Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Novelli olemus, tunnused, esindajad; Tuglase või Tšehhovi 1 novelli analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
novell, ootamatu, tuglas, tsehhovi, keskne, sõlmitus, kulminatsioon, puänt, kirjanikud, venelane, allan, friedebert, arvonovell - tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on püant. Liigseid detaile pole, tegelased loo käigus eriti ei muutu. Giovanni Boccacio - novellizanri looja. Novellikogu "Dekameron" koosneb 100-st novellist, raamjutustus. Eriti lühike novell - novellel Eesti raamjutustus: August Gailit "Toomas Nipernaadi", Mehis Heinsalu Novelli liigid: *suletud ehk taskaana *Gervanteslik novell - vabama ja lõdvema struktuuriga *tsehhovilik ehk avatud: 19 saj. lõpul - ei pruugi olla puänti *Pärast II ms- i novell veelgi avatum - suurenenud huvi inimsuhete vastu. Kaadrid vahetuvad kiiresti, filmilikus, argipäevane, kõnekeel, eluprobleemid Edgar Allan Poe "Vaat amontilladot", Anton Tsehhov /"Ametniku surm" ja "Paks ja peenike"/, Peet Vallak, Friedebert Tuglas Mati Unt "Helgi Sallo lahkumine" puänt puudus Tunnused:
Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Jutustava teose kolm põhitunnust: Süzee ehk tegevustik karakterid ehk erinevate tegelaste iseloomustamine miljöö ehk tegevuse aeg ja koht Eepika zanrid(alaliigid): Eepos, roman, jutustus, novel, reisikiri, päevik, miniatuur, memuaristika. 1)Tutvustatakse tegelasi, kohta ja aega. 2)Sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevustiku 3)Teose asendus- avanevad tegelastevahelised 4) kulminatsioon e haripunkt kõige pingelisemhetk suhted ja nende areng. 5) Pööre pinge langeb 6) Lõpplahendus probleemide ja konfliktide lahendus. Ulmekirjandus ehk teaduslik fantastiline Ulmekirjanduse elemente on esinenud kirjanduses läbi aegade. Läbimurdeks sai Mary Shelley roman `'Frankenstein'' 19.saj. Esimese ulmekirjanduse kiiret
Reaktsioon poliitilisele, sotsiaalsele ja kultuurikriisile. Inimsuse, väärikuse rõhutamine. Jõuline stiil. Lühikesed laused. Hakitud rütm. 3)Sümbolism argimaailma taga asuva nähtamatu ideedemaailma avastamine ja kujutamine. Mitmetähenduslike sümbolite kasutamine. Erinevate aistingute liitmine (ntx: näen lõhna, kuulen värve). Muusikaliste vahendite kasutamine (riim, rütm, meloodia). Igasugused assotsiatsioonid. Klassikaline Novell Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja põhineb kindlal süzeeskeemil. Klassikalise novelli tunnusjooned: 1)Lühike 2)Vähe tegelasi 3)Sündmuste esitamine ajalises järgnevuses 4)Süzeeskeem: Sissejuhatus Sõlmitus Arendus Kulminatsioon Puänt
Friedebert Tuglase novelli "Inimese vari" analüüs Friedebert Tuglase teos "Inimese vari" on filigraanse sõnaseadega novell. Kirjutise peategelaseks on vanem naine Maret, kes ootab koju soldatist poega. Poeg on aastaid kodust eemal olnud sõdimas ning see on jätnud igaveselt ravimatu hõõguva haava ema hinge. Ühel päeval ei saa Maret magada ja jookseb jõe äärde ning arvab seal nägevat oma poega. Ta talutab oma poja tarekesse ning ravib ta kohutavaid haavu. Hoolimata tohterdustest ja hulgast armastusest sureb poeg oma haavadesse ning ema matab ta ahastava leinaga.
