Määrata suurimad normaalpinged I-tala nr 20 ohtlikus lõikes löögi tagajärjel.
peatasandis peatasandis mõlemas peatasandis mõlemas peatasandis Joonis 7.3 7.2. Pingeteooria ehk koormatud detaili pingete analüüs 7.2.1. Sisejõud ja pinged Eelnevast: Nihkedeformatsioonidega kaasnevad nihkepinged ( = G) Normaaldeformatsioonidega kaasnevad normaalpinged ( = E) Sisejõu (N, T, Q või M) väärtus iseloomustab Pinge = koormatud detaili sisejõu antud sisepinna keskmesse koondunud intensiivsus sisepinna mingis osakestevaheliste elementaarsisejõudude
Variant A eelmiselt lehelt vastused arvutisse ümber trükituna 1. Lõige = varda tööseisund, kus ristlõikes arvestatakse vaid põikjõudu Q: · lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes varda telje ristsihis; · lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; · lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. 2. Puhas nihe = pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi (Joon.3.12) ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged (normaalpinged puuduvad) 3. Väändemoment = osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel (Joon. 3.4) 4. Väändemomendi epüüril avaldub väänav üksikkoormus astmeliselt 5. Kui neetliite kõik lõikepinnad ei ole võrdselt koormatud, siis: · Aktsepteerida ülekoormust (kuni 5%) · Tugevdada neetliidet
(selle elemendile, detailile) varem rakendatud koormusest. 15. Selgitage lõikemeetodi ideed! Tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. 16. Mis on sisejõu epüür? Sisejõudu graafik piki varda telge. Nende abil on lihtne määrata sisejõu või pinge suurust detaili suvalises lõikes. 17. Kirjeldage normaalpinget! Normaalpinged - kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga 18. Kirjeldage nihkepinget! 1 Nihkepinge on, kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti. 19. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 20. Selgitage tugevustingimuse olemust!
1.25 Paindeks nimetatakse varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub. Painutatud vardaid nimetatakse taladeks. Joonis 1. Varda põhideformatsioonid 1. Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga p = 2 + 2 . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt, mistõttu tugevusõpetuses vaadeldakse neid eraldi. Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. Seetõttu nimetatakse tangentsiaalpingeid ka nihkepingeteks. Nihke- ehk tangentsiaal- ehk puutepinge on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab lõikepinna sihis mõjuvat pingekomponenti. Nihkepinge on vektoriaalne suurus ning tähistatakse tugevusarvutustes .
Sisejõud Väändepinge Joonis 3.14 3.4.3. Suurim normaalpinge väändel ja purunemine Puhas nihe = pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi (Joon.3.12) ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged (normaalpinged puuduvad) Priit Põdra, 2004 40 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL PROBLEEM: Teada on, et varda ristlõikepinnad on puhta nihke pinnad (kujund BCEF, kus normaalpinged puuduvad); Vaja on leida selline pind (kaldenurgaga ), kus mõjuvad kõige suuremad
Kaks silindrit pressitakse teieteisega kokku, nii et sisemine metall taluks survet. Survet taluv metal on aga habras, seega paigutatakse väliseks metalliks elastne metal. 23. Sileda pinnaga silindriline detail diameetriga 10 mm on koormatud tõmbejõuga 8000 N. Mis juhtub detailiga materjalist tugevusega Rm= 800 N/mm2 ja RP0,2 = 400 N/mm2? F 8000 Rm = = = 407 N/mm, keha ei purune kuid ületab voolavuspiiri. S 0 19,63 25. Mida kutsuvad esile metallis normaalpinged? Kutsub esile elastse deformatsiooni ja seejärel purunemise 27. Millised tõmbediagrammid on tüüpilised tugevate materjalide korral: voolavusplatvormiga või ilma? Tugevad sest tugevamad materjalid purunevad ilma elastse deformatsioonita. 29. Terastraat on koormatud tõmbepingega 100 N/mm2, mis tekitab selles elastne deformatsioon = l/l0= 0,001. Milline peab olema traadi minimaalne Joungi elastsusmoodul selleks, et deformatsioon ei muutuks plastseks? N=100 N/mm2 E=0,01 Rp0,2=300 N/mm2 E=
arvutamine käib vastavalt valemile 6. Max σ = σ1 = σ0 + τ0 Min σ = σ2 = σ0 – τ0 Valem 6 Pinnad, millel mõjuvad peapinged nimetatakse peapindadeks ja peapindade normaalide sihte pinguse peasihtideks. Peapingete abil on võimalik määrata teiste kaldpindade hulgast need pinnad, kus mõjuvad maksimaalsed ja inimaalsed normaalpinged. Pingused saab liigitada kolmeks: joonpingus, tasandpingus ja ruumpingus. Joonpingus esineb siis, kui koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge, ehk joonpingus saab esineda ainult tõmbel ja survel. Tasandpingus ehk kahemõõtmeline pingus esineb siis, kui Valem 7 Üldistatud Hooke'i seadus peapingetes detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget, tasandpinguse korral
x x N epüür px epüür N = const N epüür Joonis 2.13 2.4. Normaalpinged pikkel 2.4.1. Pinge kui taandatud sisejõud Pinge = sisejõu intensiivsus mõttelise sisepinna mingis punktis (pinnaühiku kohta tulev sisejõud ehk sisejõu tihedus lõikepinna mingis punktis) Pinged jagunevad oma olemuselt (Joon. 2.14): · normaalpinged = kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga; · nihkepinged = kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti.
