Valgevene Valgevene, merepiirita riik ida-euroopas. Pindala 207 695 km2 Pealinn minsk Haldusjaotus 6 oblastit Riigikeeled valgevene ja vene keel Rahaühik valgevene rubla Suurimad järved: Narats 79,6, asveja 58,2, lukomei 37,7 Valgevene on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks rahvas. P Minsk kuulub ka miljoni linnade hulka. Minskis elab 1 753 200 inimest. Valgevene teistes linnades elab inimesi alla poole miljoni. Gomel , magiljov, brest. Kesskm. Eluiga 69a Sündimus 1,1% Suremus 1,4% Aidsi surnuid 2001a umbes 1000 inimest Loodus. Kristalne aluskord valgevenes ei paljandu. Pinnamoodi on olulisel määral kujundanud viimane mandrijäätumine. Valdavad madalad, kohati soised tasandikud. Maa keskosa läbib lääne ida suunaline läänemere ja musta mere veelahkmealasse kuuliv, jõeorgudest mitmeks
Valgevene Kernu põhikool 9.Klass Meiry-Heleen Johanson Sissejuhatus Valgevene on merepiirita riik Euroopa idaosas. Piirneb Venemaa, Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga. Loodus Valgevene on üks vähestest riikidest, kus euroopa piison looduses vabalt elab. Valgevene kõrgeim tipp on Valgevene kõrgustikul asuv 345 m kõrgune Dziarzynskaja. Riik President on 1994. aastast alates Alaksandr Lukasenka, peaminister on detsembrist 2010 Michail Mianikovic. Valgevene Rahvavabariigi president eksiilis on Ivonka Survilla. Riigikaitse Valgevene riigikaitse aluseks on maavägede 2 armeekorpust, Läänepiirkonnas, staap Hrodnas ja Loodepiirkonas, staap Barysas, lisaks regulaarvägedele on
majanduslik stabiilsus, üsna hästi säilinud tootmissektor, kvalifitseeritud ja odav tööjõud ning suhteliselt madal kuritegevuse määr. Pindala on 207 600 km2 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli rahvaarv 9 671 400 inimest. Tihedus on 47 in/km2 kohta Keskmine eluiga on 70,2 aastat Sündimus on 9,7, imikusuremus on 6,4 72% rahvastikust räägib vene keeles Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel, Hrodna, Mahilou ja Viciebsk. Valgevene majanduse peamine haru on tööstus, peamiselt masinatööstus, metallurgia aga ka sõjatööstus. Valgevene peamised tootmisharud on traktorid, veoautod, mootorrattad, televiisorid, külmikud, raadiod, väetised ja tekstiil. Veevarud on üks Valgevene suurim looduslik vara. Kuid sageli mõjutvad saastet naaberriigid, näiteks Dnepr voolab läbi Venemaa, Ukraina ja Valgevene seega on ta väga reostunud 40% joogiveest ei vasta nõuetele.
Ukraina keel Jõhvi Gümnaasium Mark Nikiforov 10.a 1 • Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel • Ukraina keele lähimaks sugulaskeeleks peetakse valgevene keelt • 18. sajandi lõpus arenes seni levinud kirikuslaavi keele kõrval rahvakeel, hilisem ukraina kirjakeel ja kirjandus Ukraina keel 2 Ukrainas, Venemaal, Kasahstanis, Kõneldakse: Kanadas, Valgevenes, Brasiilias, Argentiinas, Kirgiisias, Rumeenias, Usbekistanis, Poolas, Gruusias Kokku kõnelejaid: umbes 45 000 000
Sõjategevuse algus Saksamaa ja NVS Liidu vahel 22 juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda Rumeenia, nats hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia & Ungari. Algul läks kõik plaanipäraselt sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene + suure osa Ukrainast. Punaarmeel palju kaotusi(3,5 milj. Meest). Hitler hakkas kõhklema, ründas Moskva asemel Kievit. Siis üritasid jälle Moskvaga õnne. Leningradi blokaadis(sakslased piirasid linna) suri nälga ca 600 000 inimest. Siis liiguti jälle Moskva suunas aga kõik oli mega raske sest meestel oli külm(polnud talvevarustust) ja üleüldse olid kõik väga väsinud. Stalin haaras võimalusest ning tõi Siberist ära mingid mehed kes Hitleri mehi nahutama hakkasid
Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega. Karjakasvatus oli samuti tähtis, kuna
