Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ruutfunktsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ruutfunktsioon
Ruutfunktsioon y = ax2 + c ja tema graafik
Vaatleme niisugust muutujate x ja y vahelist seost, mis on esitatud valemiga y = ax2 + c, kus a ja c on antud arvud ning a ≠ 0. Määramispiirkonnaks on kõigi reaalarvude hulk või selle osahulk.
NÄIDE 1.
Joonestame ühes ja samas teljestikus ruutfunktsioonide y = 2x
2 ja y = 2x2 + 2 graafikud .
Lahendus:
Koostame kõigepealt muutujate x ja y vastavate väärtuste tabeli.
x
–2
–1,5
–1
–0,5
0
0,5
1
1,5
2
2x2
8
4,5
2
0,5
0
0,5
2
4,5
8
2x2 + 2
10
6,5
4
2,5
2
2,5
4
6,5
10
Punase joonega on märgitud ruutfunktsiooni y = 2x2 + 2 ja mustaga y = 2x2 graafik. Näeme, et ruutfunktsioonil y = 2x2 + 2 nullpunktid puuduvad, kuigi haripunkt on (0; 2). Ruutfunktsioonil ruutfunktsiooni y = 2x2 ühtivad nii nullpunkt kui ka haripunkt ehk selleks on punkt (0; 0).
Kui ruutliikme kordaja oleks negatiivne, siis avaneks parabool allapoole.
Vaatame edasi ülesandeid.
  • Joonesta ühes ja samas teljestikus ruutfunktsioonide y = – 2x2, y = – 2x2 + 2 ja
    y = – 2x
    2 – 2 graafikud. Leia iga graafiku abil vastava ruutfunktsiooni nullkohad ja haripunkti koordinaadid.
    Lahendus:
    Joonestame kõigepealt graafikud:
    y = –2x2 – punane graafik;
    y = –2x2 + 2 – roheline graafik;
    y = –2x2 – 2 – lilla graafik.
    Kasulik on teha iga ruutfunktsiooni kohta vastav väärtuste tabel (jätame iseseisvaks tööks). Meie kasutame selleks Funktion programmi.
    Ruutfunktsiooni y = –2x2 (punane graafik) nullpunktiks on punkt (0; 0), mis on ka haripunktiks;
    ruutfunktsiooni y = –2x2 + 2 (roheline graafik) nullpunktiks on punktid (–1; 0) ja (1; 0), haripunktiks punkt (0; 2);
    ruutfunktsiooni y = –2x2 – 2 (lilla graafik) nullpunkte ei olegi, sest ta ei puutu ega lõika x-telge. Haripunktiks punkt (0; –2)
    Tööd asuvad aadressil www.kool.ee
  • Ruutfunktsioon #1 Ruutfunktsioon #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Getu21 Õppematerjali autor
    Ruutfunktsioon y = ax2 c ja tema graafik

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Põhikooli matemaatika kordamine
    63
    doc

    Põhikooli matemaatika kordamine

    8x3 + 36x2 + 54x + 27 ­ 316 ­ 8x3 + 12x2 ­ 6x ­ 1 = 0 x2 + x ­ 6 = 0 x1 = ­ 0,5 + 2,5 = 2 x2 = ­ 0,5 ­ 2,5 = ­ 3 Kontroll: x1 = 2 vasak pool: (2 . 2 + 3)3 ­ 316 = 73 ­ 316 = 27 parem pool: (2 . 2 ­ 1)3 = 33 = 27 Vasak pool on võrdne parema poolega. x2 = ­ 3 vasak pool: (2 . (­ 3) + 3)3 ­ 316 = (­ 3)3 ­ 316 = ­ 343 parem pool: (2 . (­ 3) ­ 1)3 = (­ 7)3 = ­ 343 Vasak pool on võrdne parema poolega. Vastus: x1 = 2 ja x2 = ­ 3 Ruutfunktsioon - Sissejuhatus ruutfunktsiooni Praeguseks momendiks peaksid tundma niisuguseid seosei muutujate x ja y vahel, nagu a võrdeline seos y = ax, pöördvõrdeline seos y ning lineaarseos ehk lineaarfunktsioon y = x ax + b. Kordame neid seoseid. Edasi vaatame ülesandeid. 1. Joonesta võrdelise seose y = 1,5x graafik ja leia selle abil muutuja y väärtused, kui x 2; 1; 0; 1; 2; 3 .

    Matemaatika
    Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
    14
    doc

    Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

    reaalse sisuga näite võib klassis esitada, lahendada ja analüüsida. Soovitan selleks kasutada programmi GeoGebra. Joonis 13 Liikumise graafikule kanname ühe punkti nii, et on nähtavad ka selle punkti koordinaadid. Punkti liigutamisel muutuvad ka koordinaadid (sõiduks kulunud aeg ja sõidukiirus). Joonisel 13 annavad punkti A koordinaadid vastuse esimesele ülesandele. 5. Ruutfunktsioon ja selle graafik Ruutfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mille saab esitada kujul y = ax2 + bx + c, kus a 0 ning b ja c on antud arvud. Ruutfunktsiooni käsitlemiseks koolis on mitmeid võimalusi: 1) ruutvõrrandi lahendamist käsitletakse enne ruutfunktsiooni tundmaõppimist; 2) ruutfunktsiooni graafiku konstrueerimine on seotud vastava ruutvõrrandi lahendamisega; 3) ruutfunktsiooni käsitletakse enne vastavat võrrandit. 10