3,14 1. Eralda varras lõikudeks, alustades vabast otsast. 2. Määra lõikemeetodi abil pikijõud igal lõigul ja ehitada pikijõudude FN epüür. FN . I = 0 FN . II = -F1 = -16kN FN . III = -F1 = -16kN FN . IV = -F1 + F2 = -16 + 7 = -9kN FN .V = -F1 + F2 - F3 = -16 + 7 - 6 = -15kN Ehitame pikijõudude epüüri. 3. Määrame normaalpinged igas lõigus eraldi (igas lõigu piires on pinge ühtlane ning seetõttu pingeepüür igas lõigus on varda teljega paralleelne sirge) FN . I I = = 0; A1 FN . II II = = -145,455MPa A1 FN . III III = = -177,778MPa A2
7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht?*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? on peapindade suhtes alati 45° võrra kaldu 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? varda ristlõikepind 7.24
*** 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses vardaristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! =pinguse peapinge siht 7.16. Mis on pingeteooria? =seisukohad, mis annavad seosed pingete vahel sama punkti läbivatel (erinevatel) kaldpindadel 7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? on peapindade suhtes alati 45 ° võrra kaldu 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? varda ristlõikepind 7.24
· mahuelemenid muudavad kuju (ristlõiked pöörduvad, risttahukad kõverduvad); · ristlõike punktide normaaldeformatsioonid on erinevad (samas ristlõikes on nii tõmme kui ka surve), kuid jagunevad lineaarselt (sest ristlõiked jäävad tasapinnalisteks); · varda pikkus teljel ei muutu (teljel deformatsioonid puuduvad); · ristlõike punktide normaalpinged on erinevad (x const üle iga pinna A). Neutraalkiht = materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru) Painutatud varda mingis ristlõikes pindalaga A: Nulljoon = varda neutraalkihi lõikejoon ristlõikepinnaga · iga punkti suhtelise normaaldeformatsiooni
y N ez ey z My N Mz Ristlõike normaalpinged Ristlõike ohtlikud punktid Nulljoone võrrand epüür epüür N Mz My + y+ z=0 O1(y1;z1) A Iz Iy
· mahuelemenid muudavad kuju (ristlõiked pöörduvad, risttahukad kõverduvad); · ristlõike punktide normaaldeformatsioonid on erinevad (samas ristlõikes on nii tõmme kui ka surve), kuid jagunevad lineaarselt (sest ristlõiked jäävad tasapinnalisteks); · varda pikkus teljel ei muutu (teljel deformatsioonid puuduvad); · ristlõike punktide normaalpinged on erinevad (x const üle iga pinna A). Neutraalkiht = materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru) Painutatud varda mingis ristlõikes pindalaga A: Nulljoon = varda neutraalkihi lõikejoon ristlõikepinnaga · iga punkti suhtelise normaaldeformatsiooni
21. Kuidas on seotud joonkoormuse ja sellele vastava sisejõu funktsioonid? Joonkoormusest tekkinud piki-sisejõu avaldis on selle joonkoormuse avaldise integraal. 22. Kuidas määratakse pikikoormatud detaili ohtlik ristlõige? Lõikemeetodi abiga(???) 23. Mis on mehaaniline pinge? Pinge = sisejõu intensiivsus mõttelise sisepinna mingis punktis (pinnaühiku kohta tulev sisejõud ehk sisejõu tihedus lõikepinna mingis punktis) 24. Kirjeldage normaalpinget! Normaalpinged - kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga 25. Kirjeldage nihkepinget! Nihkepinged - kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti 26. Kuidas on matemaatiliselt seotud pikisisejõu resultant ja pikkepinge? Ristlõikepinnal jaotunud sisejõu (pikijõu) resultant: (see on pikijõu N staatiline seos) N= dA =A A kus: - ristlõike kõigi punktide pikke-pinge, [Pa];