Rahvusvähemused Valgevenelased Asukoht kaardil Valgevene ümbritsevad Ukraina, Poola, Venemaa, Leedu ja Läti Valgevene Pealinn Minsk Rahvaarv umbes 10.3 miljonit Pindala 207 600 km2 Ainus diktatuurriik Euroopas President Aleksander Lukashenko Rahvuslill rukkilill Valgevene rahvusvappi nimetakse pogonjaks (jälitus) Võiduväljak, Minsk Eesti Valgevene suhted Eestil ei ole Valgevenega kunagi väga tihedaid suhteid olnud. Eestiga võrreldes on Valgevene suur riik. Eestlasi elab Valgevenes 700, Minskis vaid 19. Vaatamata loiule suhtlemisele, on valgevenelaste huvi Eesti vastu ülisuur. Aktiivsemad Eesti ettevõtjad on loonud oma esindused Valgevenes Poliitiline ebastabiilsus tekitab pidevalt olukordi, kus Eesti kodanikud ja firmad vajavad kaitset. Valgevenelased Eestis Valgevenelased elasid Eestis juba Leedu
1992 M.Stulce 21,70 J.Doehring V.Lõhho 20,94 USA 20,96 USA SRÜ 1996 R.Barnes 21,62 J.Godina 20,79 O.Bahats 20,75 USA USA Ukraina 2000 A.Harju 21,29 A.Nelson 21,21 J.Godina 21,20 Soome USA USA 2004 J.Bilong 21,16 A.Nelson 21,16 J.Olsen 21,07 Ukraina USA Taani 2008 T.Majewski C.Cantwell A.Mihnevits 21,51 Poola 21,09 USA 21,05 Valgevene 2012 T.Majewski D.Storl 21,86 R.Hoffa 21,23 21,89 Poola Saksamaa USA Naised Aasta 1 2 3 1948 M.Ostermeyer A.Piccinini I.Schäffer 13,08 13,75 13,09 Itaalia Austria Prantsusmaa 1952 G.Zõbina 15,28 M.Werner 14,57 K.Tosenova NSV Saksamaa 14,50 NSV 1956 T.Tiskjevits G.Zõbina 16,53 M.Werner 15,61 16,59 NSV NSV Saksamaa 1960 T
rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega. 88-89 Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon. 1989 sügis Lammutati Berliini müür. 1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 1990-1994 Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast. 25. Veebruar 1991 lakkas Varssavi Lepingu Organisatsioon olemast. 1990 Mai Boriss Jeltsin sai venemaa presidendiks. 1990 juuni venemaa suveräänsusdeklaratsioon. 19-21 Aug 1991 Putsipäevad või mingi möll. Dets 1991 Venemaa, Valgevene, Ukraina ütlesid et Netu NSVL ja nüüd on SRÜ. 25. Dets 1991 Gorbakal viskab üle ja ta loobub NSV Liidu presidendi ja relvajõudude ülemjuhataja ametist. 1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine
Keskuseks Voltaire kabaree. M.Duchamp maal "Trepist alla tulev akt". Ta tegutseb New Yorgis. Kubism ja futurism on teda mõjutanud. Ta hakkab tegelema ready-made kunstiga. "Purskaev". Merzbild teevad kollaaze rämpsust. Metafüüsiline maal: metafüüsiline- eelmises kunstis pettunud kunstnikud. Kujutavad inimeste varje linnatänavatel ilma inimesteta. Perspektiivi reegleid on nihestatud e on ebareaalne maailm. Marc Chagall kunstnik, kes on mõjutanud surrealisti, on valgevene juut, pärit Vitebskist, Ta armastas maalida kodulinna ja unenägusid, Maal "Madonna reega", "Mina ja küla". G.Chirico "Prohvet", "Tänava melanhoolia ja müsteerium". Popkunst: (1955-64), suhtumine elukeskkonda on irooniline. Kaob piir maali ja skulptuuri vahel. Toimub assamblaazide valmistamine. Kasutatakse palju tehismaterjale (plastmass, kumm, poroloon). Esemete ebatavaline komboneerimine. Armastatakse üleelu suuruseid esemeid valmistada. Robert Rauchenberg oli neodadaist
42 Ralf Haber , Saksa DV 1987 Sergei Litvinov, NSVL 83.06 Jüri Tamm, NSVL 80.84 80.76 Igor Astapkovits , NSVL Heinz Weis , Saksamaa 1991 Juri Sedõhh, NSVL 81.70 80.94 80.44 Andrei Abduvalijev , Igor Astapkovits, Valgevene Tibor Gécsek , Ungari 1993 Tadzikistan 81.64 79.88 79.54 Andrei Abduvalijev, Igor Astapkovicts, Valgevene 1995 Tibor Gécsek, Ungari 80.98 Tadzikistan 81.56 81.10 Andrei Skvaruk , Ukraina Vassili Sidorenko , 1997 Heinz Weis, Saksamaa 81.78 81.46 Venemaa 80.76
Põllumajandus Hollandis. Andra Toom Rakvere Gümnaasium 11B Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks. Võrdluse tõin Hollandi ja Valgevene vahel. HOLLAND UKRAINA Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Valitseb parassoe mereline kliima 51. ja 56. põhjalaiuse vahel. Suved on soojad ja pilvised, sageli sajab. Valitseb kontinentaalne kliima.
