised Töö üldstruktuuris liigendatakse tekst põhijaotisteks, alajaotisteks ja jaotisteks (Joonis B.1 [3]), mis järjestatakse hierarhilise numeratsiooniga (põhijaotis 1, alajaotis 1.1, jaotis 1.1.1) ja pealkirjastatakse (Joonis B.1 [3]). Pealkirjades sõnu ei poolitata, üldreeglina lühendeid ei kasutata, välja arvatud firmade, ühingute, seltside nimede, masinate ja seadmete markide osas ning pealkirjade lõppu punkti ei panda. Töö põhijaotiste pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega ja rõhutatult (Bold). Alajaotiste pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega ja rõhutatult (Bold). Jaotiste pealkirjad
Dokumendi registreerimise tähtaeg Dokumendid registreeritakse nende allkirjastamise, saabumise või väljasaatmise või suulise taotluse protokollimise päeval või sellele järgneval tööpäeval. Kui dokumendil on märge KIIRE, siis dokument registreeritakse ja edastatakse viivitamata. AÜA § 32. Dokumendi viit Dok registreeritakse asutuse asjaajamiskorras ettenähtud liikide kaupa ja omaette numeratsiooniga. Asjaajamisperioodi algul algab registreeritavate dokumentide numeratsioon numbrist 1. Dok reg skeem ja viitade süsteem määratakse asutuse asjajamiskorras ja dok loetelus. AÜA § 33. Algatus-ja vastuskirja registreerimine Algatuskiri ja vastuskiri reg ühe asaajamisperioodi piires ühe järjekorranumbri all. AÜA § 33 lg 7 Dokumenti individualiseeriv number
Kokkuvõtte maksimumpikkuseks võib olla 1 lehekülg. Sisukord Sisukord asub töös kokkuvõtte järel ja selles näidatakse kõik töö alajaotused ranges vastavuses töös kasutatud pealkirjade, alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Töö kujundamisel tuleb lähtuda järgmistest nõudmistest: · Töö liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja -punktideks, mis pealkirjastatakse ja nummerdatakse hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega. · Sisukorras loetletakse, kuid ei nummerdata sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet, loetelusid, registreid ja lisasid. · Kõiki iseseisvaid struktuuriüksusi alustatakse töös uuelt lehelt. 11 · Alapeatükke ja alapunkte alustatakse samalt lehelt, kui pealkirjaga samale leheküljele mahub vähemalt kaks rida järgnevat teksti.
struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, allikate loetelu jne.) alustatakse töös uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Töö põhiosa (peatükid ja nende alljaotused) nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga maksimaalselt viiel erineval tasandil araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa 1.1.1 jne.). Sisukorras esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende töös esinemise järjekorrale ja sõnastusele alguslehekülgede numbritega. Pealkirjade hierarhiline liigendus esitatakse sisukorras astmelisena (Lisa 3): 1. 1.1. 1.1.1. 1.1.2. 3
3.4. Asutuse asjaajamist reguleerivad dokumendid Spetsiaalsed asjaajamist reguleerivad dokumendid asutuses on asjaajamiskord ja toimikute loetelu. Jõustatakse tavaliselt asutuse juhi käskkirjaga. Nimetatud dokumentide kvaliteetse koostamise eelduseks aga on asutuse põhimääruse, struktuuriüksuste põhimääruste ja ametijuhendite olemasolu. Asutuse asjaajamiskorra ülesanne Aluste täpsustamisel oleks loetleda käskkirjade liigid, mis registreeritakse eraldi numeratsiooniga. Asutuse põhimäärus ja asjaajamiskord peaksid kindlaks määrama ka dokumentide registreerimise eest vastutavad struktuuriüksused (p 66). 4. DOKUMENTIDE KOOSTAMINE, KOOSKÕLASTAMINE, ALLAKIRJUTAMINE JA TEATAVAKSTEGEMINE 4.1. Dokumendi eelnõu ettevalmistamine Dokumendi eelnõu koostab ametnik, kelle ametiülesandeks see on või kellele see juhi poolt (näit. resolutsiooniga) ülesandeks tehti. Dokumendi valmimise ja jõustamise võib jagada järgmisteks etappideks: 1