kdis - tegur, mis arvestab pingejaotuse mõju harjatsoonis; kvol - mahutegur ft,90,d - arvutuslik tõmbetugevus ristikiudu V0 - viitemaht 0,01 m3 V - harjatsooni maht m3-tes, kuid V ≤ 2Vb/3, kus Vb on tala maht PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 66/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 7.4 Liittalad 7.4.1 Liimitud õhukeseseinalised talad Normaalpinged paindel Tala vöödes peavad normaalpinged rahuldama tingimusi: σ f , c ,max, d ≤ fm , d σ f , t ,max, d ≤ fm , d σ f , c , d ≤ k c ⋅ fc , 0 , d σ f , t , d ≤ ft , 0 , d σc,max,d - vöö äärmise kiu arvutuslik survepinge σt,max,d - vöö äärmise kiu arvutuslik tõmbepinge σc,d - vöö keskmine arvutuslik survepinge σt,d - vöö keskmine arvutuslik tõmbepinge
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud
lõikepinnaga risti paiknevat pingekomponenti. Normaalpinge on vektoriaalne suurus ning ta tähis tugevusarvutustes on . Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt, mistõttu tugevusõpetuses vaadeldakse neid eraldi. Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. Seetõttu nimetatakse tangentsiaalpingeid ka nihkepingeteks. Normaalpingeks nim. Deformeerunud kehas, näiteks vardas tekkinud pinget, mis on võrdne pinna normaali sihilse deformeeriva jõuga ühikulise ristlõike pindala kohta. Kui varda materjali omadused on
peab määrama nõlva kõrguse miinimumitingimusest. Kuna d1 = Hcot ja d2 = Hcot, siis libiseva pinnasemassi kaal on P = 0,5H2 (cot - cot) ehk teisel kujul 3 1 sin ( - ) P = H 2 2 sin sin Kuna N = Pcos ja T = Psin ning lihkepinna pikkus on H/sina, siis saame avaldada nihke- ja normaalpinged lihkepinnal = Tsin/H = Psin2 /H ; = Nsin/H = Psincos/H Asetades need suurused tugevustingimusse, saame 1 sin ( - )( sin - cos tan ) c = H (9.5) 2 sin Võttes tuletise dc/d ja võrrutades selle nulliga, saame lihkepinna kaldenurga + =
Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konstruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga
pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z 1dscos, 3dssin, ds ja ds. Nende jõudude tasakaalu tingimusest saame: Olukord on aga teistsugune tugiseinte ja nõlvade juures. Siin mingit tihenemist tasakaalutingimuse alusel: g,z=*z Kui pinnase mahukaal on sügavuti =1cossin- 3sincos ; =3sin2+1cos2 . ei toimu, kuna normaalpinged ei muutu. Suureneb ainult nihkepinge, millest pidevalt muutuv, saab pinge määrata integreerides 0-sügavuse ja mingi Tähistades m=(1+3)/2 ja m=(1-3)/2 , saame pärast mõningaid tingitud roome võib põhjustada tugevuse vähenemist ja ehitise või nõlva sügavuse z vahel. Kihilise pinnase korral tuleb pinge määrata teisendusi : = m + m cos 2 ;
toonelement (tala), kus väliskoormus kutsub alati esile nii surve- kui ka tõmbepinged. Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Väändest tingitud pingete leidmine: Tt ,Ed t ,Ed = ± t - vabaväändest tingitud nihkepinged It Tw ,Ed S w ,Ed = - takistatud väändest tingitud nihkepinged Iw t B w ,Ed = Ed - bimomendist tingitud normaalpinged Iw t - vaadeldava ristlõikeelemendi paksus = rds - sektoriaalpindala S = dA - sektoriaal-staatiline moment A I- ja H-ristlõigetel võib sektoriaalpindala ja staatilise momendi leida järgmiselt: b (h - t f ) = 4 b 2 (h - t f ) t f S =
Pingete kogumit kõigil elementaarpindadel, mis läbivad y yz zy konstruktsioonielemendi antud punkti, nimetatakse pinguseks z y z (pingeolukorraks) antud punktis. x Kui elementaarristtahuka tahkudel esinevad ainult normaalpinged, siis neid nimetatakse peapingeteks, pindu aga, millel nad mõjuvad, nimetatakse peapindadeks. Peapingeid tähistatakse 1, 2 ja 3. Seejuures suurim peapinge (arvestades märki) on 1, vähim peapinge on 3. 1 1 1 3 2 2 2 2
Normaalpinge on mõiste tugevusõpetusest ning ta tähendab lõikepinnaga risti paiknevat pingekomponenti. Normaalpinge on vektoriaalne suurus ning ta tähis tugevusarvutustes on . Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt, mistõttu tugevusõpetuses vaadeldakse neid eraldi. Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. Seetõttu nimetatakse tangentsiaalpingeid ka nihkepingeteks. Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elastsusmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2).