2005. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. Venemaa 3 630 1. Venemaa 1 457 2. Poola 3 359 2. Poola 1 264 3. Saksamaa 2 812 3. Saksamaa 907 4. Valgevene 1 250 4. Ukraina 576 5. Ukraina 1 190 5. Valgevene 247 6. Hiina 748 6. Türgi 188 7. Kanada 367 7. Tsehhi 161 8. Türgi 260 8. Rootsi 103 9
Soome 4 + -! + Suurbritannia 11 + + -! Sveits 23 - - - Taani 9 + + -! Tsehhi 17 + + - Türgi 40 läbirääk. + - Ukraina 15 - -(kandidaat) - Ungari 21 + + - Valgevene 8 - - - Venemaa 39 - - - · USA, Kanada Määratle tabelis olevate riikide riigikorrad (monarhia või vabariik) Nimeta puuduolevaid riike. Nimeta Euroopa riik, mis kuulutas 2008.a. välja iseseisvuse. Teda on tunnustanud üle 60 riigi, nim. osaliselt tunnustatud riigiks......................................... Suuremad rahvusvahelised organisatsioonid
Aastal 1915 võeti Leonid vastu klassikalisse gümnaasiumi, hiljem õppis ta töökoolis, mille ta lõpetas 1921. Alates 1921. aastast töötas ta Kurski võitehases. Aastal 1923 astus ta komsomoli. Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis-Maaparandustehnikumi (sisseastumise ajal kandis see maakorraldustehnikumi nime), kus ta õppis 1923--1927, ning sai III järgu maamõõtja klassifikatsiooni. Ta töötas maakorraldajana mõne kuu ühes Kurski oblasti maakonnas, see järel Valgevene NSV Orsanski ringkonna Kohhanovo rajoonis (praegu Viciebski oblasti Tolotsinski rajoon) [1]. Aastal 1928 ta abiellus. Märtsis 1928 saadeti ta Uuralisse. kus ta töötas maakorraldajana, rajooni maaosakonna juhatajana, Sverdlovski oblasti Bisserski Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjana (1929--1930), Uurali ringkonna maavalitsuse ülema asetäitjana. Septembris 1930 ta sõitis ära ning astus Kalinini-nimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, kevadel 1931 aga läks üle Dneprodzerzinski
1991 Riigipöörajate vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president B. Jeltsin, kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks Tankid liiduvabariikides 20. august 1991 Eesti taasiseseisvumine 21. August 1991 Läti taasiseseisvumine Jeltsin tunnustas Balti riikide iseseisvust 21. augustil rünnakud Eestis (teletorn), Lätis (ülemnõukogu hoone) 21. august RESK lagunes, võim B. Jeltsini kätte NSV Liidu laialisaatmine 1991 Liiduvabariigid kuulutavad end iseseisvaks (Ukraina, Valgevene, Moldaavia jt) Lääneriigid taastavad Balti riikidega diplomaatilised suhted 6. septembril tunnustas NSV Liit Balti riikide iseseisvust 8. detsembril saadetakse Nõukogude Liit laiali ja Venemaa, Ukraina ning Valgevene loovad Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ), aja jooksul liitub ka teisi endisi liiduvabariike 25. detsembril 1991 annab M. Gorbatsov võimu üle B. Jeltsinile KÜLMA SÕJA LÕPP Vene Föderatsioon 1991 - tänapäev
Anastassia Beljajeva Tallinn 2013 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei. · 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töörahvakomissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest Moskvas asuvast keskusest, mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad. · 19201921 a sõlmisid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidzaani ühendav Taga-Kaukaasia SFNV sõjalis-majanduslikud lepingud. · 1922
Dzimitry Samal Dzimitry samal on sündinud valgevenes 1981.aastal. lapsepõlv möödus Valgevenes. Samas lõpetas ta 2003.aastal Tehnikaülikooli. Tema esimene amet oli autodisainer Itaalia (Stile Petrone), ja Prantsusmaa (Renault) autotööstustes , samuti koostöö Ameerika disainiagentuuridega. Õpinguid jätkas Valgevene Kunstiakadeemias. Tänu suurele huvile autodest ja autodisainist laiemalt, võitis ta AUDI stipendiumi. Magistrikraadi omandas Dzmitry Milano Polütehnikumi disaini osakonnas. End täiendanud ja õppinud on ta veel Prantsusmaal, USA-s ning mujal maailmas. Ta on osalenud Euroopa ja maailma sellealastel konverentsidel ning on finalist paljudel nimekatel rahvusvahelistel ideekonkurssidel. Tema töid on avaldatud paljudes ajakirjades ülemaailma näiteks Elle Decoration, Designer, Glamour jt