a. August Gailit b. Nikolai Gogol c. August Mälk 18. Impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi ja valgusevarjundite tundlikku esitamist. Impressonistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga. Bernhard Kullerkupp; Friedebert Tuglas; A. H. Tammsaare. 19. Fr. Tuglase ,,Suveöö armastus" on novell, sellepärast et seal on vähe tegelasi, tihe sündmustik ning üks keskne teema. 20. Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. On olemas ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, kriminaalromaan. A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Heino Kiige ,,Mind armastab jaapanlanna" Maimu Bergi ,,Ma armastasin venelast" 21. Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid
Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tsehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". 10. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi
Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tsehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". 10. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi
Pastoraal – karjuselaul. Eespos – pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägivaldsete ja jumalate teod. Allegooria – mõistujutt. Komöödia – maljamäng. Situatsioonikoomika – naljakas olukord. Novelett – lühinovell. Ekspositsioon – teose sissejuhatus Sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegevustevahelise vastuolu. Dispositsioon – teose arndus Kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt Pööre – sündmused, mis langetavad pinge Konklusioon – eose lõpetus. Puänt – novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti üllatav,kuid loogiline lõpplahendus. Kõne – mingi aktuaalse teemaga esitlus, eesmärgiga kuulajaid veenda. Epopüa – viie-osaline romaan. Eesti autorid: Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) – esimene eesti luuletaja. Sündis riias, isa oli eestlane
on selles osaline. Tuntud jutukirjanikud: · Jack London · Oskar Luts · Ivan Turgenev · Anton Tsehhov · Mark Twain · Mati Unt · Eduard Vilde Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Friedebert Tuglase sõnul on novell nagu sonett proosas. Tuntud novellimeistrid: · August Gailit · Nikolai Gogol · Franz Kafka · August Mälk · Edgar Allan Poe · Anton Tsehhov · Friedebert Tuglas · Peet Vallak · Arvo Valton Aforism (kr aphorismos 'piiritlemine, määratlus'), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega:
novellist ulatuslikum, 4+4+3+3 järgi, inglise draama tõsise sisuga romaanist tagasihoidlikum soneti värsiskeem on näidend · ei keskendu ühe peamise 4+4+4+2 · keeruline konflikt sündmuse kujutamisele · eluline sündmustik · ei ole sedavõrd LÜROEEPIKA - · ühendatud koomiline ja pingestatud nagu novell Ilukirjanduse segaliik, traagiline · tegelasi kujutatakse milles põimuvad lüürika ja · uuritakse tegelaste arengus eepika; jutustava sisuga psühholoogiat · miljöö võib hõlmata pikki lüüriline luule. · kõige hilisem dramaatika ajavahemikke ja erinevaid zanr (kuj alles 18. saj) tegevuskohti · Eduard Vilde ,,Tabamata
KONSPEKT: Novellist, novelliteooriast ja "Dekameronist" (Toomas Liiv) Kõige pealt nn klassikalisest novelliteooriast Meeldetuletuseks, et novell zanrina tekkis 14.sajandil Itaalias. Rajajaiks Boccacciot oma ,,Dekameroniga". ,,Dekameroni" eeskujuks nimetab Toomas Liiv 13. Sajandi lõpust pärinevat kogumikku ,,Novellino ehk sada vana novelli". Nimetus novell tuleneb itaaliakeelsest sõnast novella mis tähendab uudist, päevauudist ning vihjab lühidusele, teatavale uudsusele, üllatusmomendile, argielule. Liiv arvab, et see arusaam novellist, mida leidub nii õpikutes kui teatmikes, on loonud saksa kirjanikud ja kirjandusteadlased. Nad üldistavad saksakeelset kirjandust ning on mõnikord paratamatult rõhutanud momente, mida ei saa pidada novelille ainuomasteks.