Dokumendiregistrisse kantavad andmed Dokumendi registreerimise kord sätestab toimingud enne registreerimist ja saabunud või väljasaadetava dokumendi registreerimise. Dokumendi registreerimise tähtaeg Dokumendid registreeritakse nende allkirjastamise, saabumise või väljasaatmise või suulise taotluse protokollimise päeval või sellele järgneval tööpäeval. Dokumendid registreeritakse asutuse asjaajamiskorras sätestatud dokumendiliikide kaupa omaette numeratsiooniga. Üldjuhul algab registreeritavate dokumentide numeratsioon iga asjaajamisperioodi algul numbrist 1. Dokumendi menetlemine ja hoidmine Dokumendi läbivaataja määramine ja täitmiseks edastamine Dokumendi täitmise tähtajad Dokumendi kooskõlastamine Dokumendi allkirjastamine ja asja lahendamine Dokumentide hoidmine. Lahendatud paber ja digitaaldokumendid. Asjaajamise üleandmine. Avaliku teabe seadus
Andmete valimiseks kasutakse kriteeriume. Kirjete ühest tabelist teise lisamiseks peab järgima alltoodud reegleid. · Kirjed mida soovitakse lisada, peavad sisaldama unikaalseid väärtusi väljal, mis on primaarvõtmeväljaks tabelis, kuhu andmed lisatakse. Kui see väli on tühi või tabelis on samasugune väärtus juba olemas, siis andmebaasisüsteem Access kirjeid ei lisa. · Kui tabelis, kuhu andmed lisatakse, on primaarvõtmeväli automaat- numeratsiooniga väli, sellele väljale andmeid ei lisata andmebaasisüsteem Access loob need välja väärtused uutele kirjetele ise. · Iga lisatava välja andmete tüüp peab vastama andmete tüübile tabelis, kuhu nad lisatakse. Lisamispäringu tegemist alustatakse uue selekteerimispäringu tegemisega, mis annab kirjed, mida teise tabelisse lisada soovitakse. Seejärel muudetakse päringutüüp lisamispäringuks. Andmebaasisüsteem Access kuvab seejärel dialoogiakna Append,
2. Võtta üks kümneline kimp arvutuspulki ja üks pulk. Mitu pulka on kokku? Mitu kümnelist ja mitu ühelist on arvus 1l? 3. Võtta arvelaual arv 15. Mitu ühelist on selles arvus, mitu kümnelist? 4. Panna lauale 10-kroonine ja 4 ühekroonist rahatähte. Kui palju on laual raha? 5. Võtta kaks kümnelist kimpu arvutuspulki. Mitu pulka me võtsime? 6. Võtta arvelaual arv 20 (lapsed peavad oskama teha seda kahel viisil). Esmaseks tutvumiseks suulise numeratsiooniga kulub üldjuhul 3 - 5 tundi. Selle aja jooksul peaksid õpilased jõudma tutvuda arvude moodustamisega 11 - 20-ni, õppima ühekaupa loendama ja nimetama arve 20 piires kasvavas ja kahanevas järjekorras, mõistma arvude 11 - 20 kümnendkoostist (toetudes vastavatele näitlikele vahenditele). Kui nad kõike seda suudavad, siis võime arvata, et nad on valmis kirjaliku numeratsiooni omandamiseks. Kirjaliku numeratsiooni omandamine
£b ¢ 3 4 5 Kanjigen 2 1 1 1 1 2 2 Toodud seostest k¨ usitavaim on paremalt teine (j¨amedakoeline ja iga- p¨aevane), aga u ¨ldjoontes moodustavad siin Halperni toodud t¨ahendused Kanjigen vastavate t¨ahenduste alamhulga. Edaspidises piirdun seega vaid Kanjigen numeratsiooniga. Vaadates eri t¨ahendusi, tuleb t~odeda, et `j¨argnumbri' ja `j¨amedakoelisuse' u ¨hendamine samasse m¨arki on k¨ ullaltki raskesti seletatav. Anal¨ uu ¨sides teisi t¨ahendusi v~oiks o¨elda, et 3, 4, 5, 9 on seotud kohanimedega ning ilmselt laent¨ahendused35 . 7 t¨ahendus on taas laen harvakasutatavast m¨ argist, mille p~ohit¨ahendusekson `laiali loopima' (). Uksnes¨
väljaandmise aasta. 9 Näiteks 1892. a uue linnaseaduse teksti leidmine III seeriast, kuhu ta ajaliselt kuulub, on võimalik köite lõpus oleva kronoloogilise ja alfabeetilise märksõnade registri abil, mis näitab, et nimetatud seadus asub XII köites nr. 8708 all. Igas seerias (I, II, III) algab seadusandlike aktide kronoloogiline sissekanne järjekorranumbriga 1 ja jätkub jooksva numeratsiooniga, kusjuures järjekorranumbrid on aluseks aktide leidmisel vastavates köidetes. Näiteks 1775. a kubermanguvalitsemise seaduse (asehalduskord Venemaal) leidmiseks, mis ajaliselt kuulub I seeriasse, tuleb alfabeetilisest registrist vastava märksõna alt leida järjekorranumber, antud juhul 14395, ja selle all leiame vastavas köites seaduse täieliku teksti koos daatumi ja pealkirjaga. Alfabeetiliste registrite kasutamine eeldab muidugi head venekeelsete õigusajalooliste ja
annaabi.ee 