Erinevad ettevõtet ümbritsevad riskid Üks põhjusest miks ettevõte nii huvipakkuv on seda ümbritsevad kaudsed ja otsesed riskid. Ma ei mõtle siin ettevõtte sisemist tegevust puudutavaid küsimusi, kuna ettevõte on erinevalt Alta Capitali ajast väga konservatiivse bilansiga, vaid eelkõige järgnevat: Kuna põhiline Silvano FG tegevus on siiski seotud Milavitsa brändiga, mille tootmine toimub üksnes Valgevenes, siis ei saa kuidagi unustada Valgevene poliitilist olukorda ning riigi diktaatorit Aleksandr Lukasenkat, kelle otsused ei ole alati kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Seda võimendab veel Valgevene kehv majanduslik olukord ning erinevad võetud välislaenud. Heaks näiteks on Valgevene rubla, mille kurss on aasta jooksul tänu kahele delaveerimisele euroga võrreldes kukkunud kolm korda (2011. Aasta alguses sai 1 euro eest ligi 4000 rubla, nüüd veidi alla 12 000). See on tegelikult küll vesi Silvano veskile, kuna
1990. aastal sai ta koos Age Oksaga rahvusvahelisel balletivõistlusel USA-s parima paari auhinna. 2001. aastal sai ta Valgetähe III klassi teenetemärgi. Elizabeth II nimetas 12. juunil 2010 Age Oksa ja Toomas Eduri kahe riigi kultuurisuhete edendamise eest Briti Impeeriumi Ordu komandörideks. 4 PEATEGELASED Alena Shkatula Alena Shkatula lõpetas 2003. aastal Minski Balletikooli klassikalise balleti erialal. Aastail 20032008 oli ta Valgevene Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2008. aastast on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad nimiroll Schiavoni ,,Medeas" Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale, Tatjana (Cranko ,,Onegin"), Tuhkatriinu (Prokofjevi ,,Tuhkatriinu"), Jeanne Hébuterne (Eduri/Aintsi ,,Modigliani neetud kunstnik"), Nikia (Minkuse ,,Bajadeer"), Rosalinde (Hyndi ,,Rosalinde"), Manon (MacMillani ,,Manon"), Tsaikovski Odette/Ottilie (,,Luikede järv"), Drazeehaldjas
Tsernobõli palve Tuleviku kroonika Svetlana Aleksijevits Tsernobõl (Chernobyl) mahajäetud linn Ukrainas Kiievi oblastis Valgevene piiri lähedal linn jäeti maha 1986 Tsernobõli katastroofi tõttu, mis leidis aset Tsernobõli tuumaelektrijaamas 14,5 km põhja või loode pool tuumaelektrijaam sai nime linna järgi töötajad elasid spetsiaalselt neile rajatud linnas Prõpjatis enne katastroofi elas linnas umbes 55 000 inimest Tsernobõli katastroof leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986 tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjuseks
Nüüdsest kuulus antud üksusele 6,37% aktsiatest (varasema 4,94% asemel). 19.05.2011 tuli LHV-st avalikuks järjekordne analüüs Silvano suutis esimeses kvartalis ületada nii LHV, kui teiste analüütikute ootusi. Kvartali müügikasv oli üle 20% ning brutomarginaali langus saadi pidama. Oodatav P/E 9,0 ning edaspidine oodatav kasv üle 15%. Hinnasiht jäi hetkel aktsiahinna mitte muutumise tõttu siiski samaks, 4,1 4,5 euro juurde. Valgevene oli vahepeal ka oma valuutakursi vabaks lasknud ning kommertspangad kauplesid sellega ligi 30% madalamal tasemel, kui oli Valgevene endi keskpanga vahetuskurss. Võimalikku devalveerimise ohtu tunnistas ka ettevõte, kuid nende ja LHV analüütikute hinnangul oli devalveerimise oht ettevõtte jaoks pigem positiivne. Nimelt olid rahalised vahendid eelkõige eurodes, müügilepingud Venemaa rublades ning suurimad kulud Valgevene rublades. 8.06
kommunistliku partei bolevistlik diktatuur.Nukogude Liit moodustati prast seda, kui Nukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna phiosa moodustasid mittevenelased. Lhtudes nn leninlikust rahvuspoliitikast, moodustati formaalne liitriik. Faktiliselt ji Nukogude Liit unitaarriigiks.Nukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. leliidulisel Nukogude Kongressil otsustati nukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga- Kaukaasia SFNV hendada Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.Nukogude Liidu pealinn oli Moskva. Thtsaim pha oli 7. november: 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapev. Alates 1988 hakkasid Nukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ra kasutades vtma endale jrjest rohkem vimu. See viis lpuks Nukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Prast Nukogude