arvutustugevus (kandevõime), mis võtab arvesse kõik konstruktsiooni omadused nende arvutusvärtustega. 2.4. TUGEVUSARVUTUSE ALUSED. Kivimüüritis töötab väga hästi survele, halvemini nihkele, tõmbepinged tuleks müüritises vastu võtta armatuuriga. Konstruktsioonid arvutatakse tavaliselt idealiseeritud skeemide järgi. Alati võib eraldada hoonest ühe osa (sein, post) ja arvutada seda, lisades kõik talle mõjuvad jõud ja ääretingimused. Normaalpinged leitakse avaldisega = N / A +(-) M*y / I , kui N - normaaljõud ristlõikes; M mõjuv moment; I ristlõike inertsmoment; y vaadeldava punkti kaugus keskjoonest. Nihkepinged võib leida valemiga = V / A , kus V - põikjõud; A - ristlõikepindala. 3. MÜÜRITÖÖDE MATERJALID JA NENDE OMADUSED. 3.1. KIVID JA PLOKID.
N 2 Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 2.1 Tugevusarvutuse alused M Tugevusarvutustes lähtutakse üldjuhul elastsusteooriast, arvutuste alu- seks on ristlõikes leitud pinged. Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvesta- misest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega N M y , A I kus N on normaaljõud ristlõikes, M on mõjuv moment, y on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I on ristlõike inertsimoment. Skeem 1.1 Varda koormamine Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 10
toonelement (tala), kus väliskoormus kutsub alati esile nii surve- kui ka tõmbepinged. Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata.
13) fu 3 kus f vw,d = - keevise arvutuslik nihketugevus; (7.14) w M 2 w - korrelatsioonitegur (vt eespool). Keevisõmbluse summaarne kandevõime on Fw, Rd l w . Teras 1 87 Juhul kui nurkõmbluses mõjuvad lisaks nihkepingetele ka normaalpinged, on lihtsustatud meetod konservatiivne (s.o tekkiv viga jääb tagavara kasuks). Kui liites mõjuvad ainult nihkepingekomponendid, s.o kui = 0 annavad mõlemad meetodid ühasuguse tulemuse. 7.3.1.2 Põkkõmbluse arvutuslik kandevõime Täielikult läbikeevitatud põkkõmbluse arvutusliku kandevõime võib võtta võrdseks nõrgima liidetava elemendi arvutusliku kandevõimega, eeldusel, et on kasutatud asjakohast keevisemetalli,
v ä h e n e m in e a j a s . Ehitise vundamendi all, kus kõrvuti nihkepingete mõjuga toimub ka pinnase tihenemine ja tugevnemine, ei ole tugevuse vähenemine roome mõjul määrav. Kahe protsessi koosmõjus on valdav enamasti just tugevnemine ja võib öelda, et kui pinnas ei purune ja vundament ei rauge kohe koormuse rakendumisel, siis ei toimu purunemist ka hiljem. Olukord on aga teistsugune tugiseinte ja nõlvade juures. Siin mingit tihenemist ei toimu, kuna normaalpinged ei muutu. Suureneb ainult nihkepinge, millest tingitud roome võib põhjustada tugevuse vähenemist ja ehitise või nõlva varisemise. Selle vältimiseks peab lühiajaliste katsetega leitud tugevusparameetreid vähendama tasemeni, mille puhul ei teki purunemisele viivat roomeprotsessi. Joonisel 5.27 on esitatud Bjerrumi (1973) graafik parandusteguri leidmiseks sõltuvalt pinnase plastsusest. 1 ,1 1 ,0 0 ,9 µ
annaabi.ee 
