Kokkuvõte ,,Noore Wertheri kannatused" Raamat räägib noormehest nimega Werther. Nooruk kohtab ühel peol Charlotte' (edaspidi Lotte) ja Werther armub. Noore mehe õnnetuseks on Lotte juba kihlatud ning nende suhe peab jääma vaid sõpruseks. Werther saab heaks sõbraks ka noore neiu kihlatu Albertiga. Noor Werther kannatab armuvalu all, sest Lotte teda vastu ei armasta. Et leevendada seda tohutut piinlemist, proovib nooruk kätt ametnikuna kodust eemal, kuid ka see ei vähenda valu. Werther suundub tagasi kodukülla Wahlheimi. Noormehe kurvastuseks on selle aja jooksul jõudnud Lotte ning Albert juba abielluda. Tagatipuks palub neiu Wertheril neid enam mitte nii palju külastada. Niimoodi ei suuda noormees enam edasi elada ning laenab Albertilt püssi. Jättes Lotte abikaasale kirja laseb noor Werther ennast maha.
„Noore Wertheri kannatused“ Johann Wolfgang Goethe 2004 (esmatrükk eesti k. 1987) „Noore Wertheri kannatused“ Werther 6 õde- venda J. W. Goethe teener ema Albert Lotte Wilhelm isa Werther oli haritud mees, kirglik, unistaja, kannatlik, melanhoolne. Werther on tundeline noormees, keda paelus lihtsus ja looduse ilu. Noormees pole väga seltsiv inimene. Ta armus esimesest silmapilgust Lottesse. Ta oli üsna enesekeskne inimene, sest ta ei tahtnud kellelegi haiget teha. Talle ei meeldinud aadlike südametus, kuna ta ise oli heasüdamlik. Ta luges läbi terve raamatu Ossianit ja Homerost. Lotte oli noor, kena tüta...
Raamatu peamine teema on esitatud kirjadena, mis on kirjutatud Wertheri, noore kunstniku, kes on väga tundeline ning kirgliku temperamendiga, poolt tema sõbrale Wilhelmile. Nendes kirjades annab Werther väga intiimse seletuse tema olemisest väljamõeldud külas Wahlheimis. Ta on lummatud talupoegade lihtsatest eluviisidest. Werther kohtab seal Lottet ning armub temassse kohe. Lotte oli ilus noor tüdruk, kes hoolitseb oma õdede-vendade eest peale ema surma. Lotte on aga kihlatud mehega, kelle nimi on Albert ja kes on Lottest 11 aastat vanem. Vältides valu, mida see Wertherile valmistab, veedab ta mõne järgmise kuu kasvatedes oma sõprust nende mõlemaga. Lõpuks kasvab tema valu nii suureks, et ta on sunnitud lahkuma ning minema Weimari. Samal ajal, kui ta on ära, teeb ta tutvust Präulein von B.-ga. Wertheril oli väga häbi, kui külastab oma sõpra siis, kui kogu aristokraatlik rahvas tema juures on. Peagi pöördub ta tagasi Wahlheimi, kus ta ...
Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Goethe romaani peategelane on noor armastaja Werther. Oma sõbrale Wilhelmile saadetud kirjade kaudu saame teada, et ta on varajastes kahekümnendates aastates tundeline artist, poeet ning looduse- ja Homerose armastaja. Ta pole veel kindel, mis on tema eesmärk selles elus, millise ameti ta peaks omandama. Teine roll on Lottel, kes on 19-aastane ning lesestunud ametniku tütar. Ema surmast saati on ta üksi juhtinud majapidamist ning hoolitsenud armastavalt oma mitmete nooremate õdede-vendade eest. Lotte on olnud neli aastat kihlatud endast 11 aastat vanema, seega 30- aastase Albertiga. Albert on sekretär. Ta on helde ja rõõmsameelne mees, kuid temast saab Wertheri vaenlane. Lugeja ei saa midagi teada Wilhelmist, kellele Werther oma kirju saadab. Veel enam, lugeja peab kujutlema Wilhelmi kirjade sisu Wertheri vastuste järgi. Seega võtab lugeja ise Wil...
Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Werther ja ühiskond Kas Wertherile meeldis ühiskond, kus ta elas? Millised olid suhted teiste inimestega? Keda Werther eelistas ning kellest ta pigem eemal hoidis? Wertherile ei meeldinud inimeste koosviibimised, sest tema arust on seal liiga palju valetamist ja see maailm on tema jaoks tehislik. Wertheri arust on kõige tähtsamad inim tunded ning neid järgida. Inimeste kombed ja viisakusei olnud tema jaoks midagi ehk tühi koht. sellest saab teada, et Werther idealiseeris teisi. Ainus inimene, kes Wertherile meeldib on Lotte. Werther hakkab Lottet armastama, sest tema arust on Lotte ideaalne naine- noor, hoolitseb oma õdede-vendade eest ja usaldusväärne. Ainsaks põhjuseks miks nad koos ei saa olla on see, et Lotte on kihlatud Albertiga, kuigi Lotte ei armasta teda. Ta ei julgenud Alber...