2Nikita Hrustsovpartei keskkomitee sekretär.inimestele meeldis lihtsus,emotsionaalsus,hea kontaks rahavaga.1953.a.sept.sai parteijuhuks.jätkas vägivallapoliitika pehmendamist.partei 20.kongressil 1956 a.pidas Stalini kuritegusid paljastava ettekande.sulaaeg.1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks.1964okttema vastane vandenõu+kõrvaldamine võimult.üleliidulinse tähtsusega penskar,suri 1971 5Konstatin Tsernenkoaastane valitsemine näitas:olemasolev süsteem vajas edasiseks püsimiseks reformimist Andrei Sahharov.960 teisitimõtlejate juht.NSV Ltuntuim dissident.tuumafüüsik,nõudis demokraatiat ja inimõiguste austamist.1950 osales tuumarelva väljatöötamisel.1980 heideti välja teaduste akadeemiast ja pagendati Gorkisse.tagasi pöördus 1980 lõpul Nikolai Karotammjuhtis sõjajärgsetekl aastatel EKPd.püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega.1940tuli eestisse uut võimu üles ehitama.1944 ametlikult EKPesimene sekretär.1950 vabastati ametistE...
Sõltumatute Riikide Ühenduse alusdokumendid on järgmised (kronoloogilises järjekorras): 1. SRÜ asutamise kokkulepe (vastu võetud 8. detsember 1991. a., Minskis); 2. Alma-Ata deklaratsioon. (vastu võetud 21. detsember 1991. a., Alma- Atas); 3. SRÜ põhikiri (vastu võetud 22. jaanuar 1993. a., Minskis); 4. Ühenduse riigipeade ja peaministrite Nõukogu menetlusreegleid reguleeriv määrustik (vastu võetud 16. mai 1996. a., Minskis). SRÜ asutamine otsustati Valgevene, Venemaa ja Ukraina poolt 1991. aasta detsembris asutamise kokkuleppega, milles ülalmainitud riigid nimetasid ennast 1922. aasta Liidulepingu allkirjastajateks-asutajateks ning ,,konstateerisid" NSV Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksisteerimast lakkamist. Veidi hiljem ühinesid Alma-Ata deklaratsioonis nende kolme riigiga teised endise NSVL-i riigid. Seoses Sõltumatute Riikide Ühenduse õigussubjektsusega peab märkima, et vastavalt
Venemaa ja slaavi riigid referaat Venemaa ja slaavi riigid Slaavi riigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Poola, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ukraina, Valgevene ja Venemaa. Sarnasused: Nende keel ja kultuur on sarnased. Kõik nad asuvad Venemaa külje all. Venemaa rahvastiku tihedus on 8,5 inimest/km² (kohta). Venemaa pindala on 17 075 200 km². Venemaa president on Dmitri Medvedev. Venemaa pealinn on Moskva. Rahva arv on Venemaa Statistikaameti juuli 2007 andmetel 141,3 miljonit inimest. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa usund on vene õigeusk.
Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. · Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine, SRÜ loomine · Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. · 23. aug. 1991 peatas B. Jeltsin Venemaa kommunistliku partei tegevuse. · 6. sept. 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit. · 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. · 8. dets. 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Sõltumatute Riikide Ühenduse - SRÜ. · SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. · SRÜ-ga ühinesid 8 endist NSV Liidu vabariiki: Aserbaidzaan, Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadzikistan, Türkmenistan ja Usbekistan. · 25. dets
Senised õhujõudude lennukid olid üsna väikese lennukaugusega ning vajasid pikka hoojooksu. Põnevat: · Toodeti umbkaudu 1200 Su-24 tüüpi lennukit. Umbes 577 lennukit on kasutusel Venemaal, need on jaotunud õhu- ja mereväe vahel. · Omal ajal oli ta tõesti arvestatavate võimetega lennuk, kuigi mitte nii võimas kui Läänes arvati. · Kas utajamaad:NSVL / Venemaa, Alzeeria, Liibüa, Süüria, Iraan, Iraak, Aserbaidzaan, Valgevene, Kasahstan, Ukraina, Strateegiline pommitaja TU-22 · Tüüp:Strateegiline pommitaja · Ehitaja:Tupolev · Pärito lumaa:NSVL · Aas ta:Esmalend 1959 Kasutusele 1962 · Tu-22 (NATO koodnimetusega Blinder - Silmaklapp, pimestaja) oli esialgu mõeldud asendama pommitajat Tu-1. TU-22 Andmed: · Max. s tardimas s :94 000 kg · Mo o to r:2X 16 000 kg tõukejõudu, RKBM VD-7M, järelpõletiga turboreaktiiv · Max. kiirus :1480 km/h · merepinnal 890 km/h
20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Eesti, Läti, Ukraina ja Valgevene kuulutavad augustisündmuste taustal välja iseseisvuse. Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. 6. Kuidas taasiseseisvusid Balti riigid, eriti Eesti? Loe lisa Eesti ajaloo õpikust!
• Asub Euroopas • Euroopas pikkuselt 14. jõgi(937 km) • Voolab 436 km Valgevenes, 359 km Leedus ja 116 km Leedu ja Vene Kaliningraadi oblasti vahel • Suurimad linad jõe kõrval on Hrodna Valgevenes, Alytus ja Kannas Leedus ja Sovetsk Vene Kaliningraadi obliastis • Jões elab umbes 54 erinevat liiki kalu • Jõgi pole raskelt reostatud • Jõgi on looklev • Jõe kesmine sügavus 1-3m ja sügavaim 5m, laius kuni 500m • Jõgi algab Valgevene kõrgustikult ja suubub Läänemerre Maastik Taimestik Inimtegevus
Idapartnerlus ja Lõunamõõde ehk Lõunadimensioon. Kuna viimase aluseks on nn Barcelona protsess ning EL-i Vahemerepoliitika, siis leiavad ka need osispoliitikad käesolevas ainekursuses põhjalikumat käsitölemist. Kõikide nn komponentpoliitikate käsitlemisel vaadeldakse ühtlasi ka nende poliitikatega hõlmatud riike. Eriti suure mahu võtab ainekursusest enda alla Idapartnerluse poliitika, mille sihtriikideks on Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaan. Nende riikide puhul antakse üliõpilastele edasi ka lühiandmed riigi kohta nagu elanike arv, territooriumi suurus, põhilised majandusharud, riigivalitsemise süsteem jne. Kui neid riiklikke kapasiteete võrrelda neile riikidele EL-i poolt antava konkreetse abiga, saab selgeks ka EL-i naabruspoliitika raames antava abi tõhusus või ebapiisavus. Mõistagi pöörab ainekursus neist riikidest enim tähelepanu Venemaale
Religioon SÜMBOLID KLIIMA PAIKNEMINE Boriss Jeltsin Vladimir Putin Dmitri Medvedev Pealinnad 2 Üld andmed. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev
Poola Kätlyn Jürisaar Üldandmed · Pindala- 312,679 ruutkilomeetrit. · Rahvaarv- 38,482,919 (Juuli 2009 seisuga) · Naabrid- Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa. Asukoht kaardil. Loodus · Asub parasvöötmes. · Põhja-Poola on tasandikuline, riigi lõunaosa aga mägine. · Kõrgeim mägi- Rysy(2499m) · Suurimad jõed- Wisla ja Odra · Suurim järv- niardwy järv (110 km²) Majandus · Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. · Toodetakse elektroonikat, riideid, autosi, busse, helikoptereid ning lennukeid. · Kaevandatakse hõbedat ja tsinki.
RIIK PEALINN ISLAND REYKJAVIK NORRA OSLO ROOTSI STOCHOLM SOOME HELSINGI EESTI TALLINN LÄTI RIIA LEEDU VILNIUS POOLA VARSSAVI SAKSAMAA BERLIIN TAANI KOPENHAAGEN HOLLAND AMSTERDAM BELGIA BRÜSSEL LUKSENBURG LUKSENBOURG LIECTENSTEIN MÜNCHEN PRANTSUSMAA PARIIS ANDORRA ANDORRA LA VELLA HISPAANIA MADRID PARTUGAL LISSABON ITAALIA ROOMA VATIKAN VATIKAN SAN MARINO SAN MARINO MONACO MARSSEILE SVEITS BERN AUSTRIA VIIN TSEHHI PRAHA SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAA...