    Matemaatika
    Matemaatika kordamine 3 9 klass
    4
    doc

    Matemaatika kordamine 3 9.klass

    Kordamine III 1. Lihtsusta avaldis ja arvuta seejärel kirjalikult selle täpne väärtus, kui a = 5,5 3a - 6 2 - a - 36 a + 6 2 2. Lihtsusta avaldis ja arvuta seejärel kirjalikult selle täpne väärtus, kui x = -4,5 4x + 8 3 - x - 16 x - 4 2 1 1 2 3. Lihtsusta avaldis - : m + n m - n mn - n 2 1 1 ab + b 2 4. Lihtsusta avaldis - a -b a +b 2 2 4 4 2 5. Lihtsusta avaldis : - + 2 3x - 6 x - 2 x + 2 x - 4 2 2 4 2 6. Lihtsusta avaldis - + 2 : x - 3 x + 3 x - 9 3x - 9 2 2 1 7. Lihtsusta avaldis 2 2 : +

    Matemaatika
    Matemaatika eksami kordamine KEVAD 2015
    22
    docx

    Matemaatika eksami kordamine KEVAD 2015

    -1- - 1.Leia funktsiooni määramispiirkond. 3 x 3 x y y b) y  17  15 x  2 x log( 1  x ) 2 a) 4x  8 c) 2x  2 3 9 x y d) y = log( x2 + x -20 ) - 6x e) log 2 ( x  4) f) y = log x-1 x2

    Matemaatika
    11-klass kordamine EKSAMIKS vastustega
    10
    docx

    11. klass kordamine EKSAMIKS vastustega

    Kordamisülesanded 11 klass 1. Kombinatoorika ja tõenäosus a) Ühes klassis õpitakse 14 õppeainet. Mitmel erineval viisil saan nendest koostada ühe päeva tunniplaani, kui selles peab olema 7 erinevat õppeainet? Vastus: 17297280 b) Martinil on taskus viis viiekroonist ja neli kümnekroonist rahatähte. Kui suur on tõenäosus, et kahe kupüüri juhuslikul võtmisel on mõlemad viiekroonised? Vastus: 20/72 c) Tõenäosus leida pliiats kirjutuslaua esimesest sahtlist on 0,5, teisest sahtlist 0,7 ja kolmandast 0,4. Kui suur on tõenäosus , et pliiats on olemas a) täpselt ühes sahtlis b) vähemalt ühes sahtlis c) mitte üheski sahtlis

    Matemaatika
    Funktsioonide lahendamine
    12
    doc

    Funktsioonide lahendamine

    FUNKTSIOONID. 1. (1997 A) Leidke funktsiooni y = 4x3 ­ 3x2 maksimum- ja miinimumkoht ning kasvamis- ja kahanemisvahemikud. 2 2. (1997 B) Leidke funktsiooni y 2 x määramispiirkond, maksimum- ja x 1 miinimumpunkt ning kasvamis- ja kahanemisvahemikud. 3. Joonisel on antud ruutfunktsiooni y = f(x) ja funktsiooni y = ex graafikud. Leidke a) Ruutfunktsiooni y = f(x) määrav valem; b) Punkti A koordinaadid; c) Funktsiooni y = f(x) nullkohad ja haripunkti koordinaadid; d) Funktsiooni y = ex väärtus kohal, mis vastab funktsiooni y = f(x) absoluutväärtuselt vähimale nullkohale; e) Antud funktsioonide ühine positiivsuspiirkond. 4. (1998) Heinakuhja telglõige on piiratud joonega y = 1 ­ x2 ja sirgega y = 0. Kuhjale toetub koonusekujuline katus, mille telglõike tipunurk on t

    Matemaatika
    Funktsiooni graafik I õpik
    246
    pdf

    Funktsiooni graafik I õpik

    1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus Tingimus Esimene

    Matemaatika
    Majandusmatemaatika IIE eksami kordamisküsimused
    13
    pdf

    Majandusmatemaatika IIE eksami kordamisküsimused

    Majandusmatemaatika TEM0222 konspekt 1. Gaussi meetod e. elimineerimise meetod täpselt määratud süsteemi korral (võrrandite arv=tundmatute arv): maatriksis jäätakse kõik peadiagonaali elemendid 1ks, kõik ülejäänud elemendid muudetakse 0ks. Selleks valitakse igast reast ja veerust ühe korra juhtelement. Ühest reast või veerust mitu korda juhtelementi valida ei saa. Juhtelemendi rida lahutatakse või liidetakse teistele ridadele, et ülejäänud ridadest saada samasse veergu kus juhtelemend asub nullid. N: -1 2 1 1 ! 7 1 3 -1 1 ! 4 1 8 1 1 ! 13 11 11!6 Mittestabiilse süsteemi korral: Kasutusele tuleb Crameri valem. X1=x1(maatriks)/kogumaatriks Crameri valemit ei kasuta ükski arvutiprogramm, sest see võib anda väga suure vea. Gaussi meetodis saab arvutusvigade vähendamiseks valida juhtelemendiks maksimaalse absoluutväärtusega arvu (antud veerus kui ka kogu süsteemis). Gaussi meetodiga saab leida ka pöördmaatriksit. Pöördmaatr

    Majandusmatemaatika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun