NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus (0)

Eksperimentaalne töö 1
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
Töö eesmärk
Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.
Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust , kasutades nende erinevat lahustuvust.
Sissejuhatus
Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses ( mahus ) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kontsetratsiooni väljendamiseks kasutatakse järgmiseid suurusi:
Molaalsus (lahustatud aine hulk moolides ühe kilogrammi lahusti kohta).
Molaarne kontsetratsioon (lahustatud aine moolide arv ühes lahuse ruumalaühikus).
Moolimurd (lahustatud aine moolide arvu suhe lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse).
Massiprotsent (näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses)
Normaalsus (lahustunud aine ekvivalentide arv ühes liitris lahuses)
ppm (parts per million)
näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis massiosas lahuses.
Kontsentarsiooni antud töös arvutatakse lineaarse interpoleerimese kaudu:
Töövahendid
Naatriumkloriid segus liivaga , kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk , lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter , filterpaber.
Meetod
Võetakse kahekomponetne segu, milles üks aine on lahustuv, teine aga mitte. Lahustuva aine massi määratakse lahuse tiheduse ja kontsentratsiooni järgi.
Töö käik

Kaalun kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). ( soola ja liiva segu mass)

Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse ( 50 cm3) destilleeritud veega.

Filtreerin lahus. Selleks valmistan valge lindiga filterpabeist kurdfilter, asetan see klaaslehtrisse ning niisutan vähese hulga destilleeritud veega.

Jäägile keeduklaasis lisan NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segan ja filtrin koonilisse kolbi läbi sama filtri .

Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesen paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrin läbi sama filtri koonilisse kolbi.

Lahus valan mõõtesilindrisse. Lisan mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. (Lahus sai valmis, V=250 cm3)

Mõõdan areomeetriga lahuse tihedus.(ρ=1,0172 g/cm3, sellest väiksem tihedus tabeli g/cm3, sellest suurem tihedus tabelis =1,0197 g/cm3).

Leian NaCl protsendilist sisaldust lahuses:

Arvutan NaCl massi ning protsendilist sisaldust liiva ja soola segus:
Suhteline viga (segu B):
Muud arvutused
n(NaCl)
Molaalsus: Molaarsus:
Moolimurd: Normaalsus:
NaCl konts. (g/dm3, kg/m3):
Järeldus
Töö oli läbiviidud vastavalt eeskirjale, kuid töö lõpptulemus ei ole piisavalt tõelisele lähedane ebatäpsete mõõdetuste ja tehniliste vigade tõttu.
Eksperimentaalne töö 2
Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine
Töö eesmärk
Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega.
Meetod
Kontsentratsiooni määramine reageerinud aine järgi.
Sissejuhatus
Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega
Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga
lahusega toimub reaktsioon
Kontsentratsiooni arvutamine reageerinud ained järgi:
Töövahendid
Kontsentreeritud lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga
lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk.
Töö käik
1.Arvutan vajaminevate vee ja happe kogused:
Massprotsent: 3%
Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3
Valmistatava lahuse tihedus 1,0132 g/cm3
Valmistatava lahuse maht 100 ml
Konts.
36%
On vaja hapet 7,16 ml
On vaja vett V(92,84 ml
2.Mõõdan 250ml koonilisse kolbi 92,84 ml vett ja 7,16 ml , segan lahust.
3.Teen saadud soolhappelahusest viiekordne lahjendus. Pipeteerin destilleeritud veega loputatud 100ml mõõtekolbi 20ml lahust.
4.Pipeteerin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10ml 5x lahendusega
lahust ja lisan 2-3 tilka fenoolftaleiini.
5.Täidan bürett nullini
lahusega ja tiitrin ühe tilga täpsusega
6.Kordan tehet 5 korda, et saavutada suuremat täpsust.
Katesetetulemused:
=19 ml; =21,7; =19,5; =17,8; =16,2
Arvutuste jaoks kasutan viimast tulemust (=16,2 ml=), kuna juhendaja järgi see vastab kõige rohkem tõele.
7. Arvutan
(5 lahjendatud) ja arvestades lahjendusega võrdlen seda algselt valmistatud lahuse molaarse kontsentratsiooniga:
Algse
mass:
Lahuses oleva HCl mass reaktsiooni järgi:
Algse lahuse molaarne kontsentratsioom (3% lahus):
Suhteline viga
Järeldus
Eksperiment läks hästi, valmistatud lahuse kontsentratsioon on peaaegu sama, mis oli ettenähtud töö alustamisel . Suur erinevus tiitrimise tulemustel võib põhineda sellel, et ma lasin
tilkuda liiga kiiresti ja ei olnud piisavalt hoolikas.