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE 1749-1832. Isa oli jurist, Keisri nõunik, sai hea hariduse, esmalt koduõpe, ka tema oma isa õpetas, 16 aastaselt läks Leibzigi Ülikooli ja asus seal õppima õigusteadust, johann oli laialdaste huvidega, teda huvitas ka kirjandus, füüsika loodusteadused botaanika. Haigestus, tervenes aga ei läinud Leibzigi tagasi vaid Strassbourgi ülikooli, kus lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja mõjutas teda (Seisukoht: üksi rahvakultuur pole teisest parem jne). Neist said sõbrad, Goethe leidis enda jaoks Shakespeare'i. Goethe tegeles ülikooli päevil luuletamisega, armastusest, tal oli palju armumisi, naisi, kes teda inspireerisid. Noorusepõlve luule pole nii tähendusrikas. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen" aadlik, rüütel esindab kangelast, kellest edasised tormi ja tungi tegelased võtsid eeskuju. (Torm ja tung oli vastuliikumine, mõistusega ei saa kõike selgitada, ...
Kallis Werther, Ei, Sa ei ole mulle võlgu. Ma pole Su vana ja haige kauge sugulane, kes vajaks põetamist. Ma pole isegi Su noor nõbu ega Su sõbra armuke. Me pole mitte kunagi kohtunud ja vaevalt, et Sa mind kunagi tundma saad, ometi tundsin endas kohust Sulle kirjutada. Sattusin lugema Su kirju kellegile tundmatule. Kui mul endal on sarnaseid probleeme tekkinud, on kõrvalseisjate objektiivsed hinnangud olukorrale aidanud mul sellele pisut kainema meelega läheneda ja leida nii oma muredele lahendused. Vabandan ette, et topin oma nina võõrastesse asjadesse, kuid hoolimata sellest, et olen ehk mõnisada aastat hiljaks jäänud, loodan, et saan Sulle natukegi abiks olla. Alustuseks tahaksin Sulle meenutada, et on asju siin maailmas, mida Sa saad muuta, aga ka neid, mis Sinust ei sõltu. Sa ei saa võtta enda kanda vastutust kogu maailma probleemide eest. Ma saan aru, et aadlikud Sulle ei meeldi ja Sul on raske neid mõista, aga Sinu või...
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE (1749 1832) Isa oli jurist, nõunik. Majanduslikult kindlustatud pere, see võimaldas saada hea hariduse, esmalt koduõpe, isa õpetas. 16-aastaselt läks Lepzigisse ülikooli ja asus seal õppima juurat. Oli laialdaste huvidega, teda huvitas kirjandus, füüsika, loodusteadused. Ülikool jäi lõpetamata, ta haigestus, oli kodus ja ravis end. Tervenedes läks Strasbourg'i ülikooli edasi. Seal lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja sai sellest mõjutatud. Herderist ja Goethest said sõbrad ja H avaldas tunduvalt tema maailmapilti. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Tegeles ülikoolipäevil luuletamisega, talle oli iseloomulik armastuse teema, nagu noortele meestele ikka. Goethel on olnud palju naisi, armumisi, kes teda on inspireerinud, elamused on teda õhutanud luuletama. Nooruspõlveluule ei ole nii tähendusrikas, aga märk oli ju...
Johann Wolfgang von Goethe (1749 1832) Pärit frankfurtist, isa oli jurist, see võimaldas saada hea hariduse, kusjuures koduõppes. 16 läks Leipzigi ülikooli ja asus õppima õidust. Ta oli laialdaste huvidega, ta küll õppis õigust, afa samal ajal huvitas teda kirjandus, füüsika, loodusteadused ja botaanika. Ei lõpetanud ülikooli sest haigestus ja oli aasta aega kodus ja paranes, sai terveks, aga ei läinud tagasi vaid läks strassbourgi ülikooli, sela lõpetas edukat õigusteaduste kursuse. Oluline on ka see et seal tutvus ja teda mõjutas Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeari. Tegeles ülikooli päevil eelkõige luuletamisega, nagu noorelele mehele kohane ja mis jääb talle väga iseloomulikuks on armastus. Esimene suurem tuntus on näidendiga ,, Götz von berlichingen". Seal on see et rüütel esildab ,,tormi ja tungi" klassikalist kangelast. See tema näidendi kangelane astub välja ühiskondlike reeglite vastu ja hakkab ü...
(28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Elukäik *Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770 1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. *Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. *Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. *Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. *Aastatel 17861788 reisis Itaalias. *Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas l...
KIRJANDUS 03.09.09. Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832) Elas 18. Saj. Isa oli jurist, kohaliku keisri n]unik, maj kindlustatud, sai hea hariduse (hea koduõpe, isa õpetas). 16.a läks Leipzig'i ülikooli ja õppis seal JUURAT (isa). Oli laialdaste huvidega: huv kirjanuds, füüsika, loodusteadused(botaanika). Haigestus ja jäi ülikool lõpetamata. Tervenes aasta kodus ja läks Strasbourgh'i ülikooli, kus lõpetas edukalt igusteaduste kursuse. Seal tutvus ta HERDERiga, kes oli sakslane, uuris rahvaluulet (`'Torm ja tung'') ja kõik rahvad on oma rahvaluulelt erinevad. Seda mõttekäiku vahetas ta oma sõbra GOETHEga. Kirjanik avastas enda jaoks ka SHAKESPEARi. Ülikoolipäevil alustas luuletajana. ARMASTUS on temale väga iseloomulik: oli palju naisi, armumisi, kes teda inspireerisid, õhutasid luuletama. Esimene suurem teos: `'GÖTZ VON BERLICHINGEN'', mis iseloomustab `'Torm ja tungi'' kangelaskuju. Enne `'Torm ...
