Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nitreerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lämmastik, nitreerimine, celcius, nitriidid, seguga, suurendamiseks, viimine, väävelhappe, nitroühendeid, malm, mittemetallide, laadi, kristalsed, mõnu, ammoniaakMessingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Vase- nikli sulamid jagunevad konstruktiivseks ja elektrotehniliseks. Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit. Temast saab valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid. Tugevuse suurendamiseks tuleb kuniaali karastada ja vanandada, kusjuures tugevuse annab just vanandamine. Uushõbe. See sisaldab kuni 30% (Ni) niklit ja 35% (Zn) tsinki ja on heleda värvusega. Uushõbe ei korrodeeru õhus. Sellest valmistatakse mehaanilise kella detaile, metallraha, söögiriistu. Melhior .See on vase ja nikli (30%) sulam, mis sisaldab 1% (Mn) piires mangaani ja 0,8% rauda. Sellel materjalil on suur korrosioonikindlus. Sellest valmistatakse soojusvahetus aparaatide detaile, nõusid, münte,
Kast suletakse hermeetiliselt need pinnad mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või astpestiga kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870 930C.Hoitakse sellisel temperatuuril 6-8 tundi selle aja jooksul tungib süsinik 1,8 2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus rikastatud pinnakihis on 0,8 1,2%.Tsementeeritud detailed kuuluvad karastamisele ja metallide noolutusele.Tsementeeritud detailed töötavad hästi kulumisele. Nitreerimine. Nim pindkihi rikastamist lämmastikuga.Nitreeritavad detailid asetetakse ahju mille temperatuur on 500 600C, ahju juhitakse amonjaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks.Lämmastik difunteerub lämmastiku pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul.Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada.Nitreerimise põhipuuduseks on see,et hoideaeg on väga pikk..Nitreeritud detailed ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad
Elektronühendid kui metallide aatomi raadiused erinevad vähe, on kalduvus elektronühendite tekkimisele. Elektronühendid moodustuvad sagedamini ühelt poolt ühevalentsete metallide (Cu, Ag, Au jt) ning üleminku gruppide metallide (Mn, Fe, Co jt) ja teisalt tavaliste kahe- kuni viievalentsete metallide (Be, Mg, Zn, Cd, Al) vahel. Seda tüüpi ühenditel on kindel valentselektronide arvu suhe aatomite arvu kohta, nn elektronkontsentratsioon. Karbiidi, nitriidid ja boriidid ülemineku grupi metallid (Fe, Mn, Cr, Mo, W jt) moodustavad väikese aatomi raadiusega mittemetallidega (C, N, B, H) sisendusfaasidena tuntud keemilisi ühendeid, kusjuures metalli ja mittemetalli aatomi raadiuste erinevus on suur (RM/RX 1,7 või RX/RM 0,59). Sisendusfaaside komponentide aatomite arvu suhe on lihtne täisarvkordne ja selliste keemiliste ühendite valemiteks on M4X, M2X, MX, MX2 jne (kus M
1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse
Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O).Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid ja soojusjuhid; valgusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 12. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. Omadused: Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). 2
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust.
Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O).Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid ja soojusjuhid; valgusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid *Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. *Omadused: Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). *Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. *Fe3O4- magnetilised omadused.
temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8...2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine. Nitreerimiseks nim pindkihi rikastamist lämmastikuga. Nitreeritavad detailid asetatakse ahju mille temperatuur on 500...600ºC, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine. See on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks
temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8...2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine. Nitreerimiseks nim pindkihi rikastamist lämmastikuga. Nitreeritavad detailid asetatakse ahju mille temperatuur on 500...600ºC, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine. See on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks
(C, N, O). Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid ja soojusjuhid; valgusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 12. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid *Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. 2 *Omadused: Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui
Hüdrofobiseerimine, liimimine,mineraalsed täiteained (kaoliin), värvained. Siis pumbatakse masinasse. Sõela peal levitatakse ühtlase kihiga (~90% H2O), vesi eraldatakse, mass tiheneb, kuivatatakse kuumade rullide vahel, pressitakse rullide vahel ja muutub siledaks ja tihedamaks. Lõpuks rullitakse kokku.Paberi liigid pooltselluloosist tehakse pakkepaberit ja pappi. Puitmassist tehakse ajalehepaberit. Kulumiskindel ning teise paksusega on rahapaber. Väävelhappe abil tehakse pärgamendi paberit, mis ei lase vett ega rasva läbi. Liimitavate pindade ettevalmistamine. Liim peab korralikult nakkuma liimitava pinnaga. Nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Kui hüdrofiilse pinna peal on õhuke "rasva" kiht muutub pind hüdrofoobseks ning seepärast peab pinda puhastama org. solventidega. Peab eemaldama tolmu. Liimimiseks on hea poorsed(puit, paber, keraamika) ning karedad pinnad. Kui poor on kitsa suuga alla võib jääda õhukott
hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; 2. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 3. valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. 4. kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus). 80. Teraseid liigitatakse: 1.Tootmisviisi järg 2. Kasutusala järgi 3. Keemilise koostise järgi 4. Kvaliteedi järgi 5. Struktuuri järgi. Omadused: Terasele lisatakse väga palju erinevaid lisandeid mis muudavad metalli väga vastupidavaks korrosiooni vastu või muudavad teras väga kuumustugevaks. Kasutatakse igal pool aparaadi ja masinaehituses. 81
12. Metalsete materjalide üldiseloomustus. * koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu) ja ka mittemetallist (C, N, O) * aatomite korrapärane paigutus * tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad * head elekri- ja soojusjuhid; * valgusele läbipaistmatud; * poleeritud pind on läikiv ; * magnetilised omadused (Fe, Ni) 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel, tavaliselt oksiidid (Al 2O3, SiO2), nitriidid (SiN) ja karbiidid (SiC). Tradistiooniline keraamika koosneb savimineraalidest: portselan, tsement, klaas ÜLDISELOOMUSTUS: Jäigad ja tugevad Kõvad Purunevad kergesti Madal elektri- ja soojusjuhtivus Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele Võivad olla läbipaistvad Fe3O4 – magnetilised omadused 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Platsid ja kummid
sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on vaja treida uus võll? Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis- materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva
Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O). Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad. Palju mittelokaliseeritud elektrone- head elektrijuhid ja soojusjuhid; algusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 12. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid). Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud. Fe3O4- magnetilised omadused. 13
4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. n Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. n liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. n Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid klaas. Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus.
lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel n liitaine koosneb erinevatest keemilistest elementidest. 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid n Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel tavaliselt Nii liht kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. n Traditsiooniline keraamika koosneb savimineraalidest portselan, tsement, klaas. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik.
soojusliikumise tagajärjel. Vedelike omadused: · Võtavad anuma kuju, · Ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt, · Ei pruugi seguneda omavahel, · Väga vähe kokkusurutavad. Viskoossus vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist. Väheneb temperatuuri kasvuga. Mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Märguvad pinnad hüdrofiilsed pinnad (silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid) <90º Mittemärguvad pinnad hüdrofoobsed pinnad (metallid) >90º Kohesiooni jõud jõud osakeste vahel vedelikus. Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinnaosakeste vahel. Pindpinevust reguleeritakse pindaktiivsete ainetega, mis vähendavad lahusti pindpinevust (seep, Na- ja K-