Nad magasid kõrvuti, Huhuu sasis Popi pead ning Popi lakkus Huhuu käsi. 7.Kommenteeri järgmist tsitaati: „Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki isandast.“ (Tuglas 1971: 259) Ta leppis uue Isandaga, sest tal polnud harjumust üksi hakkama saada, ta oli harjunud kellegi peale lootma, kedagi austama. Ta oli liiga vana ja ei jaksanud Huhuule vastu hakata, lihtsam oli temaga leppida kui uue Isandaga 8. Kuidas novell lõpeb? Mis saab Popist ja Huhuust? Maja plahvatas, tõenäoliselt oli tegu gaasiplahvatusega. Huhuu arvas et gaasiballooni näol oli tegu alkoholianumaga ja kui ta seda lahti ei saanud viskas selle kärsitusest vastu maad. Mõlemad loomad lendasid vastu seina ning maja vajus kokku. 9.Missuguste iseloomuomaduste koosmõju viis katastroofini? Mis saaks ühiskonnast, kui Popi ja Huhuu sarnased valitseksid maailma? Katastroofinin viisid Huhuu kartmatus, häbematus, kannatamatus ja Popi
Eduard Vilde ,,Mahtra sõda" jne JUTUSTUS tunnused süzee, miljöö ja karakterid. Üks süzeeliin, aga kõrvalekalded ja mitmed sündmused, tegelasi rohkem kui novellis, vähem kui romaanis, tegelasi kujutatakse arengus, hõlmab pikki ajavahemikke, erinevaid tegevuspaiku. Näiteks Bornhöhe ,,Tasuja". NOVELL on proosalühivorm ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Novell on tihedalt läbi komponeeritud ja lõpplahendus on ootamatu ja üllatuslik ehk puänt. Novelli struktuur: sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, puänt. Zanri rajaja G. Boccaccio (14. saj It) ,,Dekameron". Kuulsaid novelliste ja nende novelle: Tsehhov "Daam koerakesega"; Eestist Tuglas ,,Toome helbed", Tammsaare ,,Tähtis päev" VALM tegelasteks loomad, kelle all mõeldakse inimloomusi (nt rebane kaval jne), lõpus alati moraal ehk õpetussõna. Nt ,,Rebane ja hapud viinamarjad"
mitte nii mahukas kui romaan. Kujunes kirjanduse põhizanriks 19. Ja 20. Sajandil (M.Twain .(""Tom Sawyeri seiklused", E.Bornhöhe "Tasuja Novell lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba 13.sajandil hakati Itaalias kirjutama lühikesi rahvalikke jutustusi, mida nimetati novelladeks. Giovanni Boccaccio arendas selle zanri kunstilise täiuslikkuseni. ("(F.Kafka "Metamorfoos", F.Tuglas "Siil .Suletude klassikaline novell tiheda sündmustikuga lühijutt, Boccaccio 13.sajand Cervanteslik novell vaba ülesehitusega .Avatud e tsehhovlik novell lõpplahendus puudub, jäetakse lugejale edasimõtlemisvõimalus :Novelli ülesehitus Sissejuhatus tegelaste ja tegevuspaiga tutvustamine .1 : Sõlmitus algsündmus, mis vallandab järgmised .2 Arendus sündmustiku areng, aste-astmelt pingestuv .3 Kulminatsioon teema haripunkt pingelisem hetk, järgneb pööre lahendusele .4
abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud).Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus. Novell lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber.Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga ``Dekameron`` Suletud ehk toskaana novell- sündmustiku arenedes põnevuse üha kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku õppelahenduseni (puänt). See novellitüüp on levinud ka tänapäeval. Peagi tekkis toskaana novelli kõrvale struktuuriga novell- eervanteslik novell. Miguel de Cervantes Saavedra järgi, kellelt pärinevad ``õpetlikud novelli`` (1613). 19 sajandi lõpul tekkis tsehhovlik ehk avatud novell (vene kirjaniku Anton Tsehhovi järgi), mis ei pruugi lõppeda puändiga. Draama(näitekirjandus) Võrreldes teist kirjandusliikidega oli draama arneg hiline.Itaalias matkiti 15
Kangelane ei pea surema nagu tragöödias. Dramatiseering-raamatu/teksti ümbertegemine draamateoseks(näidendiks), 5)Romantism: Tekkis 18.sajandi lõpus Saksamaal. Väärtustab isikut ennast, ta elamusi ja tundeid. Romantilised tegelased on uhked(heas mõttes), hästi tundelised, targad, palju vaimuandeid. Tegelasi vastandatakse ja positiivseid tegelasi idealiseeriti. Walter Scott-Ivanhoe, James Fenimore Cooper-Hirvekütt, Victor Hugo-Hüljatud, Hans Christian Andersen, Edgar Allan Poe, Puskin. Eestis:Eduard Bornhöhe, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald, 6)Realism: Tekkis Prantsusmaal 19.sajandil(1830'datel) kunstisuund mis üritas kõike kujutada hästi tõepäraselt.Kirjanduses ei loodud enam niipalju fantaasiakirjandust, vaid elu, mis inimest igapäevaselt ümbritseb. Peategelasteks on tavalised inimesed, kelle eluteed kujutatakse läbi ühiskondlike sündmuste. Saatus ja juhused ei loe väga. Inimsuhteid lahatakse psühholoogilises võtmes
varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata 29. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt 30. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja koomika 31. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. 32. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. 33. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos.
Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". Dramaatika- näitekirjandus, üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama
Vallaku "Maanaine" Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. Ilukirjandus - üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. Pakub kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma vaid esitatakse selle tõlgendusi. [Romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus] Intriig - põhitegevuse arenemine romaanis või draamas; tegelaste avalik või varjatud võitlus oma eesmärgi saavutamise eest. Isikustamine - personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis
Jne mahu järgi lühiromaan, epopöa vormi järgi - päevikromaan, värssromaan Novelli iseloomustab tihe sündmustik ja väike hulk tegelasi, harilikult on vaid üks keskne teema. Üheks novelli oluliseks tunnuseks peetakse puänti (üllatavat lahendust, ootamatut pööret Novellizanri looja on 14. sajandi Itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio ("Dekameron"). Tuntud novellikirjanikud on näiteks Franz Kafka, Anton Tsehhov, Edgar Allan Poe, Friedebert Tuglas jpt. Short story Ernest Hemingway Jutustusel sündmustik on sageli novellist laialdasem, see ei keskendu vaid ühe peamise sündmuse ümber. Ka vorm on vabam. Jutustus võib olla romaanist lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustus võib olla esitatatud jutustaja vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Muinasjutt on lühike proosajutustus, mille sündmustikus sisalduvad imed jm asjaolud, mida reaalses elus ei esine
keskaegsete elunormide üle. Abielu rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasi enamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud). Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus. NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". Suletud ehk toskaana novell sündmustiku arenedes põnevuse üha kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni (puänt). See novellitüüp on levinud ka tänapäeval. Peagi tekkis toskaana novelli kõrvale vabama struktuuriga novell cervanteslik novell. Miguel de Cervantes Saavedra järgi, kellelt pärinevad "Õpetlikud novellid" (1613). 19. sajandi lõpul tekkis tsehhovlik ehk avatud novell (vene kirjaniku Anton Tsehhovi järgi), mis ei pruugi lõppeda puändiga. NB! Loe läbi G
Popi ja Huhuu analüüs Valisin analüüsiks Friedebert Tuglase novelli ,,Popi ja Huhuu". 1. Sündmuste areng selles teoses jälgib klassikalise proosa reegleid. Lugu algab sissejuhatusega, seejärel toimub teema aredus, sellele järgneb haripunkt ehk kulminatsioon ning lõpuks lahendus. Kuigi lugu algab esimese leheküljega ning lõpeb viimasega, siis see konkreetne novell algab asjade keskelt, see tähendab, et lugeja jääb mõtlema kuidas võis olukord enne seda kõike olla. Sissejuhatuses keskendutakse loo sisseelamisse ning kirjeldatakse veidi tegelasi ning asukohta ja ümbrust, mille ümber ja sees lugu toimuma hakkab. Teemaarenduses seletatakse lugu koer Popi silmade läbi. Tema maailm ja tema nägemus sellest. Kuni haripunktini on lugu seletatud suhteliselt aeglaselt, kuid pärast seda muutub tempo jälle kiiremaks
Mõistab, et armastus on tähtsaim. Eneken ootab teda kodus. Ekke ei leia lahtisi allikaid, sest vastasel juhul oleks ta elu ammendunud. Kodus leiab ta eest oma poja. 9. Tuglase elu ja loomingu ülevaade prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks, oli pöördelist rolli mänginud rühmituse "Noor-Eesti" keskseid kujusid. Oma sotsiaaldemokraatilike veendumuste pärast oli Fr. Tuglas peale 1905. aasta revolutsiooni kuni tsaarivõimu kukutamiseni poliitiline pagulane (1906-1917), asus põhiliselt Soomes, Pariisis ja Saksamaal, kuid reisis võõraste nimede all veel paljudes teistes Euroopa riikides, millest talletas rikkaliku kultuurikogemuse. Kodumaale jõudes kujunes Tuglas eesti kirjanduselu juhtfiguuriks. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja "Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli
oma arvatava poja eest hoolitsemisel – rõõmu poja üle, kes lõpuks kodus on, samas ka mure ja valu tema tervise pärast. Kirjeldatakse tema piiritut emaarmastust ja tema tundeid, kui mees sureb ja kui ta kuuleb, et tegu ei olnudki tema pojaga. Juhtumised esitatakse kindlas ajalises järgnevuses, pinget järk-järgult suurendades, kuni lahenduse selgumiseni. Iga peatükk toob endaga kaasa uue arengu – novell algab kirjeldustega Mareti südamevalust oma sõjas oleva poja pärast. Ta näeb Jakobit unes, hetkegi ei suuda ta oma mõtteid pojast eemale viia, pidev mure närib ema südant. Kuni Maret kohtab juhuslikku soldatit, kes annab talle poja poolt saadetud kukru. Ema süda täitub lootusega ja ta usub, et poeg võib iga hetk koju jõuda. Järgmine peatükk räägib Mareti kohtumisest mehega, kellel on söestunud nägu ja kes oli haavu täis – ta
arhaism vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel, et sellega märkida ajaloolist koloriiti. Arhaismidega liialdamine raskendab teksti mõistmist ning võib risustada teose stiili. Näiteks: "Isepäinis ilus on sõit Stalheimist Gudwangenisse, kus tee kümnes keerus alla orgu konksvingerdab, nenda et testamendi tegemise mõte ep ole kellestki väga kaugel." (F. Tuglas.) arhetüüpne süzee algse süzee teisend, edasiarendus. Näiteks Johann Wolfgang Goethe (17491832) romaan "Noore Wertheri kannatused" (1774) ning Ulrich Plenzdorfi (1934) "Noore W. uued kannatused". arhetüüpne tegelane algse tegelastüübi teisend. Näiteks Johann Wolfgang Goethe (17491832) Werther romaanist "Noore Wertheri kannatused" ning Ulrich Plenzdorfi (1934) Edgar Wibeau teosest "Noore W. uued kannatused".
ka see ei pane Strutskovi tegutsema. Veel mitu korda lähevad nad tagasi. Pööre on sõprade lohutamine, et Prokatilov on kõva käsi ning pärast seda, kui naine on temaga mõned tunnid koos istunud, on ka mehel kümme aastat õndsust kindlustatud, ning lõpuks ametniku lahkumine. Puänt seisneb selles, et Strutskov jätab asja sinnapaika ning hakkab hilisõhtul rahulikult koos sõpradega jahtunud ning kuivanud toitu sööma. "Naela otsas" on tüüpiline klassikaline novell selle pärast, et järgib standardset novelli ülesehitust. Vanka "Vanka" räägib poisist, kellel on suguvõsast järel vaid vanaisa, kes elab eemal Ignatjevnade juures töölisena. Vanka elab aga teises külas sepa õpipoisina. Seal on tal väga viletasd tingimused ja teda koheldakse halvasti (nt. saab halvalt süüa, magamisase on kehv, õiendatakse pidevalt jne.). Jõulude ajal kirjutab ta kirja vanaisale, et to ta seal ära viiks. Mõisas õpetati
keskaegsete elunormide üle. Abielu rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasi enamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud). Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus. NOVELL – lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süžeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Žanri rajas Boccaccio oma novellikoguga “Dekameron”. Suletud ehk toskaana novell – sündmustiku arenedes põnevuse üha kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni (puänt). See novellitüüp on levinud ka tänapäeval. Peagi tekkis toskaana novelli kõrvale vabama struktuuriga novell – cervanteslik novell. Miguel de Cervantes Saavedra järgi, kellelt pärinevad “Õpetlikud novellid” (1613). 19. sajandi lõpul tekkis tšehhovlik ehk avatud novell (vene kirjaniku Anton Tšehhovi järgi), mis ei pruugi lõppeda puändiga. NB! Loe läbi G