10e Kirjanduse II kursuse kodune kontrolltöö I osa ARUTLE järgmistel teemadel J.W.Goethe. "Noore Wertheri kannatused" 1.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Romaani põhiprobleemiks on Wertheri armastus Lotte vastu, kuid saatuse kahjuks ei saa ta Lottet endale. b) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega). Tema suur püüdlus unustada Lotte. Ta töö amentikuna ja pettumus teistes ametnikes. 2. Millist 18. sajandile iseloomulikku romaaniliiki teos "Noore Wertheri kannatused" esindab? Selgita lähemalt. Arutle, miks on autor valinud just selle romaaniliigi? Teos esindab romantismi. Teos on kirjutatud tema enda õnnetu armastuse põhjal. 3. Iseloomusta Werterit (igale iseloomuomadusele lisa kinnituseks selgitus ja näide teosest). Millin...
Antiik: Eepos ja eepiline laul Hesiodos: 7.saj alg e.m.a. Sündis väikeses Boiootia linnakeses Askras Helikoni mäe nõlval, kuhu ta isa oli asunud Väike-Aasia aioolia aladelt. Meieni on tervikuna jõudnud 2 eepost: jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka mü...
Lugemispäevik Margret Siilbaum Sophokles "Kuningas Oidipus" Oidipuse suur teema on äramääratus ja saatus, mille vastu ei saa. Oidipuse isa, kuningas Laios, sooritab kuriteo, mille eest neetakse ta ära. Kurjategija peab surema oma poja läbi ja poeg abiellub oma emaga. Saatusest põgenemiseks laseb Laios poja hukata. Karjus, kes pidi hukkamise korda viima, ei suuda ülesannet täita ning jätab lapse ellu. See käivitab sündmuste ahela, kus ettekuulutus saab täidetud. "Kuningas Oidipus" õpetab, et pole vahet kui hea, üllas või õiglane olla, saatuse vastu ei saa. Terve teose vältel üritatakse tõe ees silmi sulgeda. Laios arvab, et lapse hävitamisega on pääsenud ettekuulutusest. Oidipus ise, mida lähemale tõele jõuab, ei taha seda siiski uskuda. Iokaste ei taha samuti pilti kokku panna. Lugu lõppeb Oidipuse jaoks füüsilise pimedusega, sest ta otsusta...
William Shakespeare 1564- 1616 Kuulus keskklassi, abiellus väga noorelt. Töötas Londonis erinevates teatrites suflöörina (etteütleja), kuid õige pea oli ta ise nii näitleja, lavastaja kui ka dramaturg. Asutas teatri Gloobus, kus olid ainult tema näidendid. Teda toetas noorte aristrokraatide grupp. Viimased aastad elas Shakespeare endasse tõmbunud erakuna. Sünnib ja sureb 23.aprillil. Kaheldakse, kas ta oli ikka olemas või peitis tema nime taha end mingi grupp, kuna looming oli nii mahukas. Arvatakse, et 1 inimene ei suuda nii palju ära teha. Poeemid Need olid pühendatud aristrokraatide rühmale. · Venus ja Adonis · Rüvetatud Lucretsia Rooma keisri pojast, kes kasutab vägivalda oma sõbra naise kallal. Naine teeb enesetapu. Väga kujundlik keelekasutus (metafoorid, epiteedid, võrdlused) Sonetid Inglise sonetid (4+4+4+2). K...
Proovieksam eesti keelest Kirjand Uus sajad, vanad probleemid Vigadeparandus Inimene on eksisteerinud planeedil Maa juba sadu tuhandeid aastaid. Meie planeet on pakkunud inimühiskonnale kodu, tuge, toitu, kuid millega vastab tänapäeva inimene? Tinglikult võib öelda, et keskkonnaprobleemid said alguse 19. sajandil, kui toimus massiline industrialiseerimine. Tollal ei väärtustanud inimesed loodust ega seal toimuvat. Tarbiti hulgaliselt maavarasid, raisati eluks vajalikku puhast vett. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem tundub probleeme tekkivat. Minnes uude sajandisse on alles jäänud ja jõudu kogunud vanad probleemid. Kahetsusega peab tõdema, et uue sajandi tulekuga on säilinud vanad probleemid. Asi võttis algust tegelikult juba keskajal, kus inimesed ei mõelnud muule kui äraelamisele, keskkond jäe...
Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama. Esimene suurem tuntus on tal näidend...
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis o...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunnem...
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga tal...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ov...
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...
annaabi.ee 