nimetatakse lakiks ja email sisaldab lahustamatu pigmendi. Värvide vedeldamiseks kasutatakse vedeldit, mis on sarnane lahustiga. Tavaliselt vedeldi lisatakse otse enne kasutamist (ligroiin, tärpentin). Värve segatakse täiteainetega - Peamiselt anorgaanilised lisandid, mis annavad uue omaduse (kuumuskindlus, korrosioonikindlus, tugevus, UV-kaitse jne.) või plastifikaatoritega, lisatakse sitkuse ja painduvuse suurendamiseks, nt. nahavärvide või kruntvärvide puhul. Õlivärvid kelmemoodustajaks on kuivanud taimeõlid(linaõli, kanepiõli, perillaõli, tungaõli), kasutatakse puitpindade värvimiseks. On hea nakkuvusega, ilmastikukindlad ega nõuda alusvärve. Õlivärvid ei läigi ja ei ole vigastustekindlad. Piirituslakid ja polituurid sellaki, sandarak, merevaigu jt looduslike vaikude lahused etanoolis. Kõrge hind, mööbli restaureerimisel, muusikapillide valmistamisel, metallide
räni, fosforit, väävlit. Nende mõju võib olla märkimis- kuumtöötluse temperatuuril (1000...1200 °C) sulab, väärne, kuigi süsinikteraste omadused on määratud muutes terase hapraks teradevaheliste sidemete eelkõige nende süsinikusisaldusega. nõrgenemise tõttu. Seda nähtust nimetatakse Omaette lisandite rühma moodustavad selli- punahapruseks e. kuumhapruseks. sed elemendid nagu hapnik, vesinik ja lämmastik, Mangaani olemasolu terases soodustab mis satuvad teraste koostisse vähesel määral teras- väävliga rasksulava ühendi MnS teket, millega on te tootmisel sõltuvalt kasutatud toormest ja valmis- peaaegu välistatud punahapruse võimalus. tamismeetodist – need on juhulisandid. Nende Väävel vähendab terase löögisitkust, plast- lisandite üsnagi suurt mõju võetakse terase tootmi- sust ja ka väsimustugevust. sel arvesse
Vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (eeta), kg/m*s). Väheneb t° kasvuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine). Viskoossus takistust voolamisel st. mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt vedelik voolab Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava 1. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra(, N/m). Pindpinevus on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu pind omab teatud vabalt energiat. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada
Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid) Hal-dega(→ BCl3, BBr3) S-ga (→ B2S3, diboortrisulfiid) N2-ga (→ BN, boornitriid) - Metallidega moodustab boriide - Süsinikuga reageerib üle 2000°C (→ boorkarbiidid B 12C3 ja B13C2) - Räniga (üle 1000°C) → silitsiidid B6Si, B4Si jt. - Hapetega, mis pole oksüdeerijad, ei reageeri konts. HNO3, kuningvesi oksüdeerivad → H3BO3: B + 3 HNO3 → 3NO2 + H3BO3 - Sulatamisel leelistega, Na2O2-ga või KNO3 + Na2CO3 seguga → boraadid - Vesinikuga otseselt ei reageeri Boraane saadakse kaudselt: 2BCl3 + 6H2 → B2H6 + 6HCl - Veeauruga reageerib temp-l 600-700°C: 2B + 3H2O → 3H2 + B2O3 Toodang 1994.a.: boorimineraalide kogutoodang 2,75 milj. t; boraatsete kommertsproduktidena (puhastatud mineraalid, booraks, boorhape) 0,8 milj. t (ümberarvestatult B2O3-le) 2 suurimat tootjat: USA, Türgi
Tekib hingamisel, põlemisel, kõdunemisel, tööstuslikes protsessides, on peamine põlemissaadus. käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel : CaCO 3+ 2HCl = CaCl2 + H2CO3; H2CO3 => H2O + CO2. CO2 looduslikud varud asuvad eeskätt vulkaanilistel aladel. Siin on CO 2 isegi maapinnal või on maardlate kättesaamiseks puuritud puuraugud. Kasutamine: Tulekustutid on täidetud vedela CO2- ga või NaHCO3 lahuse ja väävelhappe ampulliga (NaHCO 3 ja H2SO4 omavahelise reageerimisel tekib CO 2). Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks nn ,,kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamiseks. Toiduainetehnoloogias kasutatakse nt CO 2 paljude jookide gaseerimiseks. Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. Ohud: Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte
Magnetväli: ferro - agneetilised (Fe), paramagneetilised (Al), diamagneetilised (Cu) 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Omadus Liigitus Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi (kas Mustad metallid ehk raud ja rauasulamid sisaldavad rauda või mitte) N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-5%) Värvilised metallid ehk mitteraudmetallid N: vasesulamid (pronks, messing), kergsulamid (Al- ja Mg-sulamid) Tihedus – metalli ühe mahuühiku mass Kergmetallid ja -sulamid: tihedus < 5000 kg/m3
tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient. Pulbrilise keha tugevus sõltub: autoadhesioon, molekulaarjõud, elektrilised jõud, kapillaarjõud. 22. Millist informatsiooni on võimalik saada röntgenfaasianalüüsi abil ? Röntgenfaasianalüüsiga on võimalil kindlaks teha: · kas tegemist on kristalse või amorfse ainega (või seguga) · millise kristallaine või ainete seguga on tegemist · võimalik määrata kristallaine võre parameetrid · segudes võimalik identifitseerida max 7 8 kristallainet. 23. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid. Võre klassifitseerimine võre sõlmpunktides olevate osakeste ja nende paiknemise geomeetria järgi. Näited. Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust ?!