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
Austria Viin Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo Rootsi Stockholm Soome Helsingi Venemaa Moskva Eesti Tallinn Läti Riia Leedu Vilnius Poola Varssavi Valgevene Minsk Tšehhi Praha Solvakkia Bratislava Ungari Budapest Rumeenia Bukarest Moldova Chisinau Ukraina Kiiev Taani Kopenhaagen
1.milleks on vaja alajaamu? Vähendab pinget, reguleerivad pinget ja jaotavad elektrit 2. millisel põhimõttel põhineb elektrienergia transportimine? võimalikult kõrge pingega võetakse, et võimalikult vähe läheks kaotsi, põhineb pingel 3. elektrienergia transportimine eestis Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga -- kaks neist kulgevad Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning kolmas Tartust Pihkvasse. Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330 kV liini -- Tartu-Valmiera ja Tsirguliina-Valmiera. 4. mis ül. on transformaatoritel? Kuidas töötab? transformaator võimaldab muuta alalisvoolu vahelduvvooluks ja vastupidi
Tekkis tohutu kiirguseallikas Järgmisel aastal toodi üle NL Tsernobõli tuhandeid mehi , et reaktorit konserveerida- sulgeda betoonsarkofaagiga.Keegi ei mõõtnud täpselt kui suure kiirguse doosi said need mehed.Üle riigi piiride kandunud radioaktiivne pilv põhjustas palju katastroofe.Tsernobõli mõju kestab tänaseni. 3 Ajalooline õiend 26.aprillil 1986 kell 1:23:58 purustas sariplahvatus Ukrainas Valgevene piiri lähedal asuva Tsornobõli aatomi elektrijaama 4.energiabloki reaktori koos hoonega. Tsornobõli plahvatuses sai 20.sajandi kõige suurem tehnikakatastroof. Tsornobõli tagajärjel kaotas maa 485 küla ja asulat neist 70 on nüüd juba igaveseks maha maapõue maetud.Katastroofi tõttu kõige enam kannatanud Gomeli ja Mogljovi oblasti suremus sündimust 20%.Katastroofi tagajärjel paiskus atmosfääri 50 miljonit Ci(küriid) radionukliide,70% sellest langes Valgevene pinnale
NSV Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) oli aastatel 1922 1991 eksisteerinud kommunistlik riik. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922. aastal liidulepinguga. 30. detsembril Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid: Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Seega Nõukogude Liit tekkis pärast seda, kui Nõukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna põhiosa moodustasid mittevenelased. NSV Liidu ühiskonda iseloomustasid demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. Seega lühidelt öeldes oli NSV Liidus esiplaanil riik inimeste vajadustega ei arvestatud.
sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust. Oktoobris langetas EJL-i juhatus otsuse, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam mittekodanikud debüteerida. Tulemused hakkasid paranema esimese taasisesiesvumisjärgse välistreeneri, islandlase Teitur Poroarsoni saabudes, Esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikturniiril saavutati 5. oktoobril 1996, kui Kadrioru staadionil alistati Sergei Holov-Simsoni väravast Valgevene. Eesti teenis selles 1996. aasta maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonigruupis peale võidu valgevenelaste üle veel rahvusvahelist tähelepanu pälvinud viigi. Nimelt tuli 9. oktoobril 1996 Tallinnas ebaselgetel põhjustel ära jäänud kohtumine Sotimaa vastu FIFA otsuse kohaselt neutraalsel väljakul uuesti korraldada ning Monacos 11. veebruaril 1997 peetud kordusmats lõppes väravateta. Eesti kogus lõpuks neli punkti ja pääses esimest korda viimasest kohast,
20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Eesti, Läti, Ukraina ja Valgevene kuulutavad augustisündmuste taustal välja iseseisvuse. Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus. 24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. 6. Kuidas taasiseseisvusid Balti riigid, eriti Eesti? 7. Sündmused Eestis 1987- nõudsid Balti riigid M-R pakti salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist. fosforiidikampaania
teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud võimorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. 3. märtsi 1991 - toimus Eesti iseseisvusreferendum. 17. märts 1991 - üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses. 19. august 1991 - püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee. Gennadi Janajev - Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. 1991. august - Eesti, Läti, Ukraina, Valgevene kuulutasid välja iseseisvuse (keeldusid Gorbatšovi liidulepingust). 20. august 1991 - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Ülo Nugis - ENSV Ülemnõukogu juhataja, kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Augustiputš - 1991. aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse. 25. detsember 1991 - Gorbatšov loobus presidendiametist. 26. detsember 1991 - Nõukogude liidu laiali saatmine. Lambisem:
Geograafia: Euroopa Riigid ja Nende Pealinnad Eesti: Tallinn Läti: Riia Leedu: Vilnius Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
23 Saksamaa + + + + 7 San Marino - - - - 16 Serbia - - - - 40 Slovakkia + + + + 19 Sloveenia + + + + 32 Soome + - + + 27 Suurbritannia + + - - 22 Sveits - - + - 45 Taani + + + - 39 Tsehhi + + + - 48 Türgi - + - - 44 Ukraina - - - - 41 Ungari + + + - 38 Valgevene - - - - 8 Vatikan - - - - 33 Vene - - - - NATOs lisaks USA ja Kanada
Euroopa linnad. Island- Reykjavik Monaco- Monaco Norra- Oslo Rumeenia- Bukarest Rootsi- Stockholm San Marino- San Marino Taani- Kopenhaagen Vatikan- Vatikan Soome- Helsingi Luksemburg- Luxemburg Venemaa- Moskva Gruusia- Thbilis Eesti- Tallinn Goosova- Pristina Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana...