Proosaanalüüs "Popi ja Huhuu" Friedebert Tuglas Friedebert Tuglase poolt kirja pandud "Popi ja Huhuu" näol on tegemist novelliga, mis vastab enamikele novelli tunnustele. Tekstis on piiratud arv tegelasi, kes jäävad muutumatuteks ning sisu on tihe ja läbimõeldud. Samuti lõppeb tekst ootamatu puändiga, mille tõttu leian, et ,,Popi ja Huhuu" on suletud novell. Samas sündmustik on edasi antud väga üksikasjalikult, mis ei ole novellile iseloomulik. Näiteks read: ,,Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades." annavad edasi olukorra väga detailse kirjelduse. Leian, et seetõttu pole tegemist traditsioonilise novelliga. Loo jutustustüüp on järgnev, kuna kogu tekst on kirjutatud minevikus. Sündmused
teos kuulub. Antiikkultuurist pärit põhižanrid: 1) lüürika(sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka) Tähtsus suurenes romantismiperioodil Luuletaja kogemuse vahendus, Sisemaailma elamused, Subjektiivne, isiklik, Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus), Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee 2) eepika (proosa). Nii proosa kui värsivorm Žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast, Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee, autobiograafia, Klassikaliselt värsivorm, tegelased: kangelased. Kolmandas isikus, pikem narratiiv, Välismaailma kirjeldamine, Keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus 1 3) dramaatika (tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit
maskidega näidend; maskid andsid edasi emotsioone; ainult mehed; rahvakomöödia; “Armastus kolme apelsini vastu” Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed. humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine; Erasmus- ,,Narruse kiitus''; Thomas More- ,,Utoopia'', ideaalne maailm; Montaigne- ,,Esseed'' Boccaccio, Petrarca, Cervantes (teosed). Boccaccio novell ,,Dekameron''; Petrarca ,,Laulude raamat''; Cervantes rüütliromaan ,,Don Quijote'' BAROKK JA KLASSITSIM Kus? Millal? barokk: Hispaania ja Itaalia, 16.sajandi lõpp/ *klassitsism: Prantsusmaa, 17.sajand Barokile iseloomulik. korrapäratu; ebatavaline; rõhutatud sümbolisus; maise elu tühisus; vastandite rõhutamine(ilus-inetu) Klassitsismile iseloomulik. lahutas vastandeid; tasakaalukus; korrastatus; mõistuspärasus
Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. 3 Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.humanist-humanismi eest võitleja, humaanne inimene 4. Renessansi kirjanikud: Itaalias:tFrancesco Petrarca, Boccaccio,Inglismaa: Shakespeare. 5.Petrarca looming:värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Ta vaatleb jõude, mis inimest valitsevad, kusjuures iga järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik. Ta valas oma armastuse varasurnud Laura vastu itaaliakeelsetesse värssidesse
ainuõiget tõlgendust hea raamat tekitab erinevaid (isegi vastakaid) arvamusi hea ilukirjandusteos lugeja ja teose vahel dialoogi, paneb mõtlema Žanr kunsti põhiliigis eristuv kindlate struktuuri‑ ja vormitunnustega alaliik Näiteks: Ilukirjanduse, rahvaluule, maalikunsti, kammermuusika, raadioajakirjanduse, filmikunsti žanrid. Romaan, jutustus, novell, laast, reisikirjeldus on proosakirjanduse žanrid. Vokaalmuusika žanrid on laul, romanss, kantaat ja oratoorium. Kunstnik loob mitmes žanris. Žanritest on kunstnik harrastanud eriti natüürmorti. Žüriil tekkis raskusi teose žanri määratlemisega. Eepika jutustav ilukirjandus jutustavate ilukirjandusžanrite üldmõiste eeldab jutustaja olemasolu
annaabi.ee 