mootorites. Mõlemad eraldavad atmosfääri erinevaid oksiidseid lämmastikühendeid üldvalemiga NOx. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak NH3, mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põlemisprotsessides tekib lämmastikoksiide kolmel eri viisil: · termiline NOx: põlemisõhu lämmastik ja hapnik reageerivad omavahel kolde kõrge temperatuuri juures; · spontaanne (kiire) NOx: tekib leegis kulgevates põlemisõhu ja kütuse gaasilise osa vahelistes reaktsioonides; · kütuse NOx: kütuses olev keemiliselt seotud lämmastik oksüdeerub. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid (NO2) ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O). Lämmastikoksiidide teket põlemisel mõjutavad kütuse
Tegelikult toimub kõik siin vastupidi. Atsetüleen, mis aurustub atsetoonist, liigub väljapääsu poole lagunemise tsoonist ventiilini, muutub lagunemine plahvatuslikuks ja surve balloonis tõuseb, kuna avatud ventiil ei jõua seda välja viia ja balloon võib plahvatada mõne sekundi jooksul. Atsetüleen pole mürgine, kuid uinutav gaas. Vanasti kasutati puhast atsetüleeni koos hapniku seguga anestatsioonil haiglates. Siin on üks oht, et atsetüleeni ei oleks segus liiga palju, kuna siis jääb hapnikku väheks, tekib tema puudus. Atsetüleeni tuleb kasutada ainult hästi ventileeritavates ruumides. Tähtsad soovitused: Teatud tingimustes võib atsetüleen moodustada plahvatuslikke olukordi koos vase, hõbeda ja elavhõbedaga. Seepärast ei tohi atsetüleen kokku puutuda materjalidega, sooladega, liidete ja
Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: CaCO3+ 2HCl => CaCl2 + H2CO3 ; H2CO3 => H2O + CO2 CO2 looduslikud varud asuvad eeskätt vulkaanilistel aladel. Siin on CO2 isegi maapinnal või on maardlate kättesaamiseks puuritud puuraugud. Kasutamine: 1. Tulekustutid on täidetud vedela CO2- ga või naatriumvesinikkaarbonaadi lahuse ja väävelhappe ampulliga (NaHCO3 ja H2SO4 omavahelisel reageerimisel tekib CO2) 2. Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks nn ,,kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamiseks. 3. Toiduainetehnoloogias kasutatakse CO2 paljude jookide gaseerimiseks. 4. Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. Süsinikdioksiid kahjustab betooni kuna moodustab niiskusega kokkupuudutel happe. CO2 + H2O = H2CO3
Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks (joon 6-17). Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega min
Raami mudel koos LEMi võrguga Pinged Deformatsioonid 8 2. TEHNOMATERJALID. MATERJALIDE OMADUSED JA TUGEVUSNÄITAJAD Tehnikas kasutatavaid materjale nimetatakse tehnomaterjalideks. Neid jagatakse kahte suurte gruppi: metalsed ja mittemetalsed materjalid. Metalsete materjalide põhiesindajad: teras, malm, alumiiniumisulamid, vasesulamid, titaanisulamid jt. Mittemetalsete materjalide hulka kuluvad tehnoplastid, tehnokeraamika, plastkomposiitmaterjalid jt. 2.1. Materjalide omadused Materjalide omadused võib jagada kolme gruppi: füüsikalised, mehaanilised ja tehnoloogilised omadused (vt. Tabel 2.1). Materjalide kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Tabel 2.1. Materjalide omadused. Füüsikalised Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused
suurem (max 2,14%). Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm. Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nim. perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit. Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67%
Märgpuhastus ehk gaasipesu. Kui gaasi jahtumine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud, võib gaasis dispergeeritud tolmu- või vedelikuosakesi eraldada ka gaasi pesemisega märgpuhastusseadmetes. Gaasi ja vedeliku kontakt tekib mööda püst- või kaldpinda voolava vedelikukelme pinnal (kelme- ehk täidistolmupesurid), vedelikutilkade pinnal (pihustuspesurid) või gaasimullide pinnal (vaht- tolmupesurid). Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest. Viimase suurendamiseks lisatakse halvasti märguva tolmu (näiteks söetolm) puhul pesemisveele pindaktiivseid aineid. Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda puhastamist vajava heitvee (muda) teke. Märgpuhastusaparaatide töö efektiivsuse määrab osakese ja pesuvedeliku kontaktpinna suurus aparaadis, mis on võrdne pinna tekkekiiruse ja eluea korrutisega. [m2] = [m2/s]*[s] Märgpuhastust kasutatakse tahma, lendtuha, savi- ja lubjatolmu jt analoogsete aerosoolide märgpuhastuseks.
annaabi.ee 
