Praktikum nr. 2 Ülesanne 1 1. a) Lisa 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest see on eelretsenseeritud ja avaldatud `'East-West Studies Journal'' poolt, mille väljaandjaks on Tallinna Ülikool. c) Tegemist on teadusartikliga. 2. a) Lisa 2 on pool-akadeemiline allikas. b) See on pool-akadeemiline allikas, sest ta on uurimisraport, mis on koostatud oma eriala eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajalehe...
9). Sirvi tähelepanelikult toodud tekste ja ... : a) hinda toodud allikate akadeemilist kvaliteeti, määratledes, kas tegemist on akadeemilise, pool-akadeemilise või mitte- akadeemilise allikaga; b) põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides; c) määratle ka lisaks millise allikatüübiga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusallikas 2. pool-akadeeemiline, ekspertarvamus 3. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (kasutatud kirjanduse loetelusse) 4. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (RiTo nr 4, 2001/uuring/Dr. Raul Narits) 5
Ametiühingud taasiseseisvunud Eestis................................................................11 3. Hetkeolukord Eestis.....................................................................................................14 Kokkuvõtte.......................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus........................................................................................................16 Kasutatud normatiivmaterjal.........................................................................................16 2 Sissejuhatus Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks
algatusel ja hüvitist kuni 6 kuu keskmise palga ulatuses. Ebaseaduslik lõpetamine lõpetamise põhjuse asjaolude puudumine või protseduurireeglite rikkumine (ITVS). Töötaja vastutab omavoliliselt töölt lahkumsie puhul TLS § 118 järgi oma 1 keskmise kuupalga ulatuses. Erisoodustusega lepingu sõlminud töötaja omavoliliselt lahkumisel töötaja vastutus 3 keskmise kuupalga ulatuses. Normatiivmaterjal: - Eesti Vabariigi töölepingu seadus - töötajate distsiplinaarvastutuse seadus - individuaalsete töövaidluste lahendamise seadus Täiendav kirjandus: - Treier, T. Töölepingu ülesütlemine töötaja terviseseisundi tõttu. Juridica, 2006, 2; - Orgo, I.-M. Peamised vaidlusküsimused töölepingu lõpetamisel töötaja mittevastavuse ja katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Juridica, 1999, 9.
teatavatel juhtudel ka eraorganisatioonid ja üksikisikud. Õigusaktide sütematiseerimist teostatakse: 1) Inkorporeerimise teel normatiivaktid seatakse mingisse (kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Ei toimu õiguskatide sisulist töötlust. Nt 1936-40 ilmus Eestis ,,Seaduste kogu" nime all ametlikl seaduste kogumik. 2) Kodifitseerimise teel süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadlusandlusesse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnitatakse kehtetuks vanu. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust (nt seadustik või määrustik).
õigusallikana, oli Vene Õiguse nimekirjad üleval mainitud allikaga asendatud. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU 1. ..-. . 1905 2. .. . . 3. ... . 1953, . Arvutivõrgus kättesaadav: http://historic.ru/books/item/f00/s00/z0000083/index.shtml 4. C.. . . , , . 1950. 5. .. . . 1953. 6. .. . : . 1996. 7. .. . . 1. 1860. KASUTATUD NORMATIIVMATERJAL 1. Russkaja Pravda, lühiredaktsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: http://zakon.rin.ru/cgi- bin/view.pl?id=542&idr=541 2. Russkaja Pravda, ulatuslik redaktsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: http://bibliotekar.ru/rus/3-2.htm 3. Russkaja Pravda, lühendatud redaktsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: http://rusladoga.ru/spr.htm 4. Russkaja Pravda lühiredaktsioon inglise keeles. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.dur.ac.uk/a.k
.................................... 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal...................................... 17 ÜLDIST Rooma impeerium oli õigusriik. Kogu ühiskonnaelu oli kindlalt määratletud seadustega ja seadused kehtisid ühteviisi kõigi inimeste, sealhulgas keisri, kohta. Ebaseadusliku tegevuse korral pidi keiser arvestama senaatorite aktiivse vastutegevusega, mis võis viia (äärmuslikul juhul) keisri võimult kõrvaldamiseni.
piirkonnas. Õigusaktide süstematiseerimine- aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1)inkorporeerimise ja 2)kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Kõige levinumad on õigusaktide kronoloogilised kogud. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tehakse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid.
piirkonnas. Õigusaktide süstematiseerimine- aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1)inkorporeerimise ja 2)kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Kõige levinumad on õigusaktide kronoloogilised kogud. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tehakse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid.
Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1)inkorporeerimise ja 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse (kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadusandluse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega erinevalt inkorporeerimisest töötatakse kodifitseerimisel normatiivmaterjal läbi ka sisuliselt. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühine õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust (seadustik, määrustik).