Tõnu Trubetsky ja Villu Tamme Tõnu Trubetsky on sündinud sünd. 24. aprillil 1963 Tallinnas. Ta on Trubetskoide suguvõsaga seotud isa, vana- ja vaarisa liini pidi. Trubetski Vürstiriik. See oli iseseisev 1164 1196, 1202 1211, 1212 1240, 1357 1566 ja tegelikult ka 1611 1634. See asus täpselt selles kolmnurgas, kus tänapäeval Valgevene, Venemaa ja Ukraina kokku puutuvad. Trubetsky on Eesti punkbändide lipulaeva Vennaskond solist. Esimene kontsert toimus 23. oktoobril 1984. aastal Tallinna 49. keskkoolis. Algselt ei teadnud keegi Vennaskonnast, et nad seal mängivad, vaid Tõnu luges seda ERKI-s seina pealt, et tuleb punk-kontsert, kus on kirja pandud, et ka nemad esinevad. Enne esimest kontserti ühtegi sellist proovi, kus oleks kõik bändi liikmed kohal olnud, ei õnnestunud neil teha. Igaüks õppis lood eraldi selgeks
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE LASTINDUS JA LAONDUS REFERAAT KLAIPEDA SADAM ÜLIÕPILANE: J. Anderson, A. Grigorjeva, A. Moltsar JUHENDAJA: A.Kiisler TALLINN 2015 Klaipeda sadam on jaavaba sadam Klaipeda linnas, Laanemere idarannikus. See on Leedu olulisim ja suurim transpordikeskus, kus uhtivad mere ja kuivamaa teed Ida ja Laane suundades. Juba mitu aastat on Klaipeda sadam Valgevene merevarav. Autoveod on korraldatud ja konteinerrong kurseerib regulaarselt suunal Klaipeda-Minsk. Kaubakäive Selle aasta kahe kuuga kasvas kontenerikäive Liepaja sadamas 25,7 protsenti, Klaipeda sadamas 12,5 protsenti, Tallinna sadamas 3,2 protsenti ja Riia sadamas 0,1 protsenti. Suurima kontein...
7. San Marino 30. Norra Oslo 8. Vatikan 31. Rootsi Stockholm 9. Malta Valletta 32. Soome Helsingi 10. Kreeka Ateena 33. Venemaa Moskva 11. Albaania Tiraana 34. Eesti Tallinn 12. Makedoonia Skopje 35. Läti Riia 13. Bulgaaria Sofia 36. Leedu Vilnius 14. Monteneegro 37. Poola Varssavi 15. Kosovo 38. Valgevene Minsk 16. Serbia 39. 17. Bosnia ja Hertsogoviina 40. Sarajevo 41. Ungari Budapest 18. Horvaatia Zagreb 42. Rumeenia Bukarest 19. Sloveenia Ljubljana 43. Moldova 20. Austria Viin 44. Ukraina Kiiev 21. Liechtenstein Vaduz 22. Sveits Bern 23. Saksamaa Berliin ©Kati Rohtla
1.Portugal-Lissabon 11.Albaania-Tirana 20.Austria-viin 2.Hispaania-Madrid 12.Makedoonia-Skopje 21.Liechtenstein-Vaduz 3.Andorra-Andorra la 13.Bulgaaria-sofia 22.Sveits-Bern Vella 14.Monteneegro- 23.Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40....
Muudetud riigid. ELi liikmesriigid Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik. Kandidaatriigid Horvaatia, endine Jugoslavia Makedoonia Vabariik, Island, Montenegro, Serbia, Türgi. Muud Euroopa riigid Albaania, Armeenia, Andorra, Aserbaidzaan, Valgevene, BosniaHertsegovina, Gruusia, Liechtenstein, Moldova, Monaco, Norra, Venemaa, San Marino, Sveits, Ukraina, Vatikan. Euroopa kaart Fakte Euroopast Euroopa asub maailma suurimal mandril Euraasias. Euroopa on üks kuuest maailmajaost. Euroopa asub Atlandi ookeani ääres. Euroopas on 44 riiki. Euroopa Liidu lipp Kasutatud allikad www.g o o g le .e e www.wikip e d ia .o rg www.s lid e s h a re .ne t Aitä h tä h e le p a nu e e s t !
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