Normatiivse materjali süstematiseerimisel on suur tähtsus ka seaduslikkuse tagamise seisukohalt. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse: 1) Inkorporiseerimine Normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Tulemuseks on õigusaktide kogumik. 2) Kodifitseerimine Normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadusandlusse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega erinevalt inkorporeerimisest töötatakse kodifitseerimisel normatiivmaterjal läbi ka sisuliselt. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1) Tekib õigusnormi alusel
Normatiivse materjali süstematiseerimisel on suur tähtsus ka seaduslikkuse tagamise seisukohalt. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse: 1) Inkorporiseerimine – Normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Tulemuseks on õigusaktide kogumik. 2) Kodifitseerimine – Normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadusandlusse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega erinevalt inkorporeerimisest töötatakse kodifitseerimisel normatiivmaterjal läbi ka sisuliselt. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1) Tekib õigusnormi alusel
kasutamise seisukohalt. Õigusaktide paigutamine süsteemi toob nähtavale lüngad ja vastuolud õiguses kuid aitab ka välja selgitada kõige ratsionaalsemad lahendused puuduste kõrvaldamiseks. Ülevaatlikum ja kättesaadavam. Aktide viimine kooskõlastatud süsteemi, rühmitamine kindlas järjestuses -inkorporeerimine- seatakse aktid mingisse järjestusse, ei toimu sisulist muutust. Tulemuseks õigusaktide kogumik. -koditsifeerimine- normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tehakse seadusandlusesse parandusi, täiendusi, muudatusi, uued normid, vanad kehtetuks. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud kogumit tähistavat nimetust. 1.Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Realiseerimine toimub erinevalt
Ühendriikide Riigikohus asjas Dawson Chemical Co. v. Rohm & Haas Co., 448 U.S. 176, 215 (1980). 5. Ühendriikide Riigikohus asjas Cont'l Paper Bag Co. v. Eastern Paper Bag Co., 210 U.S.405 (1908). 36 6. Ühendriikide apellatsioonikohus asjas In re Hoeksema, 399 F.2d 269, 158 USPQ 596 (CCPA 1968). 7. Ühendriikide Föderaalkohus asjas Ziegler, 992 F.2d 1197 (Fed. Cir. 1993). Kasutatud normatiivmaterjal 1. United States Patent and Trademark Office: Utility Examination Guidelines, Docket No. 991027289-0263-02, RIN 0651-AB09. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.uspto.gov/web/offices/com/sol/notices/utilexmguide.pdf (18.10.2010) 2. Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon). 01.juuli 2002, RT II 2002, 10, 40. 3. Euroopa Ühenduse Komisjon teatis: Euroopa nanotehnoloogia strateegia suunas
Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses, õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse (alfabeetilisse, kronoloogilisse), kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. 4.ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSSUHTES Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Õigusnormide täitmine, õiguse kasutamine ja õiguse rakendamine Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt reguleeritavate suhete, elluviidavate normide ja suhte subjektide
territooriumil. Õigusaktide süstematiseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) konfitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Õiguse realiseerimine. Õiguspärane käitumine. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt reguleeritavate suhete, elluviidavate normide ja
10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED.
Asukohamaa normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased, mõningad erandid on diplomaatilist immuniteeti omavad isikud. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. 1) inkorporeerimine normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse 2) kodifitseerimine normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt 6. ÕIGUSSUHTED Õigussuhte spetsiifilised tunnused: · õigussuhe tekib õigusnormi alusel · õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete õiguste ja kohustuste kaudu · õigussuhte säilimise tagab riik 20 · õigussuhe kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikuteaheline
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 14.2 Võlgade ümeberkorraldamise menetlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 3 Korralduslik 8 nädalat loenguid eksam 1x teoreetiline küsimus 2x kaasus * tõenäoliselt üks kaasus tagasivõitmise kohta. Normatiivmaterjal pankrotiseadus saneerimisseadus võlgade ümberkorraldamise ja võlakaitse seadus EL-i 2000. a. määrus piiriülese maksejõuetusmenetluse kohta * see? No 1346/2000 of 29 May 2000 on insolvency proceeding 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus
............................................... 60 Kasutatud kirjandus ................................................................................................. 60 Artiklid ……………………............................................................................ 62 Elektroonsed väljaanded …………................................................................... 62 Kasutatud normatiivmaterjal …............................................................................... 62 Kasutatud kohtupraktika ................................................................................... 63 3 SISSEJUHATUS Seoses uue Karistusseadustiku1 vastuvõtmise ja jõustumisega on Eesti karistusõiguses
positiivsed hinded eksamile saamise eeldused. Eksam : kaasus. 1 eksami eeldused: 2x KT positiivne hinne arvestus kõigist seminaridest eksam: 1x keeruline kaasus (võib sisaldada TsÜS-i, AÕS-i) 2h 45 min (enamasti ajahätta pole jäädud) materjalid: Tampuu õpik VÕS kommentaarid ( 127-140; 1005-1067) Normatiivmaterjal: VÕS, TsÜS, AÕS Kohtupraktika: vt eraldi loetelu ! 2 1 Üldküsimused Lepinguvälised võlasuhted on võlasuhted, mis tekivad muul viisil kui lepingu sõlmimise teel. 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv- sus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel?
rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ja kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse (kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Inkorporeerimise korral ei toimu sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadlusandlusse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega töötatakse kodifitseerimisel materjal läbi ka sisuliselt. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust (nt
Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse: 1) Inkorporiseerimine Normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse, kusjuures ei toimu 26 õigusaktide sisulist töötlust. Tulemuseks on õigusaktide kogumik. 2) Kodifitseerimine Normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadusandlusse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega erinevalt inkorporeerimisest töötatakse kodifitseerimisel normatiivmaterjal läbi ka sisuliselt. V-VII Õiguse realiseerimine õigussuhetes. Õigussuhe. Õiguse rakendamine. 56. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse ( kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. 51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? Võrreldes kõigi teiste ühiskondlike suhetega on õigussuhtel rida spetsiifilisi tunnuseid. 1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. 2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu.
Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ja kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse ( kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. ÕIGUSSUHE Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Ühiskondlike suhete reguleerimine saavutatakse õigusnormide realiseerimisega. Eristatakse kolme vormi: 1.õigusnormide nõuetest kinni pidamine; 2. õigusnormide kasutamine; 3
annaabi.ee 
